"ÁULIE VALENTIYN" RIMDI QÚLATTY...
14 aqpan keybir memleketter de «Ghashyqtar kýni», «Mahabbat kýni», «Valentin kýni» dep atalyp ótiledi. Elimizde atalghan meyramgha baylanysty eki úshty pikirler jýr.
Búrynda adamnyng kim ekenine bagha berer de, onyng tútynghan ústanymyn zertteytin bolghan. Al, qazirgi ústanymgha kóz jýgirtip kórelik. HH ghasyrdyng birinshi jartysynda ómir sýrgen ataqty qaraqshy Mishka Yaponchiyk, Evropada, qazirgi jastardyng ýlgi alatyn kózayymyna ainalghan. Onyng jýzdegen adamnyng janyn qiyp, ondaghan bankti tonap, jasaghan qylmystaryn qazir kóptegen jastar «erlik» dep baghalap, dәriptep jýr. Qaraqshygha arnap, kórkem filim shygharylyp, әn arnalyp, balalaryna onyng atyn qoyyp, ony jastardyng eliktep, ýlgi alatyn pirine ainaldyru keninen kózdelude. Al, italiyan mafiyasynyng basshysy ali Kapone de, qazir dәl solay dәriptelude. Sondyqtan býgingi kýnmen ómir sýru, yaghny úyalmaghan búiyrmaghannan jeu, bermese tartyp alu psihologiyasy jastardyng sanasyna barynsha egilude.
Búlardan, әzirge bizding jastarymyz ýlgi almasa da, jastarymyzdyng ishinde shirkeu laghnet (anafema) jariyalaghan Valentindi, «әuliye» dep, mahabbattyn jebeushisine ainaldyrudy kózdep jýrgender barshylyq. Shirkeu, nәpsini, yaghny jynystyq lәzzaty, jýrek, aqyl bylay túrsyn, sananyng ýstine shygharyp, «mahabbat ýshin bәrinen, bәrinen de bezuge bolady» dep, ózining shirkeu qyzmetkeri ekenin paydalanyp, jauyngerlerdi jasyryn nekelep, әskerdegi tәrtipti әlsiretip, mynjyldyq tarihy bar Rim imperiyasynyng qúlauyna sebep bolghandardyng biri retinde, ony ólim jazasyna kesken. Jauyngerler ózine tapsyrylghan kýzetu, t.b. mindetterin úmytyp, nәpsi aidauymen «mahabbat» izdeytin bolghan. Nәtiyjede әsker ydyrap, Rim qúlady. Valentin «neke aspanda qiylady» (soiz skreplyaetsya na nebesah) dep, Jaratushyny menzep, ýilengenderding nekesi jariyaly qiylu qajettiligin joqqa shygharyp, «azamattyq nekeni», yaghny nekesizdikti dәriptep, basy bos әiel bylay túrsyn, bireuding nekeli júbayyn, basqa bireumen «mahabbat shólin» qandyrghansha qosyp, qaytadan ajyratyp otyrghan. Osy әreketine baylanysty, «mahabbat ýshin qúrban bolghan әuliye» dep, ony qazir dәriptep jýr. Dәripteu nәtiyjesinde, «mahabbat maytalmany» atanghan Malibu tәrizdi, myndaghan erkekpen «kezdesken», bir «kezdesui» bir million dollar túratyn, jezóksheler payda boldy. Olda eshtene emes, Batystyng oqushy qyzdarynyn, ony «pirim» dep esepteumen shektelmey, «ýlkeygende mende, jezókshe bolam» deui, qorqytady. Múnyn, Batysqa elikteytin, bizge de kelmesine kim kepil? (Derek kózge M.Kórpeliyevting «Ýilesimdilik әlippesi», Almaty-2014, atty enbegi paydalanyldy. 201-209 better).
Al, shyndyghynda qazir elimizding ózge últtar (europalyqtar) kóbirek shorghyrlanghan ónirlerin de «nudister» bar ma - bar, geyler bar ma – bar, lesbiyler bar ma bar, qyzdardyn, erlerding bir-birlerine ýilenuleri bar ma – bar, «azamattyq neke» bar ma - bar, jezóksheler bar ma – bar. Olar qazir Qazaqstannyng ózge ónirlerine de etek jayyp keledi.
Qazaqtyng barlyq azamattaryna múnday masqaralyqtyng aldyna alynbas qamal, tosqauyl qoymaghy lәzim.
Qazaqtyng arly úldary men aru qyzdaryna «Ghashyqtar kýni» dep 15 sәuir «Qozy Kórpesh – Bayan súlu» kýnin toylamaghy lәzim.
OSY JOLDARDY OQYGhAN BARShANYZGhA ÚLY JARATUShY ALLA IMAN BERGEY!
Qojyrbayúly Múhambetkәrim, Manghystau
Abai.kz