1.Án-búlaqtyng bastauy

Erlan Tóleutaymen betpe-bet jýzdesken emespin. Biraq ara-túra efirden әnderin tyndap jýremin. Ózindik tartymdy ýn órnegi bar, qonyr dauysty, zerdeli әnshi. Telearna habarlarynan onyng muzyka shejiresine qatysty aitqan oilary kónilge qonymdy, dәiekti. Salmaqty sóileydi. Tarihty tereng biletindigi aiqyn andalyp túrady. Juyrda osy Erlan inimning «Jýsipbek Elebekov» atty QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, Halyq әrtisi, tenor әnshi Jýsipbek Elebekovting shygharmashylyq jolyn saralaghan ghúmyrnamalyq hikayatyn oqyp shyqtym. Enseli enbek,aytuly daryn jayly elge búryn belgisiz bolyp kelgen sony mәlimettermen qamtylghan. Sonymen qatar, múnda qazaqtyng halyq әnderi tarihyna qatysty dәleldi tyng tújyrymdar úsynylyp, mol aqparattar berilgen. Kitap Almaty shәrindegi «Óner» baspasynan 2013 jyly jaryq kóripti. Birjan sal, Abay núsqalaghan Arqa ónirining dәstýrli oryndaushylyq mektebin býgingi kýnge sabaqtastyrushy Jýsipbek ata Elebekov turasynda avtordyng búlay oy tolghauynda tereng mәn bar.

Alashtyng bozdaghy Súltanmahmút Torayghyrovtyn: «Bir halyqtyng әni ketse, әdebiyeti jesir qalady. Sәni ketedi, sәni ketse, jany ketedi. ...әndi saqtaudyng qamyn qylyndar», – degeni astarly sóz. Qazaqtyng sinkretti  muzykalyq  foliklory úzaq  uaqyt   otarshyl  imperiya  tepkinin  kórdi. Joghary bilim oryndarynda osy salanyng kәsiby oryndaushylaryn dayarlaytyn arnayy mamandyqtar ashugha rúqsat etpey, tyiym salyp keldi. Sebebi halyqtyq mәnerdegi әnshiler el ishindegi mәdeni-aghartu júmystaryn jýrgizushi túlghalar edi. Aqiqatynda olar muzykalyq poeziya arqyly tyndaushysyna tariyh, til mәdeniyeti turasynda taghylym beredi, әsem әuenmen estetikalyq talghamyn qalyptaydy, ruhyn oyatady. Búl sabaqtastyqty ýzu ýshin otarlyq sayasat әrtýrli qúityrqy әreketterge bardy. Áytse de ata-babalarymyzdyng әnmen órgen sýiinish-kýiinishin,ónegeli tariyh-amanatyn osy tar jol, tayghaq  keshuden aman ótkizip, keyingi úrpaqqa tabystaudyng jolyn sharq úryp izdegen, kórkine aqyly say týsken,últymyzdyng ardaqty qyzdarynyng biri, QR Halyq әrtisiGýljahan apa Ghaliyevanyng jankeshti enbegining arqasynda 1965 jyly Respublikalyq estrada-sirk óneri studiyasy úiymdastyrylyp, «Dombyramen әn salu» klastary ashylady. Búnda ústazdyq etip, shәkirtter tәrbiyeleuge әueli Gharifolla Qúrmanghaliyev, eki jyl ótken son, naqtylap aitsaq, 1967 jyly Jýsipbek Elebekov shaqyrylady. Qadirmendi osy eki aqsaqalymyzdyng bagha jetpes, bәsi asa biyik qúndy múralardy saqtap, júrtymyzgha amanattaudaghy qyzmetteri orasan...

Sonymen, әnshi, tarihshy hәm ónertanushy Erlan Tóleutay jazghan janaghy «Jýsipbek Elebekov» atty kitapqa oralayyq, ol sózin býy dep bastaydy: «...Qu tauynyng Semeyding Shynghys tauyna qaray jalghasyp jatqan silemderining biri Qaratau dep atalady. ...búrynghy Qaratau, qazirgi Nyghmet Núrmaqov atyn iyelengen (Búl auylda memleket jәne qogham qayratkeri Nyghmet Núrmaqov dýniyege kelgen) auyldan seksen shaqyrym shamasynda, Myrjyq, Abyraly taularyna qaray úmsyna sozyla týsip jatqan Qoytas atty jypyrlaghan úsaq, adyr tóbeli, búiratty, betkeyli jataghan taudyng bauyryndaghy shiyki kirpish pen taudyng kesek tasynan soghylghan kóne qystau ýide 1904 jyly bolashaq úly әnshi Jýsipbek Elebekov dýnie esigin ashty. Qazir búl meken әkimshilik jer bólinisi boyynsha Qaraghandy oblysy Qarqaraly audanynyng aumaghy bolyp sanalady.Al aq patsha zamanynda Semey oblysyna qaraghan Qoytas auyly Qarqaralyuezi Sarytau bolysy, №8 auyl(Jýsipbekting 1931 jylghy jazylghan senim haty men Ahmet Júbanovtyng dereginde №16 auyl) atanypty. Jýsipbekting әkesi Elebek ózine jetetin shaghyn ghana dәuleti bar qarapayym adam bolsa kerek. Aytpaqshy, osy enbegimizdi jazu barysynda ol kisining shyn aty Lebek bolghanyna kóz jetkizdik», – deydi (Qaranyz:«Jýsipbek Elebekov». 5-bet).

Jýsipbekting shyghu tegin zertteushining aituynsha, eskilikti jolmen tanystyrghanda Arghyn ruynyng nebir biy-sheshen, bay-baghylan, batyrlar shyqqan Qarakesegi. Bergi atasy – Balghabay. Onyng Qarabatyr degen bauyry bolypty. Án salghan deydi. Balghabaydan – Elebek, Jaqypbek, Ómirbek óredi. Jaqypbek ónerimen tughan aimaghyna keng tanylypty.On beske jasqa tolghanda dombyra tartyp, әn sozugha Jýsipbekti baulyghan alghashqy ústazy osy nemere aghasy eken. Erlan Elebekting jamaghatynyng esimi – Qymbat dep kuәlik beredi. Dýniyege alty bala әkelgen. Olar: Seyitbek, Bәdibay, Jýsipbek, Mәliyke, Jýnisbek, Rymkesh. Jaqyn aghayyny Bersimbek ólgen song әmengerlik jolmen alghan әielinen Elebek Aytbanu esimdi perzent kóredi, ol 2012 jyly qazan aiynda ómirden ozypty (Qaranyz:«Jýsipbek Elebekov». 6-7 better).

Adam – belsendi is-әreketshil jan. Onyng ózine tәn asa manyzdy bir qasiyeti – jasampaz shygharmashylyqtyng iyesi boluy. Biraq, múnyng bәri jeke túlghanyng qalyptasuy men damuynda sheshushi qyzmet atqaratyn újym arqyly iske asady, óitkeni, әrbir jan tek solardyng dayyndyghynan ótken song ghana qogham ómirine enip, ornyn tabady. Erlan Tóleutay osy túrghydan kelgende Jýsipbek Elebekov boyyndaghy darynnyng jetilip, ónerining shyndaluyna yqpal etken  ortasy jayly da qúndy aqparattar beredi.  

Qarqaraly – әn men jyrdyng ólkesi. Búghan bir Mәdiydi aighaq etsek te jetkilikti. Jýsipbek osy belgili túlghamen jýzdesken. Qoyandy jәrmenkesinde. Búl turaly avtor: «...jәrmenkege barghan kýnining ertenine Jaqypbekter toby Ádirashitting (aspazshy eken. – B.K.) ýiinde bas qosysyp, Jýsipbekting jolayaghyn jasapty. Jaqypbek búl ýide otyryp, birneshe әn salady. Osy kezde Jýsipbek ómirindegi eng esten ketpes oqighalardyng biri oryn alady. Ol Jýsipbekting Mәdiydi alghash kórgen oqighasy edi. Endi әnshining óz esteligi sóilesin», – dey kelip, J.Elebekovting erterektegi býy dep bayan qylghan óz deregin keltiredi búdan әri, ol: «Án ayaqtalyp, әnshi dombyrasyn janyna qoya bergende, syrtta bireu attan týsip jatqanday boldy. Sәl qúlaq týrgenshe bolmay, onyng «Ghaliya! Ghaliya!» degen ekpindi dauysy shyqty. Sol-aq eken, Jaqypbek dombyrasyn alyp shyrqay jóneldi. Syrttan kirgen jigit әnning shyrqyn búzbayyn degendey bosaghada túra qalyp әn tyndady. Ýy ishindegiler anyryp qarap qalypty. Janadan kelgen jigit jasy otyzgha ilikken, orta boyly, keng iyqty, qyr múryndy, kishileu otty kózdi edi... Ýy ishi jym-jyrt. ...myna kisining әn tyndasy erekshe. Qúlaghymen ghana emes, bar janymen meyirlene, berile úiyp qalypty... Tek Ghaliyagha arnalghan Baluan Sholaqtyng shabyttana kótergen әsem әni qúiqyljyp ainalany sharlap ketken edi. Án bitken song ýidegiler oghan qúrmet kórsete kezekpen amandasyp, tórden oryn berdi. Búl jigit býkil elge aty әigili qazaqtyng ardager úldarynyng biri – Mәdy bolyp shyqty», – depti (Qaranyz:«Jýsipbek Elebekov». 14-15 better).

Ózi aqyn әri kompozitor Mәdiyding Baluan Sholaqtyng «Ghaliya» әnin Jaqypbekten oryndauyn ótinui olardyng búrynan jaqsy tanys-bilis bolghanyn aighaqtaydy hәm asa zor yqylaspen tyndauy onyng әnshilik dәrejesin biyik sanaghanyn dәleldeydi.

Osy tústa Erlan ghylym ýshin manyzy bar basqa da jayttardy jan-jaqty dәiektey ketken. Jýsipbek pen Mәdiyding kezdesken uaqyty – 1914 jyl deydi. Búl kezde Jýsipbek on jasta. Qughynda jýrgen ór minezdi túlgha Qoyandy jәrmenkesine Qarqaraly uezining bolystarynan ózining kinәsizdigin rastaytyn qolhat jinau ýshin kelgen, alayda ol sonda ústalyp, Atbasar týrmesine jóneltiledi deydi (Qaranyz:«Jýsipbek Elebekov». 21- bet). Mәdiyge qatysty basqa da tújyrymdary ornyqty.

           Kitapta janaghy Jaqypbek әnshining talaysyz taghdyry jayly mynaday maghúlmattar beriledi: «...1916 jyly ataqty «mausym jarlyghy» búrq ete qaldy. Aq patsha jarlyghynyng joyqyn kýshi sonau Arqanyng qiyr týkpirinde әli orys ayaghy tiyip kórmegen (Qoytasqa osy kýnge deyin orys ayaghy tiymegen siyaqty) balaq tóbeli, mol quysty qolatty Qoytas tauyn mekendeytin Qarabatyr, Balghabay әuletin de titiretip ótti. ...Maydan maqsaty ýshin eriksiz qara júmysqa alynghan Jaqypbek Besobadan (Besoba – Qarqaraly qalasynan 150 shaqyrymday qashyqtyqtaghy jer aty. Sol jyldary búl ónirden ken qazylsa kerek.) Semeyge qorghasyn tasityn kireshilik júmysqa jegiledi. ...nәzik bitimdi Jaqypbekke qystyng qaqaghan ayazyndaghy kireshilik júmys auyr tiyedi. Boyyn suyqqa alghyzyp, denine dert jamaghan ol kelesi jyly auruly bolyp elge qaytady....elge sarysýzek auruy tiyedi. Onsyz da «on altynyn» zobalanynan esengirip, esjiya almay jatqan eldi júqpaly dert bauday týsiredi. Aldymen bir jylgha sozylghan kireshilik júmystan auruly bolyp, júqaryp kelgen Jaqypbek jyghylady. Aytyp kelgen ajal qoysyn ba, esil әnshi 1918 jyly nauryzdyng 16-sy kýni 23 jasynda dýniyeden ótedi. Jaqypbekten song otyz jastaghy ýlken aghasy Ómirbek, әkesining nemere inisi Bersimbek, sheshesi Qymbat birnen song biri sýzek dertinen opat bolady...» – deydi (Qaranyz:«Jýsipbek Elebekov». 23-24 better). Jýsipbek ózin sary auyz balapan kezinen baulyghan, әn kógine talpyntyp, qanat sermetken baptaushysynan osylay aiyrylady.

Erlan búl jayttargha qatysy bar әr týrli derekterge sýiene otyryp, mynaday bir sony payym jasaydy: әnshi 1918-29 jyldar aralyghynda ataqty Ghabbas Aytbaevtan da (1882 – 1929) sheberlik sabaqtaryn alghan deydi (Qaranyz:«Jýsipbek Elebekov». 56-58 better).

Jyldar ótedi. Semey ónirinde qúrylghan «Es-Aymaq» atty óner ýiirmesi Jýsipbekting talantyn odan әri shynday týsuine zor yqpal etedi. Múnda Abaydyng jaqsy kórgen әnshisi Álmaghanbetti, tókpe aqyn Isany, aituly daryn Ámireni kóredi. Búryn búl túlghalardy syrttay bilse, endi jaqyn tanysady, aralasady. Olardyng әn salu mәnerlerine, naqysh-mashyqtaryna kuә bolady. Jәy tyndap qana qoymaydy, kóniline qattay beredi, qattay beredi. Óstip tәjiriybe jinaqtap, oryndaushylyq sheberligin qalyptay bastaghan Jýsipbekting óner sýrleuindegi sonau kezdegi әnshilik balang kelbetin kitap avtory Erlan Tóleutay Múqatay Toqjigitovting myna deregin aighaq qyp, bylaysha tanystyryp ótedi: «Jәrmenkege tigilgen kiyiz ýiler qaz-qatar, kóshe-kóshe bolyp jalghasa beredi, «Qymyzshylar qatary» dep atalatyn kóshede tartylghan dombyra, garmoni, skripka, aitylghan әn tolassyz estilip túrady. Bir kýni bir qymyzshynyng ýiinen sybyzghynyn, ne skripkanyng dauysynday syzylghan nәzik ýn bizdi yqtiyarsyz tartyp әketti. Barsaq, ýy toly júrttyng ortasynda súlu óndi kelgen qaratory jas jigit dombyramen әn salyp otyr. Súrastyrsaq, Jýsipbek (Ol kezde júrt ony Týsipbek deytin) eken. Biz tang qaldyq, әni ghajap. «Pәli, búl búl ma, múnyng aghasy Jaqypbekting kómeyinde «qonyrauy» bolatyn desti, jinalghandar» (Qaranyz:«Jýsipbek Elebekov». 7-bet).

Jýsipbekti Abay әnderining biregey nasihatshysy deymiz. Onyng daraq túlgha shygharmalaryna qúmarlanuyna, birden-bir oryndaushysy boluyna negiz qalaghan әuelgi týrtkining tarihyn bile bermeymiz. Erlan enbeginde múny da býy dep ashyp kórsetedi: «Jýsipbek bala jasynan Abay ólenderimen tanys bolatyn. Ol uaqytta el ishinde Abay kitaptary qat jәne óte qúndy edi. Mәselen, Jýsipbek dýniyege kelgen Sarytau bolysynda Abay ólenderining jinaghy bir-eki-aq adamda bolypty. Onyng biri әnshining atalas tuysy, auyldasy Shybyntaydyng Rymbeginde eken. Rymbek paluan búl kitapty bir joly jolaushylap kele jatyp, astyndaghy jalghyz atyn týsip berip, aiyrbastap alghan kórinedi. Osy derekten-aq Abay kitabynyng qyr elindegi danqy men qúnyn shamalay beriniz. Rymbek paluannyng astyndaghy jalghyz atyna aiyrbastap alghan osy kitap Jýsipbekti Abay ólenderimen qauyshtyrdy, bolashaq әnshining danyshpan aqyndy erte tanyp, bilip ósuine yqpal etti. Al Álmaghanbetting jas әnshige jasaghan qamqorlyghy Jýsipbekti Abay әlemine qolynan jetektep kirgizgendey әser etti. Jýsipbek Álmaghanbetting búl enbegin asyra aqtady dep nyq senimmen aita alamyz. Onyng dәleli... Jýsipbekting oryndauynda jetken Abay әnderining kanondyq núsqalary der edik....Abay men Jýsipbekting arasyna doghaday iyilip, ruhany kópir bolghan ayauly әnshi 1932 jyly 62 jasynda dýniyeden ótti. Qúday rahmet qylsyn Álmaghanbet Qapsәlemúlyna!» (Qaranyz:«Jýsipbek Elebekov». 32-33 better).

Qaytalap aitamyz, Jýsipbekting myqty әnshi bolyp qalyptasuynyng týp tamyry osynday ortalardyng ýlgi-ónegesinde, últtyq tәrbiyening sabaqtastyghynda jatyr edi. Erlan Tóleutaydyng osy enbegining qúnyn artyryp túrghan jәne bir jayt – Jýsipbek ata Elebekovting óz bayandauymen әrqalay týzilgen ómirbayandyq týpnúsqanyng engizilui. Zertteushi múndaghy kýngirtteu biraz nәrselerding basyn ashyp, jýielepti. Sonyng birine: «Qazaqtyng túnghysh muzykatanushysy Ahmet Júbanov ózining Jýsipbek Elebekov turaly enbeginde әnshining 1927 jyldan bastap, 1928 jyldyng qyrkýiegine deyin Týrksib shoyyn jolyn salugha qatysqanyn, sodan keyin aulyna oralghanyn, kelgen bette el ishinde jýrip jatqan kәmpeskeleu nauqanynyng ýstinen týsip, baylardyng mal men mýlkin tәrkileuge qatysqanyn jazyp qaldyrghan. Jýsipbek te «kәmpeske» nauqanyna qatysqanyn óz ómirbayanynyng eki núsqasynda da kóterinki bayandap ótedi. Sebebi belgili: «sapty ayaqqa as qúiyp, sabynan qarauyl qaraghan zamanda» neghúrlym ózindi tapshyl retinde tanyta almasan, «ýstem taptyn» bitispes jauy retinde kórsete bilmeseng – kenes jendetterining qandy shengelinen aman qaluyng ekitalay. Sondyqtan Jýsipbekting múnysyn chekisterding kónili ýshin jazylghan kóz aldau dep úqqan jón», – dep tújyrym jasaydy (Qaranyz:«Jýsipbek Elebekov». 47-bet). Óz qolymen 1936 jyly toltyrghan ómirbayanyndaghy kisiler esimin Jýsipbekting keyin1939 jyly qayta jazghanynda atamauy ol adamdardyng NKVD kýdigine ilinuinen, әnshining sodan saqtanghan әreketi, deydi. Óitkeni, Ámire de, Qabysh әnshi de qudalaugha úshyraghan adamdar. Osy tústa eskerte keteyik, E.Tóleutay Jýsipbek Elebekov ómirbayanynda Qabysh әnshini Qalysh dep әdeyi búrmalaghan bolar, әlde mashinkamen teru kezinde ketken orfografiyalyq qate deydi. Bizdinshe zertteushining Qabysh degen boljamy shyndyqqa bir taban jaqyn, qisyndy. Jay bireu bolsa Ámiremen qatar atamas edi ghoy. Sonday-aq, әnshining parohodta júmysshy bolghany 1924-26 jyldar aralyghy dep naqtylaydy.Týrksib temir jolyn salugha da qatysady.

       Jýsipbek Elebekovti 1931 jyly qazaqtyng astanasy – Almatygha alyp kelip, kәsiby әnshilikting jolyna birjolata týsuine Orynbek Bekov sebepker bolady. Ol sol kezde teatr diyrektory eken. Osy bir tarihy sәttegi derekti de Erlan Tóleutay bylay dep tanbalapty: «Kóp úzamay Orynbek Bekov Jýsipbekti teatrgha qabyldau ýshin tyndau synaghyn úiymdastyrdy. Jýsipbek basyna jenil púshpaq bórik, ýstine jaghasy men jenine qúndyz ústaghan púshpaq ishik, ayaghyna saptama etik kiyip shyqty. (Jýsipbekting dәl osy kiyimimen týsken fotosy saqtalghan) Jýsekeng oryndaytyn әnderdi Qaliybek habarlap túrdy. Á degennen Birjan saldyng әninen bastaghan Jýsipbek Jarylghapberdining «Ardaghyn», Aqan serining «Maydaqonyry», Estaydyng «Jayqonyry», Jayau Músanyng «Sapary», halyq әni «Súrjekey» siyaqty birneshe әnderdi aitty. Búl 1931 jyldyng 20 mamyry edi. Osy kýnnen bastap, Jýsipbek Elebekov Qazaq memlekettik drama teatryna әrtis bolyp qabyldandy» (Qaranyz:«Jýsipbek Elebekov». 51-52 better).

Búl – Orynbek Bekovting qazaq ónerine sinirgen úshan-teniz enbegining bir ýlesi ghana. Asyl azamat 1937 jyly 20 mamyrda qyzyl fashizmning naqaq qúrbany bolady. Artynda qalghan úrpaqtary qazir Qaraghandy oblysy Shet audanynda túrady deydi. 

 Pikirimizding arqauy – «Jýsipbek Elebekov» atty búl enbekting berer taghylymy, aqparaty mol bolu ýshin zertteushi Erlan Tóleutay kóp ter tógip júmystanghan. Onyng osy kitapty jazu josparymen hәm «Habibanyng Jýsipbegi» atty derekti filim týsiru maqsatynda «at arytyp, ton tozdyryp» Jýsipbek atanyng kindik qany tamghan ataqonysy, býginde el kóship qúlazyp qalghan sonau it arqasy qiyandaghy Qarabeyitke baruy sózimizding naqty aighaghy. Býy dep bayandaydy búl saparyn avtor: «...Aldymyzda múnartyp Shet shoqy, Orta Shoqy kórinse, odan әri Qoytastyng súlbasy qarauytady. Qoytasqa kýn kóterile jettik. Kele qolatty, qoynauly ólkeni týre sýzuge kiristik. Isimiz nәtiyjeli bolu ýshin shashyrap jatqan tóbelerdi betalbaty, jón-josyqsyz keze beruden saqtanyp, ózimizshe әdis qoldandyq. ...Men kólik jýrgizushilerge balaq tóbelerdi púshpaqtap aryltudy úsyndym. Joq izdegenge búl taptyrmaytyn tәsil. Sóitip, tóbening ainalasyn belgili bir jýiemen kezip, adaqtay arylta bastadyq. Qoytastyng ainalasy jiyrma shaqyrym shamasynda ma dep qaldym. Ár qoynauyna súghyna kirip, qayta shyghamyz. Kýn enkenge ainaldy. «Qarabeyit» taptyrar emes... Áytse de, «qaytsek te tabamyz» degen senimning kýshimen algha entelep kelemiz. Osylaysha bir jataghan tóbeni ainalyp, kelesi quysqa kire bergenimizde, qarsy aldymyzdan «Qarabeyit» jarq ete týsti. «Dәl ózi, osy», – dep Syrym qart aiqaylap jiberdi. (Syrym Ábishev – Jýsipbekting jiyeni. –B.K.) Kózinen yrshyp-yrshyp jas ta shyghyp ketti. Tayap kelip japyrlasyp kólikten týstik. Beyitti ainala kórip jatyrmyz... Búl beyitke Jýsipbekting babasy Qarabatyr, atasy Balghabay, anasy Qymbat, әnshi aghasy Jaqypbek, taghy da birneshe kisi jerlengen kórinedi. Otyryp, aruaqtargha Qúran baghyshtadyq. Sirkirep jauyn jaua bastady. Operator zyr jýgirip barlyghyn týsiruge ýlgerip qaluda. Beyit basynda jarty saghattay ayaldadyq. Endi eski júrttyng ornyn tabu qaldy. «Endi ol onay, – dedi Syrym qart, – qazir myna quysqa boylay kirsek boldy, eski júrtty tabu qiyn emes». Rasynda solay boldy. Quysty boylay sәl joghary shygha bergende eski júrttyng oryny kózimizge ottay basyldy... Eski júrtty aralap kórip jýrmiz. Shiyki kirpish pen taudyng tasyn aralastyra qalanghan toqal ýiler. Kóbisining qabyrghalary qúlap qalghan. Jermen jeksen bolyp shóge týsken...» (Qaranyz:«Jýsipbek Elebekov». 187-189 better).

       Erlan osy kórnisterdi qúr bayandap qana qoymaghan, suretke týsirip, «Jýsekenning júrtynda», «Jýsipbek tughan ýiding oryny» degen ataularmen fotolaryn kitapqa engizgen. Óner tarihy ýshin zor mәni bar... Jaqsy, endi búl túrghydaghy sholuymyzdy osy tústan qayyrayyq. Basylym beti shekteuli ghoy. Jinaqta qozghalghan basqa jayttargha oiysayyq.

2. «Qanattaldy» әnining avtory – Sәtmaghanbet!

Qazaq әnderi tarihyn bylyqtyrudaghy bar bәle «ghalym» atyn jamylghan dýmshelerding bir kezde Qaratay Bighojin degen bireuding astyna auyz әdebiyetining janashyry dep kópshik qoyyp, jýgensiz beybastaghyna jol beruden bastalghan-dy. Ol XIX – XX ghasyrlarda ghúmyr keshken kompozitorlardyng shygharmalaryn, halyq әnderin 70-jyldardyng ortasynan bastap, eshkimnen iymenbesten, naqty dәlelsiz sayda sany, qúmda izi joq әldebir «sal-serilerge» tana bastady. Solardiki edi dep. Ótirikterine sendiru ýshin teligen ólenderding shumaqtaryn ózgertti, әuelgi núsqasy osylay edi dep. Baghzy zamannan jetken sóz saptaudyng әdemi qalybyn, til mәdeniyetining tamasha ýlgilerin býldirdi, tarihty búrmalady. Beybastaq isterine júrtty týgel ilandyrmaqqa әreket etti elding bәrin ózindey kórip. Óresining tómendiginen. Áriyne, dúrys pen búrysty aiyra alatyn kókiregi oyau, kózi ashyq jandar da  bar edi. Solardyng biri – ónertanushy, әnshi Erlan Tóleutay. Onyng endigi sózi Jýsipbek ata Elebekov jetkizgen halyq shygharmalarynyng búrmalanuy haqynda.

        Akademik Ahmet Júbanov  dýiim qazaqqa jaqsy tanys «Zamana búlbúldary» atty enbeginde bylay dep týzipti: «...Jýsipbek otyrar-otyrmastan jan-jaqtan «Qanattaldy-Qanataldy» degen dauystar shyqty. ...«Qanattaldy» aldynda әnning kontaktsinde bar ma, joq keyin oryndaushylar qosty ma, joghary notany aiqaylap alu bar eken. ...Múnda salghan jerden ýlken tolqu – tynyshsyzdyq, serpindi ishki qozghalys bar. Óleng shumaghynyng aldynghy eki joly boyy tynbastan tolqyn atqan dybys dauyly, ýshinshi joldyng basynda basylghanday bolyp, biraq taghy joghary tyrmysady. Aldynghy alasúrudan sharshaghan әn qanaty, endi búrynghyday samghap joghary úshatyn әli bolmaghanday, tek tauyqtyng úshatyn biyigindey kóterilip, qayta «jerge» týsedi. Ánning ayaghynda dauystyng tómengi registrinde «qorytylatyn» bóligining әseri aita qalghanday. «Qanattaldy» deytin sóz aldyndaghy әnning uildep, sahnadan tek әnshining әli de dybysty ýzbegenin ernining qimyly men dombyranyng sýiemelinen ghana bilesin. Álden uaqytta búlttan shyqqan kýndey әnshining dauysy esitile bastap, ýzilmesten «Qanattaldy!» degen sózge kelip jalghasady... Biz bolsaq sotto voche (jarty dauyspen aitu) degendi kitaptan oqyp, biraq onyng qazaqtyng halyq әnshisining oryndauynan esitemiz degen oiymyz bolmaytyn. Sol sebepti me, Jýsipbekting әnshiligi basqadan ala-bóle artyq kórindi» (Qaranyz: A. Júbanov. «Zamana búlbúldary».– Almaty: «Jazushy», 1975 jyl, 372-373 better).

Bәsin Jýsipbek Elebekov biyiktetip, shedevrge ainaldyrghan osy «Qanattaldy» shygharmasy turasynda Erlan Tóleutay: «Atalmysh әn Jýsekenning eng sýiip salghan әni boluymen qatar, basynan dau arylmay kele jatqan shygharmalarynyng biri. Sondyqtan osy enbegimizde «Qanattaldy» tarihyna arnayy toqtalyp, әn jayyndaghy azdy-kópti derekterdi saralay kele, óz baylamymyzdy aitpaqshymyz. ...әn jónindegi anyz ben aqiqatty ajyratugha, eng bastysy, «Qanattaldynyn» kimning әni ekenin anyqtaugha talap qylyp, talpynyp kóreyik», – dep oy qozghay otyryp, aqiqatty indetuge kóshedi. Ol qazaq muzykasy tarihynyng asa bilgiri, akademik A.Júbanovtyn: «Arqanyng belgili әnshisining biri – Sәtmaghanbet. ...Sәtmaghanbetting dauysy kýshti bolghan, joghary tenor bolsa kerek. ...Ybyray degenning Rabigha atty qyzyna arnap «Qargha» degen әn shygharady. Qoyandy, Atbasar, Qaraótkel jәrmenkelerinde әn salady. Sәtmaghanbet Ghazez, Qapash, Jayau Músa әnshilerdi kórgen. 1914 jyldary birneshe aitysta bolady», – degen derekterin keltiredi (Qaranyz:«Jýsipbek Elebekov». 90-91 better). Búnymen shektelmeydi, jazushy Saparghaly Begalinning de: «El ishinen estip óz kókeyine qonghan kerbez de kelisti, órshil de oily әndi Jýsipbek asa qúbyltyp әketti. Búl әnning o basyndaghy avtory Sәtmaghanbet esimdi seri jigit eken deydi biletinder. Biraq әn iyesinen ajyrap, el auzynda eskerusiz júrnaghy júlmalanyp jýrgen kezde Jýsipbek kezdesip týrlentti...»– degen pikirlerin kuәlikke tartady. Búdan song jazushy Estay Myrzahmetovtyng býy degen mәlimetterin jәne úsynady: «...әigili «Qanattaldyny» auyzgha alayyq. ...Ol eli erkeletip Sәtjan ataghan Sәtmaghanbet әnshining әni ghoy. Sәtmaghanbet... Sýiindikting bir tarmaghy Tórtuyldan taraydy», – depti ol (Qaranyz:«Jýsipbek Elebekov». 90-92 better).

Aqyrynda Erlan Tóleutay «Qanattaldy» әni turasyndaghy búl maghúlmattardyng naqty shyndyq ekenin búltartpas myna derekpen bylay dep bekitip tastaydy: «...Qaraghandy qalasynda Qosymjan Babaqovtyng (belgili әnshi Rәbigha Esimjanovanyng aghasy.– B.K.) balasy Múhamediya aqsaqalmen jolyghudyng sәti týsti. Múhannyng mamandyghy suretshi... Isa Bayzaqov, Qaly Bayjanovtay úlylardy, әkesining zamandastaryn tegis kórgen. ...Aytary joq, kóp әngime jazyp aldyq.  ...Imandy bolghyr, sol kisi «Qanattaldy» jayynda bylay dep edi: «Múny әkem aq qashyp, qyzyl qughan zamannyng әni deushi edi. Shygharuyn Sәtmaghanbet shygharghan. Biraq bertin kele әni de, sózi de tym ózgerip ketti. Ásirese sózi kóp júlmalanghan». Sodan keyin: «Ákem bylay aitushy edi», – dep «Qanattaldynyn» mýlde tosyn sózderin jazghyzdy:

      Ghashyqtyq – bir ystyq kýn jeli tymyq,

                                        Basyna týsken jannyng kónili synyq.

                                        Qaratpas bay-jarlynyng shamasyna,

                                        Adamdy jeliktirse jigitshilik.

      Búrynghy qoldaghy isting bәri qaldy,

                                        Birtindep tól minezdi zaman azdy.

                                        Asylzat shahibazdar shabyt tappay,

                                        Shólge úshyp, sayyn dalada qanat taldy» (Qaranyz: «Jýsipbek Elebekov». 129-130 better). Qazirgi kýni qoldanysqa týse bermeytin obrazdy sózder oqyghan adamnyng kónilin eriksiz audarady.

       Jýsipbekting jamaghaty Habibanyng kuәlandyruynsha, «Qanattaldynyn» mәtinin qayta jazghan Orynbek Bekov eken. Biraq onyng janalaghan shumaqtary bolisheviktik kózqaras túrghysynan syngha úshyraghan son, әn sózi taghy da ózgertilip, qazirgi núsqasy shygharylghan. Ol bylay bolyp keledi:

                                          – Gýl baqsha kónildi bir әdemi әndi,

        Tileytin búlbúl edim sayraghandy.

    Án shyrqap, boy jaza almay, shalqyta almay,

                                          Qalyqtap qayran dýniye, qanat taldy.

        Ánim edi sýiip salghan «Qanattaldy»,

                                          Búl әnim balqytushy edi tyndaghandy.

                                          Ómirden óz erkimshe oryn tappay,

        Keyinge «Qanattaldy» әnim qaldy        

        Qaranyz:  «Jýsipbek Elebekov». 224-bet). 

       Sonymen jaqsylar aitqan aqiqattargha qayshylyq tudyryp, songhy uaqyttary «Qanattaldynyn» avtory bolyp jýrgen «Seyitjan sal» jóninde E. Tóleutay mynaday tújyrym jasaydy: «Seyitjan sal turaly, onyng jalghyz әni «Qanattaldy» jayynda әnshi Jәnibek Kәrmenov aghamyzdyng 1990 jyly shyqqan «Halyq әnderi men halyq kompozitorlarynyng әnderi» atty eki tomdyq kitabynyng birinshi tomynda jaryq kórgen edi... Keyin uniyversiytet qabyrghasynda oqyp jýrgen jyldary kitapta keltirilgen keybir derekterding óreskel qisynsyzdyghy kónilimizde sezik tudyra bergen son, kýmәndi kompozitorlar jayynda jazylghan mәlimetter men olargha telingen әnderdi anyqtau júmystaryn qolgha aldyq... Arada az uaqyt ótkende Jәnibek aghamyzdyng qúrastyrghan әn jinaghyndaghy Segiz seriden bastap, Niyaz seri, Salghara Jankisiúly jәne «Qanattaldyny» shygharushy Seyitjan sal Kórpeshúly degen kompozitorlar men olar shyghardy deytin әnderding jalghan ekendigine dәiek bolar derekter әr jerden andaghaylay bastady... Jәnibek Kәrmenov aghamyzdy da búl iske shatyldyryp, atalghan «kompozitorlardyng múrasyn» zertteushining әn jinaghyna kirgizuge «zor enbek sinirgen» taghy da osy Q. Bighojin bolyp shyqty. Búl jayynda ...әnshining júbayy Toty jengemizding auzynan estidik....Seyitjan sal esimi qazaq muzyka tarihynda mýlde kezdespeydi. Jalghyz-aq Q. Bighojinning qoljazbalary arqyly ghana baspasóz betterine shyqqan...»(Qaranyz:«Jýsipbek Elebekov». 92, 93, 99 jәne 131- better).

       Osy jayttardy, Sәtmaghanbet әnshi jayly bayan etilgen әlgindegi mәlimetterdi saralay kelip, zertteushining oiy mynaday tújyrymgha sayady: «Qanattaldynyn» әu bastaghy avtory – Sәtmaghanbet. Ándi Jýsipbek Rәbighadan alghan, al Rәbigha ataqty әnshi aghasy Qosymjan Babaqovtan estiydi. Qosymjan tikeley Sәtmaghanbetting ózinentyndap ýirenip, repertuaryna engizgen. Erlan Tóleutay derekterdi jan-jaqty saraptap, dúrys qorytyndygha kelgen. Tanbalaghan jayttargha kóz jýgirtip otyrghan barshanyz búghan ózderinizderde kuә bolyp otyrsyzdar minekey!

                                          3.Ánshi Toqbaydyng qasiretti ghúmyry

       Qazaq nebir zúlmatty basynan ótkerdi. Bolishevikter malyn tartyp alyp, qisapsyz qyrghyngha úshyratty. Qanshama shanyraqtyng týtini óshti. Odan qaldy halyq jauy degen jalamen atty, asty. Atamekeninen bostyrdy.«Elebek Jýsipbekov» atty enbeginde Erlan Tóleutay qayghysy mol sol zamannyng uyn ishken,býginderi esimi úmytylghan Toqbay әnshining baqytsyz taghdyryna da toqtalady. Beyjay qaldyrmaydy. Ony bylay dep tanystyryp ótedi: «Toqbaydyng ruy – Uaq. Azan shaqyryp qoyghan esimi Jýsip eken. Toqbay Júmaghúlov 1882 Kerekuuezining Seyten bolysynyng Bórli aulynda dýniyege kelipti. Toqbaydy әnshilikke ózining atasy baulyghan eken. Ol jas shaghynan atasymen birge Besqaraghay ónirining Seyten, Bórli, Malybay, Esilbay auyldaryn aralap әn salady. Toqbaydyng ústazy Qaydar әnshi de óz zamanynyng betke ústar ónerpazy bolghan desedi», – deydi (Qaranyz:«Jýsipbek Elebekov». 135- bet).

       Toqbaydyng әnshilik dabysy tughan jerinen asyp, Reseyding Novosibir, Kemer, Altay ónirlerin jaylap otyrghan qazaqtargha deyin jetedi. Sheberlikting shyrqau shynyna kóterilgen búl uaqyty qyryq jas shamasy eken. Alayda onyng qyzyq keshken shuaqty kýnderi qysqa bolady. Stalindik qyzyl fashizmning 1932 jyly әdeyi úiymdastyrghan ashtyghynda alty balasy men әieli óledi. Jansaughalap Barnaulgha barady. Auqatty bir adamnyng dýkenine kýzetshi bolyp júmysqa ornalasady. Azyn-aulaq jalaqysyna balalayka satyp alady. Soghan qosylyp qúsaly kónilining zaryn tógedi, sherin tarqatady.

       Erlan Jýsipbek Elebekov oryndaytyn әigili «Eki jiyren» әnining II týrin Toqbaydiki deydi. Pikirining jany bar.Údayy tartqandyqtan, onyng ýsh ishekti orys aspabynyng dybystyq diapazonyna, tembrine qúlaghy beyimdelip ketuinen bolar,shygharma qúrlymyndaghy әuezderding qaysybir tústary dombyra ýnimen basqalay ózgeshe órnekte qabysatynyna múqiyat tynday otyryp, kóz jetkizuge bolady. Óitkeni, sazynan múng taby aiqyn angharylatyn «Eki jiyren» әnining osy II týri Toqbaydan taraghandyqtan búl naqyshtar, búl iyirimder sonyng seziminen tughan dep qabyldaymyz. Ánshi jayly E.Tóleutay taghy bir derek aitady: «1935 jyldan bastap Ulan-Ude filarmoniyasynda әnshi bolady. ...1937 jyldary Toqbay Ulan-Ude radiosynda júmys istep, ýsh jyl boyy túraqty әn salghan kórinedi. Ánshi Mongholiyada da óner kórsetken», – dep (Qaranyz: «Jýsipbek Elebekov». 135- bet). Birneshe jyldan song atamekenine oralady.

       1939 jyly Jýsipbek Toqbaydy Almatygha alyp keledi. Filarmoniyagha әnshi qyp ornalastyrady. Ókinishke qaray, jaghday jasalmaghandyqtan ol ketip qalady. Odan kóz jazyp qalghan Jýsipbek 1960 jyly Besqaraghay jaqta konsert qoyyp jýrgende, oida-joqta jol boyynda kezdestiredi. Osy bir qamkónil, basynan dәureni ozghan, shýikedey shalgha meyrimi týsip, yqylasy qatty aughan, ónerine biyik qúrmetpen qaraghan Jýsipbek Elebekov onyng ýnin, oryndauyndaghy 26 әndi qazaq radiosynyng fonoteka qoryna jazdyrtady. Toqbay talantynyng baghasyn ataqty әnshi atamyz zor kórgenmen, ózgeler bilmedi. Tanymdary jetpedi. Toqbaydyng әuezdi sol dauysyn paryqsyz әldebireuler keyin  týgeldey óshirip tastapty. Fәniydegi bayansyz, qasiretti ghúmyry osylay ayaqtalady. Tek mynau ómirdi qyz beynesinde kórip, ghashyqtyq yntamen kónilin júbatyp salghan múnly, mәni teren«Eki jiyren» әni (II týri) qaldy artynda...

                                                           4. Sóz týiini

       Ayttyq, Erlan Tóleutaydyng «Jýsipbek Elebekov» atty enbeginde qazaq muzykasy ónerine qatysty sony mәlimetter mol qamtylghan dep. Kitapta kompozitor Ramazan Elebaev pen Jýsipbek Elebekov arasyndaghy dostyq qarym-qatynas, belgili «Jas qazaq» әnining tuu tarihy egjey-tegjeyli әngimelenedi. Sonday-aq, sheber kýishi Ábiken Hasenov jayyndaghy derekti bayandaulary da kóp jaylargha qanyqtyrady. Zertteushining baghzy zaman kompozitorlary men halyq әnderining mәtinderin, notalaryn jәne avtorlaryn dúrys kórsetip engizui ýlken janalyq, quantarlyq jaghday. Kitaptaghy toptastyrylghan suretterding de ótken tarihtan biraz maghúlmattar bereri anyq, zerdeley qaraghanda. Birqataryn atap ótsek,  «Jýsipbek Elebekovting Qazaq drama teatryna artist bolyp qabyldanghan kýni. 20 mamyr, 1931 j.», «Qarqaralydaghy «Qonyr kluby»,1921 j. Osynda Á. Qashaubaev, Q. Bayjanov, Mayra әnshi, J. Elebekov jәne t.b. әnshiler óner kórsetken», «Qarqaraly qalasynyng jalpy kórinisi. Tamyz, 1911 j.», «Toqbay әnshi men Jýsipbek», «Auyl qarttarymen әngimelesken bir ghaniybet», «Qarabeyit. Múnda Jýsipbekting atasy – Balghabay, anasy – Qymbat, nemere aghalary: Jaqypbek әnshi, Ómirbek jәne basqa da jaqyn tuystary jerlengen», «Jýsipbek baurayynda әn shyrqaghan Ayyrtas shoqysy» dep anyqtamalary qosa jazylyp berilgen fotolardyng әseri mol. Taghy bir jaghday, әnshining tól shәkirtterining tizimi kórsetilgen, arhivtik qújattar engizilgen. Búlar – jýsipbektanuda atqarylghan taghylymy ýlken mәndi isterding bir dәleli.

       Enbekti oqy otyryp jәne angharghanymyz, sóilemder shúbalanqy emes. Jinaqy tilmen bayandalghan. Bos sózdilikten ada. Tújyrymdary anyq, dәl. Payymdaryn qúr dolbarmen aitpaydy. Naqty dәlelderdi tirek qylyp, ghylymy qorytyndygha keledi...

       Pikirimizdi osy tústan ýzbekpiz. Bizdi túsap otyrghan basylym betterining shekteuliligi. Áytpese aitarymyz әli de kóp edi. Erlan Tóleutaydyng «Jýsipbek Elebekov» atty búl enbegine keyin qayta ainalyp soghamyz. Tanymy – tereng dýniye!

Bóribay  KÁRTEN,

Gharifolla Qúrmanghaliyevtyng shәkirti,

Aqtóbe qalasy.

Abai.kz