Beysenbi, 6 Qazan 2022
Kókmúnar 6263 0 pikir 11 Sәuir, 2017 saghat 12:59

P.K.Uslar. Qazaq dalasyndaghy tórt ay

19 ghasyrdyng orta sheninde qazaq dalasyna sayahattap kelgen orys barony Uslardyng estelik-әngimesin jalghastyryp berip otyrmyz. Búl tarauda avtor qazaqtyng suyryp salma aqyndary men súlu boyjetkendi reti kelip qalghan song kekete kýlip, mәz bolady. Sol yrabaysyz kýlkisine eskertu bolar bәlkim, ekspedisiya basshysy týngi molalardan qorqynyshty ýn estiydi. 

 

IV.

Kýnning shyghuyna jarty saghat qalghanda meni oyatyp, otryadtyng jinalyp Esilding arghy betinde jýruge dayyndalyp jatqanyn habarlady. Kazarmada maghan týnep shyghugha bir bólme bergen bolatyn, ketip bara jatyp artymdaghy kazarmagha taghy qaradym. Eriksiz  týsken oy –  birneshe kýn men týn ashyq aspannyng astynda jýretinim, qashan  baspanaly bireu  kirgizip qonaq etkenshe eshqanday qúrylysty kórmeytinim anyq.

Jarqayyn-Aghashtyng týbindegi Esil - tayyz jәne arnasy keng emes eken. Jazda ony kez kelgen jerinen qauipsiz keship ótuge bolady. Biraq, dәl sol kezde janbyrdyng kóptiginen onyng arnasy tolyp ketip, arghy betine tek parommen ghana ótetin jaghdaygha tap boldyq. Aghysy onsha qatty emes eken, sondyqtan kazaktar attaryn jýzdirip, ózderi qaru-jaraghy men kiyimderin parommen ótkizdi. Menimen birge paromda jasy on segizder shamasynda qazaqtyng qyzy boldy. Búl maghan dalada kezdesken alghashqy qazaq qyzy edi. Kelbetti, kórikti qyz eken, biraq eshqanday sipattaugha kelmeytin las, neshe týrli shýberekterdi ýstine orap alghan, kiyimderi de, beti de las. Qolynda qamshysy bar, Gogoliding sózimen aitqanda, naghyz beyneli kazaktardy kórip túrsa da olargha  esh syi-qúrmetsiz kózqaraspen qarauy qyzgha erekshe aibyndy jýz beredi. Jaghagha jetkenimiz sol eken, qyz dalanyng amazonkasy siyaqty jaghada túrghan atyna qarghyp minip maghan basymen belgi berdi de, tegis dalamen oqtay úshyp kete berdi. Búl qyz bekinisten jyraq emes jerde kóship-qonyp jýretin auyldan eken.

Jogharyda aittym ghoy, bizding otryad san jaghynan kóp emes bolatyn, biraq oghan qaramastan  qaptaghan tótenshe júmystardy atqaryp jýrgendey kórinetin. Tanertengi salqyn sugha deneleri tonyp qalghan kazaktar tezdetip kiyinip attaryn erttep jatty. Attar bolsa su bolghan jalyn silkip pyryldap osqyryp jatyr. Týieler eng birinshi bolyp sudan ótkizilgen bolatyn, olardyng ýstine otryad ýshin kepken nan men jarma salynghan qaptar tiyelgen.  Shydamdy januarlar jerde qozghalmay jatyr, ýsterine tiyelgen orasan ýlken jýkten ózderi kórinbeydi. Kez kelgen minutta shabuyl bolyp qalu mýmkindigin eskerip, barlyq әskery saqtyq sharalaryn jasap qoydyq. Birneshe adamdy avangard esebinde algha, jolbasshylar jýrgen jaqqa jiberdik. Sonymen birge ýsh adamnan bir shaqyrym algha, onymyz ben solymyzgha jiberip eki qanatymyzda otryadtar jýrip kele jatty. Týieler qiqarlanyp, aldaghy jolynda bolatyn qiyndyqtardy sezgendey birazgha deyin túrghysy kelmedi. Jolserikter qayta-qayta júlghylap «chok, chok» dep qoymaghasyn ghana jabayy dauyspen ókirip oryndarynan túrdy. Kazaktar Qúdaygha shoqynyp, ofiyserding komandasynan keyin otryad júmyla algha jyljydy.

Jarqayyn-Aghashtan birneshe shaqyrym jýrgen song dala úlanghayyr qashyqtyqtan keyingi erekshelikke - óli denege ainalghanday bolady. Dala betining jenil tolqyndylyghy úzaq qiyrgha kóz jýgirtuge mýmkindik bermeydi, barlyq jerde kóz aldynda sýreng kórinis –  jýdeu siyrek ósip túrghan qonyr týsti  maysara dep atalatyn shópting arasynan qúm men sazdy ghana kóresin. Kógildir aspandaghy mausymnyng kýni dalagha jarqyrap sәulesin shashqanyna qaramastan dala múndy bolyp kórindi. Tabighattyng tyrday jalanash ekendigin jasyratyn eshqanday belgisizdik, eshqanday aldaushylyq joq, Atty qamshymen bir siltep aldaghy avangardta kele jatqandardy men negizgi kýshterding ortasyna kelgende toqtattym. Adamdardyng sózderi maghan estilmesin, eshkimge alandamay birneshe minut tәtti de múndy sezimderime berilip, shól dalalyq kenistikte jalghyz qalghym keldi. Adam balasynyng biyliginen osynsha erkin jatqan jer sharynyng kishkentay bóligin eshqashan kórgen emespin.  Barlyq jerdegi biylikting tabighatqa degen qojayyndyghy esh jerden bayqalmaydy; tipti onyng búrynghy izderi de bayqalmaydy. Býkil adamzat balasy  ansaghan ólkege biz birinshi bolyp ayaq basyp otyrghandaymyz.

Dala maghan bóten kórinip, qonaqjaylyghyn tanytpaghanday bolyp kórinse,  onyng esesine ondaghy barlyq jәndikter men maqúlyqtargha soghúrlym erkindik molynan berilgen siyaqty. Kóz aldyma jerdi tasqyn su basqangha deyingi әlemning bir synyq bóligi keldi, ol kezde Kuviening aituynsha jer betin januarlar jaylaghan. Dala týgelimen qazylghan inderge toly, sondyqtan da at ýstinde saq otyrugha tiyispin, sebebi atym inderge ayaghyn súghyp ala berdi. Suyr tyshqandar maghan qyzyqqan keyippen búryn kórmegen qonaq siyaqty qaraydy, tek at túyaghynan ghana qashyp inine tyghylady. San jetpes tarbaghan tyshqandar nemese jer qoyandar jolymdy kesip ótip jatyr. Tarbaghandar jýgirmeydi, artqy ayaghymen sekiredi, olardyng artqy ayaqtary aldynghysynan úzyn keledi. Anda-sanda aldymyzdan kiyikter oqtay aghyp ótedi, yadronyng rikosheti siyaqty sekirip jýgiredi. Qaraqústar men býrkitter aspanda samghap jem izdep jýr. Kópten kýtken,  ang men qústyng kóptigi otryadymyzdaghy anshylardyng kónilin kóterip tastady.

Kýn kókjiyekten kóterilgen sayyn ystyq ta kýsheye berdi, bir kezde shydaugha mýmkin bolmaytyn jaghdaygha jettik. Jerding qara topyraghy týsken jylylyqty qabyldap tómengi qabattaryna  atmosferanyng ystyqtyghynyng monshaday dәrejege jetkenin habarlauda. Aldymyzdaghy birneshe jýz shaqyrymdar boyynda shanqay kýnnen kólenkesine tyghylatyn  birde bir aghashtyng kezdespeui mýmkin degen oy meni ghana emes, әrbirimizdi mazasyzdandyryp, alghash ret dalagha kelgen sibirlikterdi qorqytyp keledi. Sharshaghandyqtan basymdy salbyratyp kele jatqan edim, atym sýrinip ketti de barlyq uayymdy oilarymdy ýzip tastady. Eriksiz joghary qaradym, sol kezde kóz aldymnan keremet kórinis ashylyp, aldymyzdan ýlkendigi әjeptәuir ýlken kól kórindi,  qarama-qarsy jaghasynda men kópten beri kórmegen qalyng orman ósip túr. Kólding birneshe aralshyqtary bar, olar da  aghashtarmen kómkerilgen.  Su men jasyl kókting qospasy sýikimdi landshafty qúrap túr. Tanghalghanym, búl kólding keshe ghana erekshe yjdaghattyqpen  qaraghan topografiyalyq kartada  joq bolghany. Osy súraqty kazaktardyng birine qoyghanymda, onyng jauaby meni tanqaldyrghan ghajap kórinisti byt-shyt etti.  Búl Evropada saghym dep atalatyn eles kórinis edi. Ystyqpen kýigen aua dónes ainanyng qúbylysyn jasap dalanyng shóbin biyik aghashtar etip kórsetedi, al kógildir aspannyng shaghylysuy sudy dastarhan etip jayyp kórsetedi. Kózding saghymdy kórip, sonyng aldauyna shydau qiynnyng qiyny; biz ýshin naghyz Tantaldyng azaby boldy. Ystyq pen shólden dem ala almay kele jatqan bizderge alys emes jerden kólenke men sudy kóremiz, ol qayta-qayta kórinip, sol zamatta alhimikter izdegen úly janalyq siyaqty joq bolyp ketedi

 

Birneshe saghatqa sozylyp әbden sharshatqan osy jýrisimizden keyin, alystan qara jerding betinen  biyik emes, biraq, tike jardyng tabanynan  iyrendegen tar jasyl jolaq kórindi. Búl jolaq qaytadan bizding joldyng boyynan shyqqan Esilding aghysy ekenin bildiredi. Kәdimgidey ghana, qasynnan birneshe sajyn jerde, biraq tek ózennin  nemese ózenshikting jaghasynda jylqygha jemshópke jaramdy shýigin shóp ósip túr. Sondyqtan da dalada jýru óte qiynnyng qiyny. Keyde әbden sharshaghan atpen jem men sugha jetu ýshin toqtamay úzaq ótkeldi jolmen jýruge tura keledi. Bәrin biletin jetik jolbasshy osyndayda óte qajet;  Onsyz adamdardy birneshe kýnge adastyru qiyn emes.  Bizde dalanyng óte dәl týsirilgen kartasy bar, biraq onyng ózi de otryadtyng bastyghyn qiyndyqtan shyghara almaydy. Kartada ózenshikter men kólder óte dәl kórsetiledi, biraq olarda bir tamshy da su bolmaydy. Ras, kóktemde olar erigen qardyng sularyna tolady, kýzge qaray kólder qalyng qamysqa tolyp, balyqtyng ornyna qabandar men borsyqtar órip jýredi. Dalalyq ózenshikterding kóp jaghdayda aghysy nashar, jazda tipti toqtap qalady. Úzyn qúrghaq angharlar kezdesedi, olardyng úzyndyghy keyde birneshe jýz shaqyrymgha jetui mýmkin, ony bizding kartalarda pәlenshe degen ózen dep belgilegen. Búl angharlarda keyde suy jaz boyy saqtalatyn tereng shýnetter kezdesedi, olardyng arasy birneshe shaqyrym bolady. Kazaktar olardy qayyr su, kólshikter dep ataydy, osy jerlerge otryadtar týneuge toqtaydy. Múnday ózenderding suy aqpaghandyqtan búzylady, ony jiyirkenbey ishe almaysyn. Sondyqtan da dalagha jolgha shyqqanda neshe týrli joqshylyqtargha dayyn bolu kerek, týieler siyaqty tamaq pen sugha talghampaz bolmaugha ýirenu qajet.

Dalanyng әr jerinde shashyranqy kezdesetin osy bir shaghyn oazisterding mysalymen tabighat sayahatshyny jolynda kezdesken, kózine kóringen neshe týrli jaghymsyz kórinisterdi úmyttyrugha tyrysady. Qayyr sulardyng saqtaghan ylghaly olardyng ainalasyndaghy ósimdikterge quat berip túrady. Qalyng ósken itmúrynnyng bútalary men basqa da tolyp jatqan gýlder jaghalaudy jaynatyp, jerding osy bir bóligin qoldan ósirgen gýlzar siyaqty etedi. Sonymen qatar, osy qayyrly jaghalar ishi adamdy kórip ýrikpeytin  qúsqa toly, qoryqpay ózi myltyqtyng auzyna jaqyndaydy.  Anshylyq jasaugha bolar edi, biraq búlay ang aulau qyzyq emes qoy, sebebi anshygha belgisizdik qajet, jýregin tyndap túryp andy kýtu múnda joq. Otryadtaghy balyqshylar týnegen kezindegi ústaghan balyqtarymen maqtanuyna bolady. Shýnetterde balyqtyng kóptigi sonsha, sýzgi qaltamen ústaugha bolady. Keyde olardyng sәtti tabystary kazaktargha únamaghan kezderi de boldy. Bir ret kazaktardyng ózderi ústaghan dәu shortandardy laqtyrghandaryn kórdim, sebebi shortandardyng ishinen dala tyshqandary shyghypty. Múnday shortandardy kazaktar jeuge barmady, jiyirkengennen emes, sebebi sol kez Petrov postynyng (orazasynyn) mezgili bolghandyqtan, tek qarapayym tamaq jeuge mindetti edi.

Mingenimiz jalghyz ghana at bolghandyqtan, bizge úzaq qashyqtyqqa joryq jasaugha bolmaytyn, onyng ýstine kýtpegen jaghday kezdesip qaluy mýmkin, jyrtqyshtardyng (qazaqtardy aityp otyr, S.J.) izine týse  qalsaq attarymyz sharshaghan at bolmauy kerek. Tәuligine shamamen 30-dan 40 shaqyrymgha deyin ótip jýrmiz, biraq qaynap túrghan ystyq kezinde. Týnde kýzetshilerimiz qanshama saq bolsa da jayylyp jýrgen attarymyzdy quyp ketuden saqtay almaydy. Kýn batqan song attardy tórtbúryshty karening (kare – jayau әskerding tórtbúryshpen ornalasuy, S.J.) ortasyna atbaylaugha qoyyp, tek tang aldynda ghana jayylugha jiberemiz. Sebebi jylqylar tanertengi salqynmen shópti  qúmartyp jeydi. Sondyqtan, joryqqa tanghy jetiden búryn jәne kýnning jartysy aughannan keyin shyghugha bolmaytyn.

Joryqqa shyghardyng aldynda otryadymyzdyng mýshelerining boylarynda   sezimderi tolyp, kýsh-quat jinaghanday kórinis ornaytyn, dalanyng moladay tynyshtyghyna búl әriyne kereghar kórinis. Kazaktar ózderining zarly әnderin aitady, maghan olardyng búl әnderining tereng sezimmen aitylatyndyghy, әnderding ishindegi  maqamynyng tereng maghynasy men ereksheligi únaydy.  Sibirde úlyresey guberniyalarynda nemese Kishirossiyada  qarapayym halyq aityp jýrgen әnderdi siyrek estidim. Sibirding әn qory boyynsha ózining repertuary bar, olardy basyp shygharsa dúrys bolar edi.

Osy manda sayahattap jýrgen Sh-k degen jaratylystanushy myrza Sibir ólenderining ózi qúrastyrghan әjeptәuir ýlken jinaghyn kórsetken edi. Júrtshylyqty sol jinaqpen tanystyrmasa ókinishti bolady. Kazaktar halyq әnderinen basqa  keyde orystyng romanstaryn da oryndaytyn, biraq olardyng sózderin ózderine beyimdep aitady. Kazaktardyng kópshiligi sauatty bolghandyqtan, Sibirding kazaktar túratyn stanisalaryna barghan әrbir әnshi onda ózining bolghandyghy jayly iz qaldyrady. Bir joly qasymda kele jatqan kazaktyn  (basqalardan bólinip) ólendetip (rechitativpen) aityp kele jatqan úzaq tausylmaytyn әnin onsha mәn bermey tyndap kele jattym. Bir kezde әnning óte úzaqtyghyna nazar audaryp, sózderine qúlaghymdy tosyp tyndasam, apyrmay, búl kazakqa jadynyng ereksheligi ýshin syilyq beru kerek shyghar, Pushkinning «Anjelosyn» basynan ayaghyna deyin әndetip aitypty!

Otryadymyzdaghy qazaqtardyng sany on adam, óz aldyna toptalyp otyrady, aiqaylap sóilegen kezderde kazaktardyng әnderin basyp ketedi. Men búl jerde muzykagha baylanysty kosmopolit bolyp aldym.   Karabahta tipti sans sourciller de tyndaghan edim, tolyq parsy orkestri, onyng dausynan qabyrghalardyng ózi qúlauy mýmkin. Biraq, qazaqtardyng әn aituymen esh kelisetin jayym joq. Olar ózderining muzykasyna ýlgi etip, ashulanghan týielerding qúlaq jaryp ókiretin dauysyn alghangha úqsaydy. Elikteushi kóp jaghdayda  týpnúsqadan jaqsy bola  almaydy emes pe, sol siyaqty qazaqtar da muzykalyq jaghynan qos órkeshti maestro ústazdarynan kóp keyin qalyp qoyypty. Ánderining kópshiligi suyryp salyp aitugha sayady, maqamy ózgermeydi, bireu ghana. Jarysqa eki әnshi týsedi. Áueli bireui birneshe ólendi aiqaylap aitady, eng bastysy - úiqasqa manyz beredi, maghynasy - ekinshi ýshinshi nәrse. Sosyn ekinshisi oghan jauap beredi, dúrystap aitqanda, ol da oghan ólenmen jauap qaytarady. Qaytarghan jauaby neghúrlym kýtpegen túrghyda bolsa, yaghni  neghúrlym dalbasa maghynada jauap berse, soghúrlym tyndaushylar dauystap, kýlip qoldaydy. Osydan-aq, eki-ýsh saghatqa sozylatyn búl dalbasanyng qanday aqymaqsyzdyqqa apararyn  bile berinizder.

Ártýrli dauyspen aitylghan otryadtaghy konsertimiz týske taman toqtady. Ystyq osy kezde shydatpaydy, joryqshyl búlbúldarymyzdyng tamaqtary qúrghap, qazaqtyng suyryp salma aqyndary sharshap, daryny tausylyp qanaty qayrylsa kerek. Anda-sanda týie aidaushylardyng aiqayy men boqtaghan dauystary estiledi, sirә aidaugha kónbegen týiege aiqaylap jatsa kerek. Tizbe jiptegi keybir týie  óz betinshe toqtap shýigin shópten jeuge toqtaydy da, birining artynan biri kele jatqan týielerding tizbesin búzady.

Aldynda kele jatqandar bir kezde toqtady, búl týneuge toqtaytynymyzdy bildiredi. Attar men týieler jýrisin tezdete bastady; uryadnikter ofiyserlerding aitqany boyynsha kazaktar nayzalaryn jerge qadap kare qúrylysynyng búryshtaryn belgiley bastady. Sonymen birge jan-jaqqa baqylau beketteri qoyylyp bolghan son, attar men týielerding er-toqymdary men jýkteri týsirile bastady. Týielerding jýkterin týsiru taghy da  azap júmys. Týielerdi kónbis januar dep aitushylar, sirә olardy tek suretterden ghana kórgender bolsa kerek. Qyrsyqtyghy eshqanday sipattaugha kelmeydi. Olar ulitrakonservativti partiyagha jatady, sondyqtan ózderin in statu quo mәrtebesinde ústaydy.Týieler tizerlep jatqansha ýsterindegi jýkti týsiruge bolmaydy, әlde tәkapparlyghynan ba, kópke deyin tizelep jatudy qor sanap kónbeydi. Kazaktar qyrsyq januardy kóndirmek bolyp aldynghy bir ayaghyn kóterip jippen moynyna baylap qoyady. Ýsh ayaqpen manghazdanyp túrghan týieni kóru qyzyqtyng qyzyghy. Shamamen bes minuttay ótken song qynyr januar ynghaysyz jaghdayyn sezine bastaghanday bolady, taghy bir shama uaqyt kýsh jinap túrady da, aqyr sonynda jәimen tizerley bastaydy (búl bizding ata-babalarymyz qoldanghan әdis, S.J.) Búl diyvertissman әr joly týnegen sayyn qaytalanyp, Polishiyneli balalardy kýldirgendey bizdi de kýldirip otyrady.

Aqmola oblysy, 1801-1825, 1826-1850, Azat beketi (Azat), Atbasar, Jarqayyn-Aghash, Qaratomar beketi (Qaratomar), Kókshetau, Sankt-Peterburg (Petrograd), Han beketi, barymta (alaman) tonau, kóterilis (býlikter), qalalar (bekinister), baspana, Qazaqstannyng tarihy, qazaqtar, kazachestvo, túlghalar, halyq shygharmashylyghy, poshta joly, tabighat (flora men fauna) anshylyq, ghalymdar (ghylym)

Dalada jýrgen kezinde eriksizden qazaqtardyng túrmys saltyn qabyldaugha mәjbýrsin. Mysaly, shatyrlardy bizding әskerler beybit kýnderi jәne kavkazdyh ekspedisiyalarda ózimen birge alyp jýredi, al dalalyq joryq kezderinde esh qoldanbaydy. Olar ystyqtan da, suyqtan da az qorghaydy, al dalalyq jerde ystyqtyng da, suyqtyng da azabyn tartasyn. Shatyrlardyng ornyna ofiyserler ýshin qazaqtyng kiyiz ýileri alyndy, olar ystyq ta da, suyq ta da peterburgtik sayajaylyq à jour ýilermen  salystyrghanda beyimdilik jaghy mol, búl ýilerdi  jyl sayyn jazda qarghap-sileydi, biraq bәribir soltýstik astanamyzdyng túrghyndary ýshin jalgha alynady. Kiyiz ýy birneshe bólek-bólek kerege qanattardan túrady, qanattardyng bastaryn qosyp dóngelek shenber qúrady.  Qanattardyng kózderi syrtynan  toqylghan shiymen jabylady. Keregening qanattarynyng arasynda esikke oryn qaldyrylyp qamystan toqylghan shy perdemen jabylady. Keregening bastaryna jonylghan uyq dep atalatyn aghashtardy baylaydy, onyng bir úshy jogharyda túrghan shenber siyaqty  shanyraq dep atalatyn dóngelekting arnayy jasaghan tesikterine tyghylady. Tesikterge tyghylghan uyqtar parabola formasyndaghy kýmbezdi qúrady. Osylay kiyiz ýiding qanqasy jasalady da, ýsti   kiyizben (tuyrlyq - S.J.) jabylady. Shanyraq qana jabylmaydy, kiyiz ýiding ortasyna jaghylatyn  ottyng týtini shyghuy ýshin. Búl jinalmaly baspana jazgha taptyrmaytyn ýi, jabylghan kiyizdi tómennen joghary qaray kóteruge bolady, sonyng arqasynda kiyiz ýige aua soghyp túrady, ystyqtyng qyzuy azayady. Jaqsy tigilgen (qoyylghan) ýiden eshqanday janbyr ótpeydi.

Kiyiz ýilerde birneshe apta túrghannan keyin ghana kóshpelilerding nege osynday ómirdi únatatyndyghyn, bizderding jyljymaytyn ýilerimizdi únatpaytynyn týsine bastaysyn. Kiyiz ýiding iyeleri túrmystyq jәne sharualyq zattaryn ózining qalauynsha ornalastyrady. Bir kezde bastau alghan zattaryn ornalastyru tәrtibi keyin kóship-qonghan kezderde ózgermeydi. Kóshken sayyn ýiine kirgen kezde búrynghy ýiine seruennen oralyp kelgendey bolasyn. Baqyttyng bir tetigi -izdegenindi onay tabatyn әdette deushilerdi qoldaytyn bolsaq, at home sezimi kóship-qonushylarda eshqashan búzylmaydy. Kýn sayyn kóship-qonu qanshama baqyt sezimine toltyrady desenshi! Býgingi týnegen ornymyzdaghy jerding shóbi nashar, suy ashylau, masalary jauday jabylyp tynyshtyq bermeydi – erteng búl jerden kóship ketuime ne kedergi?  Men tәueldi emespin, tәueldi adam – únasa da, únamasa da, sol ornynda qalugha tiyisti. Dala - úlanghayyr sheksiz kenistik, barlyq jerde, kýn sәulesi týsetin jerde, su aghyp jatyr, shóbi shýigin, Qúdayym maghan tynyshtyqty baspanany dayyndap qoyghan.

Áriyne, múnday erkin ómirding jaman jaqtary, onyng jaqsy jaqtaryn birneshe ese orap ketedi, biraq, ol jayly keyin әngimeleymin.

Ystyq kýnge birneshe saghat qaqtalyp salqyn kiyiz ýige kirgende erekshe rahat sezimge bólenesin. Biraq múnday shydamsyzdanyp kýtetin minutty úzaq kýtesin. Týielerding jýkterin týsirip bolghan song qazaqtar kiyiz ýidi tige bastaydy, ókinishke qaray olardyng yjdaghattylyghy isti tezdetpeydi. Bәri de ofiyserding aldynda qyzmet etuge dayyn ekendigin kórsetpek bolyp, ýsheui bir arqandy tartugha jýgiremin dep bir-birine kedergi jasaydy. Qayta-qayta   «Akrym, akrym» («aqyryn» degeni, - S.J.) degen sózdi aityp, onsyz da jәy jýrip jatqan júmysty bayaulatady.

Biz toqtaghan jerding barlyghynda qazaqtardyng molasy bar. Maghan olar tang qalatyn sezim qaldyrdy!  Biz esh jerde adam balasyn kezdestirgen emespiz, tipti adam balsynyng izi de joq. Búl jerler maghan adam balasy túrmaghan ólke bolyp kórindi, sebebi qazaqtar biz jýrip ótken jaqpen jazda eshqashan kóship-qonyp jýrmeydi. Adamzat balasyn eske týsiretin birden bir zat -  molalar. Sýitip, osy bir qonaqjayly emes ólkede bizdi sýiekteri әldeqashan qurap qalghan marqúmdar ghana qabyldady. Qazaqtyng molalary tizbektep qoyylghan tastarmen belgilenedi, moladan jalghasyp qoyylghan mayda tastar tizbegi sugha baratyn baghytty kórsetedi. Olardyng oiynsha, tastar marqúmgha sugha baratyn joldy kórsetedi, marqúm týn sayyn shóldegen kezde jaqyn jerdegi qayyrgha baryp su ishedi. Molalardyng arasynda aqsýiekter jatqan zirattar da kezdesedi, olardyng qabirlerining ýstine tastan  myqty qúrylystar salynghan.  Alystan qaraghanda kiyiz ýiding formasynday. Kiretin esigi óte tómen, ol jerge jatatyn oryngha úqsas kishigirim eskertkish qoyylady. Kýmbezining eng jogharghy úshyna kóp jaghdayda týsi men porymy ózgeshe tas qoyady. Búl tastardy qazaqtar kóp qarajat júmsap Týrkistan nemese Búqaradaghy (Samarqannyng kók tasyn aityp otyr, - S.J.) ataqty әulie jatqan jerlerden alyp kelip qoyady. Jazular óte siyrek kezdesedi, sebebi dalada sauatty adamdar óte az bolghandyqtan; jazuy bar tastarda marqúmnyng aty nemese oghan maqtau sóz emes, Qúrannyng sózderi jazylady: marqúmgha maqtau sóz jazu Múhammedting dininde  maqúldanbaydy.

Áytse de qazaqtar óz ajalymen ólgen ataqty adamdargha qoyylghan eskertkishterdi jaqsy biledi. Kóp jaghdayda búl marqúmdar tolyq úmytylyp qalady, biraq olardyng attary qoyylghan eskertkishterge baylanysty halyqtyng jadynda saqtalady. Onyng sebebi óte qarapayym, dalada ashyq tenizdegi siyaqty,  geografiyalyq nýkteler óte az kezdesedi. Sol sebepten de eskertkishi bar zirattar óz ataularyn ýlken shatqaldargha beredi. Búl ataular rudan rugha, tipti bizding geografiyalyq ataulargha berilip te jatyr. Mәngilikke atyn qaldyrudyng osy bir arzan joly Gerostratqa belgili bolghan bolsa, ol sóz joq Dianin hramyn órtemegen bolar edi.

Qazaqtyng molalary tereng qazylmaydy; marqúm bózden tigilgen kiyimge kiygizilip, jatqyzylyp emes, otyrghyzyp qoyylady, sosyn  topyraq salynbaydy, ýsti bútamen jabylady. Dindarlardyng aituynsha, marqúmdy jerge berip odan 40 qadam alystaghan song oghan perishteler kelip jauap ala bastaydy. Marqúmdy ómirde jasaghan ýlken, kishi kýnәlary ýshin jazalaydy: tazalyqqa baylanysty әdet-ghúryptardy dúrys saqtamaghany ýshin, úzyn múrty ýshin t.b. Erekshe ýlken kýnәlary ýshin jazany marqúm eng Songhy sottan keyin alady.

Eshkim túrmaytyn aidalada jatqan qabirlerding tynyshtyghy óte siyrek búzylady. Bir joly osynday eskertkishting ishinde  joldasymmen sóilesip otyryp bir erekshe janghyryqty estidim. Belgisiz ýshinshi adam bizding әngimemizge qatysyp otyrghanday boldy. Janghyryqtyng kýshin synamaq bolyp pistoletten atyp jiberdim. Sol mezette ainalanyng bәri tirilip ketkendey boldy. Auada qorqynyshty diril bastalyp, qaranghyda maghan kórinbegen qatal qanattylar betimdi qanatymen birneshe ret jelpip ótti. Pistoletimning dauysy Múhammedting jazalaushy perishtelerin qorqytyp jibergen bolar dep oiladym., biraq isting mәni onay edi. Mening atqan oghymnyng dauysy osynday eskertkish mazarlardy mekendeytin  ondaghan jarqanattardy oyatyp jibergen eken.

Osynday qorymdardyng qasynan ótken kezderimizde bizdin  qazaqtar mindetti týrde toqtaytyn. Dalada qalyptasqan dәstýr boyynsha jolaushy toqtap, atynan týsip zirattyng qasyna kiyimining bir shýberegin nemese atynyng jalynyng qylyn baylap ketui kerek. Qazaqtar dәl osy dәstýrdi әuliyeli  dep sanalatyn jerlerge de jasaydy, qazaqta múnday әuliyeli jerler óte kóp kezdesedi. Adamnyng nazaryna týsetin әrbir zat, mysaly jalghyz ýlken tas nemese qurap qalghan búta әuliyeli dep sanalady. Qúday osynday zattardy qúpiya maqsatpen, әrbir jolaushynyng kózine týssin dep jasaghan deydi qazaqtar.

Biz ontýstikke qaray Úlytaudy bettep tike jýrip kelemiz. Jolymyz Orynborgha baghynatyn Sibir vedomstvosy dalasynyng shekarasymen sәikes keledi. Ár kesh sayyn jartylay keuip qalghan búlaqtargha toqtap keldik, búlaqtardyng barlyghy Torghay dep atalady. Dalalyq jerde bir ónirden bastau alatyn ózenshikterding barlyghy bir ghana atpen atalyp, bir birinen  ózenshikterding aldyna qoyylatyn syn esimmen ózgeshelenedi. Mysaly, Jarqayyn-Aghash pen Úlytau arasyndaghy batysqa qaray aghatyn ózenshikter Torghay dep, oryssha «javoronok» dep atalady. 60-tan astam Torghay bar eken, olardyng bir birinen aiyrmashylyghy, aldyna qoyylatyn syn esimde: qara, sary t. b. Olardyng bәri de Úly Torghaygha qúyady. Úly Torghay, Yrghyz ekeui qamystargha, sosyn túzdy batpaqtargha (Aqsaqal Berby dep atalatyn) jetip joghalyp ketedi.

Osylay birneshe kýn jýrip kelemiz, dalanyng týsi ózgerer emes. Eshtene óspeytin jer, sudyng tapshylyghy, barlyq jerde dalanyng sýrensiz kelbeti, jan-jaqtyng barlyghy týsi kókjiyekpen  birdey bolyp qoshqyl  ósken maysara shóbi. Anda-sanda boz seleu basqan jer jolaqtary kezdesedi; bir qaraghan kózge kýmistey jyltyraghan búl shópting týsi әjeptәuir únamdy. Ýstinen jel jelpip ótken kezde  kýmis tolqyndary bar teniz siyaqty bolyp kórinedi.. Sodyrlar jayly súrap biletin bireudi kezdestirsek dep shydamsyzdanyp kelemiz, biraq kiyik pen qúlandardan basqa eshkimdi kezdestirmedik. Aldymyzda jәne qos býiirimizde kele jatqan kazaktardan kóz almaymyz. Olar bir minutqa toqtay qalsa, otryadta quanyshty sezim jaylap ketedi – dәl solay, jana zatty kórdi; biraq bizding búl qiyalymyz tez ayaqtalady. Bir ret aldymyzdan ýsh qazaqty kórdik, olar bizdi kórdi de búrylyp qasha jóneldi. Úzaq quyp әreng degende ústadyq. Sýitsek, olar bizding Úlytaudaghy otryadtan qaghazben júmsalghandar eken. Bizdi tanymay sodyrlar dep oilapty.

Aqyry, alystaghy kókjiyekten  Úlytau taularynyng shyndary kórindi-au, onyng eki býiirinde Arghanata tauy men Kishitau da kórindi. Taular dalanyng tegis jazyghynda jәilap kórinip biyiktey bastady, taudyng etegine deyin eshtene óspeytin qu dala qalpy saqtalghan. Búl taular jazyq dalada óz aldyna derbes ornalasqandyqtan beynesi men pishini,  kók aspanda  suret  bolyp nýktelenip túrghanyn anyq kóre alasyn. Taudyng tar angharyna týsken song kenetten basqa ólkege kelgendey boldyq. Tike jartastardan taza sudyng búlaghy aghyp jatyr, attarymyz aghyp jatqan sansyz búlaqtardyng jaghasynda qalyng ósken shópting arasymen әreng jýrip keledi.  Kóp úzamay osydan bir ay búryn Úlytaugha kelip ornalasqan otryadqa kelip qosyldyq.

(Jalghasy bar. Basy myna siltemelerde: http://abai.kz/post/49234;http://abai.kz/post/50361; http://abai.kz/post/51010)

Orys tilinen audarghan Saghat Jýsip

Abai.kz

0 pikir