Júma, 7 Qazan 2022
37492 2 pikir 3 Shilde, 2017 saghat 10:28

Núrsúltan Nazarbaev. Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru

KIRISPE

Elimiz jana tarihy kezenge ayaq basty. Men jyl basyndaghy halyqqa Joldauymda Qazaqstannyng ýshinshi janghyruy bastalghanyn jariyaladym.

Osylaysha, biz qayta týleuding airyqsha manyz­dy eki prosesi – sayasy reforma men eko­nomiy­kalyq janghyrudy qolgha aldyq.

Bizding maqsatymyz aiqyn, baghytymyz belgili, ol – әlemdegi eng damyghan 30 elding qataryna qosylu.

Atalghan eki janghyru prosesining de naqty maq­sat-mindetteri, basymdyqtary men oghan jet­kizetin joldary bar. Men kózdegen júmys­tary­myzdyng bәri der uaqytynda jәne barynsha tiyimdi jýzege asaryna senimdimin. Biraq, oilaghanymyz oryndalu ýshin múnyng ózi jetkiliksiz.

Maqsatqa jetu ýshin bizding sanamyz isimizden ozyp jýrui, yaghny odan búryn janghyryp oty­ruy tiyis. Búl sayasy jәne ekonomikalyq jan­ghyru­lardy tolyqtyryp qana qoymay, olardyng ózegine ainalady.

Ruhany janghyru tek býgin bastalatyn júmys emes.

Biz Tәuelsizdik kezeninde búl baghytta birneshe auqymdy is atqardyq.

2004 jyly «Mәdeny múra» baghdarlamasy ayasynda Qazaqstan aumaghyndaghy tarihiy-mәdeny eskertkishter men nysandardy janghyrttyq.

2013 jyly «Halyq – tarih tolqynynda» bagh­darlamasy arqyly әlemning eng beldi arhivterinen tól tarihymyzgha qatysty qújattardy jýieli týrde jinap, zerttedik.

Endi osynyng bәrinen de auqymdy jәne irgeli júmystardy bastaghaly otyrmyz.

Men elimiz myqty, әri jauapkershiligi joghary Birtútas Últ bolu ýshin bolashaqqa qa­lay qadam basatynymyz jәne búqaralyq sana­­ny qalay ózgertetinimiz turaly kózqaras­tarym­dy ortagha saludy jón kórdim.

I. HHI GhASYRDAGhY ÚLTTYQ SANA TURALY

Kýlli jer jýzi bizding kóz aldymyzda ózgerude. Álemde baghyty әli búlynghyr, jana tarihy kezeng bastaldy. Kýn sanap ózgerip jatqan dýbirli dýniyede sana-sezimimiz ben dýniyetanymymyzgha әbden sinip qalghan taptauryn qaghidalardan aryl­masaq, kósh basyndaghy eldermen terezemizdi tenep, iyq týiistiru mýmkin emes. Ózgeru ýshin ózimizdi myqtap qolgha alyp, zaman aghymyna iykemdelu arqyly jana dәuirding jaghymdy jaqtaryn boygha siniruimiz kerek.

HH ghasyrdaghy batystyq janghyru ýlgisining býgingi zamannyng bolmysyna say kelmeuining syry nede? Meninshe, basty kemshiligi – olardyng ózderine ghana tәn qalyby men tәjiriybesin basqa halyqtar men órkeniyetterding erekshelikterin eskermey, bәrine jappay eriksiz tanuynda. Ájeptәuir janghyrghan qoghamnyng ózining tamyry tarihynyng tereninen bas­tau alatyn ruhany kody bolady.

Jana túrpatty janghyrudyng eng basty sharty – sol últtyq kodyndy saqtay bilu. Onsyz janghyru degeninizding qúr janghyryqqa ainaluy op-onay.

Biraq, últtyq kodymdy saqtaymyn dep boyyndaghy jaqsy men jamannyng bәrin, yaghny bolashaqqa senimdi nyghaytyp, algha bastaytyn qasiyetterdi de, kejegesi keri tartyp túratyn, ayaqtan shalatyn әdetterdi de últtyq sananyng ayasynda sýrlep qonggha bolmaytyny aidan anyq.

Janghyru atauly búrynghyday tarihy tәjiriybe men últtyq dәstýrlerge shekeden qaramaugha tiyis. Kerisinshe, zamana synynan sýrinbey ótken ozyq  dәstýrlerdi tabysty janghyrudyng manyzdy alghysharttaryna ainaldyra bilu qajet. Eger janghyru elding últtyq-ruhany tamyrynan nәr ala almasa, ol adasugha bastaydy.

Sonymen birge, ruhany janghyru últtyq sananyng týrli polusterin qiynnan qiys­ty­ryp, jarastyra alatyn qúdiretimen manyzdy.

Búl – tarlan tarihtyn, jasampaz býgingi kýn men jarqyn bolashaqtyng kókjiyekterin ýile­simdi sabaqtastyratyn últ jadynyng túghyr­namasy.

Men halqymnyng taghylymy mol tarihy men  yqylym zamannan arqauy ýzilmegen últtyq salt-dәstýrlerin aldaghy órkendeuding berik dini ete oty­ryp, әrbir qadamyn nyq basuyn, bolashaqqa senim­men bet aluyn qalaymyn.

Búl rette, tútas qoghamnyng jәne әrbir qa­zaq­stan­dyqtyng sanasyn janghyrtudyng bir­neshe baghy­tyn atap óter edim.

1. Bәsekelik qabilet

Qazirgi tanda jeke adam ghana emes, tútas halyq­tyng ózi bәsekelik qabiletin arttyrsa ghana ta­bys­qa jetuge mýmkindik alady. Bәsekelik qabilet degenimiz – últtyng aimaqtyq nemese jahandyq naryqta baghasy, ya bolmasa sapasy jóninen ózgelerden útymdy dýnie úsy­na aluy. Búl materialdyq ónim ghana emes, sony­men birge, bilim, qyzmet, ziyatkerlik ónim nemese sapaly enbek resurstary boluy mýmkin.

Bolashaqta últtyng tabysty boluy onyng tabighy baylyghymen emes, adamdarynyng bәsekelik qa­bi­letimen aiqyndalady. Sondyqtan, әrbir qazaq­standyq, sol arqyly tútas últ HHI ghasyrgha layyqty qasiyetterge ie boluy kerek. Mysaly,  kom­piuterlik sauattylyq, shet tilderin bilu, mә­deny ashyqtyq siyaqty faktorlar әrkimning algha basuyna sózsiz qajetti alghysharttardyng sana­tynda.

Sol sebepti, «Sifrly Qazaqstan», «Ýsh tilde bilim beru», «Mәdeny jәne konfessiyaaralyq kelisim» siyaqty baghdarlamalar – últymyzdy, yaghny barsha qazaqstandyqtardy HHI ghasyrdyng talaptaryna dayarlaudyng qamy.

2. Pragmatizm

Qanymyzgha singen kóptegen daghdylar men taptauryn bolghan qasang qaghidalardy ózgert­peyinshe, bizding tolyqqandy janghy­ruymyz mýmkin emes.

Tól tarihymyzgha, babalarymyzdyng ómir saltyna bir sәt ýnilip kórsek, shynayy pragmatizmning talay jarqyn ýlgilerin tabugha bolady.

Halqymyz ghasyrlar boyy tughan jerding tabighatyn kózding qarashyghynday saqtap, onyng baylyghyn ýnemdi, әri oryndy júmsaytyn tendesi joq ekologiyalyq ómir saltyn ústanyp keldi.

Tek ótken ghasyrdyng ortasynda, nebәri birneshe jyl ishinde milliondaghan gektar dalamyz ayausyz jyrtyldy. Yqylym zamandardan beri úrpaqtan úrpaqqa jalghasyp kelgen últtyq pragmatizm sanauly jylda adam tanymastay ózgerip, as ta tók ysyrapshyldyqqa úlasty. Sonyng kesirinen, Jer-Ana jaratylghannan beri shóbining basy túlparlardyng túyaghymen ghana taptalghan dalanyng barlyq qúnary qúrdymgha ketti. Týgin tartsang mayy shyghatyn myndaghan gektar miyaly jerlerimiz ekologiyalyq apat aimaqtaryna, Aral tenizi anqasy kepken qu mediyen shólge ainaldy.

Osynyng bәri – jerge asa nemqúrayly qaraudyng ashy mysaly.

Biz janghyru jolynda babalardan miras bolyp, qanymyzgha singen, býginde tamyrymyzda býlkildep jatqan izgi qasiyetterdi qayta týletuimiz kerek.

Pragmatizm – ózinning últtyq jәne jeke baylyghyndy naqty bilu, ony ýnemdi paydalanyp, soghan sәikes bolashaghyndy josparlay alu, ysyrapshyldyq pen astamshylyqqa, danghoylyq pen kerdendikke jol bermeu degen sóz. Qazirgi qoghamda shynayy mәdeniyetting belgisi – orynsyz sәn-saltanat emes. Kerisinshe, ústamdylyq, qanaghatshyldyq pen qarapayymdylyq, ýnemshildik pen oryndy paydalanu kórgendilikti  kórsetedi.

Naqty maqsatqa jetuge, bilim alugha, salamatty ómir saltyn ústanugha, kәsiby túrghydan jetiluge basymdyq bere otyryp, osy jolda әr nәrseni útymdy paydalanu – minez-qúlyqtyng pragmatizmi degen osy.

Búl – zamanauy әlemdegi birden-bir tabysty ýlgi. Últ nemese jeke adam naqty bir mejege bet týzep, soghan maqsatty týrde úmtylmasa, erteng iske aspaq týgili, eldi qúrdymgha bastaytyn populistik iydeologiyalar payda bolady.

Ókinishke qaray, tarihta tútas últtardyng eshqashan oryndalmaytyn eles iydeologiyalargha shyrmalyp, aqyry su týbine ketkeni turaly mysaldar az emes. Ótken ghasyrdyng basty ýsh iydeo­logiyasy – kommunizm, fashizm jәne liyberalizm bizding kóz aldymyzda kýiredi.

Býginde radikaldy iydeologiyalar ghasyry kelmeske ketti. Endi aiqyn, týsinikti jәne bolashaqqa jiti kóz tikken baghdarlar kerek. Adamnyng da, tútas últtyng da naqty maqsatqa jetuin kózdeytin osynday baghdarlar ghana damudyng kógine temirqazyq bola alady. Eng bastysy, olar elding mýmkindikteri men shama-sharqyn múqiyat eskeruge tiyis.

Yaghni, realizm men pragmatizm ghana tayau onjyldyqtardyng úrany bolugha jaraydy.

3. Últtyq biregeylikti saqtau

Últtyq janghyru degen úghymnyng ózi últtyq sananyng kemeldenuin bildiredi.

Onyng eki qyry bar.

Birinshiden, últtyq sana-sezimning kókjiyegin keneytu.

Ekinshiden, últtyq bolmystyng ózegin saqtay otyryp, onyng birqatar sipattaryn ózgertu.

Qazir saltanat qúryp túrghan janghyru ýlgile­ri­ning qanday qateri boluy mýmkin?

Qater janghyrudy әrkimning últtyq damu ýlgi­sin bәrine ortaq, әmbebap ýlgige almastyru re­tinde qarastyruda bolyp otyr. Alayda, ómirding ózi búl payymnyng týbirimen qate ekenin kórsetip berdi. Is jýzinde әrbir ónir men әrbir memleket ózining derbes damu ýlgisin qalyptastyruda.

Últtyq salt-dәstýrlerimiz, tilimiz ben muzykamyz, әdebiyetimiz, joralghylarymyz, bir sózben aitqanda últtyq ruhymyz boyymyzda mәngi qalugha tiyis.

Abaydyng danalyghy, Áuezovting ghúlamalyghy, Jambyldyng jyrlary men Qúrmanghazynyng kýi­leri, ghasyrlar qoynauynan jetken babalar ýni – búlar bizding ruhany mәdeniyetimizding bir parasy ghana.

Sonymen birge, janghyru úghymynyng ózi mey­lin­she kónergen, jahandyq әlemmen qabyspaytyn keybir daghdylar men әdetterden arylu degendi bildiredi.

Mysaly, jershildikti alayyq. Áriyne, tughan jerding tarihyn bilgen jәne ony maqtan etken dúrys. Biraq, odan da manyzdyraq mәseleni – ózinning birtútas úly últtyng perzenti ekenindi úmytugha әste  bolmaydy.

Biz әrkim jeke basynyng qanday da bir iske qos­qan ýlesi men kәsiby biliktiligine qarap bagha­lanatyn meritokratiyalyq qogham qúryp jatyrmyz. Búl jýie jeng úshynan jalghasqan tamyr-tanystyqty kótermeydi.

Osynyng bәrin egjey-tegjeyli aityp otyr­ghandaghy maqsatym – boyymyzdaghy jaqsy men jamandy sanamalap, teru emes.

Men qazaq­stan­dyq­­tardyng eshqashan búljymaytyn eki erejeni týsinip, bayybyna barghanyn qalaymyn.

Birinshisi – últtyq kod, últtyq mәdeniyet saqtalmasa, eshqanday janghyru bolmaydy.

Ekinshisi – algha basu ýshin últtyng damuyna kedergi bolatyn ótkenning kertartpa tústarynan bas tartu kerek.

4. Bilimning saltanat qúruy  

Bilimdi, kózi ashyq, kókiregi oyau bolugha úmtylu – bizding qanymyzda bar qasiyet.

Tәuelsizdik jyldarynda qyruar júmys jasaldy. Biz on myndaghan jasty әlemning man­dayaldy uniyversiytetterinde oqytyp, dayyn­dadyq. Búl júmys ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyl­darynyng basynda qolgha alynghan «Bolashaq» baghdar­lamasynan bastaldy. Elimizde óte joghary dengey­degi birqatar uniyversiytetter ashyldy, ziyat­kerlik mektepter jýiesi qalyptasty. Basqa da kóptegen is tyndyryldy.

Degenmen, bilimning saltanaty jalpygha or­taq bolugha tiyis. Onyng aiqyn da, búltartpas sebep­­teri bar. Tehnologiyalyq revolusiyanyng betaly­­syna qarasaq, tayau onjyldyq uaqyt­ta qazir­gi kәsipterding jartysy joyylyp ketedi.

Ekonomikanyng kәsiptik sipaty búryn-sondy eshbir dәuirde múnshama jedel ózgermegen.

Biz býgingi jana atauly erten-aq eskige ainalatyn, jýrisi jyldam dәuirge ayaq bastyq. Búl jagh­dayda kәsibin neghúrlym qinalmay, jenil ózger­tuge qabiletti, asa bilimdar adamdar ghana tabysqa jetedi.

Osyny bek týsingendikten, biz bilimge bóli­netin budjet shyghystarynyng ýlesi jóninen әlem­degi eng aldynghy qatarly elderding sanaty­na qosylyp otyrmyz.

Tabysty boludyng eng irgeli, basty faktory bilim ekenin әrkim tereng týsinui kerek. Jas­tary­myz basymdyq beretin mejelerding qatar­ynda bilim әrdayym birinshi orynda túruy shart. Sebebi, qúndylyqtar jýiesinde bilimdi bәrinen biyik qoyatyn últ qana tabysqa jetedi.

5. Qazaqstannyng revolusiyalyq emes, evolusiyalyq damuy

Biyl Euraziya qúrlyghynyng úlan-ghayyr au­ma­ghyn astan-kesteng etken 1917 jyldyng qazan aiyn­daghy oqighagha 100 jyl tolady.

Kýlli HH ghasyr revolusiyalyq silki­nis­terge toly boldy.

Búl osy aumaqtaghy barsha últ­­­tar­gha meylinshe әser etip, býkil bolmysyn ózgert­ti.

Árbir júrt tarihtan ózinshe taghylym alady, búl – әrkimning óz erkindegi sharua. Bireuge ózinning kózqarasyndy eriksiz tanugha eshqashan bolmaydy. Bizge tarih turaly ózderining subektivti payymdaryn tyqpalaugha da esh­kim­ning qaqysy joq. Ótken HH ghasyr halqymyz ýshin qasiretke to­ly, zobalang da zúlmat ghasyr boldy. Birinshiden, últtyq damudyng yqylym zamannan jalghasyp kele jatqan ózimizge ghana tәn joly birjola kýiretilip, qoghamdyq qúrylymnyng bizge jat ýlgisi eriksiz tanyldy.

Ekinshiden, últymyzgha adam aitqysyz demo­grafiyalyq soqqy jasaldy. Onyng jarasy bir ghasyrdan beri әli jazylmay keledi.

Ýshinshiden, qazaqtyng tili men mәdeniyeti qúr­dymgha kete jazdady.

Tórtinshiden, elimizding kóptegen ónirleri eko­lo­giyalyq apat aimaqtaryna ainaldy.

Áriyne, tarih tek aqtandaqtardan túrmaydy.

HH ghasyr Qazaqstangha birqatar iygilikterin de berdi. Industriyalandyrudy, әleumettik jәne óndi­ristik infraqúrylymdardyng qúryluyn, jana iyn­telliygensiyanyng qalyptasuyn osyghan jat­qyzugha bolady.

Búl kezende elimizde belgili bir  janghyru boldy. Biraq, búl – últtyng emes, aumaqtyng jan­ghy­ruy edi.

Biz tarihtyng sabaghyn aiqyn týsinuimiz kerek. Revolusiyalar dәuiri әli bitken joq. Tek onyng formasy men  mazmúny týbegeyli ózgerdi.

Bizding keshegi tarihymyz búltartpas bir aqiy­qatqa – evolusiyalyq damu ghana últtyng ór­ken­deuine mýmkindik beretinine kózimizdi jetkizdi.

Búdan sabaq ala bilmesek, taghy da tarihtyng temir qaqpanyna týsemiz. Endeshe, evolusiyalyq damu qaghidasy әrbir qazaqstandyqtyng jeke basynyng derbes baghdaryna ainalugha tiyis.

Biraq, qoghamnyng evolusiyalyq damuy qaghida retinde mәngi túmshalanudyng sinoniymi emes.

Sol sebepti, tarihtyng ashy sabaghyn týsinip qana qoymay, ózimiz kýnde kórip jýrgen qazirgi qúbylystardan oy týiip,  bolashaqtyng betalysyna qarap, payym jasay bilu de airyqsha manyzdy.

Býginde revolusiyalar ónin ózgertip, últtyq, dini, mәdeni, separatistik perde jamyldy. Biraq, bәri de, týptep kelgende, qantógispen, eko­nomikalyq kýireumen ayaqtalatynyn kórip otyrmyz.

Sondyqtan, әlemdegi oqighalardy oy eleginen ótkizip, qorytyndy jasau – qoghamnyng da, sayasy partiyalar men qozghalystardyng da, bilim beru jýie­sining de auqymdy dýniyetanymdyq, ruhany jú­mysynyng bir bóligi.

6. Sananyng ashyqtyghy

Kóptegen problema әlemning qarqyndy ózgerip jatqanyna qaramastan, búqaralyq sana-sezimning «ot basy, oshaq qasy» ayasynda qaluynan tuyn­daydy.

Bir qaraghanda, jer jýzindegi milliardtan astam adam ózining tughan tilimen qatar, kәsiby baylanys qúraly retinde japatarmaghay oqyp jatqan aghylshyn tilin bizding de jappay jәne jedel ýirenuimiz kerektigi esh dәleldeudi qajet etpey­tindey.

Europalyq Odaqtyng 400 millionnan astam túrghyny ana tilderi – nemis, fransuz, ispan, italiyan nemese basqa da tilderdi  syilamay ma? Álde 100 milliondaghan qytay men indoneziyalyqtar, malaylar aghylshyn tilin erikkennen ýirenip jatyr ma?

Búl – bәzbireulerding әnsheyin qalauy emes, ja­handyq әlemge erkin kirigip, júmys isteuding bas­ty sharty.

Biraq, mәsele búghan da tirelip túrghan joq. Sa­nanyng ashyqtyghy zerdening ýsh ereksheligin bil­diredi.

Birinshiden, ol dýiim dýniyede, Jer sharynyng ózine qatysty aumaghynda jәne óz elinning ainalasynda ne bolyp jatqanyn týsinuge mýmkindik beredi.

Ekinshiden, ol jana tehnologiyanyng aghyny alyp keletin ózgeristerding bәrine dayyn bolu degen sóz. Tayaudaghy on jylda bizding ómir saltymyz: júmys, túrmys, demalys, baspana, adamy qatynas tәsilderi, qysqasy, barlyghy týbegeyli ózgeredi. Biz búghan da dayyn boluymyz kerek.

Ýshinshiden, búl – ózgelerding tәjiriybesin alyp, eng ozyq jetistikterin boygha siniru mýmkindigi. Aziyadaghy eki úly derjava – Japoniya men Qy­tay­dyng býgingi kelbeti – osy mýmkindikterdi tiyimdi pay­dalanudyng naghyz ýlgisi.

«Ózimdiki ghana tansyq, ózgeniki – qansyq» dep keri tartpay, ashyq bolu, basqalardyng eng ozyq jetistikterin qabylday bilu, búl – ta­bystyng kilti, әri ashyq zerdening basty kórset­kish­terining biri.

Eger qazaqstandyqtar jer jýzine ýiden shyq­pay, terezeden telmirip otyryp bagha beretin bolsa, әlemde, qúrlyqta, tipti irgedegi elderde qanday dauyl soghyp jatqanyn kóre almaydy.

Kókjiyekting arghy jaghynda ne bolyp jatqanyn da bile almaydy. Tipti, birqatar ústanymdarymyzdy týbegeyli qayta qaraugha mәjbýrleytin syrtqy yqpaldardyng bayybyna baryp, týsine de almay qalady.

II.  TAYaU JYLDARDAGhY MINDETTER

Qoghamdyq sana janghyrudyng negizgi qaghiy­da­laryn qalyptastyrudy ghana emes, sonymen birge, bizding zaman synaghyna layyqty tótep beruimizge qajetti naqty jobalardy jýzege asyruymyzdy da talap etedi.

Osyghan baylanysty, men aldaghy jyldarda myqtap qolgha alu qajet bolatyn birneshe jobany úsynamyn.

Birinshiden, qazaq tilin birtindep latyn әlipbiyine kóshiru júmystaryn bastauymyz kerek. Biz búl mәselege neghúrlym dәiektilik qajettigin tereng týsinip, bayyppen qarap kelemiz jәne oghan kirisuge Tәuelsizdik alghannan beri múqiyat dayyndaldyq.

Qazaq tilining әlipbii tym terennen tamyr tartatynyn bilesizder.

VI-VII ghasyrlar – erte orta ghasyr kezeni. Búl uaqytta Euraziya qúrlyghynda ghylymgha «Orhon-Eniysey jazulary» degen ataumen tanylghan kóne týrkilerding runikalyq jazuy payda bolyp, qol­danyldy.

Búl adamzat tarihyndaghy eng kóne әlipbiylerding biri retinde belgili.

V-XV ghasyrlarda týrki tili Euraziya qúrly­ghynyng asa auqymdy bóliginde últaralyq qatynas tili boldy.

Mәselen, Altyn Ordanyng býkil resmy qú­jat­tary men halyqaralyq hat-habarlary negizinen ortaghasyrlyq týrki tilinde jazylyp keldi.

Halqymyz Islam dinin qabyldaghan song runiy­kalyq jazular birtindep ysyrylyp, arab tili men arab әlipbii tarala bastady.

H ghasyrdan HH ghasyrgha deyin, 900 jyl boyy Qazaqstan aumaghynda arab әlipbii qoldanyldy.

1929 jylghy 7 tamyzda KSRO Ortalyq Atqaru Komiyteti men KSRO Halyq Ko­miys­sar­lary Kenesining Prezidiumy latyndan­dyrylghan jana әlipby – «Birtútas týrki al­faviytin» engizu turaly qauly qabyldady.

Latyn әlipbiyining negizinde jasalghan jazu ýlgisi 1929 jyldan 1940 jylgha deyin qoldanylyp, keyin kirillisagha auystyryldy.

1940 jylghy 13 qarashada «Qazaq jazuyn latyndandyrylghan әlipbiyden orys grafikasy negizindegi jana әlipbiyge kóshiru turaly» zang qabyldandy.

Osylaysha, qazaq tilining әlipbiyin ózgertu tarihy negizinen naqty sayasy sebeptermen aiqyn­dalyp keldi.

Men 2012 jylghy jeltoqsan aiynda jariya etken «Qazaqstan-2050» Strategiyasynda «2025 jyl­dan bastap latyn әlipbiyine kóshuge kirisuimiz kerektigin» mәlimdedim.

Búl – sol kezden barlyq salalarda biz latyn qar­pine kóshudi bastaymyz degen sóz.

Yaghni, 2025 jylgha qaray is qaghazdaryn, merzimdi baspasózdi, oqulyqtardy, bәrin de latyn әlip­biyimen basyp shyghara bastaugha tiyispiz.

Ol kezeng de tayap qaldy, sondyqtan biz uaqyt úttyrmay, búl júmysty osy bastan qolgha aluymyz kerek. Biz osynau auqymdy júmysty bastaugha qa­jetti dayyndyq júmystaryna qazirden kiri­semiz. Ýkimet qazaq tilin latyn әlipbiyine kóshi­ru­ding naqty kestesin jasauy kerek.

Latynshagha kóshuding tereng logikasy bar. Búl qazirgi zamanghy tehnologiyalyq orta­nyn, kom­munikasiyanyn, sonday-aq, HHI ghasyr­daghy ghyly­my jәne bilim beru prosesining erekshe­lik­terine baylanysty.

Mektep qabyrghasynda balalarymyz aghylshyn tilin oqyp, latyn әripterin onsyz da ýirenip jatyr. Sondyqtan, jas buyn ýshin eshqanday qiyndyq, kedergiler bolmaq emes.

2017 jyldyng ayaghyna deyin ghalymdardyng kómegimen, barsha qogham ókilderimen aqyldasa otyryp, qazaq әlipbiyining jana grafikadaghy birynghay standartty núsqasyn qabyldau kerek.

2018 jyldan bastap jana әlipbiydi ýiretetin mamandardy jәne orta mektepterge arnalghan oqulyqtardy dayyndaugha kirisuimiz qajet.

Aldaghy 2 jylda úiymdastyru jәne әdistemelik júmystar jýrgiziluge tiyis. Áriyne, jana әlipbiyge beyimdelu kezeninde bel­gili bir uaqyt kirillisa alfaviyti de qol­danyla túrady.

Ekinshiden, qoghamdyq jәne gumanitarlyq ghylymdar boyynsha «Jana gumanitarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jana oqulyq» jobasyn qolgha alamyz. Onyng mәni mynada:

1. Biz tariyh, sayasattanu, әleumettanu, filosofiya, psihologiya, mәdeniyettanu jәne filologiya ghylymdary boyynsha studentterge tolyqqandy bilim beruge qajetti barlyq jaghdaydy jasaugha tiyispiz. Gumanitarlyq ziyaly qauym ókilderi elimizding joghary oqu oryndaryndaghy guma­nitarlyq kafedralardy qayta qalpyna keltiru arqyly memleketting qoldauyna ie bolady. Bizge injenerler men dәrigerler ghana emes, qazirgi zamandy jәne bolashaqty tereng týsine alatyn bilimdi adamdar da auaday qajet.

2. Biz aldaghy birneshe jylda gumanitarlyq bilimning barlyq baghyttary boyynsha әlemdegi eng jaqsy 100 oqulyqty әrtýrli tilderden qazaq tiline audaryp, jastargha dýnie jýzindegi tan­dauly ýlgilerding negizinde bilim alugha mýmkindik jasaymyz. 2018-2019 oqu jylynyng ózinde studentterdi osy oqulyqtarmen oqyta bastaugha tiyispiz.

3. Ol ýshin qazirgi audarmamen ainalysatyn qúrylymdar negizinde memlekettik emes Últtyq audarma burosyn qúru kerek. Ol Ýkimetting tapsyrysy boyynsha 2017 jyldyng jazynan tiyisti júmystargha kirise bergeni jón.

Búl baghdarlama arqyly nege qol jetkizemiz?

Eng aldymen, jýz myndaghan studentke jana sapalyq dengeyde bilim bere bastaymyz.

Búl – bilim salasyndaghy jahandyq bәsekege ne­ghúrlym beyimdelgen mamandardy dayarlau degen sóz.

Oghan qosa, jana mamandar ashyqtyq, pragmatizm men bәsekelik qabilet siyaqty sanany janghyrtudyng negizgi qaghidalaryn qo­gham­da or­nyqtyratyn basty kýshke ainalady. Osylaysha, bolashaqtyng negizi bilim orda­larynyng auditoriyalarynda qalanady.

Bizding әleumettik jәne gumanitarlyq bilimimiz úzaq jyldar boyy bir ghana ilimning ayasynda shektelip, dýniyege bir ghana kózqaraspen qaraugha mәjbýr boldyq. Álemning ýzdik 100 oqulyghynyng qazaq tilinde shyghuy 5-6 jyldan keyin-aq jemisin bere bastaydy. Sol sebepti, uaqyt úttyrmay, eng zamanaui, tandauly ýlgilerdi alyp, olardyng qazaq tilindegi audarmasyn jasauymyz kerek.

Búl – memleketting mindeti.

Ýkimet múny audarmashy mamandarmen qamtamasyz etu, avtorlyq qúqyq, oqu-әdistemelik baghdarlamalar men professorlyq-oqytushylyq qúramdy belgileu siyaqty jayttardy eskere otyryp, keshendi týrde sheshui kerek.

Ýshinshiden, Qazaq «Tughan jerge tuyndy tik» dep beker aitpaghan.

Patriotizm kindik qanyng tamghan jerine, ósken auylyna, qalang men ónirine, yaghny tughan jerine degen sýiispenshilikten bastalady.

Sol sebepti, men «Tughan jer» baghdarlamasyn qolgha aludy úsynamyn. Onyng auqymy izinshe op-onay keneyip, «Tughan elge» úlasady.

Mәselen, «Auylym – әnim» atty әndi  aytqanda, «Tughan jerin sýie almaghan, sýie alar ma tughan elin» dep shyrqaytyn edik qoy. Bajaylap qarasaq, búl – maghynasy óte tereng sózder.

Baghdarlama nege «Tughan jer» dep atalady? Adam balasy – sheksiz zerdening ghana emes, ghajayyp sezimning iyesi. Tughan jer – әrkimning shyr etip jerge týsken, bauyrynda enbektep, qaz basqan qasiyetti mekeni, talay jannyng ómir-baqy túratyn ólkesi. Ony qayda jýrse de jýregining týbinde әldiylep ótpeytin jan balasy bolmaydy.

Tughan jerge, onyng mәdeniyeti men  salt-dәs­týrlerine airyqsha inkәrlikpen atsalysu – shynayy patriotizmning manyzdy kórinisterining biri.

Búl kez kelgen halyqty әnsheyin birige salghan qauym emes, shyn mәnindegi últ etetin mәdeni- genetikalyq kodynyng negizi.

Bizding babalarymyz ghasyrlar boyy úshqan qústyng qanaty talyp, jýgirgen annyng túyaghy tozatyn úlan-ghayyr aumaqty ghana qorghaghan joq.

Olar últtyng bolashaghyn, keler úrpaghyn, bizdi qorghady. San taraptan súqtanghan jat júrtqa Atamekenning qarys qadamyn da bermey, úrpaghyna miras etti.

Tughan jerge degen sýiispenshilik neni bil­diredi, jalpy, baghdarlamanyng mәni nede?

Birinshi, búl bilim beru salasynda auqymdy ólketanu júmystaryn jýrgizudi, ekologiyany jaqsartugha jәne eldi mekenderdi  abattandyrugha basa mәn berudi, jergilikti dengeydegi tarihy eskertkishter men mәdeny nysandardy qalpyna keltirudi kózdeydi.

Patriotizmning eng jaqsy ýlgisi orta mektepte tughan jerding tarihyn oqudan kórinis tapsa iygi.

Tughan jerding әrbir sayy men qyrqasy, tauy men ózeni tarihtan syr shertedi. Árbir jer atauynyng tórkini turaly talay-talay anyzdar men әngimeler bar. Árbir ólkening halqyna suyqta pana, ystyqta saya bolghan, esimderi el esinde saqtalghan birtuar perzentteri bar. Osynyng bәrin jas úrpaq bilip ósuge tiyis. Ekinshi, basqa aimaqtargha kóship ketse de tughan jerlerin úmytpay, oghan qamqorlyq jasaghysy kelgen kәsipkerlerdi, sheneunikterdi, ziyaly qauym ókilderi men jastardy úiymdastyryp, qoldau kerek. Búl – qalypty jәne shynayy patriottyq sezim, ol әrkimde boluy mýmkin. Oghan tyiym salmay, kerisinshe, yntalandyru kerek.

Ýshinshi, jergilikti biylik «Tughan jer» bagh­dar­la­masyn jinaqylyqpen jәne jýieli­likpen qolgha alugha tiyis.

Búl júmysty óz betimen jiberuge bolmaydy, múqiyat oilastyryp, halyqqa dúrys týsindiru qajet.

Tughan jerine kómek jasaghan jandardy qoldap-qúrmetteuding týrli joldaryn tabu kerek.

Búl jerde de kóp júmys bar.

Osy arqyly qalalardy kógaldandyrugha, mektepterdi kompiuterlendiruge, jergilikti jo­ghary oqu oryndaryna demeushilik jasaugha, muzeyler men galereyalar qoryn bayyta týsuge bolady.

Qysqasha aitqanda, «Tughan jer» baghdarlamasy jalpyúlttyq patriotizmning naghyz ózegine ainalady. T

ughan jerge degen sýiispenshilik Tughan elge – Qazaqstangha degen patriottyq sezimge úlasady.

Tórtinshiden, jergilikti nysandar men eldi mekenderge baghyttalghan «Tughan jer» bagh­dar­lamasynan bólek, biz halyqtyng sanasyna odan da manyzdyraq – jalpyúlttyq qasiyetti oryndar úghymyn siniruimiz kerek.

Ol ýshin «Qazaqstanyng qasiyetti ruhany qúndylyqtary» nemese «Qazaqstannyng kiyeli jerlerining geografiyasy» jobasy kerek.

Árbir halyqtyn, әrbir órkeniyetting barshagha ortaq qasiyetti jerleri bolady, ony sol halyqtyng әrbir azamaty biledi.

Búl – ruhany dәstýrding basty negizderining biri.

Biz – úlan-ghayyr jeri men asa bay ruhany tarihy bar elmiz. Úly Dalanyng kóz jetkizgisiz ken-baytaq aumaghy tarihta týrli ról atqarghan. Biraq, osynau ruhany geografiyalyq beldeudi meken etken halyqtyng tonnyng ishki bauynday baylanysy eshqashan ýzilmegen.

Biz tarihymyzda osynau kórkem, ruhani, qasterli jerlerimizding birtútas jelisin búryn-sondy jasaghan emespiz.

Mәsele elimizdegi eskertkishterdi, ghimarattar men kóne qalalardy qalpyna keltirude túrghan joq.

IYdeyanyng týpki tórkini Úlytau tórindegi jәdigerler keshenin, Qoja Ahmet Yasauy mav­zoleyin, Tarazdyng ejelgi eskertkishterin, Beket ata kesenesin, Altaydaghy kóne qorymdar men Jeti­sudyng kiyeli mekenderin jәne basqa da jerler­di ózara sabaqtastyra otyryp, últ jadynda birtútas keshen retinde ornyqtyrudy menzeydi.

Múnyng bәri tútasa kelgende halqymyzdyng últ­tyq biregeyligining myzghymas negizin qúray­dy.

Biz jat iydeologiyalardyng әseri turaly aitqanda, olardyng artynda basqa halyqtardyng belgili bir qúndylyqtary men mәdeny simvoldary túrghanyn este ústauymyz kerek.

Tiyisinshe, olargha ózimizding últtyq qún­dy­lyqtarymyz arqyly ghana tótep bere alamyz.

Qazaqstannyng qasiyetti jerlerining mәdeniy-geografiyalyq beldeui – neshe ghasyr ótse de bizdi kez kelgen ruhany jútandyqtan saqtap, aman alyp shyghatyn simvoldyq qalqanymyz әri últtyq maqtanyshymyzdyng qaynar búlaghy.

Ol – últtyq biregeylik negizderining basty elementterining biri. Sondyqtan, mynjyldyq tarihymyzda biz alghash ret osynday auqymdy jobany jasap, jýzege asyrugha tiyispiz.

Biyl Ýkimet júrtshylyqpen aqyldasa otyryp, jobany әzirleui kerek.  Onda ýsh mәsele qamtylghany jón. Naqtyraq aitqanda:

1. Atalghan «Mәdeniy-geografiyalyq bel­deu­din» róli men oghan enetin oryndar turaly әrbir qazaqstandyq bilui ýshin oqu-aghartu dayyndyghyn jýrgizu qajet.

2. BAQ osydan tuyndaytyn últtyq aqparattyq jobalarmen jýieli týrde, myqtap ainalysuy kerek.

3. Ishki jәne syrtqy mәdeny turizm halqy­myzdyng osy qasterli múralaryna sýienuge tiyis. Mәdeny manyzdylyghy túrghysynan bizding Týr­­kistan nemese Altay – últtyq nemese qúr­lyqtyq qana emes, jahandyq auqymdaghy qún­dylyqtar.

Besinshiden, zamanauy әlemdegi bәsekelik qabilet – mәdeniyetting de bәsekelik qabileti degen sóz. AQSh-tyng «qyrghiy-qabaq soghys» kezin­degi tabysynyng qomaqty bóligi Gollivudtyng enshi­sinde.

Biz HHI ghasyrdyng jahandyq kartasynda eshkimge úqsamaytyn, derbes orny bar últ bolamyz desek, «Jahandaghy zamanauy qazaqstandyq mәdeniyet» jobasyn iske asyrugha tiyispiz.

Álem bizdi qara altynmen nemese syrtqy saya­sat­taghy iri bastamalarymyzben ghana emes, mәdeny jetistikterimizben de tanuy kerek.

Búl joba neni kózdeydi?

Birinshi, otandyq mәdeniyet BÚÚ-nyng alty tili – aghylshyn, orys, qytay, ispan, arab jәne fransuz tilderinde sóileui ýshin maqsatty ústanym boluy shart.

Ekinshi, ol býgingi qazaqstandyqtar jasaghan jәne jasap jatqan zamanauy mәdeniyet bolugha tiyis.

Ýshinshi, mәdeny qazynalarymyzdy әlem júrtshylyghyna tanystyrudyng mýldem jana tәsilderin oilastyru kerek.

Mәdeny ónimderimiz tek kitap týrinde emes, әrtýrli mulitiymedialyq tәsildermen de shyqqany abzal.

Tórtinshi, búghan auqymdy memlekettik qol­dau jasaluy qajet. Syrtqy ister, Mәdeniyet jәne sport, Aqparat jәne kommunikasiyalar ministr­likteri jýieli týrde, qoyan-qoltyq júmys isteui kerek.

Besinshi, búl júmysta shygharmashylyq ziyaly qauym, onyng ishinde Jazushylar odaghy men Ghylym akademiyasy, uniyversiytetter men qoghamdyq úiymdar ýlken ról atqarugha tiyis.

Biz zamanauy mәdeniyetimizding qanday ókil­deri әlemdik arenagha jol tartuy kerektigin anyq­tap aluymyz kerek.

Últtyq mәdeniyetimizding ozyq ýlgilerin irik­tep alghannan keyin shetelderde olardy tanys­tyru rәsimderin ótkizemiz.

2017 jyl jer jýzine mәdeniyet salasyndaghy qay jetistikterimizdi kórsete alatynymyzdy ai­qyndap alu túrghysynan sheshushi jyl bolmaq. Sodan song biregey baghdarlamany 5-7 jylda tyn­ghylyqty jýzege asyramyz.

Osylaysha, myng jyldyq tarihymyzda tól mәdeniyetimiz túnghysh ret әlemning barlyq qúr­lyq­taryna jol tartyp, basty tilderinde sóileytin bolady.

Altynshydan, últ maqtanyshy bizding búrynghy ótken batyr babalarymyz, danagóy biylerimiz ben jyraularymyz ghana bolmaugha tiyis.

Men býgingi zamandastarymyzdyng jetis­tik­terining tarihyna da nazar audarudy úsynamyn.

Búl iydeyany «Qazaqstandaghy 100 jana esim» jobasy arqyly iske asyrghan jón.

Elimizding Tәuelsizdik jylnamasy jazyla bastaghanyna nebәri 25 jyl boldy. Búl – tarih túrghysynan qas qaghym sәt desek te, elimiz ýshin ghasyrgha bergisiz kezen. Áriyne, jasalghan júmystardyng manyzy men auqymyna eshbir kýmәn joq.

Degenmen, osy qyruar isti atqarghan, el damuyna zor ýles qosqan azamattardyng ózderi men olardyng tabysqa jetu tarihy әdette qúrghaq faktiler men sifrlardyng tasasynda qalyp qoyady. Shyn mәninde, Qazaqstannyng әrbir jetistigining artynda aluan týrli taghdyrlar túr.

«Qazaqstandaghy 100 jana esim» jobasy – Tәuelsizdik jyldarynda tabysqa jetken, elimizding әr ónirinde túratyn týrli jastaghy, san aluan etnos ókilderining tarihy.

Jobada naqty adamdardyng naqty taghdyrlary men ómirbayandary arqyly býgingi, zamanauy Qazaqstannyng kelbeti kórinis tabady.

Biz «Janynda jýr jaqsy adam» degen sóz­ding bayybyna bara bermeymiz. Shyn mәninde, Tәuel­sizdik dәuirinde ózining enbegimen, bilimimen, óneri­men ozyp shyqqan qanshama zamandastarymyz bar. Olardyng jýrip ótken joldary – kez kelgen statistikadan artyq kórsetkish.

Sondyqtan, olardy televiziyalyq derekti tuyndylardyng keyipkerine ainaldyruymyz kerek. Jastar ómirge shynayy kózben qarap, óz taghdyrlaryna ózderi iyelik ete alatyn azamattar boluy ýshin olargha ýlgi úsynuymyz kerek.

Qazirgi mediamәdeniyetti suyryla sóileytin «sheshender» emes, ómirding ózinen alynghan shy­nayy oqighalar qalyptastyrady. Múnday oqiy­ghalardy kórsetu búqaralyq aqparat qúral­darynyng basty nysanasyna ainalugha tiyis.

Búl joba ýsh mәseleni sheshuge baghyttalghany jón.

1. Aqylymen, qolymen, darynymen za­manauy Qazaqstandy jasap jatqan naqty adam­dar­dy qoghamgha tanytu.

2. Olargha aqparattyq qoldau jasap, tanymal etu­­ding jana mulitiymedialyq alanyn qalyp­tas­tyru.

3. «100 jana esim» jobasynyng ónirlik núsqasyn jasau. El-júrt últymyzdyng altyn qoryna enetin túlghalardy biluge tiyis.

QORYTYNDY

Memleket pen últ qúryshtan qúiylyp, qatyp qalghan dýnie emes, ýnemi damyp otyratyn tiri aghza ispetti. Ol ómir sýru ýshin zaman aghymyna sanaly týrde beyimdeluge qabiletti boluy kerek.

Jana jahandyq ýrdister eshkimnen súramay, esik qaqpastan birden tórge ozdy. Sondyqtan, zamangha sәikes janghyru mindeti barlyq memleketterding aldynda túr.

Synaptay syrghyghan uaqyt eshkimdi kýtip túrmaydy, janghyru da tarihtyng ózi siyaqty jal­ghasa beretin prosess.

Eki dәuir týiisken óliara shaqta Qazaqstangha týbegeyli janghyru jәne jana iydeyalar arqyly bolashaghyn bayandy ete týsuding tendessiz tarihy mýmkindigi berilip otyr.

Men barsha qazaqstandyqtar, әsirese, jas úrpaq janghyru jónindegi osynau úsynystardyng many­zyn tereng týsinedi dep senemin.

Jana jaghdayda janghyrugha degen ishki úmtylys – bizding damuymyzdyng eng basty qaghidasy.

Ómir sýru ýshin ózgere bilu kerek. Oghan kónbegender tariyh­tyng shanyna kómilip qala beredi.

Abai.kz

 

2 pikir