31mamyr-Sayasy qughyn-sýrginder

qúrbandaryn eske alu kýnine

Preziydent N.Nazarbaev «Bolashaqqa baghdar:  ruhany janghyru» atty maqalasynda: «Ótken HH ghasyr halqymyz ýshin qasiretke toly, zobalang da zúlmat ghasyr boldy» deydi. Al qazirgi ghasyr she?

2014 jyly «Asharshylyq qúrbandary» qoghamdyq birlestigining bir top belsendileri sol kezdegi QR Premier Ministri Kәrim Mәsimov myrzamen QR Parlamenti Mәjilis tóraghasynyng orynbasary Darigha Nazarbaeva hanymgha, «QHA jyly» dep aishyqtalghan  2015 jyly Qazaqstan halqy Assambleyasynan saylanghan Mәjilisting toghyz deputatyna, 2016 jyly Bas Mýftiyge hat joldadyq:

«HH ghasyrda jer betinde qazaq últynday qasiret shekken halyq bolghan joq! Tarihtyng 1918, 1921-22, 1931-32 jyldarynda ýsh ret ainalyp soqqan alapat ashtyqtan qazaq últynyn  jetpis payyzy qyryldy. Qoldan úiymdasyrghan nәubetten qazaqtyng jeri bos qaldy. Qúdaysyz qogham qúrudy kózdegen qyzyl imperiyanyng qandyqol basshylary qazaq  dalasynda  kómusiz qalghan mýrdelerding ýstinen Kenes odaghynyng «halyqtar týrmesin» saldy.

Solaqay sayasatqa jaqpaghan últtar top-tobymen Qazaqstangha jer audaryldy. Qorlyq pen qiyanattyng san týrin kórip qinalyp, qasiret shekken qazaq halqy taghdyrdyng aidauymen jat jerden quylyp kelgen últtardyng eshqaysysyn alalamady. Bir ýzim nanymen bólisip, bauyryna tartty. Qasiret ataulynyng atasy bir.  Sayasy qughyn-sýrgin men Asharshylyq qasiretin bólip qarau terini etten aiyrghanmen birdey. Sondyqtan 31 mamyrda atap ótiletin «Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu» kýnin – jazyqsyz japa shegip, joqtausyz ketken  asharshylyq qúrbandary men sol kezende әr qazaqtyng ómirine arasha týskeni ýshin qughyn-sýrginge úshyrap atylyp ketken qayratkerlerimizding ruhtaryna taghzym etetin «Qasiret kýni» dep belgilep, elimizde demalys  jariyalau kerek.

Osy kýni memleketimizde kónil kóteretin oiyn-sauyqtar toqtatylyp, tuymyz tómen týsirilip, barlyq jerde qaraly  muzyka oinalyp, býkil halyq aza tútyp,  qúrbandargha arnap As berilip, ruhtaryna baghyshtalyp Qúran oqylyp,  taghy da basqa iygilikti is-sharalar ótkizilui tiyis.

Býginde tәuelsiz Qazaqstandy mekendegen halyqtardyng kópshiligi totalitarlyq jýiening zúlym sayasatyna úshyrap, bir Allanyng jәrdemimen odan aman qalghandardyng úrpaqtary. Janazasy shygharylyp, jýzderi jasyrylmay iyt-qúsqa jem bolghan alapat asharshylyqtyng qúrbandary bolghan bauyrlarymyz ýshin Alla Taghaladan tilek tilep, el bolyp dúgha baghyshtaytyn bir kýn belgileyik. Ata kórshimiz alyp Qytay eli әr jyldyng 4-shi sәuirinin  4-shi júldyzynda «Qabir sypyru» kýnin ótkizedi. Búl kýnde memleket aumaghynda demalys jariyalanyp, ómirden ozghandardyng basyna baryp, ólgenderge qúrmet kórsetiledi. Osynday  is-sharalar ózderin qúrmet tútatyn kóptegen órkeniyetti elderde ótedi.

Jas úrpaqtyng boyyna imandylyq úryghyn seuip, otansýigishtikke baulityn iygilikti shara  jýzege asyp jatsa – bilmestikten asyl dinimizden shyghyp,  basqa aghymdargha  ótip jatqan bauyrlarymyzgha tosqauyl bolary haq».

Hat joldaghan QHA-nan saylanghan 9 deputattyng 8-i ýnsiz qaldy. Tek Mәjilis deputaty Roman Uhinovich Kiym: ghana: «...úsynysynyzdy qoldaymyn. Búl eske aludyng izgi dәstýrin salugha mýmkindik beredi. Áriyne osy kýni әrtýrli oiyn-sauyq is-sharalaryn ótkizu kýpirlik bolar edi. Uaqyt – әdildikting tóreshisi. Osy azaly kýnder halyqtyng jadynda mәngi saqtalady» dep azamattyq ústanym tanytty.

Halyq qayghyly jaghdayda, nemese ortaq qayghyny birigip eske alghanda birigedi. Últty úiystyratyn sharalargha biylikting nemqúraydy qarauy – jaqsylyqtyng nyshany emes.

Eskendir Múnshy  babamyz: «Qúran oqylghan jerde men adamnyng kez kelgen pendesimen tenmin. Qan tógilgen jerde – Tektimin! Oy tógilgen jerde – tenizbin!» degen eken.

Preziydent N.Nazarbaev  Bolashaqqa baghdar:  ruhany janghyru» atty maqalasynda: «Jana túrpatty janghyrudyng eng basty sharty – sol últtyq kodyndy saqtay bilu. Onsyz janghyru degeninizding qúr janghyryqqa ainaluy op-onay» deydi.

(1982 jyly Mәskeude «Sovetskaya Ensiklopediya» baspasynan shyqqan  sózdikte: «Kod (frans. Code), sovokupnosti znakov (simvolov) y sistema opredelennyh praviyl, pry pomoshy kotoryh informasiya mojet byti predstavlena (zakodirovana) v viyde nabora iz takih simvolov dlya peredachi, obrabotky y hraneniya (zapominaniya). Konechnaya posledovatelinosti kodovyh znakov nazyvaetsya slovom.  (str. 603)» delingen.

Ghasyrlardan ghasyrlargha jalghasyp kele jatqan últtyq tanym men qúndylyqtarymyz –  qazaq halqynyng genetikalyq  dengeydegi kodyn anyqtap, ózin-ózi tanudaghy basty qúral. Sondyqtan «Kim edik, tandaghan baghytymyz qanday, endi ne isteu kerek?» degen súraqtardyn  jauabyn  ótkennen izdegen abzal.

Erte zamannan jetken anyz-әngimelerde týrkiler jaularynan oisyray jenilip, joyylyp ketu qaupi tuady. Sol kezde últtyng saqtalyp, úrpaghynyng jalghasuyna qasqyrlar sebepshi bolghan eken. Býgingi týrki tektes halyqtar: «Ózderin Kókbóriden taraghanbyz, Kókbórining úrpaghymyz» deydi.

Múnday anyzdardyng shyghu sebebi: «Babalarymyz bolashaq úrpaghy -qasqyr siyaqty qaysar minezdi bolsa eken, eshkimge bas iymeytin, әdiletsizdikke tózbeytin batyr bolyp ósse eken» degen arman-qiyalynan tughan bolsa kerek.

Ang patshasy arystannan bastap, barlyq andar- jolbarys , pilderge deyin sirkte óner kórsetedi. Tek qasqyr ghana sirkte oinamaydy. Sebebi ol – onyng aqylynyng azdyghynan emes, tua bitken tabighy bolmysyn saqtauynda, bostandyqta ómir sýretin, eshkimge baghynbaytyn minezining qaysarlyghynda.

Naghyz kókjal qasqyr – kegin eshkimge jibermeydi, úrpaghy men úyalastaryn qorghauda janpidalyqqa barady. Qazaqtar erjýrek, namysqoy, minezdi jigitterdi  kókjalgha tenegen.

Býgingi agha buynnyng moynyndaghy basty paryz: Kókbórining qasiyetterin negizge ala otyryp, tobyrgha ainalyp bara jatqan zamandastarymyzdyng namysyn oyatyp, kezinde kóregendikpen әlemdi biylegen dana babalarymyzdyn  qanmen beriletin  tektiligin jas úrpaqtyng boyyna siniru arqyly jana últ qalyptastyru.

Babalarymyzdyng aibynyn sanamyzda janghyrtu – jahandanu dәuirinde Qazaqstandy  ruhany qúldyraudan saqtap, alpauyt memleketterge jútylyp ketuden qútqaratyn últtyq iydeyanyng irgetasyn qalaydy.

Jas úrpaq últtyng ruhany mәiegimen auyzdansa ghana – halyqtyng sanasy janghyryp, últtyq kodymyz saqtalady! Sebebi últtyq ruh- qazaqtyng epostyq jyrlarynan, әn-kýilerinen, salt-dәstýrlerinen nәr alady. Sonymen qatar, baghzy zamannan beri últymyzdyng atadan balagha múra bolyp kele jatqan asyl qasiyeti (kody) –babalaryn qasterlep, ómirden ozghandardy qúrmettep qúran baghyshtau.

Elding azattyghy men jerding tútastyghy jolynda kýresip sheyit bolghan arystarymyz ben atamekennen tandaygha basar talghaju tappay bastary aughan jaqqa bosyp ketip ashtan qyrylghan, ashyq aspan astynda kómusiz qalghan bauyrlarymyzdyng ruhy riza bolsa, bizding Mәngilik elge ainalu jolyndaghy últtyq kodty saqtaghanymyz. Al eger bosqa dauryghyp – búl shartty tәrik etsek, tarihtan taghylym almaytyn mәngýrt elge ainalghanymyz.

Ramazan QÚRMANBAEV, «Asharshylyq qúrbandary» qoghamdyq birlestigining tóraghasy

Abai.kz