Júma, 12 Tamyz 2022
Alashorda 12932 63 pikir 26 Qazan, 2017 saghat 08:46

Qyrghyz tarihshysy B.Soltonoevtyng Kenesary han turaly jazbalary

Týgeldey derlik, tarihshy-zerteushiler, óz enbekterinde Qyrghyz tarihshysy Belek Soltonoevtyng (1878-1938) enbekterin paydalanyp, siltemeler jasaydy. Osy belgigili túlghanyn, Kenesary han turaly jazbalaryna toqtala ketsek. Belek Soltonoev - Qyrghyzdyng ataqty tarihshy, әdebiyetshisi. Qyrghyz tarihyna arnap jazghan belgili enbegin arab әripimen 1895 jyldan bastap, 1934 jyly (40 jylday uaqyt) ayaqtaghan eken. Ózi, 1938 jyly qughyn-sýrginge úshyrap, atylyp ketken, 1955-jyly aqtalghan.

B.Soltonoev

Enbegi basynda «Qyrghyz-qazaq tarihy» dep atalynyp, keyinnen, «Qyzyl Kyrgyz taryhy» bolyp ózgertilgen. Osydan-aq, búl ataqty ghalym adamnyng enbegi tura sol kýiinde jetti me; týpnúsqasy bar ma; keybir jerlerinde qospalar, qysqartular bar ekendigi nelikten anyq kórinetindey; enbek arab grafikasynan tura sol kýiinde osy әripterge kóshirildi me nemese búrmalandy ma (sebebi, biraz grammatikalyq qateler bar eken) jәne t.b. súraqtar tuyndaydy. Bayandalghan oqighalardyng key tústarynda, Kenes Ókimeti sayasatynyng qysymyn jәne óz rulastaryna «býiregi búrynqyrap» jazylghandyghyn da (adam senbes, balalardy bauyzdau, ekiqabat әielderding ishin jaru), keybir qarama-qayshylyqtardy da angharugha bolady. Biraz zerteushilerding osy enbekke jasaghan key siltemelerin óz basym, osy jerden kezdestire almadym, yaghni, shygharmanyng birneshe núsqalary da bar ma, olay bolsa mindetti týrde «júlmalanghany» ghoy degen oigha qaldym.

Enbekti oqy otyrsanyz, tarihy qújattar úshyraspaydy, el auzynan jinaghan sózder ekeni (anau bylay degen, mynau bylay degen; «cherikchiyler 100 kishi, bir kabarda 180 kishiy» siyaqty...) aiqyn bayqalady. Sondyqtan, búl ataqty enbekti tarihy emes, әdebi, auyz әdebiyeti (foliklor) týrine jatqyzyp, siltemeler jasaghanda osyny eskergen dúrys bolar degen oidamyz. Búl jerde basa eskeretin taghy bir jayt, ol enbekting Kene Han oqighalarynan keyin 50 jyldan keyin jazylghandyghy (auyz әdebiyeti ýshin ýlken uaqyt)!

Osy, 2 tomdyq enbekte Kenesary hangha qatysty: Abylay Han uuly Kene Handyn Kyrgyz menen sogushu (Jylky jyly) 1846-jylynda; Solto Bólókbaylardyn kazak Shooruk baatyrdy óltýrgóný; 1847-jylynda Kene Handyn kyrgyzga ekinchy chabuuluu (koy jyly) atty taraulary bar.

Taraularda kóptegen qazaq-qyrghyz kisilerining attary, jer ataulary, oqighalar bayandalady. Oqigha jelisi Abylay hannyng jәne Qasym súltannyng qyrghyz jerine kelgendigi, kórsetken qysymdarynan biraz mәlimetter berilip kelip, Kenesary han túsyna oiysady. «Kazakta oruska bagyna bashtaganda Kýn batysh Sibirde tórólórdón bashka kara kazaktan bagyngandary..» dey kele, qazaqtyng keybiri Orysqa, keybiri Kene hangha qaraghan, qoldaghan adamdary, rulary atalady.

Kene hannyng 1846 jyly Qyrghyz manaptaryna «birleseyik, el bolayyq...» degenine, olardyng aqyldasyp, «Ne da bolso kazak menen birde el, birde joo bolo kelsek da azap-asylybyz aralash jurt elek, kanday bolso da el bolup turaly, dep, chaar atka jolborstun terisin jaap, tartuu kyla Tynaaly menen Bayterek, Ýký Biy uulun jiyberip», keyinirek búl kelisimning «Bólókbay kyrgyzdary baryp, Kenenhandyn...» biraz jylqysyn úrlap alyp, izdeushilerge mazaq sóz aitqany bayandalady. Osydan keyin avtor, «Kyrgyz menen urushuuga shyltoo tappay turgan Kenenhan...» shabuyldardy bastady deydi. Birtalay úrystar (kóbine senimsizdeu) bayandalady.

Búdan keyin eki jaq ta kelisimge tyrysqan, tútqyndar bosatylghan, «jarashtyrabyz dep Chapyrashty Shooruk baatyr araket kylganda soltodon Bólókbay, Jamankara baatyr menen Bolottu bash kylyp, 15 kishiny jiybergen» delinedi. Osy jerde mýlde týsiniksiz aitylghan jaghday, elshi Jamanqaranyn  oqighasy bylay: «Bulardy Kenensary óltýrýýgó oop kalganda, kazaktan Ekey, Sarybay bul kyrgyzdardy men kýtýp turayyn dep barganda Kenensary: men ózým kýtómýn dep Sarybaydy ynandyryp kayta jiybergen. Sarybay ketken týný Jamankarany chók týshýrýp olturguzup koyp, bir bóirógýn suurup alganda Jamankara bylk etken emes. Ekinchy bóirógýn suurup alganda chalkasynan ketiyp, agang kosho Tursun degendy dagy óltýrýp, kalgan joldoshtorun koyo bergen. Ólýktórýn jurtka tashtap, ózý kóchýp ketken» aitylady. Olardy ne ýshin óltirgeni aitylmaydy jәne eng kýmәn tughyzatyny búdan keyin barghan elshi «tynay kyrgyzy Kalygul» jaqsy qarsy alynghan (kyzyl-ala bachayy kýrmó kiygen, kiyimdery taza uzun boyluu ichke shyptay bolgon ak chekir syyaktuu sakal-murutu chyga elek jash jigit «bizdikiyne konok bolunuz» dep alyp ketken. Bul jigit bayagy, aityluu Noruzbay tóró eken»). Mine, osydan-aq búl oqighanyng shala ekendigi bilinedi.

Kenesary ataqty aqsýiek, jeke basy erjýrek batyr, ata-saltty búljytpay oryndaghan adam ekenin bәrimiz bilemiz. Olay bolsa Jamanqaragha qatysty aitylghandar oigha syighysyz! Aytylu boyynsha, hannyng ózi óltirgen degen mýlde shyndyqqa janaspaydy! Ol han! Jendet emes! Onday jazalau, ýkim oryndaushylardyng arnayy adamdary bolghanyn da (I.Esenberlinde hannyng isharasynan úghatyn, ózi mylqau, dýley kýsh iyesi «Qara Ýlek» atalady) bilemiz. Hannyng jeke basynyng kózsiz er ekenin avtor da birneshe epizodtarda ózi keltirgen. Mysaly: «Ormonbek... ólýp jatkan agasy Subanbekty kórýp, kazaktyn sonuna týshkón... Kenenhanga jetiyp, «kara bolsong jýró ber, kan bolsong tokto» dep, chakyrganda kayrylyp kórýp, Kenenhan kylychyn suurup ala burulup karap turgan, Ormonbek kylych menen shiltep jiybergende Kenenhanga tiybesten, terdigin taaryp ketken. Kenenhandyn shiltegen kylychy Ormonbektin chekesiyne tiyiyp, esy oop bara jatkanda attyn jalyna sýiónó, kayta «chu» dep kachkan...», deydi. Belek jaryqtyq, óz-sózine ózi qarsy shygha qoymas edi... degen oidamyz.

Aqyry, eki jaq: «Bashka karyyalar jana Kalygul óz sózýndó bul saparda bergen ubadasy anygy mynday bolgon: kazak, kyrgyzdyn joosu bolso birgeleship joolayly, ózýbýz el bolup turaly, chong keneshibizdy Kenenhanga salyp anyn aitkanynan chykpayly»,- degen kelisimge kelgen. Osy tústa (enbekte aitylmaghan) han Kene de óz tarapynan «ótkenge salauat jariyalap» tútqyndardy bosatqany belgili.

Alayda kóp úzamay kelisim-shart búzylyp, Solto Bólekbaylar «70-80 tandalmaluu azamattar attanyp chygyp» jylqysyn barymtalap, artynan qughan Sauryq batyrdy «Samak menen Kýrpýk ýzóngý tiyishtiyre kachyryshyp biry attan yrgyta sayganda, biry jóó kachyp bara jatkan Shooruktu dalydan saygan...» óltiredi.

Sodan, «1847-jylynda Kene Handyn kyrgyzga ekinchy chabuuluu» bastalghan. Qoqannyng Merke qamaly alynghandyghyn estigen qyrghyzdar, «Pishpektegy ózýbektin begy Aliysherge keliyp, Kenensarynyn kabaryn aityp: «Siz urushasyzby, jaky jarashyp turasyzby»,- degende bek: «Merkenin begy aramzada korkok jana bacha ele. Han aziyretibizdin tuzu ursun, menin eky zambiyregim bar. Aziyrety hanybyzdyn tuzun kantip aktabayyn, urushamyn»,-degen. Ózi, Pishpekke (qazirgi Bishkek) Kene Han kelse, ainaladaghy qyrghyzdargha habarlaytynyn aitqan. Jan-jaqqa jaushylar jiberilip Solto, Sherikshi, Tynay, Sarybaghysh jәne basqalar týgel qamdanyp, soghysqa dayyndalghan.

Mine, osydan, avtor anyqtap aitpaghanmen, qyrghyzdardy (ózderine baghynyshty el sebepti) Qoqandyqtar tolyq qoldap, basqaryp, ýilestirip otyrghanyn jәne әskery ishtirtin (tyl) kómek bergenin kóremiz.

Ary qaray avtor: «Kenenhan kazaktan 8-9 min kol jyinap, kyz-kelinge tumak kiygiziyp, kógóón jelesin baylanta jýrýp, Pishpekten ótýp kyrgyzga chabuul kylgan. Kol bashchylary: chymyrdan - Bayzak datka, botbaydan - Supatay, Týlóberdi, karakoyludan - Kudaybergen, akkoyluudan - Bayet, argyndan - Chuburtbaly, Agybay, tamandan - Bogoguschul baatyr menen Barmen datka bolgon» deydi. Birtalay soghys epizodtary bayandalady.

Bir týsiniksiz jer, Erjan tóre turaly jazbalardyng mýlde anyq emestigi (búl turaly qazaq derekteri tipten basqasha): «Bólókbaydyn boz baldary betteship sogushup jýrgóndó kara kyzyl at minip jýrgón Erjan tóróný Jooseyiyt, bir kabarda jetikashkadan Andash bet aldynan nayza menen sayyp týshýrgón. Noruzbay bura tartyp, kyrgyzdy kachyryp kirip kelip nayza sala albastan «Erjan tóró degen osu, kyrgyzdar jaksylap bagyndar» dep, kayta ketken. Erjan tóró ekenin kyrgyzdar bilgen song keskiylep óltýrgón. Bir kabarda Jamankaranyn agayyndary bagyp turup, kiyin óltýrgón. Jana bir kabarda Jamankaranyn Samak degen tuugany Erjan ekenin biyler zamat bychak menen jara tartyp jiyberiyp, kanynan ých uurtap alyp, Jamankaranyn kýiýtý emy kettiy,- dep atyna minip kazakty kaptagan joldoshtoruna koshulgan». Mine, ózderiniz de kórip otyrghanday, qay habargha senerimizdi bilmedik. Ahmet súltannyng (Kenesaryúly) jazbasynda «Erjan tóre, Nauryzbay ekeui tauda qyrghyzdardy quyp bara jatyp, Erjannyng aty boldyrady, «Kóke» degenin estigen Nauryzbay búrylyp kelip, qorshaghan qyrghyzdardy quyp tastap, Erjandy qútqaryp alady. Keyin, qolgha týsip, óltirilgen» delingen. Jazbada «Kudaymende tóró Chyngyshtyn koluna týshýp, any Alimbek menen Bolot óltýrgón» delingen.

Jazbada Nauryzbaydyng jeke erlikteri de surettelgen: «Noruzbay ých kýn katary menen jekege chygyp keliyp, ých kyrgyzdy sayyp ketken. Munun biry ólýp, ekóó aman kalgan...

Noruzbay mingen Kertaylak,

Tekelikten senirden,

Chyga keldy kol jaynap.

Korkkonunan kóp kyrgyz

Oybaylagan kudaylap.

Ótýp chykkan ótýnýp,

Orto jol menen tótólóp,

Óng jýirýgýn jetelep...» jәne t.b. jazbalar bar.

Avtor qazaqtardyng jeniluine basty jaghdaydyng biri retinde «Myndan song kyrgyzdar jalpy atka miniyp, Chýidýn suusun bógóp, tash salyp jiyberiyp, suunu Kyzyl-Suu, Shamshynyn oiyn kózdóp burup jiybergende kazaktar suuga jetpey kalgan» degendi keltiredi. Jan-jaqtan kómekke qyrghyzdar kele bergen, Orman manap ta jetken, kerneyletip. Songhy shayqasta kýshi basym jau, «Bólókbay, Atake, Abayyldagan!» uraan chygyp, myltyktar atylyp, kýn abdan batyp, el orunga oltura kazak kachty, joo kachty dep kaptagan kyrgyzdyn dýbýrtýnón, atkan oktun ýnýnón oido-toodogu kyikyryktan jer-suu dýngýróp ketken» dep jazghanday, jeniske jetedi.

Qazaq ishindegi satqyndyqtardyn, keybir ýreylenuding de sebepteri kóp ekenin mynadan, yaghni: «Kazaktan ak kóinók kiyip aman kalgany Chymyr Bayzaktyn ely bolgon. Ol ... astyrtan Ormongo kishy jiybergende: «eliyne tekshy ak kóinók kiygizsiyn, men kyrgyzga ak kóinók kiygiyzem»,- degeninen bayqaymyz. Bir «qyzyghy» avtor búl jerde Rýstem tóre men Sypataydyng úrys alanynan elin bastap, qashyp ketkenin aitpaydy (әlde bir sebepter boldy ma eken?). Olargha qosymsha, Bayzaq datqanyng da «ishten shyqqan jau» bolghany, naqty jazylypty. Keyinnen osyndaylardy qyrghyzdar qalay bosatqany turaly, jazbada derekter bar: «Kudaybergendin saryger aty bermet bastyrgan ichiy-tyshy kunduz bórký, altyn kemery jana kunduz bolgon. Jantay kudalashyp, 100 tóó, 1000 koy kalyndykka ubadalashyp uzatyp jiybergen. Chymyr Bayzakty at bashtagan bir toguz menen Ormon uzatkan...» Al Aghybay turaly: «Chuburtbaly Agybay óz kazaktaryn bir bólýp, kyrgyzdyn kuuguntugu ótkónchó jardyn týbýndógý muishka jashyryp, kyrgyz tekshy ótkón song Tokmoktun aral joluna salyp aman-esen kutulup ketken» delingen.

Endi, avtor qansha «júmsartqanmen», anyq kórinetin naghyz tragediyaly túsqa da jettik. Osydan ary qaray, jazbadaghy qisynsyzdyqtar, qarama-qayshylyqtar kóbeye týsedi. Han men Nauryzbay súltannyng qolgha týskenderi (san týrli) bylay bayandalady: «Tynay kyrgyzynan Dayyrbek, Kalcha degender tang atarda Noruzbaydy karmagan. Jana Tynay kyrgyzynan Karmyshtyn baldary Tekeliktin toosunda Kene handy shashkede karmagan»; jәne «Bir kabarda Kenen han Noruzbaydy karmagan Chechey Atambektin Opu, Topu, degen baldary karmagan. Ak koyluu Bayettin 19 jashtagy Kudaybergen balasyn Tynay kyrgyzy Abyla urugunan Aaly karmagan»... Kórip otyrghanymyzday anyqtyq joq.

Endi «Kenensary, Noruzbay eky bashka aiylda bolup 7-8 kýn bagyp turgan» delinedi. Alayda, búl turaly mýlde basqasha derekterding bar ekendigin, qazir kópshilik biledi. Mysal retinde, orys zertteushilerining biri A. Dobrosmyslov bylay jazghanyn keltirelik: «Ony óltirmes búryn, qyrghyzdar asa erekshe batyldyghy men qaysarlyghy asyp tughan Kenesary Qasymúlynan ózderine úrpaq alu ýshin, qyryq týn boyy qoynyna qalauly qyzdaryn salumen boldy». Biraq últtyq qaharman, әri biyleushi búl joly da bas iymedi. Al, Nauryzbaydyng qolgha týskeni turaly jazbada, «ústalyndy» degenmen, kóptegen estelik-derekter, onyng ózi barghanyn rastaydy.

Han ómirining songhy sәtin avtor bylaysha bayandaydy: «Kyrgyzdar Kene handy óltýrýýgó makuldashyp kishy jiyberiyp, murunku jyly elchy jiybergen kishy bar ma degende Kene han «bolso boolor» degen. Kyrgyzdyn óltýrmók bolgonun Kene han bilgen son: «Men daarat alyp, namaz okup alayyn, anan song ishaara kylayyn, oshondo janymdy kyinabay kylych menen bir chaap óltýrgýló»,- degen. Erteng menen namaz bagymdatty okup bolup, ishaara kylganda murunku jyly Kenensarydan ólgón Ormonbek Subanbektin Taysary degen inisy Tashtanbektin bolotu menen shiltep jiybergende bashy yrgyp ketken. Bashy tomolonup, kyimyldap jatkanda jesir katyndar churkap kelip kulaktaryn kesip algan. Ólýgýn Kyzyl Suu menen Shamshynyn ortosundagy Bordu degen saydyn orto bóksósý toogo kómgón. Kenensaryny óltýrór zamat kýn katuu jaagan.» Al Nauryzbay turaly bylay aitylghan: «Noruzbaydan murunku jylky elchiyler barby degende: «Jamankarandy jaylagan, Ormonbegiyndy oirondogon, Subanbegiyndy sulatkan, Kalpagyndy talpak kylgan kolum osy»,- degen. «Ótýng emiynege dary?» degende, “Kyzyndyn... daary,- degen. Tórt armanym kaldy: birinchy - apam bayga uzatylgan jok dedi, ekinchy - perzentim kalgan jok, ýchýnchý armanym - tokson tóódó bul achylgan jok. Tórtýnchý armanym - alty ata alach balasyn artyma salyp, Edil Jayyk, Sary Arkada orus menen betteshpediym»,- degen. Murunku jyly kazaktan ólgón Kalpaktyn katyny kylych menen chabaarda Noruzbay: «Kyrgyzda erkek jokpu?»,- degen. Kalpaktyn Týlóbay degen jigity kylych menen bashka tartyp kalganda onkosunan ketip ólgón. Kalpaktyn katyny ichin jara tartyp, kanynan ých uurtap algan. Sóógýn Shamshynyn kýn chygysh jakky kashatka kómgón». Alayda, búl turaly da basqa kóptegen derekter bar ekendigin kópshilik qazir biledi.

Avtor, endi osynday «ayarlyq-qanipezerlikterdi» barynsha júmsartyp, óz taypalastaryn aqtaugha tyrysady: «Býtkýl kyrgyzdyn bash kishiylery Ormon ichinde bolup kenesh kylyp, kazak menen el bolup turaly, ólgón óldý, kalganybyz jurt bololu, Kenensary, Noruzbayga katyn alyp berip uzataly degende murunku jyly ólgón jigitterdiyn, erlerdin aga-iniylery bolboston alardyn eneleri, katyndary aiyl kurchap jatyp algan.

Kene han kyrgyzdyn bir bash kishisiyne meny jolukturgun degende kyrgyzdar makul albagan. Kyrgyzdar akyry mynday degen: “Bulardy koyo bersek birinchiyde, elibiz buzulat eken, eger óltýrbóstón bagyp jýrsók kazaktar Tórógeldiny koyo berbesten bagyp jýrýp, Kenensary menen Noruzbayga oro-para kylyp bulardy boshotup ketet eken». Jinalghan elder: «Kene han Noruzbay kolgo týshýptýr dep ugup, óltýróbýz dep Kenensary jatkan jolbundun ýiýn kurchap kalgan». Jәne «Bulardyn ólgónýn yrastoo ýchýn Kenensarynyn bashyn orustun uluguna tartuu kylsanar Tórógeldiny boshotot degende, Jantay óz jakyn tuugandarynan Kalygul Alybek uulunan Kenensarynyn bashyn beriyp, Ombudagy orustun jandyralsyna jiybergen. Orus ulugu Kalygulga jana bashka kyrgyz ókýldórýnó medal, chepken beriyp, Tórógeldiny boshotkon». Osynday tektes sózderden son, Kene Han, Nauryzbaydyng әlpetteri, kiyimderi sipattalyp, qazaq pen qyrghyzdyng qaru-jaraqtary, attary da sóz bolghan. Qoqan hanyna eki arbagha tiyep aparghan qazaq sarbazdarynyng bastary turaly (kapitan Rylisovtyng mәlimeti) mýlde aitylmaydy. Kóptegen әngimelerdi Qalyghúldyng (1899 jyly ólgen) óz auzynan 1895-jyly jazyp aldym, «Kenensarynyn bashyn alyp barganda algan altyn medaldary bar eken» dey kele, onyng naqty kóptegen derekterin keltirmegendey. Avtor: «Kókjal Baraktan (1770-jyl) bashtalgan kyrgyz-kazak sogushu el chabysh, kedey-dyikan orto charbany eziysh, óltýrýsh, jylky tiyish menen jýrýp, keede jarash, keede urush bolup, kedeyden miyndegen kishiyler, baatyrlar kyrylyp, alardyn ech biry aitylbastan, alar aman-esen kalgansyp, bayaky kankor feodal manaptardan ondogon gana kishiyleri, kansorguchtar ólgón bolso, alar gana aitylgan. Bul kyrgyz-kazaktyn arasyndagy janjal 77 jyldan kiyin kan sorguch Kenehan, Noruzbay, Erjan, Kudaymende tórólórdýn kyrgyzdan óltýrýlgóný menen toktodu»,- dep, búl taraulardy kommunistik ruhta týiindeydi (óz sózi me... kim bilsin?).

Áriyne, óz elinning osaldyghy, әlsizdik-qatigezdigi turaly jazu, eshkimge de onay emes! Sondyqtan bolar, Belek jaryqtyqtyn, handy bir adamdar emes, «jalpy jinalghan kópshilik tobyr óz betterinshe jazalady (rasprava)» retinde keltiruge tyrysqandyghy! Búl jerde ne aitugha bolady, sonday ghúlama adam, ejelden kele jatqan, «Hannyng basyn han alar; Qonaqty jәbirleuge jol joq... t.b.» siyaqty, Úly Dala qaghidasynyng búzylghandyghyn bilmedi, týsinbedi dep aitugha auyzymyz barmaydy! Biraq, ol ata-dәstýr saqtalmady...

Taraulardyng «Abylay Han uuly Kene Handyn Kyrgyz menen sogushu» dep ataluy da, oilantady. Nege, qazaq-qyrghyz soghysy demegen? Tipten, Halyqaralyq Zandylyqtargha jýginsek, (sol kezdegi qyrghyzdyng Qoqan eli ekenin eskerip), búl – «Qazaq pen Qoqan Handyqtarynyng soghysy» ataluy kerek emes pe? Al Qoqan handyghy ol kezde Úlybritaniyanyng qoldauyn (Reseyge qarsy qoldanghan) sezine bastaghan. Búqara әmirligimen, Tashkent jәne basqa jerler ýshin, Hiua Handyghymen baghynyshty elder ýshin, tatu qarym-qatynasta bolghan joq. Solay bola túra, Kene Hannyng Reseyge qas ekenin bile túra, Qazaq Handyghyn qúrtugha birinshi kezekte mýddeli boldy! Ózderining de keshikpey, Resey bodandyghyna týsetindikterin úghyna almady. Qazaq-qyrghyz arasyndaghy shayqastardyng bastaluyna әleumettik-túrmystyq (jylqy úrlau t.s.s.) dengeydegi sebepterge baylanystyrghan sol kezding adamdarynan, Orta Aziyadaghy kýrdeli - sayasi, ekonomikalyq ahualdyng sebepker ekendigin týsindirmegendikterine renjuge qaqymyz joq bolar...

Azken Altay

Abai.kz

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

63 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2060
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2010
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1705
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2735