Senbi, 20 Tamyz 2022
Dat 7260 17 pikir 4 Qarasha, 2017 saghat 10:41

Jýrsin ERMAN: «Aytys qazaqtyng tólqújaty bolghanymen, ony demeytin jigitter joqtyng qasy»

 

"100 kýnge - 100 Súhbat" aidarymen әleumettik jelide jariyalanyp jatqan Ómirzaq Aqjigitting súhbattar legin jalghastyramyz. Aqyn Jýrsin Ermannan alynghan búl súhbat «EVRAZIYa-KZ». gazetinin №34 sanynda, 2005 jyly
28.10. jaryq kórgenin eskertemiz.

Taksist te boldym. Amalsyz...

— Jýrseke, aitys ónerining qayta janghyruyna ólsheusiz ýles qostynyz. «Aytys desek Jýrsin dep bilemiz biz, Jýrsin desek ol aitys degenimiz» desek artyq emes shyghar. Aytystyng ara-arasynda qanday qyzmet atqarudasyz?
— Meni akademik Myrzatay Joldasbekov Euraziya últtyq uniyversiytetining rektory bolyp túrghanda Astanagha shaqyryp alyp, tórt bólmeli ýy berdi. Uniyversiytet janynan ashylghan Euraziya gumanitarlyq ghylymiy-zertteu ortalyghynyng ishindegi «Aytys» degen laboratoriyanyng bastyghy etip qoydy. 24 myng tenge ailyghym bar. Osylaysha júrt qatarly kýn kórip jatqan jayym bar.
Onyng aldynda 1997 jylgha deyin «Qazaqstan» últtyq telearnasynda poeziya bólimin basqardym. 1997 jyldan bastap «Habar» arnasymen aitysty teledidarda qayta jandandyru maqsatymen kelisim-shartqa otyryp júmys istedim. Ol endi ailyq alatyn qyzmet emes, biraq, degenmen, aitysqa júrt keletin bolghan son, oghan biylet satylatyn bolghan song meni asyraugha jetip jatty. Sol júmys byltyr jazgha deyin jalghasty.
— Byltyr jazdan beri ne boldy?
— Bayqasanyz, songhy ýsh jylda aitysqa «Otan» partiyasy birynghay demeushilik jasap keldi. Ol «Habar» arnasy arqyly kórsetilip otyrdy. Darigha Nazarbaeva «Asar» partiyasyn qúrghannan keyin biz eki sayasy partiyanyng arasynda qysylyp qaldyq. Olar bizdi kórsetpeuge ainaldy. Kórsetkende de «demeushining atyn atama, týrin kórsetpe» dep qayta-qayta toqtatyp tastay berdi. Mysaly, men byltyr «Qazaq әdebiyeti» gazetine «Ayakózdegi aitys nege kórinbey qaldy?» degen maqala jazdym. Million tenge júmsalyp ótkizilgen aitys jaryqqa shyqpady. «Núrtay Sabiliyanovtyng atyn atama, týrin kórsetpe» deydi. Bizding demeushiler qayyrymdylyghyn hadiste aitylghanday jasyryp jasaytyn arab baylary emes qoy. Qoldau kórsetse, kómektesse kishkene atymyz aitylsa, ataghymyz, danqymyz shyqsa eken deydi. Olay bolmaghannan keyin «Habar» arnasymen til tabyspay qaldyq. Sodan ne kerek, biz o basta aitys ónerin kórermenge alyp shyqqan arna edi dep «Qazaqstan» telearnasyna kóship kettik. Laboratoriyadaghy jalaqymnan bólek, «Otan» partiyasynyng imidjin qalyptastyrugha, ony halyqqa sýikimdi etip kórsetuge enbek etemin. Ol enbegim ýshin partiyadan da kelisim-shartpen tiyn-teben alamyn. Mening ýsh balam bar. Ýsheui de ósip-jetilgen, qyzmetteri jaqsy. Ekeui eki mekemening diyrektory. Áyelim de júmys isteydi. Mine, osynday tirshilik.
— Ana bir jyly «karta oinap aqsha tabatynymdy jasyrmaymyn» dep aityp qalyp ediniz. Sol sekildi aitys ótkizip te aqsha tabamyn dep aita alasyz ba? Múny súrap otyrghan sebebim el arasynda «aytys – Jýrsinning biznesi» degen sóz bar. Ony óziniz de estip jýrgen shygharsyz. Mening jeke kózqarasym, aitys úiymdastyrghany ýshin sodan týsken tabystyng bir bóligin resmi, ashyq týrde alugha Jýrsin Erman haqyly dep esepteymin. 
— Birinshiden, kartada býgin myng tenge útsan, erteng eki myng tenge útylyp qalatynyng bar. Onyng ýstine karta qazir qaldy. Ony oinaytyn uaqytym joq. Ekinshiden, demeushi saghan aitys úiymdastyrghanyng ýshin ólip ketseng de aqsha bermeydi. Demeushi demeushiligin ghana biledi, aitysqa mәshiyne qoya ma, boldy, men ol mәshiynening bir dóngelegin sheship alyp qalmaymyn ghoy. Nemese aqyn maghan bir bólshegin tastap ketpeydi ghoy. Sondyqtan, búl jay әngime. Tәuelsizdikting alghashqy kezenindegi sapyrylysqan mol aqsha túsynda demeushiler bar edi. Endi býgin, ekonomika ornyqqan kezde onday adamdar joq. Eshkim eshtene bermeydi. Qansha jerden aitys qazaqtyng tólqújaty degenmen, aitys eshbir halyqta joq tendessiz últtyq óner degeninizben ony demeytin jigitter joqtyng qasy! Birinshiden, aqshasy barlardyng kóbi orys tildiler. Olar aitysyna shekesinen qaraydy, aitysty týsinbeydi. Týsinetin qazaqtyng kóbisi kedey. Sondyqtan qazir aitysty kim demeydi? Áyteuir, jýreginde últtyq sezim qalghan, namysy bar biren-saran ghana qazaqtar demeydi. Amankeldi Ermegiyaev, Ómirzaq Sәrsenov, Núrtay Sabiliyanov. Ózderining jaqsy kórinui ýshin, aitystyng ólip qalmauy ýshin qalay bolghanda da jәrdem berip jatyr. Biraq, olardyng beretini aitys jýldesi men jalgha tólenetin aqsha. Endi shyndyghyn aitatyn bolsaq, mening tabatyn tabysymnyng kózi qayda? 1997 jyldary «Qazaqstangha» halyq tolyp keletin. Tipti bir-eki aitysty sol halyqtyng ózining aqshasymen ótkizdik te. Qazir halyq aitysqa barmaydy. Barmaytyn sebebi, biz 2003-2004 jyldary aitysty teledidardan tikeley beru degendi shyghardyq. Áriyne, elge saraygha baryp, pәlenbay aqsha tólep aitys kórgennen ýiinde otyryp kórgen әldeqayda tiyimdi de qolayly. Halyq osyghan jaman ýirenip aldy. Biz qazir aitysty teledidardan bergen kezde bayqasanyzdar eshuaqytta zaldy tolyq kórsetpeymiz, sebebi zal tolyp otyrmaydy. Montaj jasaghan uaqytta búrynghy aitystyng qiyndylarymen toltyryp qoyamyz.
Ekinshiden, aitys kóbine Almatyda ótedi. Almatyda osyghan ýirenip alghan 500-600 adam bar, aitysty tastamay kóretinder de solar. Biraq, olardyng birazy shaqyrudy talap etetinder. Onyng ýstine saraygha kiretin 8 esik bar. Segiz jerge qarauyl qoyghanynmen 50 tenge beredi de kirip kete beretin bolady. Sondyqtan aitys qazir tabys týsirmeydi. Songhy eki jarym aida men bes jerde aitys ótkizip keldim, sonyng bәrin tegin ótkizdik. Sonda men qalay tabys tabamyn? Aytystyng qany jerge tambay túrghan jyldary «Qazaqteleradiosyna» basshylyqqa Dulat Isabekov aghamyz keldi. Meni júmyssyz qaldyrdy... Sodan men toghyz ay boyy taksist bolyp kýnimdi kórdim. Aytystan qor jinap alghan bolsam men qashan basqa bir jurnalistik qyzmetting reti kelgenshe shalqamnan týsip, shyrt týkirip jatpaymyn ba?
— Siz jalpy aitysqa qalay keldiniz? Aqyn da kóp, jurnalist te kóp, biraq aitysqa barghan jalghyz Jýrsin ghana...
— Ózim de mening aitysqa baruyma Qúdaydyng ózi sebepshi boldy-au dep oilaymyn. Men 1971-80 jyldary Jezqazghan oblystyq teledidarynda istedim. Jezqazghan, Úlytau — qazaqtyng tu tikken jeri. Keshegi Tayjannyn, Shashubaydyn, Bolmannyn, onyng ar jaghynda Qojabay, t.b. aqyndardyng ósken jeri. Segizinshi synypta oqyp jýrgenimde, qoyshynyng balasymyn, tanerteng kiyiz ýide oyansam, bas jaghymda Bolman aqyn aldyna oramalyn jayyp tastap, әkemning shopan dostaryn jiyp alyp óleng aityp otyr eken. Qaytedi, ol aqynnyng joly, onyng basqa tabys kózi joq qoy... Aqynnyng sol sazdy óleni әli kýnge deyin mening qúlaghymda. Teledidarda istep jýrip, ózim de óleng jazatyn bolghannan keyin, nege aitysty qayta janghyrtpasqa degen oy keldi basyma. Sodan alghash ret 1974 jyly oblystyq teledidarda «Aytys» degen habar úiymdastyrdym. Qalay? Ol kezde Jezqazghandy tirep túrghan 3 mekeme bar. Tau-ken kombinaty, «Shahtaprohodka» jәne «Týstimetalqúrylys» tresteri. Sol ýsh mekemening atynan ózim óleng jazyp, ýsh jigitke jattatqyzdym. Aytystyng qalay bolatyny belgili, ýsheuining de tabysyn aityp maqtap, kemshiligin aityp synap degendey. Oblystyq halyq shygharmashylyghynyng bayqauy bolghanda taghy da osylay qoldan aitys jasap ótkizdim. Biraq, ilip әketip damytatyn aitysker aqyndar tabylmady. Dәstýrding ýzilgen kezi ghoy. Bolman, Tayjandardyn, bәrining ketken shaghy...
Sóitip jýrgende 1980-jyly men Almaty joghary partiya mektebine oqugha týstim de ony bitirgen song Qazaq teledidarynda qalyp qoydym. Auyl sharuashylyghy bólimin, jastar bas redaksiyasyn basqardym. 1983-jyldyng ayaghynda men әdebiy-dramaturgiyalyq habarlar bas redaksiyasyna bas redaktor bolyp keldim. Endi men redaksiyanyng júmysyn janartu ýshin, jetildiru ýshin neshe týrli әdister, tәsilder izdemeymin be? Sol kezde bayaghy aitysty nege janghyrtpaymyn dep oiladym. Respublikalyq masshtabta qolgha alu mýmkindigim bar. Sodan men 1984-jyldyng basynda aqyndar izdep Torghaygha sapar shektim. Oralgha bardym aqyndar izdep. Qyzylordagha bardym, Jezqazghangha bardym. Sapar nәtiyjesinde әr jerde aqyndardyng kózin kórgen, dәstýrdi jalghastyra alatyn talanttar bar ekeni anyq boldy. Sodan 1984-jyly 8-nauryzda aqyndardyng túnghysh komandalyq aitysy Almaty men Shymkent oblystary aqyndarynyng arasynda ótti.
— Sol aitys jarq ete qaldy ghoy, Jýrseke, jarq ete qaldy!
— Teledidardyng qúdireti ýlken, oblystardyng partiya basshylyqtaryna, atqaru komiytetterine, mәdeniyet basqarmalaryna hat jazdyq. Onymyz qyzu qoldau tauyp, jer-jerde aitys qozghalysy bastalyp ketti.
— Alghashqy aitys óte sәtti shyqty ghoy, sonyng da ong әseri bolghan shyghar.
— Áriyne. Sóitip, aitys sol kezdegi qoghamdyq-mәdeny ómirdegi qúbylysqa ainaldy. Biz bara almaghan oblystar aitystyng baghdarlamasyn ózderi dayyndap úsyndy. Bastaghan isindi tastap ketpeysing ghoy, men de bir kirgen esigimnen qaytyp shygha almay, aitysta jýrip tisim sarghayyp, qartayyp kele jatyrmyn. Otyzdaghy jas jigit edim, býgin saqal-shashy agharghan shal boldyq. Ketip qalayyn desem, qalay kózim qiyady... Áytpese, aitystyng maghan ziyany kóp bolyp jatyr. Jaqsyly-jamandy jazba aqynmyn ghoy men de. Sonau 1989-jyldan beri kitabym shyqqan joq menin. Endi ghana shyghayyn dep jatyr, jaqynda qolym tiyedi.
— Bәse, men de aitystyng úiymdastyrushysynyng ózining aqyndyghy qanday eken degen oimen kitap dýkenderin qansha qaraghanmen Jýrsin Ermannyng kitaby kózime týspeydi.
— Halyq meni aitysty jýrgizip otyrghan kezimde ghana kóredi. Al, sol aitysty dayyndau ýshin qansha uaqytym ketetinin men ghana bilemin ghoy. Demeushi tabu onay emes. Mening birde «saytanmen de til tabysa alamyn» dep aitqan sózim bar edi. Kókirekteri ayaqqaptay olardyng bireuin aldau kerek, bireuin arbau degendey, joldas bolu kerek, qoldaryna su qúy kerek. Mening ózimning de kókiregim eshkimdikinen kem emes, tek sonyng bәrine aitys ýshin tózip kele jatyrmyn.
Ózimning salaqtyghym da bar negizi. Aytysqa kóp jyl demeushi bolghan Múhtar Qúl-Múhammed «ólenderinizdi dayyndap alyp keliniz, kez kelgen uaqytta kitabynyzdy shygharyp beremin» degen uәdesi bar edi. Osydan ýsh jyl búryn meni «Otyrar kitaphanasy» degen atpen shyghatyn seriyanyng ishine kirgizip qoyypty. Jýz adamnyng biri men ekenmin, ony tizimnen ózim de kórdim. Men biraq, «mening kitabymdy onsyz da Qúl-Múhammed tegin shygharyp bereyin dep jatyr, mening ornyma basqa bireudi kirgizinizder» dep odan bas tarttym. Sodan reti endi keldi ghoy. Ýsh kitap bolyp shyghady. Taghy bir jaghynan songhy jyldary mening ózimning óz shygharmalaryma degen redaktorlyghym kýsheyip ketti. Sonym da dúrys emes-au degen oigha kelip jýrmin.

Aytysty ary qaray alyp keter adam tabylmaydy

— Kerisinshe, men óte dúrys dep oilaymyn. Aqynnyng jazghanynyng barlyghyn kitap etip shygharu mýmkin ghylymiy-zertteu ýshin qajet te shyghar, al, qalyng kópshilikke sonyng bәrin úsynu qanshalyqty dúrys? Jaraydy, búl bólek mәsele, aitysqa qayta oralayyq. Osy qazir toqtap, aitystyng ózine syn kózben bir qarap alatyn uaqyt jetken joq pa? Aytys tәrtibine ózgeris engizetin mezgil jetken joq pa? Óitkeni, qansha jyl boldy, aqyndar bir sarynnan shygha almay qaldy ghoy. Bayaghy «taqyryp» aitysy, júmbaq aitys, qayym aitys, bәri býgin úmyt boldy. Oiynyz qalay sizdin?
— Men osydan ýsh jyl búryn «aytysqa degen mening kózqarasym ol mening kózqarasym, mýmkin ol kózqaras eskirgen shyghar, aitysty jana talappen, jana formatpen jana buyn, jas jigitter-qyzdar tyng oimen jýrgizetin uaqyt jetken shyghar» degen pikirimdi úsynys etip әriptesterime aityp kórdim. «Alsandarshy, mýmkin sender basqa qyrynan keletin shygharsyndar» dedim. Jastardyng ishinen «men alyp ketemin» degen eshkim bolmady...
Men songhy jyldary maqalalarymda «osy biz zamangha, teledidardyng talabyna turalaymyz dep jýrip aitystyng tabighatyn búzyp alghan joqpyz ba, ony tamyrynan suyryp alyp, obal jasaghan joqpyz ba, aitystyng mәnisin joghaltyp alghan joqpyz ba dep shoshimyn» degen oiymdy qaytalap aityp jýrmin. Aytystyng týrlerine kelsek, janaghy ózing aitqan qayym aitys, júmbaq aitys, ótirik aitys, t.b. qaytadan janghyrtugha bolmaydy. Nege? Biz olardy qoldanghan kezde osy suyrypsalmalyq saqtalghan ba, býgingi aqyndardyng boyynan ol qasiyet tabyla ma degen súraqqa jauap izdep qoldanghan edik. Ózimizding kózimiz jetkenimen qalyng kópshilikting de kózi jetsin degen oy bolghan bizde. Aytystyng shaghyn qalyptaryn sol sebepti qoldanyp kórgen bolatynbyz. Biraq, shaghyn qalyptar zaman kóshine ilese almady, olargha eshnәrse syimaydy. Sondyqtan biz aitystyng búnday qyzyq, әdemi bolghanmen syiymsyz týrlerine kóp bara bermeymiz. Tek júmbaq aitysty tiriltsek jón. Ol óte auyr, óte qyzyq, kimning kim ekenin birden kórsetip beredi. Bizding qazir qoldanyp jýrgenimiz aitystyng eki-aq týri, qyz ben jigitting aitysy jәne sýre aitys. Keybireuler maskýnem men saudyng aitysyn, kempir men shaldyng aitysyn, t.t. kórsek qaytedi deydi. Onday tәjiriybeler aitysty әrtistikke alyp ketedi, al, aitys degenimiz әrtistik emes, ol jýrekten qaynap shyghatyn dýniye. Mening jalpy jetken jerim osy bolar dep oilaymyn. Basqa týrlerin taba almaymyn. Men aitysty ózining bastapqy tabighatynan, sýre aitystan alys alyp ketkim kelmeydi.
— Búl jerde bir mәsele bar ghoy. Aytystyng eki tomdyghyn qarap otyrsaq, aqyndar negizinen qysqa, bir shumaqpen, әri ketse eki shumaqpen ghana aitysqanyn kóremiz. Al, sýre aitystyng etalony Birjan-Sara aitysynyng ózi tórt-bes shumaqtan qúralady. Bizding aqyndar bolsa on bes-jiyrma shumaqtan bir-aq qaytady. Eng bastysy, aitysty sayysqa emes, tolghaugha ainaldyryp jiberedi.
— Birjan men Saranyng aitysyn býgingi aitysqa etalon etip úsynugha bolmaydy. Sebebi ol aitys — ómirde bolmaghan aitys. Mening búghan kózim kәmil jetedi. Aytystyng mәtinin qolyna alyp, eki aqynnyng sózin salystyryp kórgen adam ony birden bayqaydy.
— Búl dauly mәsele ghoy, Jýrseke. Jaqynda ghana Beksúltan Núrjekeev onyng bolghandyghy jayly óz dәlelderin úsyndy.
— IYә, dauly mәsele. Men ózimning kózqarasymdy aityp otyrmyn. Jaqynda Astanada Didahmet Áshimhanúly, Túrsyn Júrtbaev, Nesipbek Aytov ýsheumiz osy aitys jóninde әngimelestik. Birinshiden, Saranyng basqa aqyndarmen de aitysy bar.
— IYә, bar, mysaly Tórebaymen.
— Sol aitystary myna aitystyng qolyna su qúnggha da jaramaydy. Ekinshiden, Birjan qansha jerden Arqanyng sal-serisi bolghanymen onyng da ólenderining kórkemdik dәrejesi myna aitystaghydan tómendeu dýniyeler. Ekeuining de auzynan búnday sózderi shyghuy mýmkin emes. Ýshinshiden, aitystaghy eki aqynnyng da stiyli birdey, eki jaqtyng da kórkemdik dengeyi keremet.
— Búl búrynnan aitylyp kele jatqan pikir.
— Sondyqtan, ol aitys bolmaghan aitys, ol Áripting jazghan aitysy. Degenmen, ýzildi-kesildi bizdiki dúrys demey-aq qoyayyq, biraq ol aitysty on orap alatyn aitystar bar bizde qazir. Auzymyzdy qu shóppen sýrte beremiz, al, shyn mәninde bizde de aitystyng tamasha, tendessiz ýlgileri tuyp jatyr. Amanjoldyn, Bekarystyn, Melstin, Múhamedjannyng nebir aitystary bar. 1998-jyly Núrsúltan Nazarbaevtyng preziydenttik saylaualdy shtaby bir million tenge bólip, «Abylay – aibarymyz, Elbasy – ertenimiz» degen atpen aitys ótkizdik. Mine, osy aitys ishindegi keybir jerin eseptemesek tútas bir jauhar bolyp shyqty. Taqyrybynyng osaldyghyna qaramastan, jaghympazdyqqa oryn bergenimizge qaramastan kórkemdigi keremet tuyndylar. Kiygizdi tilgilegen aqiqat ta aityldy. Adam shydap tynday almaytyn. «Habargha» rahmet, sonyng bәrin berdi. Shydady. Bergeni, bir jaghynan olar bayqamay da qaldy. Sebebi, aitysty menen keyin eshkim qaramaydy... Sóitip, premierding de, әkimderding de shamyna tiyetin, janyn shygharatyn talay sózder efirge shyghyp ketti.
Jaqynda bir gazet «aytys toqyrap túr» dep jazypty. Toqyrap túrghan aitys joq. Men sizge aitayyn, keshe ghana Rayymbek batyrgha arnalghan aitysta Sara Toqtamysova 28 myng dollardyng jýldesin jenip aldy. Múny men aitar ma edim, aitpas pa edim, qazylardyng eshqaysysy bәigeni Saragha bergisi kelgen joq. Óitkeni, bәigeni kóp alyp ketti ol... Tartyp aldy Sara! Tartyp alghanda jarqyldaghan jauhar jyrmenen, ol jyrdyng oryndalu mәnerimen, aitylu formasymen aldy. Aytystyng birinshi bóliminen keyin Túmanbay Moldaghaliyev, qazaqtyng kәdimgi bas aqyny «aytys toqtatylsyn, bәigeni Saragha berinder!» dedi. «Mynau degen ghajayyp nәrse ghoy, men múnday ólender jaza almaymyn!» dedi. Sonday aqyndardy moyyndatqan ne degen óner! Aytys toqyrasa osynday sózder shygha ma? Zaldaghy ýsh myng adam shulap ol otyr. Qazaqshylyq jolymen kelsek, Rayymbekting óz elinen kelgen Aytaqyn aitystyng birinshi jartysynda suyrylyp kele jatty ghoy, soghan bereyik degen adam kóp boldy. Aytystyng ózining kózge kórinbeytin zandary bolady, ony da esepke alu kerek... Birinshi bólimnen song úiymdastyrushy Núrlan Orazalin ózining sózimen aitsaq elding auanyn bayqap kelu ýshin zalgha tynshylaryn jiberdi. Olar «Aytaqyndy qoldap otyrghan júrttyng bәri Saragha auyp ketti» dep keldi. Sara auzyn ashsa jyr jauhary tógilip otyrdy. Osydan keyin aitys toqyrau ýstinde dep qalay aita alamyz? Osy sekildi qisyq-qynyr, ayaqtan shalatyn pikirler әbden sharshatyp bitti meni.
— Mening aityp otyrghanym, Jýrseke, aqyndardyng aitystyng aitys ekenin úmytyp ketetindiginde ghoy. Olar birinshiden tolghaugha úrynyp kete berse, ekinshiden, bir súraq qoymen shektelmeydi. Qarsylasy jiyrma shumaqtyng ishinde kómilip qalghan kóp súraqtyng esinde qalghan bir-ekeuine ghana jauap beredi, qalghandary jauapsyz kýide qalady. Berse múnyng da jauaptary birining ýstine biri qabattasyp ketedi. Aytystyng bar mәni men sóli - ótkir sýraqqa uәj sózben jauap beru joghalyp barady, mәsele sonda ghoy! 
— Úmytyp qalmay túrghanda jauap berilui kerek deysing ghoy. Dúrys, әriyne. Sekseninshi jyldary aitystyng tuyn kóterip alghan, keshegi Kópbay Omarovty, Manap Kókenovti, Kóken Shәkeevti, Qalihan Altynbaevty kórgen, dәstýrdi saqtap qala bilgen aqyndar bar. Biri – ataqty Áselhan. Áselhannyng men sýisinetin eng basty qasiyeti qarsysyndaghy aqyn qanday syn aitty, sonyng bәrine sanamalap otyryp jauap beredi, bir de bireuin qalys qaldyrmaydy. Qazir Qazaqstanda belsendi týrde aitysyp jýrgen 50-60 aqyn bar. Olardyng barlyghyna birdey joghary talap qoya almaysyn, bәring birdey Sýiinbay bol dey almaysyn. Aytystyng talabyna say keletin 20,30 bolsa, solargha bagha beru arqyly aitysqa bagha bergen dúrys bolar dep oilaymyn. Qara kóbeytip jýrgen, eshtene tauyp aita almaytyn aqyndar tolyp jatyr. 700-den asa Jazushylar odaghynyng mýshesinen 70 jazushy shyghuy mýmkin. Búl da sonday. Ekinshi jaghynan qalay bolghanda da aqyndar aitysy dayyndyqsyz bolmaydy. Janaghy Birjan men Sara aitysynyng tuuyna sebep bolghan nәrsening biri Abaydy múqatu edi ghoy...
Jalpy, dayyndyqsyz aitystan jaqsy aitys shyqpaydy. Ýshinshi mәsele, aitysqa o basta jazba aqyndardyng kóbi qarsy boldy. Hamit Erghaliyev, mysaly. Iranbek Orazbaev ana bir jyly «jazba poeziya men aitystyng arasy jymdasyp ketti» dep moyyndap jazdy. Shyn mәnisinde solay. Jәne aitys jazba poeziyany tómen týsirip túrghan joq, ózi sonyng biyigine shyqty. Qazirgi aitystyng myqty aqyndary shyqty sol biyikke, jazba poeziyanyng ókilderine ainaldy. Olardyng ereksheligi, jazba poeziyanyng ókili bola túra óz ólenin kelistirip aita biledi.
Mening eng quanatyn jerim mynau. 1985-jyldary bergen súhbattarymda «aytys HH ghasyrgha bara almaytyn shyghar» deytin edim. Óitkeni, tilimiz orys tilining tabanynyng astynda qaldy, órisi kýnnen-kýnge tarylyp bara jatty. Qúdaygha shýkir, aitys sol kýdikting bәrining tas-talqanyn shygharyp, jana ghasyrdyng esigin shalqayta ashyp kirdi. 1984-jyly, aitys endi janghyra bastaghan kezde tughan balalar býgin aitystyng tuyn kóterip otyr.

Aytystyng eng osal jeri – qazylar alqasy

— Endi osy Amanjol Áltaevqa býireginizding nege sonsha búratynynyng sebebin aitynyzshy? Aytystan qalmaydy ol. Qalmaghany bylay túrsyn, sýiretken bәige atynday, ózgelerge qaraghanda erekshe jaghday jasap, bәigeni beresiz de jatasyzdar. Halyq ta ony kórip otyr. Aynúr Túrsynbaeva «jenbese de bәigi alghan, aqyndy sendey kórmedim» dedi. Sonda da sózge toqtaytyn Amanjol joq...
— 1994-jyly Sәken Seyfullinning 100 jyldyghyna arnalghan, alghashqy ret mәshiyne tigilgen alaman aitystyng biri boldy. Sonda men qazylar alqasynyng birinshi oryndy Amanjolgha beremiz degenine qarsy shyqtym. Ol Múqash Seyitqazinovqa beriletin boldy. Aytys bitip, biz kiyiz ýige tamaq ishuge ketsek, qazylar alqasy qayta qarap, bәigeni Amanjolgha beripti. Men qaytyp baryp, sol jerde dau shyghardym. «Nege sender bәigeni iyghy ozyp túrghan aqyngha bermeysinder?» dedim. Qazylar alqasynyng tóraghasy Serik Negimov qaytyp ketip edi, onyng orynbasary marqúm Shynbolat Dildebaev bastap, «Janaarqanyng óz aqyny alsyn» degenderi bolsa kerek. Múny men nege aityp otyrmyn? Ol kezde Amanjol әli shiyki edi. Qazir ol jetilgen, әbden babyna kelgen jýirik. Naghyz suyrypsalmanyng ózi. Sózge sóz qaytaratyn, jauaptasyp aitysatyn aqyn. Men qatty qúrmetteytin Mels, Bekarys, Múhamedjan, Balghynbek, Aytaqyn sekildi iri aqyndarymyzdyng kóbisi dayyndyqtyng aqyndary. Diktofon ýshin emes, ózing ýshin aitayyn, olardyng bәrining qoynynda ýlken-ýlken dәpter jýredi.
— Ony gazetke jazghanda túrghan ne bar? Dayyndyqsyz kelmegeni dúrys qoy.
— Jalpy aityp jatqanym ghoy. Amanjolda ol dәpter joq. Qazaqtyng qara óleng formasyn jaqsy iygergen. Soghan sýienip otyryp ol qarsylasynyng osal jerin ústap alyp, jauap berip, әdemi aitysady. Biraq, Amanjoldyng sory, jauaptasyp aitysamyn dep, jattamay aitysamyn dep, keyde qarabayyrlyqqa úrynyp qalady. Múhamedjannyn, Bekarystyn, manghystaulyq janadan shyqqan Núrlan Músaevtyng auzyna týsetin keremet kórkem, aishyqty sózder Amanjoldyng auzyna týspey qalady.
— Men Amanjoldyng janaghy Aynúrdyng sózi sekildi ataly sózderge toqtamaytynyn, «men jenildim» demeytinin, qazylar alqasyna qarap dәmetip otyra beretinin aityp otyrmyn ghoy.
— Qazaqtyng qazirgi jazba aqyndarynyng eng bir daryndysy Nesipbek Aytov. Kezinde marqúm Jarasqan Ábdirashev jabyq bәigelerding aldyn bermeytinin ólenge qosyp, «ashyghyna aitystyn, qatyspaysyng nelikten?» dep epigramma jazghan bolatyn. Aqyndardy aitystyng kelesi ainalymyna alyp shyghatyn, kim jengenin anyqtaytyn, halyqtyng atynan sóileytin, janaghy Nesipbek sekildi iri aqyndar tóraghalyq etetin qazylar alqasy bar. Aytystyng eng osal jeri mine, osy. Amanjoldy alyp shyghyp jatqan qazylar alqasyn men shetinen atyp tastauym kerek pe?
— Janasha aitys úiymdastyryp kóreyik dep otyrghandaghy oiym da osy, qazylar alqasyn alyp tastap, jenimpazdy anyqtaudy aldymen aqyndardyng ózine salsa, olar mәmlege kele almasa ghana kerek dep qazylar sanyn eki-ýsh adamgha týsirip kórse qaytedi?
— Aytayyn. Osy qazylar alqasyn jetildiru jolynda ne istemedim men? Olardyng sanyn 1989-jylghy halyqaralyq aitysta 21 adamgha deyin kóbeytip te kórdim. Sonda da yrza bolmay tarqastyq. Basqarylmaydy da, baghynbaydy da. Mýldem alyp tastap, tóreligin zaldaghy halyqtyng ózine berip te kórdim. Ýsh qazygha bir ghana dauys bergizip te kórdim. Alqany eki qúramnan túratyn etip, ekinshisin dau shyqsa dep, apellyasiyalyq alqa etip te kórdim. Biraq, búl qúramnyng tóraghasy Sherhan Múrtaza bar biylikti ózine alyp qoydy. Búdan artyq ne isteymin men endi? Qazaq halqynyng qazirgi tandaghy mәdeniyetining dengeyi qanday, aitysqa bagha beru dengeyi de sonday... Aytpaqshy, dauysty telefonmen bergizip te kórdik qoy! Teledidardan qay jerding qansha dauys bergenin kózderimen kórip otyrsa da júrt dauys beruding әdil ekendigine kýmәndi. Kýmәndanatyn jóni de bar eken. Onyng da amalyn tauyp alypty qular. Qarjysy kópter bes jýz dauysty bir-aq beretin avtomatqa aqshasyn tólep qoyypty ghoy. Taraz qalasy әkimining birinshi orynbasary sony istetipti. Aqyn auzyn ashpay túryp teledidarda dauys berile bastaydy. Búghan amalyng qane? Qyzylordalyqtar finalgha deyin jetken aqynyn qoldap, «Múhtar Quandyqovqa dauys berinizder»» dep kәdimgi saylaudaghyday kóshe-kósheni plakat ilgen mәshiynemen aralap jýripti. Oghan ne istey alamyn men?
— Aytys kóbeyip ketkeni ras. Sonda da әr eki jylda bir ret tandamaly aitys ótkizsek degen úsynysymdy 1999-jyly jazyp edim. Bir jyly 25-qazanda barlyq myqtylardyng basyn qosyp, kelesi jyly 16-17-jeltoqsanda jastardyng myqtylarynyng basyn qosyp otyrsaq. Soghan memleket tarapynan kómek alsaq.
— 1983-jyldan beri memleket aitysqa bir ret te qol úshyn sozghan joq. Búdan keyin de sozady dep mening iyegim qyshymaydy. Ol ózining saylaularymen, týk tappasa klasterimen әure. Bekbolat Tileuhan Mәdeniyet ministrining orynbasary bolyp barghan kezde biraz jәrdem bereyin dep shyryldap edi, qolynan eshnәrse kelmedi. Men 1992-jyly belgili bir sebeptermen teledidardan kettim. Sodan 1997-jylgha deyin bes jyl boyy aitysty ekrangha alyp shyghatyn adam tabylmady. Men týrli min taghushylardan sharshap ketip qalghan bolatynmyn. Sondyqtan múnday úsynysty iske asyru onay bolmaydy.
— Aytys qazir qanday kýide? Bolashaghy ne bolady «balanyzdyn»?
— Aytys kemeline kelip túr býgin. Jarqyldaghan aldaspan ol! Preziydentting de kemshiligin betine aityp jatyr. Songhy bes ghasyrdaghy aitys ónerining barlyq nәrin boyyna jinady. Topty jarar bilimdi jastar kóp. «Toqyrap túr, boqyrap túr» degen qolynan týk kelmeytinderding sózi.
Endi búl aitys qayda barady? Búghan deyin aitys stihiyaly týrde damyp keldi. Memleket tarapynan ony retteu, baghdarlama jasau degen bolghan joq. Bekbolat janaghy ministrding orynbasary kezinde maghan qayta-qayta habarlasyp, «agha, aitys degen qaptap ketti, oblysta da aitys, audanda da aitys, auylda da aitys, atasyna as berse de aitys, balasy bir jasqa kelse de aitys, osynyng bәrin bir ortalyqqa baghynatynday jýie jasap, júrt aitystan mezi bolmaytynday etip retteyik dep jatyrmyz, osynday búiryq dayyndap jatyrmyz» dedi. Biraq, sol búiryq jazylmady...
— Dәl osy úsynystyng bәrin men 1999-jyly «Jas Alashta» jazdym ghoy.
— Mening payymdauymda óz júmysyn jóndep atqara almay jýrgen әkimderding orynbasarlary, mәdeniyet basqarmalarynyng bastyqtary óz júmysynyng aqsap jatqan jerin jabu ýshin, júrttyng aldynda jalghan abyroy jinau ýshin aitys ótkizuge kóshti. Aqyndardyng kóbi mәdeniyet salasynyng qyzmetkerleri. Shekelerining shylqymaygha batyp jýrgeni shamaly. Sondyqtan aitysqa shaqyrsa dombyrasyn arqalap alyp, bes-on tenge bolsa da tabu ýshin bara beredi. Mening «qoya túrsandarshy, ishterine oy túnsyn, sóz tusyn, tuatyn kezi, tolghaghy jetsin» degenimdi olar tynday bermeydi. Sholpan Qydyrniyazovanyng aldynghy jyly «Jas Alashta» maqalasy shyqty. «Aynúrdyng ne aitatynyn aldyn-ala bilip otyramyz» deydi. Kóp bara bergen song amal joq, qaytalaugha úshyraydy ghoy. Árbir iri is sekildi, aitystyng osynday óz problemalary óz basyna jeterlik.
Aytysty retke keltirudi men ózim de oilap jýrmin. Qazir mening qolymda liysenziyam bar. Aytys ótkizip jatqan kez kelgen myrzany sotqa berip byt-shytyn shyghara alamyn. Biraq, men oghan barmaymyn. Liysenziya alyp alugha mәjbýr boldym ghoy. Aqtóbeden Serik Erghaly degen bir dәu shyghyp, liysenziya alyp alghan son, aitysqa 22 jyl ómirimdi bergen men qalay aidalada qalamyn?
Múnyng taghy bir soraqy jaghy bar. Qaraghandydaghy aitysqa barghanda qonaqýide teledidardan búrynghy bir aitysty kórip jatyp úiyqtap ketippin. Tanerteng túrsam... әli aitys berip jatyr. Basqa aitysty. Sóitsem, olarda kýnde osy eken. Qaraghandylyqtar «aytysqa toyyp bittik» dep otyr. Endi osynyng bәrine tyiym salyp, bir ortalyqtan jýrgizip, aitystardy týsirip, telearnalardan kórsetip otyrsaq bolmay ma? Nege ol jalghyz «Qazaqstan-1» arnasynyng enshisi boluy kerek? Basqa arnalargha da beru qajet. Al, ol ýlken aqsha. Onday aqsha mende joq. Birde «KVN-dy» kórdim. Ózderining 6 kamerasy bar eken. Keldi, týsirdi, 31-arnagha dayyndap berdi. Qanday rahat! Aytysty da sóituge bolar edi. Aytystan qalmaytyn, bir aitqanyn jýz qaytalaytyn qulargha tyiym salynsa. Kim býgin babynda túr, solar ghana shaqyrylsa. Keshegi Rayymbekting aitysyna Shymkentten tek Marjan Esjanova shaqyryldy. Nege? Óitkeni búl aitys batyrlyqqa, erlikke arnalghan jarys boluy tiyis edi. Ol taqyrypty basqalargha qaraghanda Marjan jaqsy asha alady. Bas bәigeni almasa da Marjan ýmitimizdi aqtady. Dәl sol siyaqty әr aqynnyng ózining ong jambasyna keletin taqyryby bolady.
Odan bólek aqyndardyng arasyndaghy pendeshilik, adamy qatynastar da әrtýrli. Birin-biri kórgisi kelmeytin aqyndar bar. Almatydaghy bir aitysta Múhamedjan men Dәuletkerey ekeui eki jaqqa qarap otyryp aitysty. Olardy nege aitystyruymyz kerek? Keshe kezdesken aqyndardy býgin qayta shygharghannyng nesi dúrys? Biz jury degendi qoldan jasap alamyz da, juriyimiz danyshpan bolyp shygha keledi.
Aytys qalay bolghanda da teledidardan berilmese, qalyng el kórmese aitys emes. Yaghni, onyng telearnalargha layyqtalghan formasyn tabuymyz kerek.
Taghy bir mәsele. Audarma. Byltyr biz Mәskeude aitys ótkizdik. Men olardyng «Kulitura» deytin arnasynan tehnika satyp alyp edim, әlgiler aitystyng basyn kórdi de tan-tamasha qaldy. Suyrypsalmalyqqa, súlulyqqa. Maghan jatyp jabysty. «Audaryp ber, biz óz arnamyz arqyly әlemge taratayyq» deydi. Aytystyng bәrin emes, qysqa da әdemi núsqalaryn audaryp beruge bolady ghoy. Bekarys pen Jibekting aitysy deyik. Men qazir 4 aitysty audaryp ústap otyrmyn. Adam bilmeytin bir aqyn audaryp berdi. Endi sonyng dybysyn jazyp, astyna jýgirtpe jolyn dayyndasaq, jetip jatyr. Qazaqtyng aitysy qalay maqtansaq ta jarasady, búl tendesi joq fenomen, qúbylys. Bizge eng jaqyn degen qyrghyzdyng aitysy aitys emes, balang kýide qalghan birnәrse. Olardyng jazba poeziyasy qanday dengeyde bolsa, aitysy da sol dengeyde. Men bir rette «aghylshynsha aityssaq әlemdi jaulap alar edik» dep edim. Ázirge orys tilinde bolsa da biraz auditoriyany baurap aluymyzgha mýmkindik bar ghoy. Biraq, osyghan ong qabaq tanytyp otyrghan iya «Habar», iya «Qazaqstan» arnasynyng basshylyghy joq. Tipti biz shart týzisip, bir jyldan beri júmys istep kele jatqan «Qazaqstannyn» basshylary kerek etpeydi. Olar aitysty eng bir sorly habar retinde kóretin tәrizdi. Nege ekenin týsinbeymin, miym jetpeydi. Bardym, tabaldyryghyn tozdyrdym. Mausym aiynda tamasha aitys ótkizdik, bes mashina tigildi. Sol aitys dayyn túr, berilmeydi. Búl ne degen kózqaras?
— Ne jauap beredi sonda?
— Kórsetemiz deydi, biraq, kórsetpeydi. Áneukýni bir aitysty efirden alyp tastady. Shәripa degen qyzmetkerlerine biraz sóz únamay qalypty. Qanday sóz dep súrasam, bizde qazir shetelding eski kiyimderin әkelip, «odejda na ves» dep satyp jatyr ghoy. Bauyrjan Qaliolla degen aqynymyz júrttyng eski-qúsqysyn kiyip jatqanymyzdy әdemilep týirep ótken, sony «búl sózder Nazarbaevtyng imidjine ziyan keltiredi» deydi. «Oybay-au, búl ómirding shyndyghy ghoy!» deymin men. Preziydentting ainalasyndaghylar turaly aitady aqyndar. Bәrin býldirip otyrghan solar deydi. Qay jerge barsang da, biznesting jaqsysyna ie bolatyn da, «Bolashaq» stiypendiyasymen shetelge oqugha ketetin de әkimderding biri baldyzy, biri qúdasy. Ol da ómirding shyndyghy ghoy!. Sosyn arnanyng diyrektoryna baryp eskerttim de, «Qazaq әdebiyetine» «Aqiqatty aitpasa nesi aitys?» dep kólemdi maqala berdim. Aytys ómir shyndyghyn aitqanymen qúndy. Búl týrimizben biz «Qazaqstanda» da onbaymyz. Telearnadaghylar aitysty konsertke ainaldyrghysy keledi. Aytys konsert emes. Halyqtyng ishindegi qyjylyn shygharmaghan aitystyng eshkimge qajeti joq! Aytystyng jolyn kesip otyr búlar. Mine, biz osynday kýy keshudemiz...
— Sonymen, aitystyng býgingi tanda ózgeris tilep otyrghanymen kelisesiz ghoy?
— Keliskende qanday! Aytysqa jana lep kelui kerek! Ol lep qaydan keledi, ony men bilmeymin. Ózim keteyin dep jýrmin, sharshadym. Astanadaghy laboratoriyamyz aitysty jinap, zerttep, jariyalau isimen ainalysyp jatyr. «Qazirgi aitystar» degen 2 tom kitap shyghardyq. Oqulyq dengeyinde, taptyrmaydy. Ýshinshi tomyn dayyndap, qyzmetkerimiz Nesipbek Aytov korrekturasyn jasap jatyr. Jana jylgha deyin shyghady. «Aytys» degen 15-16 beynetaspa dayyndadym. Onyng arjaghynda jiyrma jylghy aitystyng barlyq tәuir núsqalary mening arhiyvimde jatyr. Solardy toptap jinaq etip shygharu, SD diskilerdi shygharu, jeke aqyndardyng diskilerin shygharu. Tolyp jatqan júmys. Tútas instituttyng júmysy ghoy. Qashatynday bar, sharshap kettim. Bitti saudam...
Byltyr Mәskeude aitys ótkizgende elshimiz Qyrymbek Kósherbaev jyl sayyn Reseyding Astrahani, Altay, Omby sekildi aimaqtarynda 25-qazanda aitys ótkizudi moynyna alyp edi... Men byltyr aitys ýshin Mәskeuge ýsh ret bardym. Eshkim maghan issapar qarjy bergen joq. Mening qolym tiymegeninen aitys ótpey qalmauy kerek, búl ýlken mәsele. Mәskeuding qazaqtary Almatynyng toyynghan qazaqtary emes, biz barghanda tóbelerine han kóterip ólip qala jazdady. Vokzalgha ne bir ghylym doktorlary kelip shygharyp salyp, «Mәskeuding aspanyn qazaqtyng әni men jyryna bólendershi! Bizding de mereyimiz bir ýstem bolyp túrsynshy!» dedi... Bauyrym, biraz nәrse aittyq qoy deymin, ә?
— Aytystyn, yaghny qazaqtyng mereyin aspandata beriniz, agha!
Súhbattasqan Ómirzaq Aqjigit
Abai.kz

17 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2957
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2160
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1819
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2921