Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2676 0 pikir 19 Qarasha, 2017 saghat 00:29

Baqytjan Saghyntaev ontýstik ónirlerding sharualarymen kezdesip, AÓK-ti damytudy talqylady

Kenes barysynda salanyng bәsekege qabilettiligi men agrarlyq ónim eksportyn odan әri arttyru, auyl sharuashylyghy kooperativterin damytu, auyl sharuashylyghyn sifrlandyru, agrarlyq ghylymy zertteulerge investisiyalar kólemin kóbeytu, sonday-aq, auyl sharuashylyghy tehnikasyn janartu mәseleleri talqylandy.

Jambyl oblysynyng әkimi Kәrim Kókirekbaev ónirde AÓK damytu turaly bayandady. 2017 jyly ónirding auyl sharuashylyghyn damytugha 16 mlrd-tan astam tenge bólindi. Otandyq auyl sharuashylyghy óndirushilerine memlekettik qoldau kórsetu arqasynda 2017 jyldyng 10 aiynda oblysta óndiris kólemi ótken jyldyng osy kezenimen salystyrghanda 3,6%-gha ósti. 2025 jylgha qaray ónirding JÓÓ-de auyl sharuashylyghy ýlesin 25%-gha deyin úlghaytu kózdelgen.

Ákimning aituynsha, jyl basynan beri ónirding AÓK salasyna 14 mlrd tenge investisiya tartylghan. Oblysta 181 auyl sharuashylyghy kooperatiyvi qúrylghan, ýsh mynnan astam adam júmys ornymen qamtamasyz etilgen.
Auyl sharuashylyghy birinshi viyse-ministri Qayrat Aytughanov 10 aidyng qorytyndysy boyynsha AÓK damytu memlekettik baghdarlamasyn iske asyru turaly bayandady. Jalpy, respublika boyynsha auyl sharuashylyghy salasynda ong qarqyn bayqalady — ósim 2,1%-dy qúraydy.

Biyl jýrgizilgen auyl sharuashylyghy daqyldarynyng egis alqaptaryn әrtaraptandyru júmystary súranysqa ie daqyldardyng alqabyn 1 mln 348 myn ga-gha úlghaytugha mýmkindik berdi. Osylaysha bastyrylghan dәndi-daqyldar kólemi 2,7%-gha ósip, 22,1 mln tonnany qúrady.

Qazaqstanda 56 mynnan astam jeke qosalqy jәne úsaq sharuashylyqtardy qamtu arqyly 745 kooperativ (josparda — 326) qúrylghan. 44 myng tonnadan sýt jәne 13 myn tonnadan astam et dayyndalghan, búl biyldyqqa kәsiporyndardyng sýt óndeu boyynsha jýktemesin 60-tan 65%-gha deyin, etti 55-ten 60%-gha deyin úlghaytugha mýmkindik beredi.

Sonday-aq, barlyq ontýstik ónirlerde mal sharuashylyghy ónimi óndirisining ósimi bayqalady. Býgingi tanda 10,4 myng tonna et, 34,5 myng tonna sýt jәne 12,3 myng tonna jemis-kókónis ónimderi dayyndalghan. 10 aida ontýstik ónirler boyynsha negizgi azyq-týlik ónimderining óndiris kólemi 0,7%-dan 200%-gha deyin artqan.

Óz kezeginde agrarlyq biznes tarapynan auyl sharuashylyghy óndirisin әrtaraptandyru jәne qant qyzylshasy óndirisin memlekettik qoldau mәseleleri boyynsha «Keng dala» sharua qojalyghynyng basshysy Qaliybek Alpysbaev, et óndirisi men eksportyn úlghaytu turaly «Merke Et» JShS diyrektory Berik Egemberdiyev, auyl sharuashylyghy kooperativterin damytu keleshegi jayynda Qazaq AÓK ekonomikasy jәne auyldyq aumaqtardy damytu GhZY bólimshesining mengerushisi Ghaliya Ákimbekova, auyl sharuashylyghyn nesiyelendirudi jetildiru jәne auyl sharuashylyghy daqyldarynyng ósip-ónuin mehanikalandyrudy úlghaytu mәselesi boyynsha «Aqtóbe jәne K» JShS diyrektory Núrlan Izdibaev sóz sóiledi.
Ónirlerde AÓK damytudyng ózekti mәseleleri boyynsha Almaty oblysy әkimining orynbasary Serikjan Beskempirov, Jambyl oblysy әkimining orynbasary Mәden Músaev, Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimining orynbasary Darhan Satybaldy, Qyzylorda oblysy әkimining orynbasary Serik Qojaniyazov bayandady.

Memleket basshysy halyqqa Joldauynda AÓK ekonomikanyng jana drayverine ainaluy kerektigin aitty. Basty mindet — Qazaqstandy әlemde iri agrarlyq eksporttyq ónim óndirushilerding biri etu. Osyghan oray auyl sharuashylyghynyng basymdyqty baghyttaryn damytu kartalary әzirlendi, olardy iske asyruda negizgi ról jergilikti atqarushy organdar men auyl sharuashylyghy tauaryn óndirushilerge jýktelgen.

Erghaly Berikúly

Jambyl oblysy 

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5458