Seysenbi, 16 Shilde 2024
Alashorda 8110 37 pikir 29 Qantar, 2018 saghat 13:05

Qalmaqty qoysha qyrghan qoldan qamap...

«Qalmaqty qoysha qyrghan qoldan qamap, Kelipti Kókjarlydan Kókjal Baraq» degendegi Kókjal Baraq batyrdyng qayda jerlengeni turaly tarihshy Sovethan Qalighojinning maqalasyn «Didar»  gazetinen oqyghan son, pikirimmen bóliseyin dedim. Sovethan agha búl maqalasynda kóripkelderdi syngha alghan eken.  Ayan, aruaqtardyng batasy jóninde belgili shejiretanushy, shejireshi, publisist Qayrat Zaryphannyng ghalamtordaghy «Jer úiyghy Jemeney» atty  maqalasyn oqysanyzdar kóp nәrseni týsinersizder. Búl maqalada bizding jerlesimiz, tarih ghylymdarynyng doktory Ábdesh Tólebaevtyng kóripkeldik qasiyetining arqasynda Shilikti qorymdarynan altyn adamnyng tapqany jóninde aitylghan.

Qayrat Zaryphannyn  aituynsha, baqsylardyng qúlaghyna keletin dauystar, sol adamnyng miyna dauys retinde keletin óz oilary eken. Búl dauys qasiyetti adamgha qanyndaghy gendik aqparattan keledi. Baqsylardyng «aruaq aitty» degenderi osydan. Yaghni, olardyng qanyndaghy ata-babadan kele jatqan aqparat aitady degen sóz.  Qayrat Zaryphannyng aituynsha, Kókjal Baraqtyng jerlengen jerin tapty degen baqsy Erghazy Maghauiyaúly Mekkege ýsh mәrte jayau barghan Búratay qajynyng úrpaghy bolady.  Búl әulet - baluandar әuleti. Olay bolsa, «Aqtaban shúbyryndy» zamanynda onyng atalary batyr boluy әbden mýmkin.  Qayrat Zaryphannyng naghashy babasy, naymangha singen jaghalbayly Sýgir batyrdyng úly Tiles batyr qazaqtardyng bir soghysynan Beyimbet degen qyrghyzdyng bir balasyn nayman arasyna alyp kelgen eken. Tiles batyr men osy Beyimbetting zamany Kókjal Baraq batyrdyng zamanymen  sәikes. Beyimbet bolsa, kóripkel Erghazy Maghauiyaúlynyng úly atasy bolady.  Týbi  - qyrghyzgha singen jaghalbayly eken.

Qayrat Zarpyhannyng boljauynsha, Tiles batyr búl balany Kókjal Baraqtyng kegin alu ýshin Abylay hannyng qyrghyzgha jasaghan «Jayyl qyrghynynan» keyin alyp kelgen bolsa kerek. Olay bolsa, Erghazygha aqparat osy Beyimbet atasynan kelgen. Mine, kóripkeldiktin  fenomenin  materialdyq túrghydan týsindirgende osylay bolady. Nadandyq tanytyp, baqsy-balgerlerge albaty til tiygizu jón emes.

Byltyrghy jyldary qytay elinde jariya kórgen «Ýsh myng qújat»  derekterinde Kókjal Baraqtyng qyrghyz elinen elshilikten qaytqanynda sonynan quyp kelgen qyrghyzdardyng shabuylyna úshyraghany aitylady. Mine, Baraq batyr osy qaqtyghysta qaza bolghan.  Al endi, Erghazy Maghauiyaúly bolsa, búl qytaydaghy qújattar jariya kórmey túrghanda Baraq batyrdy artynan  quyp kelgen myng qyrghyzdyn  jabylyp óltirgenin aitqan edi.  Yaghni, qytay derekteri men Erghazynyng aitqandarynda sәikestik bar.  «Ýsh myng qújatty» eshkim estimegen kezde Erghazy búl oqighalardy qaydan bilgen?  Shejireshi Qayrat Zarpyhannyng aituynsha, onyng babasyn opasyzdyqpen óltirudi úiymdastyrghan qyrghyzgha singen sayaq-shapyrashty  Sadyr batyr eken. Sondyqtan da,  Abylay han Baraq batyrdyng kegin qaytaru  ýshin  Alataugha attanghanda: «Men qyrghyzgha emes, Sadyrgha baramyn!» degen eken. Alay da, Baraq batyrdyng qyrghyzdar keskilep tastaghan denesin kórgende eki kózinen jas parlap aghyp jylap, astyndaghy aqboz atyn qúrban shalyp: «Qúmar tarqap, kek bitetin bolmady, ne men qyrghyzdyng qanyna toyyp  ketemin, ne qyrghyz mening qanyma toyar!» degen eken.  Osydan keyin arghyn-naymannyng jiyrma myng qoly «Sarmanaylap»  qyrghyzdy shapqanda  at bauyrynan qara qan aghyp, bayjigit Qúrman qajynyng aitqanynda: «Qu adasqan túman, qúlan adasqan shan» túrghan eken.  Shoqannyng aitqanynda búl soghysqa kýlli qyrghyzdyng ony da soly da kelipti.  Abylay han bastap kelgen arghyn-nayman qoly qyrghyzdyng birikken qolynyng tas-talqanyn shygharady.  Osy «Jayyl qyrghynyn» esine alghan qazirgi kýnderdegi qyrghyzdyng aqsaqaldary:  «Alapattyng birin Abylay han jasatty!» dep otyrady eken.  Keyin, Abylay handa ketken óshin qyrghyz Kenesarydan alghan.

Sovethan aghamyz aityp otyrghan baraqtanushy Shekerbanu Jaqypova osy Erghazyny ertip aparyp Shu ózinining boyynan Baraqtiki degen qorymdy tapqan son, Jambyl oblysynyng әkimine ótinish  jazyp, sol qorym túrghan jer telimin súraghan bolatyn. Alay da, Jambyl oblysynyng әkimi de,  aqparat ministrligi de, búl qorymdaghy sýiekke Qazaqstan Respublikasynyng Zanyna sәikes saraptama jasatu kerek ekenin aityp otyr. Búl saraptamanyng qorytyndysynsyz  qorymgha eshqanday da mazar túrghyzylmaydy.  Qazirgi tanda bizder anyqtap otyrghan kerey Jәnibek batyrdyng da qorymyna saraptama jýrgizuimiz  kerek.   Sol kezdegi Jarma audanynyng әkimi, qazirgi senat deputaty Dýisenghazy Musin aghamyz  zandy qaghaz bolsa, mazar túrghyzudy óz qolyna alatynyn maghan  aytqan da edi. Anau Tarbaghataydaghy sadyrlyq Mayly batyrdyng mazary da saraptamany qajet etip túr.  Óitkeni, jergilikti halyq búl mazardy basqa adamdiki dep otyr.  Orys tilinde jazylghan gazet maqalasynda men  keybir sholaq belsendilerdin  eshqanday saraptamasyz, «kóz qysty, barmaq basty» arqyly  bótenning basyna qúlpytas qoyyp ketip, keyin osynyng masqarasyn Qayrat Zaryphannyng shygharghanyn aitqan edim.   Sondyqtan da, bizder «anau aitty, mynau aitty» eken dep, Qazaqstan Respublikasynyng arnayy Zanyn búzyp bassyzdyqqa barmauymyz kerek.   Zang bәrimizge ortaq.  Kóripkelding aitqany zang boyynsha sheshim shygharugha  negiz bola almaydy.  Erghazy Maghauiyaúly  kóshede otyratyn qaghazy joq anau-mynau albaty qúmalaqshy emes, Qazaqstan Respbulikasynyng halyq emshisi, medalidarmen marapattalghan adam. Áuletti baqsy.  Sonyng ózinde biylik saraptamany talap etip otyr.

Al endi, Qalighojin aqsaqal bolsa, Almatygha kóripkelderdi izdep beker barghan. Óskemende Kókjal Baraqtyng qara shanyraghyndaghy úrpaghy Bazylqan qajy túrady. Qazaqstannyng qúrmetti ruhany halyq emshisi.  Eki ordenning iygeri. Sovethan aghamyz aldymen osy kisige baruy kerek edi.   Sonda, boyyna qasiyet qonghan úrpaghy ol jerde kimning jatqanyn sezer edi.  Negizinde, Baraq babasynyng jatqan jeri jónindegi  barlyq boljam aqparatty Qayrat Zarpyhan múqiyat qadaghalap otyrady.  Aruaq emes, adam aitqan jerdi de Qarekeng bilip otyr. Alay da, bәribir de qorymgha saraptama jasatugha mindetti ekenderin  aytady.

Qytay  elinen kelgen oralman bauyrymyz, aqyn-jazushy, filologiya ghylymdarynyng kandidaty  Imanghazy Núrahmetúly, Baraq batyr jóninde Qayrat Zaryphan ekeuimizge  mynany aityp bergen edi.  Imanghazynyng babasy Esenghúl batyr Kókjal Baraq pen Qabanbay batyrgha erip jýrgen jas batyr bolghan eken.  Imanghazynyng әkesining aituynsha, atadan kele jatqan habar – qyrghyzdar opasyzdyqpen óltirip, keskilep turap tastaghan  Kókjal Baraqtyng denesin onyng úldary  alabota shóbining saqaryna qaynatyp,  sýiegin etinen aiyryp, aq kiyizge orap elge alyp qaytqan eken.  Mening estuimshe, Baraq batyrdyng sýiegi tughan jerine, yaghni, Shar ózenining boyyna qoyylghan. Mine, Qayrat Zaryphan osy jerdi bilip otyr.  Alay da, aldymen Shekerbanu apayymyz aitqan  qorymgha saraptama jasatuymyz kerek deydi.  Qayrat Zaryphan men Shekerbanu apay Ablaykit qamalynyng ýstinde túrghan Kókjal Baraq kótergen tasty da tapqan. Búl tas jóninde «Últ» portalynda jariya kórgen  Qayrat Zaryphannyng «Kókjal Baraq kótergen tas» aty maqalasynan bile jatarsyzdar.

Mine, qúrmetti oqyrman, belgili aqyn-jazushy, baraqtanushy Shekerbanu Jaqypovanyng iygilikti isin synap jazylghan maqalagha jauabymyz  osy bolady. Sovethan Qalighojinning maqalasy eshbir nәtiyje bermeytin,  jәy bir aitylghan sóz ghana bolmaq.  Baraq batyrdyng úrpaqtarynan Almatydaghy advokat Jiyenbek pen osy Qayrat Zaryphannan basqa,  babalarynyng jatqan jerin tabu ýshin shy syndyryp jýrgenderining  birin de kórgen emespin. Sovethan Qalighojin Kókjal Baraqtyng qay úrpaqtarynyng atynan sóilep jýrgeni de belgisiz.

Anyghynda, men de,  Shekerbanu apay men Qayrat Zaryphan da,  jogharyda aty atalghan arheolog ghalym Ábdesh Tólebaevpen  qazba júmystary jóninde kelissóz jýrgizip qoyghamyz. Qorymgha skanerlik júmys jasatugha biyl mýmkinshiligimiz bolmady. Oblysymyzdaghy jalghyz skanerdi bireuler jalgha alyp ketipti.  Kóktemdi kýtudemiz.  Skaner qolymyzgha tiyse Zaysandaghy saqtardyng qorymyna, Jarmadaghy kerey Jәnibektin, Shudaghy Baraq batyrdiki degen qorymdargha baryp qaytpaqpyz.  Baraq batyrdyng qorymyna skanerlik zertteuler jýrgizudi Shekerbanu apay ózi qarjylandyrghaly otyr. Sovethan Qalighojin aitqanday, eshkimnen de qarjy súrap otyrghan joq.  Bir úyaty, «Kókjal Baraq batyr» qory búl iske tipti manaylamay otyr eken.  Sondyqtan da,  Qayrat Zaryphannyn  súrauymen búl isti «Er Jәnibek» qory atqaryp jýr.  Jongharlardan azat etilgen qazaq jerine qyrghyzdar basa kóktep kelgende,  olardyng betin qaytarghan mening babam kerey Jәnibek batyr men Kókjal Baraq edi.  Sibedegi qalmaq qamalyna da ekeui birge kirgen. Sondyqtan da, Baraq batyr bolsyn, tipti qazaqtyng qay batyry bolsyn, men ýshin  úly túlgha.  Jalghan batyrlaryn jariyalap, eskertkish túrghyzghandardyng bylyghyn da shygharghan edik. Qoldarynan kelgenderding istep jýrgenderi osy. Eng óreskel jeri, búl jalghan batyrdy jaryqqa shygharugha qúzyrly mekemeler bir auyzdan qoldau kórsetken. Álgilerge ay dalada túrghan iyesi belgisiz bir mazardy eshqanday da saraptamasyz bere salghan, tarihy eskertkish bolsa da.  Jalghan batyrgha eskertkish qoydyrtu ýshin Memlekettik komissiyanyng otyrysyn úiymdastyrghan. Men bolsam, iygilikti iske skaner súrap oblys әkimshiligining de, mәdeniyet basqarmasynyng da tabaldyryghyn әbden tozdyrdym.   Áyteuir, is algha qaray aqyryn-aqyryn jyljyp barady.

Serik Samarqanúly, «Er Jәnibek» qoghamdyq qorynyng tóraghasy

Abai.kz

 

37 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1226
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1935
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1975