Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2033 0 pikir 14 Qantar, 2011 saghat 12:32

QKHP referendumdy qoldau jónindegi jalpyúlttyq koalisiyagha endi

Astana. 14 qantar. QazTAG - Qazaqstannyng kommunistik halyqtyq partiyasy (QKHP) referendumdy qoldau jónindegi jalpyúlttyq koalisiyagha enedi, sonymen birge birqatar manyzdy baghdaralamalyq maqsattardy oryndau jónindegi preziydentke qoyghan talaptaryna nazar audarady.

«QKHP demokratiyalyq kýshterding jalpyúlttyq «Qazaqstan-2020» koalisiyasyna sanaly týrde enedi. Búl óz jaqtastaryn referendum ótkizu jónindegi bastamany qoldaugha shaqyra otyryp biylikpen dialogty saqtau mýmkindigi ghana emes, QKHP preziydentten - últ kóshbasshysynan kommunisterding negizgi baghdarlamalyq maqsattarynyng oryndaluyn talap etu qúqyna ie bolady», -delingen QKHP OK burosynyng mәlimdemesinde.

Astana. 14 qantar. QazTAG - Qazaqstannyng kommunistik halyqtyq partiyasy (QKHP) referendumdy qoldau jónindegi jalpyúlttyq koalisiyagha enedi, sonymen birge birqatar manyzdy baghdaralamalyq maqsattardy oryndau jónindegi preziydentke qoyghan talaptaryna nazar audarady.

«QKHP demokratiyalyq kýshterding jalpyúlttyq «Qazaqstan-2020» koalisiyasyna sanaly týrde enedi. Búl óz jaqtastaryn referendum ótkizu jónindegi bastamany qoldaugha shaqyra otyryp biylikpen dialogty saqtau mýmkindigi ghana emes, QKHP preziydentten - últ kóshbasshysynan kommunisterding negizgi baghdarlamalyq maqsattarynyng oryndaluyn talap etu qúqyna ie bolady», -delingen QKHP OK burosynyng mәlimdemesinde.

Mәlimdemede partiyanyng maqsattary tizbektelgen:-últaralyq túraqtylyqty saqtau; týrli etnostar ókilderi arasyndaghy tatulyqqa syna qaghatyn kez-kelgen әreketke qatang tosqauyl qong; memlekettik sayasattyng әleumettik jaghyn kýsheytu; oligarhiyany joi; enbekshi halyq pen óz tirshilikterin jasap jatqan adamdardyng mýddesin qamtamasyz etu. «Sonymen birge, auyl sharuashylyghyn qayta órkendetuge qatysty shynayy qadamdar jasau, ýilesimdi ekonomikalyq jәne sayasy odaqtastyqqa alyp keletin Reseydin, Belarusitin, ózge de postkenestik memleketterding bauyrlas halyqtarymen integrasiyalyq ýderisterdi jalghastyru, qazaqstan qoghamyn demokratiyalandyru sharalaryn jýzege asyru, eng aldymen kóppartiyaly parlamentti saylau».

Mәlimdemede partiya alghashynda «referendumdy qabyldamaghan», biraq ol otandastardyng qoldauyna ie bolghan song partiyanyng aldynda óz ústanymyn anyq kórsetu tandauy túrdy.

«Mәsele búl jerde Qazaqstan kommunisterin «iyә» nemese «joq» dep dauys beruge ýndeude emes. Mәsele odan da terenirek, sayasatta marginal bolyp memleket pen qoghamnyng qaysybir manyzdy mәseleleri boyynsha biylikke aitqanyndy jetkizu ýshin kez-kelgen mýmkindikti paydalanu. Sondyqtan búl jerde kekireye qalu sayasy sauatsyzdyqtyng belgisi bolar edi, onyng ýstine halyqtyng ynghayy anyq belgili bolyp túr», -delingen mәlimdemede.

«Qoghamnyng asqan baylar men kedeyler bolyp bóliner qaupining tuyp túrghanyn kórip otyrmyz. Bizde kóptegen kәsiporyndar Qazaqstannyng bedeli ýshin emes, kóz aldau ýshin júmys isteydi. Qazaqstanda halyq tútynatyn tauarlar shygharylmaydy dese bolady. Búl jayynda biz halyqpen bolghan әngimede sóz qozghap, referendum kezinde Qazaqstan azamattarynyng mýddesi ýshin jýzege asyryluy kerek amanat retinde preziydentke aitamyz. Biz «iyә» dep qoldaymyz, biraq osynday sharttarymyz bar», -dedi jurnalisterge bergen súqbatynda partiya OK-ning hatshysy Vladislav Kosarev.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1480
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475