Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3391 0 pikir 17 Qantar, 2011 saghat 09:02

Beyimbet Mayliyn. Sharigha búiryghy

 

Kәribay molda saqaryn iship, tang namazyn oqyghannan beri dәiek tútyp ýide otyra almady. Kýn shyghar-shyqpastan-aq azghana siyryn qoradan aidap shygharyp, auyldyng syrtyndaghy shoq shyrpynyng arasyndaghy irkilgen auyldardyng jiligimen qaqpalanyp aidap otyryp, Qúlambay tomarynyng jel jaghynan óriske bet aldyrdy. Ilese auyldyng basqa adamdary da maldaryn aidap órgize bastady...

Uaqyt apreliding ayaq sheni edi. Kýn ashyq, jyly, tynyq. Jerding betindegi jana tap berip kele jatqan kók, shyqtyng suymen malshynyp, sәuleli kýnning kózimen marjan sekildenip jyltyldap túr. Aspan jýzi tolghan boztorghay - shyryldaghan ýni kúlaq túndyrghanday...

Kәribay molda qolynda qayyng tayaghy, tabighattyng әdemiligine súqtanghan adam sekildenip jan-jaghyna az-kem qarap túrdy da, tomardyng kýnbatys jaghyndaghy eski apandardyng basyna kelip, ýiilgen topyraghyna shyqty. Tynyq suda emin-erkin jýzip jýrgen ýirekter Kәribay moldadan seskengendey, sol tynyshtyqty búzghandyqqa laghnat oqyghan sekildi. Tomardyng tús-túsynan pyryldap úshyp barqyldap әn qosa bastady.

Kәribay molda ony eskergen joq. Onyng esi-derti auylda kele jatqan Salqambayda boldy. Apannyng basyna kelgende de, biyik topyraghyna shyqqanda da onyng týpki oiy - Salqambaygha jolyghu edi. Biyik jerge shyghyp túrsa Salqambaydy kýtkendik bilinedi. Moldekenning kýtip túrghanyn sezse, Salqambay sózsiz qasyna keledi...

 

Kәribay molda saqaryn iship, tang namazyn oqyghannan beri dәiek tútyp ýide otyra almady. Kýn shyghar-shyqpastan-aq azghana siyryn qoradan aidap shygharyp, auyldyng syrtyndaghy shoq shyrpynyng arasyndaghy irkilgen auyldardyng jiligimen qaqpalanyp aidap otyryp, Qúlambay tomarynyng jel jaghynan óriske bet aldyrdy. Ilese auyldyng basqa adamdary da maldaryn aidap órgize bastady...

Uaqyt apreliding ayaq sheni edi. Kýn ashyq, jyly, tynyq. Jerding betindegi jana tap berip kele jatqan kók, shyqtyng suymen malshynyp, sәuleli kýnning kózimen marjan sekildenip jyltyldap túr. Aspan jýzi tolghan boztorghay - shyryldaghan ýni kúlaq túndyrghanday...

Kәribay molda qolynda qayyng tayaghy, tabighattyng әdemiligine súqtanghan adam sekildenip jan-jaghyna az-kem qarap túrdy da, tomardyng kýnbatys jaghyndaghy eski apandardyng basyna kelip, ýiilgen topyraghyna shyqty. Tynyq suda emin-erkin jýzip jýrgen ýirekter Kәribay moldadan seskengendey, sol tynyshtyqty búzghandyqqa laghnat oqyghan sekildi. Tomardyng tús-túsynan pyryldap úshyp barqyldap әn qosa bastady.

Kәribay molda ony eskergen joq. Onyng esi-derti auylda kele jatqan Salqambayda boldy. Apannyng basyna kelgende de, biyik topyraghyna shyqqanda da onyng týpki oiy - Salqambaygha jolyghu edi. Biyik jerge shyghyp túrsa Salqambaydy kýtkendik bilinedi. Moldekenning kýtip túrghanyn sezse, Salqambay sózsiz qasyna keledi...

Salqambay malyn óriske bettetip, taltandap tomargha bet aldy. Kәribay molda Salqambaymen úshyrasudan kóp nәrse bilem be deydi. Auyl bir bolghanmen eki atanyng balasy eki tap. Bir taptyng bastyq aqsaqaly Kәribay molda bolsa, ekinshi jaghyniki Salqambay. Eki atanyng balalarynyng tatulyghynan arazdyq kóp-ti. Bolmashy nәrseni syltau qylyp birine-biri jala jauyp, aqyrynda basy ketuge ainalghan song syrtqy aqsaqaldardyng qona-týstene jatyp aitqan biylikterimen eki jaghy da sózdi tastaydy... Sonday oqighanyng biri qys ishinde bolyp, alty aighy qys shabuyldap, «bitimshi» aksaqaldar etti bitirip olja qarastyra bastaghan song ózdi-ózi aghayyn bolyp tabysyp edi.Biraq, «tabystyq» dep birine-biri kelgende jyltyrap sóilese de, ishtegi kekteri arylyp ketken joq. Arylmaghandyq kóbinese qatyn-balalardan belgili. Qatyndardyng bolmashy nәrseni syltau qylyp úrysulary, balalardyng eki jik bolyp tóbelesui eski arazdyq, eski kekting әlde bolsa da tazaryp bitpegendigine aiqyn dәlel is. Kәribay moldanyng Salqambaydy kýtui de sol jóninen edi. Býgin týnde Kәribay bir is istep otyr. Ol isti sharighat jolymen qaraghanda dúrys dep tapsa da, zakongha qaraghanda qilap ekenin sezedi, ózinshe qúdaygha kinәli bolmaymyn ghoy dep belin baylaghan son, adam jaghyn kórip alarmyn dep istep salghan. Endigi qysylatyny - auyl kórshilerining bilip kongy Salqambay jaghynyng qúlaghyna tiyse, dereu baryp sýiinshi súrauy mýmkin, Kәriekeng Salqambaymen kezdeskende onyng ajarynan, sóilegen sózinen ynghayyn tanimyn dep túr. Eger Salqambay sózsheng bolsa, «tuysymyz bir edi, alauyzdyqty qoyyp býtindeneyik» dep ýgittegisi kelip te túr.

II

Aq tayaghyn artyna ústap, teri tymaghynyng bir qúlaghy jymqyruly, erininde búltighan nasybayy, siyrekteu buryl saqalynyng kóbi nasybay suynyng týkirigining shashyrandysymen boyalyp sarghylttanghan, kishkene kózi oinaqshyp Salqambay keldi. Sәlem berdi.

- Jaryqtyq jazdyng nyshanashy әdemi-au, - dep Salqambay

Kәriekenmen qatarlasa tayaghyn jerge tirep tayady.

- Kúday berer, óne boyy qysa berer deysing be?

- Kúday berer-au, biraq júrttyng beyili týzelmey jýr ghoy. Júrttyng beyili týzelse bereke kirer edi, -dep Salqymbay Kәriekene qarady.

Kәriekeng qyzarayyn dedi. «Bilgen eken ghoy» dep jýregi titirkenip ketti.

- Júrt tәube-taupyqtan ketti ghoy, sharighattyng búiryghyn isteytin jan joq. Eger músylman balasy bolyp sharighattyng jolymen jýrip otyrsa, bayaghy dәuren sózsiz-aq qaytar edi, -dedi Kәrieken. Ózinshe istegen isining sharighatqa qilap emestigin Salqambaygha sezdirdim be dep oilady. Biraq Salqambaydyng qalay týsingenin ózi bilsin, búrynghy izinen tanbady.

- Sharighat jaryqtyqtyng jolyn júrttyng kóbi nadandyqpen bilmeydi. Biren-saran biledi degen adamdar sharighatty ayaghyna basady, sonysy-aq jәbir, - dedi.

Kәriekeng búl joly búrynghysynan da jaman qyzarayyn dedi. Keuilge kýdik kirdi. Moldalyq jónin salystyrghanda Salqambaydyng oquy artyq. Kәribay auyl moldasynan oqumen ghana moldalyq qúryp ketken.

Salqambay Tanatar qajynyng mediresesinen eki jyl oqydy. Ákesi dәuletti bolghan son, moldalyq qalpyn kumay, sharuashylyghyna ainalyp ketken kisi. Jas kezinde sharighat salystyrghanda Kәribaydy jenip kete beretin. Onyng ýstine búl jolghy istep otyrghan isining sharighat kózimen qaraghanda dúrys ekendigine Kәribaydyng ózi de kýmәndi. Dәlel ghyp ústaghany - jas kezinde oqyghan moldasy men Aqsaq moldanyng riuayattary, «kәpirding jәne úrylardyng malyn alyp jeu dúrys» dep Aqsaq molda talay aitatyn. Kitaptan óz kózimen kórmegen son, onyng ýstine Salqambay baspalatyp jibergen song Kәribay terleyin dedi. Sondyqtan qolaysyz әngimeni ekinshige búrdy.

- Zamannyn, әiteuir, búzylghan kezi ghoy. Aghayynnyng tatulyghyn sýietinder de, sýimeytinder de bar. Álden kelgenshe birlik-berekege tyrysayyq. Osy auylda ekeuimizden ýlken kim bar. Biz әdildigimizdi, býtindigimizdi aityp otyrsaq, syrt bizge ne qylar deysin.

Salqambay eki úshty jauap berdi:

- Ol dúrys qoy, býtindikti kim sýimeydi. Seni men maghan qalghanda sóz jarasy jenil. Biraq «er jetkenning erki ózinde» degen, keyingi jastardyng mindetin alu qiyn ghoy... dedi.

Salqambaydyng eki úshty sózi Kәribay moldanyng ýreyin aldy. «Búlar sýiinshi súraugha adam jibergen eken» dep oilady. Bir orynda tynshyp túra almay, qayyng tayaghymen topyraqty shúqyp qaza berdi. Salqambaymen әshkere sóilesip, syryn aityp jalynghysy da keldi. Biraq, Salqambaydyng aghayynshylyqqa kónip, әngimeni býrkeytindigine kózi jetpedi. Bәrinen búryn istegen isinin sharighat qarauynsha dúrys, dúrys emes ekendigin bilmegendik qinady. Jol boyynsha aiypty bolsa da, sharighat qarauynda dúrys bolyp kórinse, eng bolmasa bayaghydan beri molda atanyp sadaqa alyp jýrgen ataghyna kemdik kelmes edi. Júrt anyghyn bilse de: «Bishara, qaytsin, sharighattan shyqqan joq eken ghoy» der edi...

Kóksholaqqa jaydaq mingen bir bala shauyp kelip:

- Ata! -dedi.

Salqambay jalt qarady.

- Sizdi papam shaqyrady.

- Nege?

- Bilmeymin...

Tayaghyn artyna ústap Salqambay auylgha jóneldi. Kәribay molda apannyng basynda túryp qaldy. Auyr kýrsindi.

- Bolmady... is búzyldy. Kúday-ay, tym bolmasa sharighat qarauynda dúrys bolyp, abyroyym ashylmasa iygi edi...- dedi.

Qaytty. Kitaptaryn aqtaryp, birer riuayatyn tabugha oilady.

 

III

Kәribay molda ýiine kelgende qatyny Qadisha, úzynshalap salghan peshting qasynda, eki ayaghyn kósilip, aldynda jangly eski tulaq, jýn týtip otyr edi. Balasy Raqym týnde úiqysy bólingen adam sekildi, tóseginen jana túryp kishkene bólme jaqta qatynymen eki qara qúmannan shay iship otyr edi.

Kәriekeng eshqaysysyna da nazar salmady. Onyng birinshi júmysy kitaptaryn aqtaryp, kýmәndi júmysyn adaldaytyn bir «riuayat» qarastyru boldy. Tósegining bas jaghyndaghy sórede shan-shang bolyp qatarlanyp túrghan eski kitaptardy birtindep alyp jerge qoya bastady. Keybireuleri týrli týsti sisamen tystalghan, birsypyrasynyng syrtqy qatyrghysy, birer qaghazy - qatyny salaq ýiding jamauly qúmany men keseleri sekildenip, qamyrmen jamalghan qyryq qúrau әlemdengen kitaptar tósegining ýstin alyp ketti. «Mynau ne qylayyn dep jatyr» degen adam qúsap, ósken jýnin toqtatyp, qatyny qarady. Búryn-sondy zemlenkeden kiyiz ýige shyqqanda, ya zemlenkelerge kirgende bolmasa, Kәriekeng úiyqtap jatqan kitaptarynyng mazasyn almaushy edi.

Qatyny shydap otyra almady:

- Birdeme izdeding be? - dedi.

- Neng bar?

Ashuly qalyppen ajyrayyp qarady. Tór aldyndaghy sabalaq jýndi teri kórpening ýstine otyryp omyrau qaltasynan kózildirigin alyp kiydi. Ydyrap jatqan kitaptardyng ózine tayauyn qolyna ústady. «Qyryqqadys» eken, bir-eki qaghazyn audaryp jiberip oqugha kiristi. Arapshanyng maghynasyna týsinbese de, qarap otyrghan qatynyna syr bildirmeyin degen adam qúsap, tamaghyn bir-eki qyryp alyp:

- «Qala» aitty payghambar ghalaysalam. «Mәn» - bir mәn, - deydi. Ayaq jaghyn auzyn jybyrlatqan bolyp kýbirletip jiberdi. Shynyna qalghanda, «qala» degen sózdi әptiyek tәpsirinen ýirenip edi. Arapsha kitaptardy kórse, ashyp oqyghan jerinde «qala» degen sóz bolmasa da, qaraushylar seziktenbesin dep, «qala» aitty payghambar ghalaysalam...» deu, Kәriekenning búl әdeti qatynyna da, bala, kelinine de mәlim edi...

Ekinshi kitapqa jarmasty. Ashyp jibergen ynghayynda ózining molda bolyp jýrgen kýnindegi oqityn jeri kezdese ketti. Tamaghyn birer kenep alyp soghyp jiberdi:

«Kóring qadir-qúdiretin,

Bilsin dang súnghatyn.

Mústafanyng ýmbetin,

Múndaghy tәjrap kyldiya...»

 

«Qalay eken?» - degendey qatynyna kózildirigining astynan qarap qoydy.

Imandyq sekildi bir kishkene kitapty ústady. Búl - «ismi aghzam dúghasy» eken. Basynan tegis aqtardy. Orta shenindegi bir dúghalyqqa tese qarady. Ol mynau edi:

- Ágәr kim erse - bú dúghany kýnine seksen ýsh mәrtәbә oqysa, ne bar maqsaty qasyl bolyp, jýzi jarqyn bolghay». Ágәr kim bú dúghany moynyna túmar qylyp taqsa, dúshmanlary aulaq bolghay». Ágәr kim búl dúghany ezip ishse, dúshmanlarynan sózi ýstem kelgәi...»

Kәriekeng kuanyp ketti. Dúghalyqty aldyna qoyyp, basyn joghary kóterdi. Kózildirikti alyp janyna qoydy. «Sen ne bildin?» degen adam tәrizdenip, qatynyna qarady. Tozyghy jetken jamauly kóilekting etegin, tizesin býkkende jyrtylyp ketpesin dep, qatyny týrip otyr edi.

- Áy, múndar, japsayshy tizendi, nәmahramdy bilmeytin be edin?! - dedi.

- Bayghús-ay, men kelinshek pe edim.

- Kelinshek bolmay kempirmisin?! Men jigitpin dep jýrmin ghoy. Kempirlikti moynyna ala berme, tastap ketermin, - dep jymyndady.

Týngi okighadan beri týitkildenip ne qylargha bilmegendikten Qatsha da ermek ýshin týtip otyr edi. Bayynyng kónildengenine múnyng da ishi jylydy.

- Tastasang tasta, jesiring dayyn ghoy. Tek qúday oshaqtyng ýsh bútyna esendik bersin, - dep kýrsindi. Biraq moldanyng nege kónildenip otyrghanyn súraugha batyrshylyghy barmady.

IV <!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Kәriekeng dúshpanynyng tisin batyrmaugha kirispek boldy. Kaptaghan qalyng jau kelse de, «isim aghzam dúghasy» kreposti qyzmetin atqaratyn sekildi boldy. Jaynamazdyng ýstine otyryp seksen segiz ret oqyp shyqpaqshy boldy. Úzynshalau qaghazgha jazyp, ong jaq qoltyghyna túmar qylyp taqpaqshy boldy. Biraq qazirgi saghatynda bir qiyn jeri - Kәriekeng oraza. Ezip dúgha ishse auzy ashylyp ketedi. Keshti kýtse oghan deyin «dúshpandardyn» kelip qaluy da mýmkin.

Apalaqtap taghy kitapqa jarmasty. Búl jolghy izdegeni «Ghybadatslam» kitaby edi. Odan orazany qanday uaqyttarda ashugha mýmkindigin qaramaqshy edi. «Oraza pasylyn» ashyp jiberip qaray da bastady. Birneshe zaruattarda auyz ashugha bolady degen, onyng ishinde Kәriekene dóp keletini - «jau qamap, jan qysylghanda» degen jeri. Kәriekeng naq qazir qysylyp túrmaghanmen úzamay bir tyqyrdyng bolatyndyghyn sezip túrghan sekildenedi. Sondyqtan osy riuayatqa syighyzyp auyzdy ashu kerek.

Kitapty tastay berip shegede iluli túrghan siya men qauyrsyn qalamyn aldy.

- Kese әkelshi, qatyn! - dedi.

Kesteli alashadan istelgen jay namazyn qúbylagha qaratyp jayyp, shart jýginip otyrdy. Qauyrsyn qalamdy qoy siyagha malyp kesening týbine jaza bastady. Qatyny syrtynda qaraumen túrdy. Qyzyl boyaumen istelgen kesening ishin qyp-qyzyl qyp boyap, artyna karady:

- Su әkelshi, qatyn! - dedi.

Qatyny an-tan, sebebin súraugha bata almaydy, dereu su әkeldi. Boyaudy shayyp ishuge ynghaylanghan song qatyny shydap túra almady bilem:

- Bayghús-au, ishpekpisin, orazang qayda? - dedi.

- Men sharighattyng búiryghynan tys is istemeymin ghoy, jýnindi týte ber, qatyn!.. - dedi.

Ezilgen boyaudy iship te jiberdi. Tilshe qaghazgha túmar jazyp, qatynyna tystatyp alyp ong qoltyghyna taqty. Janylmau ýshin aldyna ishannan alghan taspighyn qoyyp, qasiyetti dúghasyn jetpis eki ret oqyp bola bergende:

- Salaumaleykým! - dep bireu kirip keldi. Búl Taylaqbay edi. Bet-auzy qap-qara bolyp týtikken. Pishininde bir týrli ashu, yzalanghandyq bar.

Taylaqbaydy kórgende Kәriekenning túla boyy dirildep ketti. «Isim aghzam» boyauynyng qasiyeti saghatynda tiymey qaldy. Áytse de ózin-ózi ústap, jay namazda otyrghan kýii búryldy.

- Taylaqbaymysyn, joghary shyqsayshy.

- Men tórge shygharlyq bolyp jýrgenim joq. Mandaydaghy jalghyz biyemdi býgin úry aldy. Sonyng izi osy auylgha kelip tirelip túr. Ya mening biyemdi berinder, ya izimdi shygharyp beresinder.

Kәriekeng súrlanyp ketti. Jýgingen kýiinde kaltyrau kýsheygen son, maldas qúryp otyrdy. Syltyn-júltyng boyyna qarap, qatyny da jýnin jiya bastady.

- Kәne, Kәrieke, otyrmanyz.

- Barayyn, shyraghym, Salqambaylargha, ana Dәuitterge ait.

Taylaqbay jóneldi. Kәriekeng an-tang bolyp, esinen airylghan sekildendi. Baghanagha sýiengen kelini auyr kýrsindi. Qatyny peshting artyndaghy qystyruly ala qapty alyp jýnin sala bastady. Sabalaq jýndi juantyq targhyl mysyq bólme jaqtan pyryldap kelip, kempirding aldyna tyghyldy. Ózinshe o da qoryqqan, tyghylugha jer izdegen tәrizdendi, esik syqyr etip ashyldy.Kәriekeng de, qatyny da, kelini de, targhyl mysyq ta selk etkendi, jýrek te bilip auyzgha tyghylghanday, barlyq dene qaltyraghan sekildi bop ketti. Qara bújyr, deldek tanau, kózi úyasynan shyghyp adyrayghan, úzyn boyly, sómpiygen bir jigit ýige kirdi. Búl Kәriekenning jalghyz balasy, kazaqsha aitqanda kózining aghy men qarasy. Baghanagha sýiengen kelinshek sonyng qatyny. Pesh janynda qapqa jýn tyghyp jatqan sarghylt týsti, qorqak pishindi kempir - sonyng sheshesi.

- Qúday-au, pәle-jalandy jalghyzymnan aulaq qyla kór, - dep kempir jylap jiberdi. Enesinen qalmay kelinning kózinen de jas shúbyrdy.

Kәriekeng batyrlandy.

- Qoyyndar!.. Nemene, joq súmdyqty bastaghandaryn?

Jaynamazdy jiyp tastay berip týregeldi. Birdemege ynghaylanghan adam sekildenip balasyna qarady:

- Salqambaylar qayda ekenin bilding be?

- Ýiinde shyghar.

- Taylaqbaydyng kelgenin bilding be?

- Bildim...

Áldeneni úmytqan sekildendi. Kishkene kidirip jýre bereyin degende, «Isim aghzam dúghasynyn» on alty ret oqityny qalghany esine sap ete týsti. Qaytadan jaynamazyn jaydy, qaytadan jýginip otyrdy. Kónilin jinishkertip, tilekti tilemekshi boldy. Kýbirleudi qoyyp, ashyq ýnmen on alty ret saudyrlatyp oqyp shyghyp, qolyn jayyp bata qyldy.

- Kúday-ay, qúlym dey kór, payghambar, ýmbetim dey kór, Shadiyar, dostym dey kór!.. Dúshpannyng betin aulaq qylyp, mәrtebemdi ýstem qyla gór, allaәkpar!.. - dep betin sipady.

Pesh janyndaghy kempir, baghanagha sýiengen kelini, qoryqqan pishindi balasy - ýsheui de qolyn kóterip, «әmiyn!.. әmiyn!..» desti.

Kýngirt tartqan ýiding ishi búlttan shyqqan kýnning sәulesimen jarqyrady. Áldenege  tóngen pәle serpilgendey, aldaghy kýnge ýmitpen qaraudyn  kerektigi sezilgendey boldy.

Tómengi jaulyghynyng úshymen kózining jasyn sýrtip:

- Biybipәtiymә pirim-ay, qoldaytyn bolsan, býgin qolday gór, - dedi kempir.

Kelini kýrsindi, balasy týshkirdi.

Bәri bir dauystan:

- Jәrekmalda!.. - dedi.

V

Kәriekeng ýiden shyqqanda auyldyng adamdary toptanyp siyrek shyrpynyng ontýstik jaghynda iz kesip jýr edi. Ayandap basyp Kәriekeng de keldi. Salqambay tayaghyna sýienip túrghan kýiinde qarsy aldy. Kәriekene tesile qarady.

- Saqalyndaghy qan ne? -  dedi.

«Isim aghzam dúghasynyn» qasiyetti boyauynyn shashyrandysy siyrek saqalyn boyap ta ýlgirgen eken.

- Ásheyin... әsheyin shyghar, - dep sausaghymen saqalyn sipap tarap edi, kýiektey saqalgha jabysqan nәrse bola qoysyn ba, ketpedi.

Toptanyp jýrgen kisilerding ishinen Taylaqbaydyng ashy dauysy shyqty:    - Mineky iz, mine kórinder!

Júrt jabyrlasyp qaray bastady. Aghashtyng jiyegindegi shalshyq sudyng jaghasynda qatarynan jýrgen eki jylqynyng izi jatyr.

- Mynanyng biri úrym; biri mening biyem... - dep Taylaqbay órshelendi. Jiylghan júrt beker dey almady.

- Jylqy osy auylda da bar emes pe?! Kóringen izdi meniki deuinning jóni kele me!.. - dep Kәriekeng kenk ete qaldy.

Shetkeri túrghan ashandau sary, qyrma saqaldy auylnay myrs etip kýlip jiberdi.

- Kәrieke, olay deseniz, óziniz úrynyng bastyghy bolasyz. Búl izdi Taylaqbay auylynan shygharyp kele jatyrmyz...Sizding múnynyz qarsy dau sekildi, - dedi.

Jastar ózara әldenege kýnkildesti, sybyrlasty, kýlisti, bәri de Kәriekeng «býlikting basy...» degen kózqaraspen qaraghan sekildendi.

- Osy sen úrlap jýrgen shygharsyn, - dep shetki úzyn boyly jigitti bireu iyterip qaldy. Art jaghynda ekinshi bireu býk týsip jatyr eken, úzyn boyly jigit ayaghy kókke qarap, shalqasynan qúlady. Ýsti balshyq bolyp qaldy, ashulanyp boqtaugha ainaldy.

- Qoysandarshy, balalar, jónsiz oiynnyng keregi ne, - dep Salqambay aqsaqal keyidi.

Taylaqbay typyrshyp túra almady:

- Qane, aqsaqaldar, qaytesinder?..

- Jaqyn aghayynsyn. Izinning kelui de ras shyghar. Endi bizge ne qyl deysin?.. Qaytkende kóniling bitedi!..

- Tintu berinizder?..

- Boldy. Bastyghy moldamyz qylyp tint, biz riza, - dep Salqambay aksaqaldyq qyldy.

IYirilip túrghan júrt auylgha qaray dýrlikti. Kópten qalmay sýiretilip Kәriekeng de keldi. Lapasyna kire bergende auylnay qarsy shyqty.

- Moldeke, sizden bastap tintemiz.

- Oibay, shyraghym, bizding ýide ne bar deysin, tintpey-aq qoysandarshy.

- Joq, moldeke, maldy biz sizdikinen tabamyz ba dep túrmyz.

- Bireu silteu berdi me?

- Silteusiz de taptyq.

- Qalaysha?

- Saqalynyzgha júqqan qan bizge kuәlik berip túr.

- Áy, aqymaq, búl qan emes, nanbasang kempirimnen súra...Jana «isim aghzamnyng dúghasyn» shayqap iship edim, -  dep saqalyn sipady.

- Ol ótiriginizdi aitpanyz, Kәrieke, orazada dúghalyq shayyp ishedi degenge kim nanady, - dep auylnay ýige kirip ketti. Bara kempirmen bajyldasqan dausy shyqty.

- Saraydyng kilti joghalyp qalghan, -  dep bajyldaghan, jylamsyraghan kelinning dausy da estildi. Kәriekeng kelinin de, kempirin de ayady. Dәiek tútyp túra almady, esikti asha bereyin degende auylnay qarsy shyqty.

- Sarayynyzdy tintemiz, birge jýriniz.

- Bara túryndar, oqityn nәpilim bar edi, -  dep Kәriekeng ýige kirdi. Kózinde móldiregen jas, qaltyraghan pishinmen kelini qarsy aldy. «Ataeke-au, tynyshtyqty nege búzdyn! Nege bizdi pәlege qaldyrdyn!» deytin adam sekildi.

- Sorly-au!.. Sorly-au,-  dep kempiri ókirip jylap jiberdi. Kәriekeng bosap ketti. Kózining janaryna tyghylghan jas birtindep aghyp saqalyn jua bastady. Jaynamazdy jayyp jiberip jýginip otyryp tilekke kirdi.

- Áy, qúday-ay, ata-babamnyng istemegen kәsibi edi. Jamandyqqa ózim de basa qoymaytyn edim. Byltyrghy joghalghan kýreng at pen ala biyemdi Taylaqbaydyng ózi úrlamaghanmen sol auyldyng soyghany anyq. Men mal aldyrghanda aq malymnyng tóleui dep aldyrdym ghoy... Aqqa qúday jaq dep edi. Mening aq isim shynymen-aq qaragha shygha ma? Ya kúday, sal ong nazaryndy! Jalpy aruaq, әuliyeler, әnbiyeler, ata-babamnyng úryqtary qoldaytyn bolsang býgin qolda!..

Dala jan-jún, әldekimdi dýrildetip úrghanday, әldekim «qoyyndar» dep arashalaghanday boldy. «Oybay-oybay» degen bireuding ashy dausy aiqyndala berdi.

- Oibay, ene, әlgini úryp jatyr bilem!.. - dep kelini qalsh- qalsh etti.

- Jalghyzym, qúlynym, -  dep kempir de, kelini de túra jýgirdi...

Kәriekeng tilekten janyldy, qorqyp otyrghanyn da, quanyp otyrghanyn da bilmedi. Áldekim esikke jarmasty. Esik ashylatyn, tystaghylar ýige kiretin boldy. Solardy kórmeyin, solarmen sóilespeyin degen adam qúsap, Kәriekeng namaz oqymaq boldy. Dәreti kýmәndi bolghan song tәiemimdi soghyp jibergende, esik syqyr etip ashyldy. Kәriekeng sasqalaqtap túr, qúlaqty qaghyp qaldy. Ne dep niyet qylghanyn ózi de bilmedi. «Súphaneke» dep edi, ayaq jaghy auzyna týspedi. «Alqam» men «qúlqualdanyn» qaysysyn búryn oqyryn bilmey janyldy.

Júrt dýrkirep kire bastady.

- Molda qayda, molda qayda? - Taylaqbaydyng kijingen dausy estildi. Kәriekeng týregep túrsa, Taylaqbaylar keyip sógetin siyaqty, úrysyng dep betine týkiretindey boldy. Solardyng betin kórmeyin degen tәrizdenip sәjdege býgile bergende, Taylaqbay kelgen boyy teuip qaldy. Kәriekeng kәsti sýze qúlady.

- «Alla!» -  dedi.

- Ói, atana nәlet! Allada neng bar! Jalghyz biyemdi úrlap soyyp otyryp, taghy qúdaygha qúlshylyq qylmaqshysyng ba?

Oybaydy salyp kempiri keldi.

- Sorly-au, ólding ghoy, óltirdi ghoy!..

- Jylama, -  dedi Kәrieken, - men sharighattyng búiryghyn istedim. Adam qaruynda jazaly bolsam da, qúday qasynda jazaly emespin... men -  ólsem shahidpin.

«Kәriekeng ústalypty...» degen habar taraghanda, júrt ekige bólindi: jastar, әsirese múghalimder:

- Bayaghydan beri ótirik kóz júmyp, júrttyng kanyn soryp bolyp edi, - dep tabalady.

- Sharighatqa qarsy is istemegen shyghar, ústatyp jýrgen tik ayaqtar ghoy, - dep shaldar jaghy ayasty.

Auyl-auyldyng aqsaqaldary jinalyp baryp, sottan kepilge aldy. Taylaqbaydy ýgittep malynyng tóleuin berip bitirdi. Basqa kelgen pәleni jalpy el bop qaqty. Biraq úry degen atty jong júrttyng әlinen kelmedi.

Kәriekeng úry atandy. Qatyny tolghatqan qorqaq erkekter, balasy auyrghan kempirleu әielder, ziyanmasy bar qatyndar búrynghyday attan salyp shauyp, ýshkirudi siyretti. Kiyimi kóp, bay shaldar ólerinde «sýiegime Kәribay molda kirsin» dep ósiyet qylmaytyn boldy.

Sóredegi qalyng kitaptardyn, boy túmar qylghan, ezip ishken «isim aghzam» dúghasynyng sharapatyn Kәriekeng kóre almady. Eski ataq, eski danq, eski abyroy kózinen bir-bir úshty.

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5520