Senbi, 2 Nauryz 2024
El ishi... 4440 32 pikir 14 Nauryz, 2018 saghat 08:59

Oqushy oramalyn sheshpese, kelesi synypqa kóshirilmeydi

Aqtóbe oblystyq bilim basqarmasy oramal dauyna oray mektepke kelmey otyrghan oqushylardy kelesi synypqa kóshirmeui mýmkin. 13 nauryz kýni oblystyq әkimdikte ótken baspasóz mәslihatynda Aqtóbe oblystyq bilim basqarmasynyng basshysy Lәzzat Orazbaevanyng aituynsha, basqarma qazir búl mәselege oray bilim ministrligimen kenesip jatyr.

Lәzzat Orazbaevanyng dereginshe, qazir oblysta "mektep formasyn saqtamaghandyqtan" sabaqqa qatysa almay otyrghan 72 bala bar. Onyng basym bóligi Aqtóbe qalasyndaghy orta mektepterding oqushylary. Aqtóbe oblystyq bilim basqaramasy basshysy búl mәsele әsirese Algha jәne Múghaljar audandarynda ózekti ekenin aitty.

- 2018 jyldyng qantar aiyndaghy derek boyynsha, oblys mektepterine oramal tartyp keletin 340 oqushy bar bolatyn. Býginge deyin 268 oqushy oramaldaryn sheshti. Oramalyn sheshkisi kelmegen 32 qyz bala qonys auystyryp, qazir Almaty men Shymkentte oqyp jýr, - deydi Lәzzat Orazbaeva.

Aqtóbe oblystyq din isteri basqarmasynyng basshysy Joldas Qalmaghambetov mektep formasyn saqtamay otyrghan 72 oqushynyng 16-sy ghana bәlighat jasyna tolghan qyz bala ekenin aitady.

- Osydan eki tәulik búryn Aqtóbe oblystyq din isteri basqarmasyna oramal dauyna qatysty 200-ge juyq ata-ana qol qoyghan ýndeu týsti. Osyghan deyin búl ýndeu internette jariyalanghan bolatyn. Onda Aqtóbede din ústanushylargha qysym jasalyp jatqany turaly aitylady. Men múnymen mýldem kelispeymin! Tәuelsizdik alghan jyldary oblysta eki meshit bar bolatyn. Qazir olardyng sany 67-ge jetti. Biz eshkimning diny nanym-senimine qol súqqan emespiz. Biraq zayyrly memleketting oqushysy mektep qabyrghasynda mektep formasyn saqtaugha mindetti, - deydi ol.

Aqtóbe oblysy boyynsha bilim salasyn baqylau departamenti basshysynyng mindetin atqarushy Janat Múhambetalinanyng aituynsha, osyghan deyin balasy mektep formasyn saqtamaghan 18 ata-anagha 5 ailyq eseptik kórsetkishke teng (12025 tenge) aiyppúl salynghan. Ayyppúldaryn tólegennen keyin bes ata-ana balalaryn mektepke oramalsyz jibere bastaghan. Departament balasy mektep formasyn saqtamaytyn taghy ýsh adamnyng qújattaryn tekserip jatyr. Olargha da aiyppúl salynuy mýmkin.

Islam diny kózqarasyn ústanatyn ondaghan aqtóbelik ata-ana oqushy qyzdarynyng mektepke oramal taghyp barghanyn qalaydy. Olar diny senimge sәikes kiyinu haqylary bar ekenin, Qazaqstan konstitusiyasynyng diny nanym-senim bostandyghyna kepil beretinin aitady. Bilim beru mekemelerining basshylary men biylik ókilderi oqushylardyng mektep ishinde birynghay forma kiii kerek ekenine, mektep formasy turaly Bilim jәne ghylym ministrligining arnayy búiryghy men erejesi bekitilgenine núsqaydy. Jergilikti biylik din ústanatyn oqushylardyng mektepten tys jerde qalay kiyinse de, óz erkileri ekenin eskertip keledi.

Mektepte oramal tartugha qatysty dau biyl Qazaqstannnyng birneshe ónirinde tuyndaghan. Keybir oblystarda oramal tartatyn oqushylardy sabaqqa kirgizbey qoy oqighalary da kezdesken. Ondaghan oqushynyng ata-anasy oramal tartatyn balalarynyng mektepke kirgizilmeuine qatysty sotqa shaghmdanghan. Biraq sot bilim jәne ghylym ministrligi men mektepting ústanymyn qoldaghan.

Abai.kz

32 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 410
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 236
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 592