Erlan Jýnis. Saghatynyz qansha boldy, japyraq?..
Fransuzdyng bir ýlken aqy¬nynyng bir óleninde mynaday joldar bar edi: «Otanymnyng aspanynda tanerten, әtesh bolyp shaqyram men kýn sayyn, jәne maghan qatty únaydy búl teneu». Iya, búl teneu maghan da únaydy. Ahmet Baytúrsynovtyng masasy sekildi. Aqynnyng missiyasy da sol emes pe?! Oidy oyatu, jýrekti oyatu, ar men namysty oyatu. Alash ardaqtylarynyng negizgi iydeyasy da - osy oyatu edi. Adamnyng úiqysy bir bólek te, últtyng úiqysy... Abstrakty úghym. Últtyng úiqysy dep neni ataymyz? Ol sauatsyzdyq qana emes.
Fransuzdyng bir ýlken aqy¬nynyng bir óleninde mynaday joldar bar edi: «Otanymnyng aspanynda tanerten, әtesh bolyp shaqyram men kýn sayyn, jәne maghan qatty únaydy búl teneu». Iya, búl teneu maghan da únaydy. Ahmet Baytúrsynovtyng masasy sekildi. Aqynnyng missiyasy da sol emes pe?! Oidy oyatu, jýrekti oyatu, ar men namysty oyatu. Alash ardaqtylarynyng negizgi iydeyasy da - osy oyatu edi. Adamnyng úiqysy bir bólek te, últtyng úiqysy... Abstrakty úghym. Últtyng úiqysy dep neni ataymyz? Ol sauatsyzdyq qana emes.
Tútas bir últtyng búiyghy qaluy, óz ishine ózi enip ketui. Oghan syrtqy jәne ishki faktorlardyng әser ete almauy. Yaghny nemqúraydylyq pen nemkettilikten tughan kónbistik pen enjarlyq. Ózi-ózine jútyluy. Óz sózin ózi aita almauy. Ózgeristen qorquy. Dauysyn shygharmauy, kóz jasyn kórsetpeui. Óli dene sekildi ózen, yaghny uaqyt aghysymen aghyp kete baruy. Mәselenki, nege sol kezende alashtyqtar halyqty qalyng úiqyda jatyr dep týsindi? Múnda Abaydyng «jartasy» eske týsedi. «Kýnde aiqay salghanmen» selt eter jan joq. «Oyan, qazaq!» dege¬nine óz dausynyng janghyryghyn ghana estigen olar shynynda da sharasyz kýide edi. Asetilholin degen himiyalyq zat bar. Ol midyng «úiyqtau» qabiletin jogharylatady. Biz¬ding últtyng jaghdayynda asetilholin retinde әrtýrli tarihy oqighalardy qarastyrugha bolady. Aldyndaghy ghasyrlargha sozylghan syrtqy jәne ishki qaqtyghystar, imperiyanyng shovinistik sayasaty, asharshylyq pen jút, ýrey men qorqynysh, birinshi dýniyejýzilik soghys - bәri de bәri últ aghzasyndaghy asetilholin dengeyin kóterip jibergeni taghy da shyndyq. Endi esin jiya bastaghan últ stalindik repressiyamen betpe-bet keldi. Ary qaray týsinikti, esten ketse de elesi ólmegen tariyh. Sonymen, jeke adamnyng úiqysy jәne týstanu turasyndaghy kózqarastardy Zigmund Freydke deyin jәne odan keyin dep qaras¬tyrugha bolady. Búl - basqa әngime. Týsting tabighatyn zertteushiler adam úiqysynyng tórt kezenin anyqtaghan. Birinshi kezende adam boyy balbyrap, mida Alifa-tolqyndar sәulelene bastaydy. Dәl osy birinshi kezende kisi ne úiqyda emes, ne oyau emes, manayyndaghy dy¬¬bystar men qozghalystar onyng týsi sekildi kórinedi. Biraq týrtip qal¬sanyz, oyanyp ketedi. Jәne «joq, men úiyqtaghan joqpyn» dep aituy da mýmkin. Múny bizdegi «myzghyp ketu» degen úghymmen ashugha bolady. Al ekinshi kezende Beta-tolqyndar sәulelenip, adam úiqygha shym bata týsedi. Múny «kóz shyry¬myn alu» dese de bolghanday. Alayda búl uaqytta kórgen týster este qalmaydy eken. Ýshinshi kezende taghy da terendeydi. Al tórtinshi kezeng - Delita-tolqyndar sәule¬lenui qazaqtaghy «tastay qatu» degenge úqsaydy. Búl - túnghiyq úiqy. Osy tórt kezeng bir týnde 5-6 ret qaytalanady. Bir saghat kólemindegi uaqytqa sozylghan tórt kezenning songhy fazasynan keyin adam qayta birinshi kezenge ótedi. Demek, úiqydaghy adam bir týnde bir kezennen bir kezenge auysyp, birde shala úi¬qyly kýige, birde shym úiqyly kýi¬ge týsip jatady eken. Tanerteng adamnyng bir kýni tez, sergek oyanyp ketui, bir kýni keshegi oyanghan uaqytynda qinalyp oyatuy da osyghan baylanysty. Jeke adam ghana emes, últtyng da úiqysyn osy sikldarmen qarastyrugha bolady. Bir jyldary sergek, bir jyldary búiyghy. So¬nyng negizinde, tarih qaytalanady. Mú¬nyng barlyghyn ishki bioyrghaqtar anyqtap otyrady. Bioyrghaq demekshi, jogharydaghy aqyn ózin tenegen әtesh nege dәl bir uaqytta shaqyrady? Nege adam tanghy bir uaqytty oilap jatyp, sol uaqytta oyanady? Oilap túrsanyz, qyzyq. Saghat degenning bar ekenin de tý¬sin¬beytin әtesh saghat payda bolmay túr¬ghan zamannyng ózinde adamdy úiqydan oyatqan. Búl - biosaghat. Ol ne? Adamnyng kýn men týndi, tang men keshti ajyratuyn osy biosaghat qamtamasyz etedi. Hronobiologiya (adam aghzasyna, onyng ómir sýruge qabilettiligi men sezimderine, ua¬qyt¬ty sezinuine kosmostyq prosesterding әser etuin zertteydi) ghylym retinde negizdelmese de, ol praktikalyq astronomiyanyng bir bóligi ispetti ómir sýrude. Adamnyng jәne basqa da tirshilik iyelerining aghzalaryndaghy yrghaqtyng eki týrin bólip qarastyru bar: biri - siyr¬kadiandy, kýn jýiesimen baylanysty, ekinshisi - infradiandy, yaghny birkelki emes belgili bir kezenderde qaytalanyp otyrady.
Adam - saghat
Adam tabighaty óte kýrdeli qú¬rylym. Onyng әrbir jasushasy - mikroadam, mikroadam - miyk-rokosmos. Ghalamnyng kóshirmesi. Adam - uaqytty sezinushi. Ony bilu ýshin saghatqa qarau mindetti emes. Mәselen, ózimizding saghat qansha boldy degenge saghatqa qaramay aita salatyn әdetimiz bar ghoy. Jәne saghatpen salystyrsanyz kóp bolsa birneshe minutqa ghana qateles-keninizdi bayqaysyz. Al tarihta uaqytty sekundyna deyin dәl aita biletin «adam-saghattar» ómir sýrgen. XVIII ghasyrda Shveysariyada ómir sýrgen Jan Shevalie degen adam bәrine uaqyttyng qansha bolghanyn habarlap jýrgen eken. Ol óz ómirining әrbir sәtin sanap jýrgenge úqsaydy. Keyde mynaday da jagh¬daylar bolyp túrady. Kóbimiz bastan keshken bir jaghday esimizde bolar. Keyde erte jatyp qalyp, elen-alanda oyanyp ketken adam tanerteng oyandym dep oilaydy. Kýzding kýni saghat keshki segizder shamasynda mektepke baryp túrghan balalar әr eldimekende bar shyghar. Bioyrghaqtyng búzyluy ma? Joq, naqtyraq aitqanda auytqyp ketui. Kýndelikti qalyptasqan rejimning búzyluy keyde osylay aldap túrady. Qatty úiyqtap qalghan adam tanerteng keshikkenin saghatqa qaramay-aq sezip, shoshyp oyanady. Úiqynyng keluin nemese úiqynyng qanuyn adam saghatpen ólshemeydi. Aghza óz esebin jýrgizedi. Úshaqta kóp úshatyn adamdarda, әsirese stuardessalarda biosaghat búzyla¬dy eken. Oilanyzshy, bir kýnde kýnning shyghuyn ýsh ret kórseniz ne bolmaq? Hronobiologiyany zerttep jýrgen professor Dina Buonomano uaqytty sezinuding basqasha modelin úsyndy. Onyng aituynsha, sugha tasty tastap jibergen sәtte, suda shenber payda bolady. Ol shen¬ber¬ding kólemi sol tastyng tastalghan uaqyty úzaqtyghyn anyqtaydy. Adamda da solaysha, syrtqy fak-torlardyng әser etui ishte sonday reaksiya tudyryp, kelesi әserge deyingi uaqytty ólsheydi.
Ósimdik - saghat
Ósimdikterding tәulikting belgili bir uaqytynda kýltesin ashyp, qayta jabatynyn bәrimiz kórdik. Ásirese, gýlder. Biosaghattar ósim¬dikterding jasushalarynda orna¬lasady eken. Shvesiyanyng Upsale qalashyghynda gýlderden jasalghan saghat bar. Ol gýlderding әrbiri belgili bir saghattarda ashylyp-jaby¬lyp otyrady. Halyq osyghan qarap uaqytty biledi. Fransuz astronomy de Meran 1729 jyly gýlderdi aldap týsirmekshi bolyp, tәjiriybe ótkizedi. Ol týnde japyraghyn tómen salyp, kýn sәulesimen qayta kóteretin gýl týrlerin qaranghy bólmege qoyady. Biraq ósimdikting biosaghaty adam amalynan kýshtirek bolyp shyqqan. Ol gýl óz tabighatyna sәikes uaqyt boyynsha qalypty ómirin jalghastyra bergen. Taghy bir tәjiriybe jasaushylar gýldi tas qaranghy, aua gradusy ózgermeytin ýngirge alyp barady. Biraz kýnder óz daghdysymen ashylyp-jabylghan gýl aqyry aldanyp qalady. Ol óz rejiymin ózgerte bastaydy. Biraq qalay jylt etken bolmashy sәule týsse, qayta óz jýiesine oralyp otyrghan. Tabighatty alday almaymyz. Jýrgizilgen qan¬shama eksperiymentter tabighat kataklizmine úryndyrghany tarihtan belgili. Kezinde Platon «tastyng da jany bar» demep pe edi. Iya, jany bardyng bioyrghaghy bar. Keyde kók¬temde qar ketpey jatyp alghan kez¬derde de kóktep shyghatyn bәisheshek, jauqazyn, sarghaldaq sekildi gýl týrleri bar. Olar óz biosaghattary boyynsha oyanady.
Januar - saghat
Jan-januarlar, jәndikter, qústardyng biosaghattary adamdi¬kinen artyq bolmasa, kem emes. Qazaq balasyna әuelden tanys bir jaghday bar. Atty suytqanda saghat týngi on ekige deyin úiyqtatpasa, on ekiden keyin ol úiyqtamaydy. Al qoylar qora esigi ashyq túrsa, týnde emes, tanerteng kýndelikti ja¬yylymgha shyghar uaqytta ózderi qoradan shyghyp ketedi. Al it bolsa, tanerteng dәl sol uaqytta qora ma¬nynan tabyla ketedi. Shved naturaliysi Gustaf Ekshteyn óz mysy¬ghynyng týngi seruennen kýnde tanghy 8-den 10 minut ótkende oralatynyn bayqaghan. Tauyqtargha kýnde bir mezgilde jem shashsanyz, olar qalyptasqan son, sol mezgilde ózderi qyt-qyttap mazany alady. Auyl balalary múny talay jasap kórgen de bolar. Qústardyng óz kelu, qaytu, aspanda ainala biyleu uaqyttary bar. Áteshterdi ejelde adamdar kýn qúdayynyng habarshysy dep bilgen. Ol әr jana kýnning shyqqanyn habarlap otyrghan. Negizinde, әteshting uaqytty sezinui jetik damyghan. Januarlardyng ortalyq jýike jýieleri syrtqy әserlerge sezimtal keledi.
Uaqyt pen saghat
2006 jyly Astanada etalondar ortalyghy ashylghanyn bilemiz. Radiodan әr saghat sayyn «Memle¬kettik uaqyt etalonynyng dәlme-dәl belgilerin beredi. Astana uaqyty...» degen sózge qúlaghymyz ýi¬¬rengen. Uaqytty bilip túrsaq ta, sol sózden keyin saghatymyzgha qarap, artyq-kemin naqtylap qoyamyz. 1904 jyly Parij observatoriyasynan Monsury observatoriyasyna yrghaqty uaqyt belgisi berilgen. 1905 jyly Vashington teniz observatoriyasy, 1908 jyly Eyfeli múnarasynan, 1912 jyly Grinvich observatoriyasynan yrghaqty uaqyt belgileri berile bastady. Al Kenes ókimetinde 1920 jyldyng 1 jeltoqsanynan bastap uaqyt belgisi berilgen. Endi әlemde Halyqaralyq uaqyt burosy birynghay uaqyt belgisin taratudy qolgha aluda. Alghashqy tәjiriybeler jasalyp ta jatyr.
«Ayqyn» gazeti