Sәrsenbi, 27 Qarasha 2024
Janalyqtar 2420 0 pikir 20 Qantar, 2011 saghat 03:32

Múhtar Sherim. Qyzdar «kóterilisi»

Mahabbattyng da oppozisiyasy bolady eken, mahabbat ta gýl siyaqty, su bermesen, kәdimgidey solady eken...  Elimizding kәri qyzdary qoldaryna:  «Kәri qyzdargha ýkimet tarapynan qamqorlyq bolsyn!», «Mahabbat jәrdemaqysy kóterilsin!», «Shetel mahabbatyna jol joq!», «Valentina kýni joyylsyn!»

siyaqty plakattar men úrandar kóterip, suyq pәterde kýibeng kýn keship jatqandary kýrk-kýrk jótelip, Astanadaghy keng kóshelerde sheru ótkizip, ýkimet ýiining aldyna jinaldy. Premier- ministr búryn-sondy kórmegen mahabbat «kóterilisin» kórip, (ózi ishtey osylay baghalady) múrty jybyrlap, bir týrli qinaldy...

- Mahabbat jasasyn!

- Astanada super markette sheshinip,  kópshilik aldynda jalanashtanghan qyz­dargha qyryq dýre, jigitterge jýz dýre salynsyn!

- Valentina kýni mektepterde atap ótilmesin!

Osynday aiqay -shudan keyin, poliyseyler qaptap keldi de, kәri qyzdardyng qoldaryn qayyryp, mashinalargha toghyta bastady. Bizding elding qúqyq qorghaushylary osynday, qol qayyrady, aiqaylasan, auzyndy aiyrady... Bir kezde sheruge shyqqan kәri qyzdar poliyseylerge erinderin dýrdiyte  úmtylyp,  bir-birden ústap aldy da, sýiise ketisti... Poliyseylerge qarsylyghy edi búl... Poliysey jigitter bastaryn ala qashqanymen, kәri qyzdar qoysyn ba,  ash keneshe jabysa ketti...

Bir poliysey basyn alyp qashyp:

Mahabbattyng da oppozisiyasy bolady eken, mahabbat ta gýl siyaqty, su bermesen, kәdimgidey solady eken...  Elimizding kәri qyzdary qoldaryna:  «Kәri qyzdargha ýkimet tarapynan qamqorlyq bolsyn!», «Mahabbat jәrdemaqysy kóterilsin!», «Shetel mahabbatyna jol joq!», «Valentina kýni joyylsyn!»

siyaqty plakattar men úrandar kóterip, suyq pәterde kýibeng kýn keship jatqandary kýrk-kýrk jótelip, Astanadaghy keng kóshelerde sheru ótkizip, ýkimet ýiining aldyna jinaldy. Premier- ministr búryn-sondy kórmegen mahabbat «kóterilisin» kórip, (ózi ishtey osylay baghalady) múrty jybyrlap, bir týrli qinaldy...

- Mahabbat jasasyn!

- Astanada super markette sheshinip,  kópshilik aldynda jalanashtanghan qyz­dargha qyryq dýre, jigitterge jýz dýre salynsyn!

- Valentina kýni mektepterde atap ótilmesin!

Osynday aiqay -shudan keyin, poliyseyler qaptap keldi de, kәri qyzdardyng qoldaryn qayyryp, mashinalargha toghyta bastady. Bizding elding qúqyq qorghaushylary osynday, qol qayyrady, aiqaylasan, auzyndy aiyrady... Bir kezde sheruge shyqqan kәri qyzdar poliyseylerge erinderin dýrdiyte  úmtylyp,  bir-birden ústap aldy da, sýiise ketisti... Poliyseylerge qarsylyghy edi búl... Poliysey jigitter bastaryn ala qashqanymen, kәri qyzdar qoysyn ba,  ash keneshe jabysa ketti...

Bir poliysey basyn alyp qashyp:

- Ápshe, mening әielim qyzghanshaq! Erteng «Jas Alashtan» sizben sýiisip túrghan suretimdi kórse, myna ernimdi kesip alyp, mysyqqa tastay salady...-dep edi, anau et jendi qyz eken, enserip әketip barady. Bizde beybitshilik sipattaghy narazylyq sherui degende, «Kenbeshnikter»  kókten týse qalady emes pe? Sonyng biri shetteu jerde qara plashynyng jaghasyn kóterip, qara kózildirik kiyip túrghan, kәri qyzdyng biri túra úmtylghanda, ol qasha jóneldi. Biraq quyp jetken qyz qoysyn ba, ernine sýliktey jabysty...

Bir kezde mahabbat sheruining liyderi bolsa kerek, ózin Sinirgýl Bayalmaghanova  der tanystyrghan  qyz avtobus ýstine shyghyp alyp, dauys kýsheytkishpen aiqay saldy.

- Qazaqstan qyzdary! Újymdyq sýiisti toqtatynyzdar! Qazaq qyzdary! Senderge ne bolghan? Ádep, ar, iman qayda? Biz búlay kelisken joq edik qoy? Biz ýkimetten kýieu súrap keldik emespiz be? Joghary oqu oryndaryn bitirgen qazaq jigitteri qayda? Nege auyldargha kelmeydi? Nege bizderge kelmeydi? Ne, biz adam emespiz be? Deputattardyng bәrinde bolmasa da, birazynda toqaldary, toqaldary qolynda sharap toly bokaldary bar! Qazaq mahabbatynyng qadiri qashyp barady, jas qyzdar sheteldikterge  tiyip alyp, ata-anasynyng milary ashyp barady!  Qazaq qyzdarynyng mahabbaty «Kelin» degen kenkeles filimdegi soraqy kórinister me? Qazaq mahabbaty-- pornogha týsken almatylyq qyzdardyng hayuandyq әreketteri me? Ýkimet osylargha nege tiym salmaydy?

- Dúrys aitady!-dep qaldy qalyng qyzdardyng arasynan syrgha taqqan bir jig­it.

- Qazaqstanda kógildirlerge jol joq! Sen jayyna túr!-dedi әlgi qyz sústanyp. Men de qyzdardyng arasynda auzym ashylyp túrghan edim, qalay bayqamaghanmyn, bir qyz belimnen qúshaqtap alypty. Ekinshi bir qyz moynymnan iyiskep túr eken. Moynymdy jumaghaly qashan? Monshagha baratyn aqsham da joq...

- Men Karimovke ghashyqpyn... -degen dauysqa jalt qarasam, ózbekting bir kәri qyzy mayysyp túr eken. Jynym keldi... « Ony nesine jaqsy kóresin? Músylman bola túra, qazaqqa qityghyp jýrgeni... Qazaqtan shyqqan túnghysh genaral Sabyr Rahimovtyn  Tashkenttegi alyp eskertkishin alyp tastady. Osy ma, músylmandyghy? Metrodaghy Sabyr atyn óshirdi, osy ma, Qazaqstandy qúrmetteytini?!» -dedim. Ishimnen. Ayqaylap aitugha bolmaydy, halyqtar dostyghy jýregine «qúrt»  týsedi...

Poliyseyler kәri qyzdardy kýshtep taratyp jatty. Elu shaqtysyn qamaqqa aldy. Solardyng ishinde men de jýrmin. Tergeushi kózderin ejireytip:

- Sen kimsin?-dep súrady.

- Ashbek Jalanashúlymyn.

- Qyzdardyng arasynda nege jýrsing deymin?

- Týring kempirge úqsaydy eken...dep bir poliysey qolymdy qayyryp... Men bayghús bala -shaghamdy asyray almay, kempirge úqsap ketken ekenmin de...Tym bolmasa atama úqsamay...

- Qyzdar sheruine erkek basynmen qatysqanyng ýshin bes ailyq enbek kýnimen aiyp púl salynady!

- Mende júmys joq, diplom bar...

- Joghal!

Osy sózdi esty salysymen,  «joghalyp» kettim. Jýgirip kele jatsam, pr­eziydent Karimovke ghashyq ózbek qyzy piste shaghyp túr eken. Qolymnan ústay alyp:

- Boydaqsyz ba?-dep súrady.

- I-iya...-dedim men mingirlep.

- Meni alsanyz, tandyr nan jauyp, birge satamyz. Sóitip, baylyqqa belshe­mizden batamyz!-dedi ol. Túra qashtym. Bir jaghy erkek bolyp tuylghanyma quanyp kelemin...

«Abay-aqparat»

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1555
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3353
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6236