Betbúrys: Ortalyq Aziya elderining basshylary onasha kezdesti
Astanagha Ortalyq Aziya preziydentteri jinaldy. Sammitke Qazaqstan, Qyrghyzstan, Ózbekstan, Tәjikstan preziydentteri jәne Týrkimenstannan parlament spiykeri bastaghan delegasiya qatysty.
Tәjikstan preziydenti Emomaly Rahmon Astanagha 14 nauryz kýni kelgen. Ózbekstan preziydenti Shavkat Mirziyaev Astanagha keshe úshyp jetti. Qyrghyzstan preziydenti Sooronbay Jeenbekov te Astanagha aman-esen qondy.
14 nauryz kýni Ózbekstan preziydentining baspasóz qyzmeti Ortalyq Aziya elderi basshylarynyng kezdesui «Ózbekstan preziydenti Shavkat Mirziyaevting úsynysymen ótetinin» jәne Qazaqstan basshylyghy ony Astanada ótkizuge úsynys jasaghanyn habarlaghan.
«Astanada jiyn bolady» degennen kópshilik júrt bes basshynyng bas qosuyna boljam aita bastady. Búl integrasiyalyq jobalardyng bastauy ma? Ortalyq Aziya odaghy qúryla ma?
Bes memleketting ózara kezdesuin aimaqtaghy derbestikke betbúrys dep týsingen jón be? Ortalyq Aziyagha óz yqpalyn jýrgizip kelgen Resey búl joly nege shettetildi? Júrttyng auzynda osy әngime.
Qyrghyzstan preziydenti Sooronbay Jeenbekovti qabyldaghan preziydent Nazarbaev bylay dedi:
«Ortalyq Aziyadaghy mәselelerdi sheshu ýshin ýshinshi jaqty shaqyru mindetti emes. Ózimiz de sheshe alamyz. Sol ýshin jinalyp otyrmyz».
«Tashkentte basshylyq auysqan song qozghalys bolatynyn bildik, biraq preziydent Mirziyaev qúshaghyn osynsha keng ashyp, yntymaqtastyq kópirin ornatugha tyrysady dep eshkim oilamapty. Endi búl aimaqtyq integrasiyanyng qanshalyqty alysqa bararyn boljau qiyn. Bir-birimizdi saghynyp qaldyq, beybitshilik, yntymaqtastyqty damytyp, ózara payda tapqymyz keledi. Ózbekstan men Tәjikstan EEO-gha kirui mýmkin. Eger kirmey jatsa, ishterindegi ýlkeni Nazarbaev jana aimaqtyq joba úsynuy mýmkin. Ortalyq Aziyada erkin naryq bolmasa olardyng eshbiri ýlken tabysqa jetpeytini belgili», - depti qyrghyz sarapshysy Edil Baysalov.
Ortalyq Aziya liyderlerining Astanada jiylghany jayly jahan janalyqtary jarysa jazyp jatyr eken.
Mysaly osy uaqytqa deyin Ortalyq Aziya liyderlerining basy birikpey kele jatqany jayly sóz etken «Thediplomat.com»:
«Ortalyq Aziya býginde basqa bir úiymgha ya topqa tәueldi emes. Biraq, Resey, Qytay nemese AQSh sekildi syrtqy kýshterding yqpalynsyz ótetin osynday jiyndar pozitivti nәtiyje beredi», - dep jazady. Sonday-aq, Vashingtondaghy búl basylym Astana bas qosuynan ne kýtuge bolady degen mәselege de toqtalghan eken.
«Sammitten ne kýtemiz? Áriyne, kýlimsirep qol alysqan basshylardy kýtemiz. Kezdesuding naqty nәtiyjelerining biri – OA-da birlesken elektrjabdyqtau jýiesin qúru jónindegi kelissózerdi jalghastyru bolmaq. Tipti ónirdegi ortaq basymdyqtar jayly kelisim de kýtilui mýmkin. Sonday-aq, sauda-sattyqtyng artuy, su resurstaryn basqaru, energetikalyq qauipsizdik, azamattardyng emin-erkin jýrip-túruy t.b. mәseleler qamtylady. Basty nazar audara keterligi – OA liyderleri sózden iske kóship, ózara baylanysty nyghaytugha talpynys jasady», -depti jurnalist.
Ortalyq Aziya liyderlerining bóten aralastyrmay bas qospaghanyna jiyrma jylgha juyqtap qalghan eken. 2009 jyldyng 28-kókegindegi kezdesudi aitpaghanda búl bestik kóp jinalmaghan. 2009 jylghy jiyn tek Aral tenizining problemasyn ghana sóz etken.
Endi biz OA bestigining búrynghy bas qosularyna sholu jasap shyghayyqshy. Onda ne aityldy? Kim-qay jaqqa tartty?
1991 jyl. Ashhabat
1991 jyldyng 13-jeltoqsany kýni qazaqtan Núrsúltan Nazarbaev, qyrghyzdan Asqar Aqaev, tәjikten Rahmon Nabiyev, týrkimennen Saparmúrat Niyazov, ózbekten Islam Karimov jinalalyp jiyn ótkizedi.
Sol jyldyng 8-jeltoqsanynda Belarusiyada Sәbet odaghyn tarqatu jóninde kelisim jasalghan edi. Ol jiyngha OA liyderlerining birde-bireui shaqyrylmaghan. Sóitip bestik qúram TMD qúramyna kirudi sóz etedi. Sebebi, Tәuelsizdikti jana alghan memleketterding әskery potensiyaly әlsiz bolghan. Al basqa aliternativti úiym joq.
1993 jyl. Tashkent.
1993 jyldyng 3-qantaryndaghy kezdesude taraptar ónirlik seriktestik jónindegi kelisimderdi talqygha saldy. Biraq búl bastama nәtiyje bermedi. Onyng eki sebebi boldy. Birinshisi – tәjiktegi azamattyq soghys. Taraptar Tәjikstan Ýkimetine qoldau kórsetuge bir kelisimge kele almady. Ekinshisi – Ashhabattyng neytraldy pozisiyasy boldy.
1995 jyldyng 3-nuryzynda bestik qúram qayta jolyghady. Sammitten keyingi jariya bolghan mәlimdemege sýiensek, 5 memleketting halyqaralyq úiymgha mýshe boluyna baylanysty bir-birin qoldau jóninde sóz bolghan. Jәne BÚÚ-nyng Aral tenizi problemasyna qoldau kórsetuin talqylaghan.
1998 jyl. Ashhabat.
5-6-qantar 1998 jyl. Búl jolghy bas qosu tarihta beyresmy kezdesu retinde belgili. Jiynda kýn tәrtibi bekitilmegen. Sammitting ótetini jayly aldyn-ala habar taratylmaghan. Resmy mәlimet boyynsha, Qazaqstan, Qyrghyzstan, Tәjikstan men Ózbekstan preziydentteri Ashhabatqa týrkimen liyderi Niyazovtyng halin súray kelgen. 1997 jyldyng qyrkýieginde Niyazov jýregine ota jasatqan. Al beyresmy sammit jabyq esik formatynda ótti.
Beyresmy aqparat búl joly bes preziydent ekonomikalyq odaq qúru jóninde әngimelesken dep jazady. Al Saparmúrat Niyazovtyng baspasóz qyzmeti kerisinshe, Týrkimenstannyng neytraldy ústanymy saqtalatynyn aitqan.
Taghy bir aqparatta Islam Karimov pen Asqar Aqaevtyng Sapartmúrat Niyazovty sóge sóilegeni aitylady. Sebebi, týrkimenbasy Aughannan Ortalyq Aziyagha kelip jatqan esirtki jolyn kespegen.
1999 jydyng 8-kókegi taghy OA memleketterining jiyny ótti. Búl joly tәjik-ózbek arasynda dau shyqqan. Ortalyq Aziya shekarasynan Taliban tónip túrghan osy kezde bestik qúram islam ekstremiyzimi mәselesin kýn tәrtibinde talqygha salghan. Al Saparmúrat Niyazov әdettegidey neytraldy pozisiyasyn saqtap, tәlipterdi qauip sanamaghan.
Búl joly Nazarbaev pen Niyazov jeke kezdesu ótkizip, kelissózder jýrgizdi. «Men dәl qazir ózimning qazaq әriptesim Nazarbaevpen kezdesu ótkizdim. Qytaymen seriktestik ornatuda jauapkershilikti biz óz moynymyzgha aldyq»,-degen edi Niyazov sol kýni.
2018 jyl. Astana.
Týrkimen liyderi Qúrbanqúly Berdimúhamedov Astanagha kelgen joq. Ol 13-nauryz kýni Kuveytke ketken. Ári qaray Arab әmirlikterine saparlaydy dep jazady BAQ. Degenmen delegat jiberipti. Demek Ortalyq Aziya memleketterimen baylanysty birjola ýzuge niyetti emes. Búrynda solay bolghan. Ony biz jogharyda jazdyq. Tipti 1994 jyly qúrylyp, 2004 jyly shashyraghan OA ekonomikalyq odaghyna da dәl osy týrkimenbasy mýshe bolmay qoyghan edi.
Astana sammiyti shyn mәninde ýlken bastama. Ózbekstannyng jana preziydenti Shavkat Mirziyeev OA ónirlik yntymaqtastyqqa, әriptestikke basa nazar audaratynyn bayqatty.
Ortalyq Aziya preziydentteri pәlendey janalyq jasay qoymauy mýmkin. Realda búl solay. Biraq, Astanadaghy jiynnan jadyranqy jýzben shyqsa – búl ónirlik qarym-qatynasty nyghaytu isinde seng qozghalghanynyng belgisi bolmaq.
Núrgeldi Ábdighaniyúly
Abai.kz