Bauyrjan Berikúly. Ardyng isin arzandatpayyq
Qazir bir aqynnyng bir óleni týgili bir sózine syn aitsan, ony tútasymen joqqa shygharyp otyr dep týsinip qalatyndar da bar. Ol - dúrys emes. «Ádebiyet - ardyng isi», «Ádebiyet - әdep, úyat» degen sóz bar. Ádebiyette әdep saqtayyq, úyat bolmasyn. Syngha týsinistikpen qaralyq. Áriyne, janylmaytyn jaq joq. Sonymen qatar: «Syn týzelmey - min týzelmeydi» degendi de úmytpauymyz kerek. Til tazalyghyn aqyndar saqtamaghanda kim saqtaydy?! Til mәdeniyetin qalyptastyruda qalamgerlerding róli erekshe. Endeshe, qolyna qalam ústaghan jas qalamgerlerimizding shygharmalaryna syn kózben qaraghanymyz búrys bolmas, aghayyn.
«Bir qaryn maydy bir qúmalaq shiritedi» degen maghynaly sózding ólenge de qatysy bar. Poeziyada tetigin tappay qoldanylghan bir sózding ózi jogharydaghy maqalgha qanshalyqty qatysty ekenin dәleldey alady. Sebebi, әr sózdi óz ornymen qoldana bilu - erekshe elde joq daryndylyqty qajet etpeydi, tek sau aqylmen «aqyryn jýrip, anyq basudy», ýnemi jýrek kózimen ýnilip otyrudy qajet etedi.
Sózimizge arqau bolghaly otyrghan - Almas Temirbay, Aqberen Elgezek, Bolat Sharahymbay, Nәzira Berdaly, Asylzat Arystanbekqyzy sekildi aqyndardy oqyrman qauym jaqsy tanidy dep bilemiz.
Qazir bir aqynnyng bir óleni týgili bir sózine syn aitsan, ony tútasymen joqqa shygharyp otyr dep týsinip qalatyndar da bar. Ol - dúrys emes. «Ádebiyet - ardyng isi», «Ádebiyet - әdep, úyat» degen sóz bar. Ádebiyette әdep saqtayyq, úyat bolmasyn. Syngha týsinistikpen qaralyq. Áriyne, janylmaytyn jaq joq. Sonymen qatar: «Syn týzelmey - min týzelmeydi» degendi de úmytpauymyz kerek. Til tazalyghyn aqyndar saqtamaghanda kim saqtaydy?! Til mәdeniyetin qalyptastyruda qalamgerlerding róli erekshe. Endeshe, qolyna qalam ústaghan jas qalamgerlerimizding shygharmalaryna syn kózben qaraghanymyz búrys bolmas, aghayyn.
«Bir qaryn maydy bir qúmalaq shiritedi» degen maghynaly sózding ólenge de qatysy bar. Poeziyada tetigin tappay qoldanylghan bir sózding ózi jogharydaghy maqalgha qanshalyqty qatysty ekenin dәleldey alady. Sebebi, әr sózdi óz ornymen qoldana bilu - erekshe elde joq daryndylyqty qajet etpeydi, tek sau aqylmen «aqyryn jýrip, anyq basudy», ýnemi jýrek kózimen ýnilip otyrudy qajet etedi.
Sózimizge arqau bolghaly otyrghan - Almas Temirbay, Aqberen Elgezek, Bolat Sharahymbay, Nәzira Berdaly, Asylzat Arystanbekqyzy sekildi aqyndardy oqyrman qauym jaqsy tanidy dep bilemiz.
Endi kezekte osynday aqyndardyng ólenderine qatysty oi-pikirimizdi ortagha salayyq. Osyghan oray taghy da bir elekten ótkizetin jayttargha baylanysty óz oiymyzdy býgip qalghandy, ýndemey qoya salghandy jón kórmedik. Sonymen, zamandastarymyzdyng shygharmashylyq auylyna sayahat jasap kórelik.
Mәselen, jyrsýier qauymgha esimi belgili Nәzira Berdalynyng myna bir óleng joldaryna nazar audaryp qaranyzshy («Ózim jayly»):
«Ózim jayly aitar bolsam
Bir ólenge syya ma?
Men - aghashpyn, jayqalghan san,
Tamyr jayghan qiyagha». (?)
Negizinen qazaqta «tamyry tereng jayylghan», «tamyry terenge ketken» degen sóz bar. Árige barmay-aq, Júmeken Nәjimedenovtin: «Bútaqtarym - biyikte, tamyrlarym - terende» degen sózin de dәlel retinde alsaq ta bolady. Tamyr qiyagha jayylmaydy. Sondyqtan da aqyn búl jerde «tamyr jayghan qiyagha» degen sózdi dúrys qoldanbaghan.
N.Berdaly myna bir úsynysymyzgha qalay qarar eken? Mәselen, ol jogharydaghy óleng joldaryn:
«Ózim jayly aitar bolsam
Syya ma bir ólenge?
Men - aghashpyn, jayqalghan san,
Tamyr jayghan terenge», -
dese qalay bolar edi?
Ýzbey izdengish, daryndy Aqberen Elgezek:
Jannyng shetin (?) ilby basyp, jiyektep,
Múng órnegin onglaydy aqshamdar. (?)
Kókjiyekte inirlerdi (?) iyektep,
Auysady alma-kezek aspandar, - (?)
degen eken. Biraq osy shumaqtaghy «aspandar, aqshamdar, inirler» úghymy dúrys berilgen dep oilaysyz ba? Ádette aspannyng arghy betindegi tylsymdy «on segiz myng ghalam» nemese «jeti qat kók» dep aitpaytyn ba edik? Aspandar, aqshamdar, inirler deu - qalyptasqan úghym-týsinikke qayshy, tipti últtyq tildik normagha say kelmeydi ghoy?
Aqyn Úlaghat Hanzadanyng ólenderinde de biraz oy qayshylyqtar úshyrasady. Mәselen, onyng «Jýrek jasy» degen óleninde:
Kónilim múzdy jaryp, tasty eritken,
Alaqúiyn qasiretten qashty ónim.
Kókirekting kýmbezin jas kenitken,
Týisigimning tabanymen tas kýredim, - (?)
degen eken. Birinshiden, týisikting tabany (?) bola ma, ekinshiden, adam tabanmen (?) tas kýrey me eken?.. Qansha týsinuge tyryssaq ta, әri oqyp, beri oqyp kórsek te, búl sózderding maghynasyn esh týsine almadyq.
Al, ólensýier qauymgha esimi jaqsy tanys aqyn Ásel Salyqtyn:
Quantyp alasyng da jylatasyn,
Tym auyr bir men ýshin búl әdisin.
Nelikten kelip túrsyng ketip qalmay,
Bir jola ómirimnen qúraq úshsyn, - (?)
degen óleng shumaghynan siz ne týsindiniz? («Aq jauyn tektes janarym», 20-bet). Osy shumaqtaghy songhy ýshinshi jol men tórtinshi joldardaghy oy bir-birimen tipti qabyspay túr emes pe?
Taqyryby «Men sol bir kez» degen óleninde:
Men sol bir kezde ózindi shyn sýiippin,
Armannyng kórkem baghynda birge jýrippin.
Janbyrmenen qosyla kózding jasy
Kókirekten tógilerin bilmeppin... -
depti. Qúddy poeziya emes, proza oqyp otyrghanday әri-sәri әser alady ekensiz.
Al «Syrymdy eshkim kórmesin» degen óleninde:
Sóndirip almay sәulesin,
Basyp ket, qalqam, pernesin.
Jasyryp jannan jasqaghan
Syrymdy eshkim kórmesin, - (?)
dep jyrlaghan eken. Búl jerde aqyn «syrymdy eshkim sezbesin», «hәlimdi eshkim kórmesin» dep jazsa dúrys, týsinikti bolar edi dep oilaymyz.
Endi jas aqyn Dinara Mәlikovanyng ólenderinen ýzindi keltirsek:
Taghy bir shylymnyng soraby,
Bos qalghan qoraby...
Dýnie týtinge túnshyghyp,
Býrsiyip tonady...
***
Kózderinnen qúlaghanda kirpigin,
Kókte jýrgen ekenbiz...
Ýmitine ýzilgende ýrpinin, (?)
Adasqanbyz ekeumiz... -
degen eken. Múnday ólenderdi Dinara Mәlikova jazghan degenge mýldem senging kelmeydi. Shylymnyng soraby degen ne sóz? «Ýmitine ýzilgende ýrpinin» degen sózden siz birdene úqtynyz ba? Búlay «kýrdeli» jazu (tek oqushy qauymdy kóp әurege salatyny bolmasa) - asqan talanttylyqty tipti de kerek etpeydi. Búl da («ýmitine ýzilgende ýrpinin») әnebir jyldary bir jas aqynnyng «Shabyt» halyqaralyq jyr sayysyna qatysyp, oryn alghan ólenindegi «miymnyng ishinde mysyqtar miyaulap» degeni sekildi sóz tirkesterining qataryn tolyqtyrghany bolmasa, talghampaz jyrsýier qauym ýshin eshqanday da janalyq emes.
Biz sonymen qatar, әdebiyette alatyn orny erekshe, ruhshyl aqyn Bolat Sharahymbaydyng da mýlt ketken jerlerin aitpaudy jón kórmedik. Ol bylay deydi:
«Sýleymen abyz Su IYe!
Bir qúishy! Qansyn silesi! (?)
Kýrmeuge kelmey dýniye,
Ógeysip túrghan bú nesi?!.»
Múndaghy «silesi» degen sóz óleng shumaghynyng songhy jolynda túrghan «bú nesi» degen sózge úiqas ýshin alyna salghan sekildi. Áytpese, kez kelgen qazaq balasy «silesi qansyn» demeydi, «shóli qandy nemese shólin qandyrdy», «shól basty» deydi. Al «sile» degen sózge keletin bolsaq: «silesi qatty», «әbden dinkeledi» dep aitqan joq pa?!
Aqynnyng kelesi ólenining myna bir shumaghyndaghy birinshi jolyna qaranyzshy:
Jantalasam sugha týsken balyqtay, (?)
Ernin sonsha shýiiredi qara aspan.
Qauyrsyny júlym-júlym,
Jan úqpay,
Men - qonyr qaz ýiirinen adasqan.
Balyq onsyz da suda tirshilik etpeushi me edi?! Kóz aldynyzgha elestetip kórinizshi? Biz sugha emes, augha týsken balyqtyng qalay jantalasatynyn kórip óstik emes pe? Sondyqtan B.Sharahymbay óleninin «Jantalasam sugha týsken balyqtay» degen joldaryn: «Jantalasam augha týsken balyqtay» dep jazsa týsinikti bolar edi dep oilaymyn.
B.Sharahymbay «Syrbaz ómir» degen óleninde:
Kiygening bylghary ishik, sylqym etik, (?)
Saz syrnaydy salushy ek býlkildetip, -
deydi. Sózdik qorymyzda «sylqym kelinshek, kerbez kelinshek» degen bar edi. Biraq aqynnyng «sylqym etik» degen sózine týsinbedik. Búl da «býlkildetip» degen sózge úiqas ýshin qúrylghan ba dep qalasyn.
Al Qajymúqan Esqaliyev degen aqyn:
Bara jatyr kimdi qimay, belgisiz
Qanqyldaydy, qaraylaydy aqqular, - (?)
degen eken. «Qaz edik qatar úshyp qanqyldaghan» degen sózdi bilushi edik, al aqqudyng qanqyldamaytynyn dәleldep jatudyng ózi basy artyq nәrse dep oilaymyz.
IYә, aqyn ishki búlqynysyn ólenmen óredi. Biraq Mahambet sekildi tilip aitu - bir basqa, el auzyndaghy úyatty sózderdi Poeziyagha aralastyryp aitu - bir basqa. Ekeui eki bólek dýniye. Mәselen, múnday sózder - Asylzat Arystanbekqyzynda da, Almas Temirbayda da kezdesip qalady.
Mysaly, Asylzat Arystanbekqyzy:
Óz elime syimay qanghyp kelemin,
Ayta bersem tausyla ma aryzym?!
Osy bolsa «tәuelsizdik» degenin,
Onda onyng әkesinin auyzyn... - (?)
dese, al Almas Temirbay:
Qyzyghy aldamshy, dýniye,
Qyzyndy úrayyn! - (?)
depti.
Bylayghy kezde auyldaghy shaypau kisilerding auzynan shyghyp kete beretin anayy sózderdi sóz patshasy - kiyeli ólenge qoldanu mening oiymsha útymdy tәsil emes siyaqty. «Ákesining auyzyn», «enendi úrayyn» nemese «qyzyndy úrayyn» dep jaza beru - Poeziya tabighatyna qarama-qayshy qúbylys dep oilaymyz.
Jalpy alghanda shyndyq degen qay kezde de ashy bolady ghoy. Biraq ta kisining kóniline qarap, aitpay qaldyra salugha bolatyn aqiqat bolmauy qajet. Jasyru, kemshilikti kórsetpeu, nemkettilik tanytu - әdebiyetke syn. Nemkettilik tanytu kerek deseniz búl әdebiyetke ghana emes, aqyn zamandastaryna qastandyq jasau degen sóz. Sonymen birge qazaqta: «Auruyn jasyrghan aram óledi» degen sóz bar. Aytylghan syngha aqyndarymyz týsinistikpen qaraydy hәm shyn jýrekpen qabyldaydy dep oilaymyz.
Jәne de Áshirbek Syghay aghamyz: «Jas qazaq» gazetinde jariyalanghan «Synshynyng kýni - kýn emes!» degen súhbatynda: «Beliinskiyding ózi HIH ghasyrda «әdebiyet qúryp bara jatyr», - dep dabyl qaqqan. Búl Beliinskiyding orys әdebiyetine jany ashyghany dep týsinem», - dep oy bildirgen eken. Biz bir sóz ýshin esh aqyndy da joqqa shygharmaymyz, desek te taghy da qaytalap aitamyz, «bir qaryn maydy bir qúmalaqtyng shiritetinin» esten shygharyp almauymyz kerek. Sol siyaqty biz de qazaq әdebiyetinin, qazaq poeziyasynyng qúldyramauyn tileytin kóp tilekshining biri retinde, jogharydaghy óz pikirimizdi osylaysha ortagha salghandy jón kórdik.
«Abay-aqparat»