Qazaq handyghynyng qúrylghanyna - 555 jyl!

Qazaqtyng memlekettik tarihy turaly tolghanystar býginde әrqily. Qazaq tarihynyng bastauyn sonau ghún, saq dәuirinen bastaghan jón deydi birqatar tarihshylar, ekinshileri - úly Týrik qaghanaty dәuirlegen Ý-ÝII ghasyrdan býginge qaray oiysudy úsynsa, ýshinshileri - Joshy úlysy nemese Altynorda dәuiri qazaq memlekettigining tarihynyng bastauy bola alady, tórtinshileri Aqorda dәuirinen bastau alady dep topshylaydy. Biraq, bir nәrse aiqyn - qazaq tarihshylary búl túrghydan әzirge bir pikirge toqtay almay jýr. Al, biyl Qazaq handyghy degen resmy atpen tarih sahnasynda payda bolghanymyzgha 555 jyl tolyp otyr.

Qalalarda Kerey men Jәnibekting atynda kóshe bar ma

Jalpy, Qazaqtyng memlekettik sanasy  turaly oidy jii aitamyz. Býgingi ósip kele jatqan jas buyn qazaq tarihyn qanshalyqty biledi? Olar ýshin Qazaq handyghynyng negizin qalaghan Kerey men Jәnibek kim? Olardy  úlyqtau әli kýnge deyin óz dengeyinde emes, ókinishke qaray, tarihy jadymyzdy janghyrtu túrghysynan, jas úrpaqty óz ótkeni ýshin maqtana alatynday dәrejege jetkizu ýshin istelip jatqan sharalar da mardymsyz.

Qazaq handyghynyng qúrylghanyna - 555 jyl!

Qazaqtyng memlekettik tarihy turaly tolghanystar býginde әrqily. Qazaq tarihynyng bastauyn sonau ghún, saq dәuirinen bastaghan jón deydi birqatar tarihshylar, ekinshileri - úly Týrik qaghanaty dәuirlegen Ý-ÝII ghasyrdan býginge qaray oiysudy úsynsa, ýshinshileri - Joshy úlysy nemese Altynorda dәuiri qazaq memlekettigining tarihynyng bastauy bola alady, tórtinshileri Aqorda dәuirinen bastau alady dep topshylaydy. Biraq, bir nәrse aiqyn - qazaq tarihshylary búl túrghydan әzirge bir pikirge toqtay almay jýr. Al, biyl Qazaq handyghy degen resmy atpen tarih sahnasynda payda bolghanymyzgha 555 jyl tolyp otyr.

Qalalarda Kerey men Jәnibekting atynda kóshe bar ma

Jalpy, Qazaqtyng memlekettik sanasy  turaly oidy jii aitamyz. Býgingi ósip kele jatqan jas buyn qazaq tarihyn qanshalyqty biledi? Olar ýshin Qazaq handyghynyng negizin qalaghan Kerey men Jәnibek kim? Olardy  úlyqtau әli kýnge deyin óz dengeyinde emes, ókinishke qaray, tarihy jadymyzdy janghyrtu túrghysynan, jas úrpaqty óz ótkeni ýshin maqtana alatynday dәrejege jetkizu ýshin istelip jatqan sharalar da mardymsyz.

Kezinde Sosialistik memleketterding bas kóshesi - Leninning atymen atalatyn. Memleketterding astanasyndaghy ortalyq kósheden bastap, oblys, audan, auyldyng bas kóshelerining bәri «Kýn kósemnin» atynda bolushy edi. Búl bir iydeologiyagha júmyldyrudyng basty maqsaty bolghany әlemge ayan. Al, tәuelsizdik alghanyna 20 jyl tolyp otyrghan Qazaq memleketining ortaq iydeologiyasy ne? Ony aitu qiyn. Ár oblystyn, әr ónirding óz batyry, óz hany atqa mingen zaman boldy. Ár ónir óz ruynyng batyrlaryn úlyqtap, solardy dәriptep әure. Al, Ábilqayyrdan bólinip, Qazaq handyghyn qúrghan túnghysh handarymyzdyng atynda eshqanday eldi mekende, qalada әli kýnge deyin kóshe joq! Bar bolsa, sausaqpen sanarlyq. Almatyda búrynghy kommunister kóshesining atyn Abylay han iyelense, Astanada iri kóshelerding birining atyn Han Kenege bergen. Al, ortalyq kóshelerimizding keybir ataulary әli kýnge deyin otarshyldyq tanbasy retinde kommunisterding bergen atauymen túrsa da, túnghysh handardyng atyna kóshe beru jaghyn әli eskermey kelemiz.

Esik qalasynda barelief ashyldy!

Kerey men Jәnibek esimin úlyqtau isin әueli bolyp Ontýstik Qazaqstan oblysy Sozaq audany qolgha aldy. Tariyhqa jýginsek, Qazaqtyng alghashqy ordasy osy Sozaq ónirinde Qozybasy degen jerde tigilgen eken. Qazaq handarynyng qasiyetti meken Týrkistangha jerlenuining de syry osynda jatsa kerek. Sozaq audanynyng әkimi Sozaqbay Ábdiqúlov myrzanyng bastamasymen Kerey men Jәnibekting asqaraly eskertkishi Sozaq audanynyng ortalyghy Sholaqqorghan kentindegi kire beriste «Jastar sayabaghynda» boy kótergen. Al, ekinshi eskertkish keshen elordamyz - Astanada byltyr mausym aiynda túrghyzyldy. Áueli búl eskertkish Qazaq Eli monumentine ornalastyrylady delingen edi. Alayda, Qytayda jasalynghan Kerey men Jәnibek hangha arnalghan eskertkishter jaramsyz dep tanylyp, qoqysqa tastaldy.  Sosyn arnayy bayqau jariyalap, qazaqtyng túnghysh handarynyng eskertkish mýsinin túnghysh Preziydentting múrajay sayabaghyna ornalastyrugha sheshim qabyldandy. Sóitip, 2010 jyldyng 1 mausym kýni Preziydent Núrsúltan Nazarbaev ózi ashqan eskertkish mýsin el bolyp, memleket bolyp Qazaq handyghynyng negizin qalaghan úly handardy úlyqtaudyng basy bolghany belgili.

Onyng úzyndyghy 12 metr. Mýsindik kompozisiyanyng barlyq elementteri bir qalypta әzirlenip, taza qoladan qúiyldy. Salmaghy 16 tonnadan asady. Búl tuyndynyng avtory astanalyq sәuletshi Rinat Ábenov.

Jaqynda Almaty oblysy Enbekshi qazaq audanynyng ortalyghy Esik qalasynda Qazaq handyghynyng negizin qalaghan Kerey men Jәnibek handargha arnalghan barelief ashylghan eken. Búl jaghymdy janalyqqa quanyp, Esik qaydasyng dep tartyp otyrdyq. Biz barghanda Esik qalasynda audan әkimining kezekti esebi bolyp jatyr eken. Halyqpen jýzdesu ayaqtalghannan keyin, osy bareliefti úiymdastyrushy, iydeya avtory, Enbekshi qazaq audandyq mәslihatynyng hatshysy Ádilbay Talqanbaev jәne Esik qalasynyng әkimi Ashat Almabekov myrzalarmen kezdesuding sәti týsti.

Barelief Esik qalasyndaghy kýre jol - Almaty kóshesinde, qalalyq әkimshilikting qarama-qarsysynda ornalasqan eken. Tym biyik te emes, tym kólemdi de emes, alayda qalanyng kórneki jerinde boy týzegen bareliefting negizgi iydeyasy da, aitar pәlsapasy da aiqyn - Qazaq handyghynyng negizin qalaghan túlghalardy úlyqtau, olardyng tarihy túlghasyn bolashaq úrpaq zerdesine úyalatu. IYdeya avtory Ádilbay Talqanbaev byltyr Astanada handargha arnalghan eskertkish keshendi ashyp túryp Elbasynyng qazaq ýshin asa manyzdy tarihy qos túlghany bir-birinen bólip qaraugha bolmaytyndyghyn aitqandyghyn eske aldy:

- Bizding Esik qalasy Týrkiyanyng Tarsus qalasymen bauyrlas qala bolghan edi. Osy rette biz Týrkiyada Adanada, Tarsus qalalarynda bolyp, ózara bauyrlastyghymyzdy nasihattap qayttyq. Endigi kezdesu bizde Esik qalasynda ótetin boldy.  Men  Respublikalyq Týrik etno-mәdeny ortalyghynyng preziydenti Ziyatdin Hasenovqa osy kezdesu barysynda qazaqtardyng mәdeniy-ruhany gýldenui ýshin biz de septigimizdi tiygizdik dep maqtanyp jýretin bir is qylynyz dep aittym. Ol búl úsynysty quana qabyldady. Sóitip, iske kirisip kettik. Bolashaqta osy Almaty kóshesin Kerey men Jәnibek handardyng esimimen ataudy da oigha alyp jýrmiz. Sóitip, úzyndyghy 3-4 shaqyrymgha sozylatyn, 260 mynday túrghyny bar Almaty oblysynyng Enbekshi qazaq audanynyng ortalyghyndaghy bas kósheni úly handarymyzdyng atymen atap, últtyq tarihymyzdyng týgendeluine ýles qosudy maqsat etip otyrmyz, - deydi Ádilbay Talqanbaev.

Bareliefting bas sәuletshisi, Mәdeniyetke enbegi singen qayratker Abdaliyev Ábidkәrim, mýsinshisi  Syrlybaev, bas demeushisi Z. Hasenov.

P.S. Búl tól tarihymyzdy qasterleuding basy. Eldegi enkeygen qarttan, enbektegen balagha deyin qazaqtyng túlghalary jayynda jatqa bile jýrui tiyis. Kezindegi «Búl -Qazaqtyng qazaq bolyp qalyptasuy jolynda ter tókken әrbir túlghany býgingi úrpaqqa nasihattau, olardyng erligin bolashaqqa pash etu - bizge amanat!

«Týrkistan» gazeti