Dәuren Quat. Móldir ketti móldirep, shoq ýkisi jelbirep...
Suretten kórip otyrsyz: ýkili bórik kiyip, taldap órgen qos búrymyn alkeudesinen asyra tógip jenine jelbir salghan jeleng kóilekpen túrghan qyz - qazaq qyzy. Esimi Móldir eken. Móldir «Bolashaq» baghdarlamasymen oqyp jýrip pe, әlde basqa bir sebeppen be Hanbalyq elining (qazirgi QHR) azamatymen bas qúrapty. Ortadaghy kirpi shash, qalqan qúlaq, bet sýiegi shyghynqy, ortagha jeter jetpes qana boyy bar jigit bizding Móldirimizding «Qúday qosqan» qosaghy. Qytay azamaty. Al, ýshinshi jigit, ol da qytay, telejýrgizushi kórinedi. «Osy kýnderi, dep jazady qytaydaghy qazaq tilinde aqparat taratatyn baspasózding biri, qytay telearnalarynada qazaq qyzyn jar etken jergilikti últ ókilderin dәripteu bastaldy. Turasyna kóshsek, qytay azamattaryn qazaq qyzdarymen ýilenuge ýgitteytin nasihat beleng aldy».
Suretten bayqaghanymyzday, telejýrgizushi móldiretip Móldirdi bauyryna basqan qandasyna marapat qaghazyn ba, joq kәdeli syilyq pa, әiteuir, birdeneni saltanatty týrde tapsyryp túrghangha úqsaydy.
Al, búl neni anghartady? Búl - hani әuletining úrpaghy, yaghny júngo-qytay balasy, tap irgende ashyq-shashyq qazaq degen el jatyr, qyzdary súlu eken, jat júrtqa súrausyz úzatyla beredi eken, qarap jýrme, qamdan, «qatyn alsang - qazaqtan aldyn» ashyq sayasatyn anghartady, әriyne!
Suretten kórip otyrsyz: ýkili bórik kiyip, taldap órgen qos búrymyn alkeudesinen asyra tógip jenine jelbir salghan jeleng kóilekpen túrghan qyz - qazaq qyzy. Esimi Móldir eken. Móldir «Bolashaq» baghdarlamasymen oqyp jýrip pe, әlde basqa bir sebeppen be Hanbalyq elining (qazirgi QHR) azamatymen bas qúrapty. Ortadaghy kirpi shash, qalqan qúlaq, bet sýiegi shyghynqy, ortagha jeter jetpes qana boyy bar jigit bizding Móldirimizding «Qúday qosqan» qosaghy. Qytay azamaty. Al, ýshinshi jigit, ol da qytay, telejýrgizushi kórinedi. «Osy kýnderi, dep jazady qytaydaghy qazaq tilinde aqparat taratatyn baspasózding biri, qytay telearnalarynada qazaq qyzyn jar etken jergilikti últ ókilderin dәripteu bastaldy. Turasyna kóshsek, qytay azamattaryn qazaq qyzdarymen ýilenuge ýgitteytin nasihat beleng aldy».
Suretten bayqaghanymyzday, telejýrgizushi móldiretip Móldirdi bauyryna basqan qandasyna marapat qaghazyn ba, joq kәdeli syilyq pa, әiteuir, birdeneni saltanatty týrde tapsyryp túrghangha úqsaydy.
Al, búl neni anghartady? Búl - hani әuletining úrpaghy, yaghny júngo-qytay balasy, tap irgende ashyq-shashyq qazaq degen el jatyr, qyzdary súlu eken, jat júrtqa súrausyz úzatyla beredi eken, qarap jýrme, qamdan, «qatyn alsang - qazaqtan aldyn» ashyq sayasatyn anghartady, әriyne!
Mahabbat jas kәrini ghana emes, shekara, shet halyq degendi de tandamaydy. Sondyqtan oghan shekteu joq. Ásirese, aralas neke degenge asa mәn bermeytin, qyzy týrikke, kәriske, orysqa, oimauytqa shyqsa qúnjyndap quanatyn býgingi qazaq júmriyatynda tipti shekteu degenning boluy mýmkin emes. Endeshe, qazaq qyzyn qaghyp týsken jigitining jigerli isin myng jyldyqtar sayasatyn ilgerlep oilaytyn qytay basyshlyghy nege nasihattamasyn?!.
Qytay ras, bizge ejelden qúdandaly el desedi biletin júrt. Biraq, ol zamanda, mysaly, Hanbalyqpen tyghyz qarym-qatynasta bolghan Ýisin memeleketining túsynda, kózi jipsiiygen qytaydyng kez kelgen myrzasymaghy úly dalanyng aruyna ayaq sala almaghan. Qúdalassa, tekti әulet, memlekettik qyzmet dәrejesindegi bekzat lauazym iyesi, әmirshiler ghana bir birinen qyz alyp, qyz berisken. Sóz joq, teng dәrejede, eki memleketting beybit, tynysh ómirining saughasy ýshin. Al, qazir ne?.. Qazirgisin, bir ghana suretting astarynan órip shyghatyn mәselelerge oray pikir bildiretin sergek oily jastar, ziyaly qauym aitsyn.
Esterinizge sala keteyik, qytaydyng alpauyt kompaniyalary Qazaqstandaghy iri shiykizat kózderin iygerip otyr. Aqtóbemúnaygaz, Manghystaumúnaygaz siyaqty kәsiporyndardyng aksiyalaryna da iyelik etedi.
Qazaqstanda orys jәne qytay tilinde «Hasakesytani huasyao bao» atty gazet jaryq kórude. Atalghan gazet Qazaqstandaghy qytay júmysyshylaryna óz tilinde aqparat alyp túrugha arnalghan.
Qytaydyng Sinihua agaenttigi Qazaqstanda 300 myng qytay azamaty túryp ómir sýrip jatyr degen mәlimet taratqan bolatyn osydan eki jyl búryn.
Sonymen, qazaqtyng tyghy bir qara kóz qalqasy - Móldir ketti móldirep, shoq ýkisi jelbirep. Arghy betke, qargha adym jerge qala salyp, qúmyrysqanyng iyleuindey qújynaghan Hanbalyq eline...
«Abay-aqparat»