Sәrsenbi, 4 Tamyz 2021
Kórshining kólenkesi 8751 0 pikir 2 Mamyr, 2018 saghat 09:11

Qytay bólshektene bastaydy

 

Cony. Basy myna siltemede...

Redaksiyadan:

Songhy jyldary Qytaydyng etnikalyq mәselesin talqylau memlekettik jәne halyqaralyq dengeyde kýnnen kýnge óris aluda. Ma Rung myrza Qytay halqynyng әleumettanu ghylymynyng onjyldyq zertteulerine negizdele otyryp, XXI ghasyrda Qytay qiyndyq pen qauipke kez kelgen uaqytta tótep beruge dayyn bolu qajettigin, ótkennin, býginning jәne bolashaqtyng mәn-mәnisinde últ sayasatyn shyndap qayta qarau, últ qúrudyng tiyimdi oy órisin oilastyru  kerektigin jәne etnikalyq mәsele men memleket qúldyrau qaterining sebepterin aldyn alu qajettigin úsyndy. Berilgen maqala etnikalyq mәselege baylanysty jýrgizilgen kóptegen pikirlerding ishindegi manyzdy kózqarasty payymdaydy jәne etnikalyq mәseleni bizding terendey týsinuimizge paydaly bolmaq .

Memleketting bólshektenuining mehanizmi men negizgi sebepteri

Eger memleket bólinuining mehanizmi men negizgi faktory sanalatyn sayasy subekt әserinen memleket territoriyasynyng bólinisi tuyndasa nemese eki nemese odan da kóp jana memleketke ainalsa, onda búl sebepti eki aspektiden qarastyrugha bolady: bir jaghynan syrtqy jau әskerining basyp kiruining nәtiyjesinde, jau memleket berilgen memleketti kýshpen bóledi, bólingen territoriyany óz iyeligine qosyp alady nemese territoriyanyng key bólikterinde ózining biyligi astyndaghy quyrshaq memleket qúrady; ekinshi jaghynan, memleketting ishki bólikterindegi key audandardaghy etnikalyq toptarynyng basshylary avtonomiyaly tәuelsizdigin talap etedi, azamattyq soghys(әdette ózge memleketting qoldauymen) nemese sayasy kelisim arqyly memleketting resmy bólinisine qol jetkizedi. Onda nege memleketting ishinde belgili bir top kóshbasshysynyng bastauymen ózderi shoghyrlanghan territoriyada tәuelsiz memleket qúrugha talpynatyn halyqtyng boluy mýmkin?

Nelikten memlekette territoriyalyq bólshektenu  men memlekettik qúldyrau payda bolady?

Qorytyndylay kele, múnday jaghdaydyng tuyndauyna әdette ýsh alghy shart nemese faktor negiz bolady. Birinshisine sәikes, berilgen halyq azamattary ózderin búdan әri memleket bóligi retinde sanamaytynynda jatyr (tipti, óz toptaryn memleket bóligi retinde sanamay, tek tarihy negizde syrtqy faktor әserinen búl jaghdaydy qabyldaugha mәjbýr bolghandyghyna sýienedi), olar sayasy jәne mәdeny oy (tildik, dini, tarihy shyghu tegi) tarapynan búl memleketting negizgi halqyn moyyndamay, ózderin ereksheligi bar top sanaydy jәne tәuelsiz toptargha qarsy túrady. Ekinshi alghyshart boyynsha, toptyng shoghyrlanghan jerinde (ol tarihy túrghylyqty jer boluy mýmkin, újymnyng qonys audaruynan keyin qalyptasqan jer boluy mýmkin ) memleket jýiesinde avtonomiyaly  әkimshilik bólinisine qarsy bólimin qúrady, óz toby men belgili bir aimaq arasynda ózara kelisti baylanystar damytady, olar ózderi shoghyrlanghan aimaghyn etnikalyq topqa «tiyesili jer» (iyelik) sanaydy, alghysharty oryndalghan kezde búl toptyng shoghyrlanghan jeri sayasy tәuelsizdik ýshin kýreske shyghugha arnalghan geografiyalyq aimaghyna ainalady.

Ýshinshi qajetti alghy shart, joghary atap ótken әldeqashan qalyptastyrghan kóshbasshy apparat- sayasy jәne mәdeny elitasynyng ózi, ol berilgen «taypa» nemese «últtyn»  sayasy tarihyn belsendi týrde qúrastyrady, qoryta kelgende «taypa» nemese «últtyn» ortaq tegi men mәdeny erekshelikterine negizdele otyryp,  osy top mýsheleri men ózge top mýshelerining aiyrmashylyqtary men halqynyng shekarasyna (biz kimbiz, olar kimder) basa nazar audarady, berilgen «taypa» nemese «últtyn» tarihy qaharmanyn aiqyndap, tarihyn qalyptastyrugha negiz etedi, osy top pen shoghyrlanghan jeri arasyndaghy búrynghy berik tarihy baylanysty erekshe atap ótedi. Elita mýsheleri jogharyda kórsetilgen qadamdar arqyly birtindep halyq búqarasynyng sayasy jәne mәdeny sәikestigin qalyptastyryp, damytady, birte- birte  osy kópshilikti toptastyryp, shekaradan tys biylikpen baylanys ornatu arqyly, toptyng «últtyng ózin- ózi biyleu qozghalysyn» halyqaralyq dengeyge shygharady jәne biylik basy sayasy kelissóz jýrgizedi nemese partizandyq soghys qimyldaryn úiymdastyrady, tәuelsiz memleket qúrugha baghyttalghan qoghamdyq qozghalysqa iytermeleytin jaghday jasaydy. Tәuelsiz últtyq sana, «territoriya» jәne kóshbasshy- búl ýsheui últshyldyqtyng tәuelsizdikke aparatyn qozghalysyn iske asyrushy elementter,әri sәttilikke qol jetkizuding negizgi alghysharty bolyp tabylady.Memleket bólinisine әkeletin ýsh alghysharttyng ishinde, tәuelsiz «últ» sanasy eng manyzdy alghyshart retinde aiqyndalady. Búrynnan ómir sýrip kele jatqan, tarihta saqtala alghan bir «toptyn» halyq arasynda moyyndap (rulyq qauym, taypa, tuystyq qauymdastyq, imperiya atauy t.b.), qazirgi «halyq» sanasyna ainalghan kezde ghana búl toptyng dәstýrli shoghyrlanghan jeri «etnikalyq territoriyasy» dep qarastyrylady, sonda ghana top ókili «halyq kóshbasshysy» rólining kómegimen qoghamdyq sayasy sharagha júmyludy basqara alady, «halyqty azat etu» men «últtyng ózin- ózi basqaru» kómegimen bir tu astynda toptyng kýshin biriktiruge yntalandyrady jәne halyqaralyq qogham niyeti men qoldauy ýshin at salysady. HH ghasyr boyy, memleket territoriyasyna syrtqy jaudyng basyp kiru qaupin sanamaghanda, memleketterding sayasy bólinu qaupi memleket ishindegi etnikalyq toptardyng «tәuelsizdik ýshin qozghalystary» әserinen oryn alady. Qazirgi últshyldyq pen «últtyq memleket». Onda osynday «halyq» sanasy da qalay payda bolghan? Ony qazirgi zaman tarihyndaghy Europanyng «últshyldyq» qozghalystarynan bastau alatyny jayly sóz etu kerek. Batys Europanyng ónerkәsiptik tónkerisi men «halyq» iydeyasynyng tuyndauy- adamzat balasy tarihyndaghy tarihy manyzy bar jayt boldy. Batys Europa últshyldyq qozghalystardyng atamekeni ispettes, feodaldyq basqarudaghy memleketter ornyna «últtyq memleketter» qataryn qúru maqsatynda, respublika iydeyasy men azamattyq qúqyqqa negizdele otyryp, su jana sayasy jýie qúrdy. «Últtyng ózin- ózi basqaruynyng sharty bolyp burjuaziyalyq tónkeris barysynda damyghan erkindik, tendik, adamgershilikke negizdelgen ‘jalpy adamzatqa ortaq qúqyq’ iydesy sanalady». Qazirgi «halyq» iydeyasy- orta ghasyrlyq feodalistik múragerlik biylik jýiesining «Hannyng aitqany ghana bolady»  iydesyna aliternativa bola alatyn «zandy jәne sayasy qoghamdastyq» atty jana ýlgi. «Últ» týsinigi top arasynda taraghannan keyin- aq ,sózsiz, osy top «últty» tәuelsiz «últtyq memleket» qúrudyng sayasy qozghalysynyng bólimi retinde qalyptastyrugha talpynady, әri dәl Entony Smit týiindegendey, «territoriya» elementining «últ» qúru jolynda jetispeui mýmkin emes. «Últshyldyq iydeyasyna sәikes, adamzat tabighatynan týrli últtargha bólingen, búl últtar sayasy úiymdyng bólinbes birligi boluy tiyis». «Últtardyng aluan týrliligi- Qúdaydyng josparymen jaratylghan tabighy qúbylys, sondyqtan eng keremet sayasy jospargha, әr últtyng óz aldyna tәuelsiz halyq retinde qalyptasuy kezinde ghana qol jetkizuge bolady». Europada janadan negizgi sayasy qúrylym men halyqaralyq tәrtip retinde «últtyq memleket» payda bolghannan keyin, soqqygha úshyraghan ózge aimaqtardyng sayasy biyligi de «últtyq memleket» modelin ózine kóshire bastady, oghan qosa búrynghy territoriyanyng shetkeri aimaqtarynda, memleket biyligi astyndaghy әr top qazirgi «últqa» biriguge talpyndy, jalpygha ortaq jazudy engizdi, toptar arasyndaghy úqsastyqtargha nazar audara bastady, ortaq «tarihy estelikter» jazdy, әr halyqtyng ortaq sayasy jәne tarihi- mәdeny úqsastyqtaryn qalyptastyrdy,ondaghy basty maqsaty: әr toptyng mýshesin úqsastyru jәne birikken jana «últqa» adal etu. Absolutti múragerlik kórinisindegi taypalyq imperiya (Qytaydyng Sin dinastiyasy sekildi) nemese otar el (Angliyanyng biyligindegi Ýndistan sekildi) negizindegi memleket boluynan tәuelsiz, memleketting sayasy týrlenui týgelimen qazirgi «últ» iydeyasy arqyly qoghamdyq qauymdastyqtyng «últtyq qúrylysty» qayta qúrudyng sayasy tarihy prosesining tәjiriybesinen ótui tiyis. Búl memleketterge ónerkәsiptendiruding ekonomikalyq jәne sayasy negizi jetispegendikten, olardyng «últtyq qúrylysy» tek Batys Europanyng biyleu formasyn qaytalaudan shyqqan, sondyqtan olardyng negizi qayta ózgerdi jәne payda bolghan memleket pen Batys Europadaghy búrynghy «últtyq memleket» arasyndaghy úqsastyq negizindegi aiyrym bar. Europada últshyldyq qozghalys oryn alghan son, «últ azattyghy» men «últtyng ózin- ózi biyleui» birtindep әr memleket halqy men bilimdi ortaq qabyldaudyng sayasy iydeyasyna ainaldy. Ásirese, birinshi dýniyejýzilik soghystan keyin, «últtyng ózin- ózi biyleui» memleketterding bólinuinen payda bolghan zandylyqqa ainaldy. Dәstýrli feodaldyq imperiya biyligi astyndaghy belgili bir top ózin tәuelsiz últ sanap, halyqaralyq arenada belgili bir dengeyde moyyndalsa, «últtyng ózin- ózi biyleui» arqyly sayasy biylik tәuelsizdigine qol jetkizu mýmkindigi bar.  Imperialistik túrghyda tenizding ar jaghyndaghy otar elder ózderi ornalasqan mekenning bayyrghy jergilikti túrghyndarynyng jalpy sanyna qatynasyndaghy ýlken mólsherdi qúrasa jәne ózin «últ» retinde sanasa, búl toptyng da «últtyng ózin- ózi biyleu qúqyghy» arqyly otary sanalatyn memleketten tәuelsiz bólinip shyghugha qúqyghy bar. «Últtyng ózin- ózi biyleu» prinsiypi de Marksizmning negizin qalaushynyng qoldauyna ie boldy, 1878 jyly Karl Marks bylay dep payymdady: «Últtyng ózin- ózi biyleu qúqyghy prinsiypine  jәne demokratiya men sosializmge negizdelu arqyly Polisha әdisin qalpyna keltiru qajet, sonda Resey imperiyasynyng Europadaghy әseri tolyghymen joyylady». 1902 jyly Lenin «memlekettegi әr etnikalyq toptyng ózin- ózi biyleu qúqyghy bar ekendigin moyyndaudy» úsyndy, al 1914 jyly «әr últtyng ózin- ózi sayasy biyleu qúqyghyn, sonymen qatar bólinis qúqyghyn sózsiz әri REShIYTELNYY qorghaudy» aiqyndap kórsetti. Teoriyadan kóretinimizdey, tek belgili bir top elitasynyng ózin «últ» retinde sanauy jәne ýkimettik biylik pen syrtqy sayasy biylik tarapynan «últ» retinde qabyldanuy jetkilikti, osylaysha ol kapitalistik memleketting dәstýrli «últtyng ózin- ózi biyleu qúqyghyna» sәikes nemese Leninning marksistik «últtyng ózin- ózi biyleu qúqyghyna» sәikes boluyna qaramastan, osy «últtardyn» barlyghynda «últtyng ózin- ózi biyleui arqyly» egemendi tәuelsiz memleket qúru qúqyghy bar. Top elitasy halyq arasynda tәuelsiz «últ» pen «jeke territoriya» týsinigin nasihattaudy qolgha alady jәne «últtyng ózin- ózi biyleuin» últshyldyq qozghalysyna iytermeleytin tuy sanaydy, tәuelsiz últtyq memleket qúrugha talpynady. Osy sipattaghy últtyq qozghalystar HH ghasyr boyy qalypty zandylyq retinde jalghasty, sondyqtan «últtyng ózin- ózi basqaruy» HHI ghasyrdyng ózinde әli de bir toptyng qazirgi memleketterding bólinuinen payda bolghan negizgi әdisi, әri zandylyqtyng negizgi qaynar kózining biri.  Reseyding Sheshenstany, Gruziyanyng Ontýstik Osetiyasy, búrynghy Yugoslaviyanyng Kosovosy jәneShry Lankanyng tamildyqtary sekildi, barlyghy «últtyng ózin- ózi biyleui» tәuelsiz zandy negizge talpynys retinde kórinis beredi.

HHI ghasyrda Qytaydyng tap bolghan eng ýlken qauip-qater memleketting bólshektenui bolmaq. Jana Qytaydyng «últtyq qúrylymy» tútastanu barysynyng  qayta qaraluyna qazirgi Qytaydaghy bar etnikalyq mәselening manyzdy sebebi, 1949 jyly QHR-dyng qúryluynan keyin Stalinning «últ» teoriyasyn, KSRO- nyng últtyq jýiesi jәne últ sayasatyn jalghastyrdy, eng negizgi «últ»   konsepsiyasynyng ornyn 56 «últ» tarapynan aiqyndaydy, onyng obiektivti nәtiyjesi - «qytay últyn» Lyan Sichao oiynsha, osynday «últtyq qúrylys» baghyty (hani, mani, men, huey, szan sekildi últtar) «shaghyn últshyldyqty» kýsheytti, әri  «iri últshyldyq» dep atalatyn «qytay últyn» әlsiretti. Fey Syaotunnyng «pluralistik birtútastyq» teoriyasyna negizdelu sekildi, múnday baghyt «pluralizmdi» kýsheytti, әri «birtútastyqty» әlsiretti. Nәtiyjesinde Jana Qytaydyng HH ghasyrdyng basynda keng etek jaya bastaghan «últtyq memleket» qúru baghytyn ózgertti,  ol KSRO-nyng sayasy biyliktegi  modelin ústana otyryp, kenestik jýiege úqsas «mulity etnostyq qauymdastyq» negizin qúrdy. Qytaydyng Konstitusiyasyndaghy «úly jospargha» sәikes, «Qytay Halyq Respublikasy- memleketti qúraushy týrli últtar halqynyng ortaq kýshimen qúrylghan kópúltty memleket», «az últty halyqtar toptasqan jerlerde avtonomiyalyq aimaqtar payda boldy,  ózin- ózi basqaratyn memlekettik mekemelerding negizi qalandy, avtonomiyagha qol jetkizdi. Ár últtyng avtonomiyasy- Qytay Halyq Respublikasynyng bólinbes bólshegi». Ózin- ózi basqaru formasynda әr halyq ýshin qúrylghan әkimshilik bólinister «avtonomiyalyq aimaq» dep ataldy, ol KSRO qúramyna kirgen respublikalar nemese avtonomiyaly respublikalar sekildi emes, olar memleketting «bólinbes» bólshegi ispettes. Búghan qosa, Jana Qytaydyng qúryluynan keyin ýkimettik basqarudyng últtyq teoriyasy («últtyq aiqyndau»), avtonomiyalyq aimaq («últ» kómegimen manyzdy prinsiypi jәne «últ» atauy berilgen «avtonomiya» qúrylady),   halyq sayasaty («últtyq mәrtebe» qatang jýiesi, jýie kadrlaryn dayarlau, halyq ortaqtyghy men jýzege asyru t.b.) jәne t.b. barlyghy KSRO modelining qaynar kózinen bastau alady. Jalpy aitqanda, bizding elding «últtyq teoriyasy» qújattar men búqaralyq aqparat qúraldary arqyly әr «últ» halqynyng sanasyn kýsheyte otyryp, tәrbiyeleudi nasihattaydy, ýkimet әr «últ» aiqyndaghan «avtonomiyalyq aimaq» ýshin «últty» bir naqty әkimshilik audanmen baylanystyra kele, ýkimetting últ teoriyasy men halyq sayasaty mektep tabaldyryghynan sanamyzgha qúi arqyly óz halqyna ókildik etetin «últ elitasynyn» tobyn tәrbiyelep shygharady. Búl songhy jyldary Qytaydyng keybir aimaqtarynda payda bolghan halyq baylanysynyng mәselesi men halyq bólinisi iydeyasynyng sana formasy jәne oidyng sayasy negizi . Osynday negizding bar boluy nәtiyjesinde halyqtyng kýndelikti ómirining ajyramas bóligi sanalatyn ekonomikanyn, mәdeniyettin, qoghamnyng talqylau taqyryby onayshylyqpen «etnikalyq mәsele» shenberine enip, últ mәselesining joghary «sayasattandyryluy» retinde kórinis tabady, osylaysha mәseleni sheshuding әdettegi jolynan qashyp, kerisinshe az últty halyqtardy qazirgi Qytay qoghamynyng oryndy paydasynyng shaghymy búrmalanady, uaqytynda sheshimge qol jetkize almaydy. Berilgen maqalanyng taqyrybyna qayta orala otyryp, biz Qytaydyng HHI ghasyrdaghy tap boluy mýmkin eng ýlken mәselesi memleket bólinisi ekendigin eskeruimiz qajet. Qytay Respublikasy «Qytay últynyn» «últtyq memleket» qúrudaghy negizi ekendigin berik ústanady.

1949 jyldan keyin Qytay Halyq Respublikasynda 56 últ ókili ajyratylady, olar Qytaydyng «kópúltty memleket» retinde qalyptasuynyng negizi. Osylaysha, dәl 1911 jyldardaghy jaghday sekildi, Qytay XXI ghasyrda әli de eki týrli tandaugha tap bolady: biri - «qytay últyn» últtyq bólimning oilauy retinde qoldanugha qayta oralu, qazirgi 56 «últ» atauyn «etnikalyq topqa» ózgertip, Amerikadaghy,Ýndistandaghy ýlgige úqsas «mulity etnikalyq últtyq memleket» qúru. Ózge tandau- qazirgi «últ» teoriyasyn, jýiesin, sayasatyn ústanu. KSRO men Yugoslaviyanyng ydyrauynan alghan sabaqty eskermey ketuge bolmas, eger qazirgi baghytty ústanudy jalghastyra berse, Qytay bolashaqta әrdayym «últ» ydyrauynyn  tәuekelinde ómir sýredi. Qytaydyng 56 «últynyn» arasynda keybir halyqtyng sany aitarlyqtay az, sondyqtan shashyranqy ómir sýretin etnikalyq toptarda eshqashan bolmaghan tәuelsiz sayasat sharttary da bóliniske әkeletin múnday qozghalystyng jýzege asu mýmkindigi bar ekendigin turaly oy tuyndamaghan, biraq keybir halyq masshtaby ýlken, tarihta jazylghanday bir- birine qarsy tәuelsiz rejimdegi toptar qúrghan, olardyng elita toptary «últtyq teoriyanyn» ishki- syrtqy baghytyn jәne syrtqy jaq kerisinshe kýshining qoldauymen últshyldyq iydeyasy men nazaryn payda boldyru mýmkindigi bar.

Qazirgi tanda ýkimetting qatang baqylauy men soqqysy astynda, osy joldaudyng bir- birine degen qatynasta ózderin jasyryn ústaydy. Bizding memlekette bar naghyz últtyq separatizmning jasyryn qaupi, terroristik soqqy jasau men kóshede radikaldy elementteri bar az sandy qozghalys úiymdastyrugha emes, az últty halyq kadrlary bólshegine jәne ziyalylar bólimining oiy Stalinning últ teoriyasy tәrbiyelep shygharghan qazirgi «últ» sanasyna baylanysty, onyng ýstine qazirgi «avtonomiyalyq aimaq» jýiesi men az últty halyqtar tobynyng arnayy dayyndau mehanizmining barlyghy Qytayda payda boluy mýmkin memlekettik bólinisining qaupine nemqúraylyqpen qaramau kerektigin aiqyndaydy.

Eskertu:  búl kýnderi Qytay ústanyp otyrghan genosittik sayasat pen praktikanyng teoriyalyq negizi osylay qalyptastyrylghanyn  kórip otyrmyz.  

Qytay otyz jylday reformalar men ashyqtyq sayasatyn ústana otyryp, institusionaldy reformany zeritteu barysynda.

Institusionaldy reformalar qytay qoghamy bolmysyn tolyghymen ózgertti desek bolady. Búl prosess barysynda tez urbanizasiya jәne qalalardyng tez damuy saldarynan qorshaghan ortanyng lastanuy, etnikalyq sany az últtar ishindegi joghargha oqu orny týlekterining júmysqa ornalasu qiynshylyqtary, jergilikti resurstardy qoldanuda jergilikti kәsiporyndardyng paydany dúrys ýlestiru, júmysqa ornalasudaghy bәsekelestik, lauazymdy qyzmetkerler arasyndaghy jemqorlyq,sot jәne qala әkimshilindegi qatang qúqyq qoldanu sekildi kóptegen jana әleumettik mәseleler men shiyelenister payda boldy.  Búl mәselelerding kóbisi elding barlyq aimaghynda keng taralghanyn aita ketken jón. Sonymen qatar Hani últynyng aimaghynda «әr týrli kólemdegi jappay qaqtyghystar» oryn aldy, al ortalyq ýkimet belsendi týrde búl mәselelerding sheshimin tabudyng jolyn izdedi.  60 jyl búryn Halyq Respublikasy qúrylghannan beri, etnikalyq sany az toptardyng kóptegen kadrlary dayyndaldy. Partiya men ýkimet tarapynan jyldar boyy oqu aghartu isi jýrgizilgennen keyin sayasattaghy qyzmetkerlerding kóbi sayasy senimdi adamdar boldy. Jogharyda atalyp ketken әleumettik mәseleler men etnikalyq aimaqtardaghy qaqtyghystargha kezikkende, olar jalpy situasiyagha sýiene otyryp, shiyelenisterdi sheshe alady. Sonymen qatar olar qalalyq seperatistterge qarsy batyl júmys jasaydy. Alayda atalghan qarama qayshylyqtardy «últtyq mýdde» túrghysynan qarastyryp, keybir әleumettik qamtu, júmyspen qamtu jәne «etnikalyq mәleleler» men resurstardy ýlestiru, әleumettik damu sekildi problemalardy sayasilandyryp týsindiretinder de bar. Biraq olar tek emosionaldy týrde «últtyq mýddelerdi» qorghap, últtyq mýddeler tolyghymen irgeli jәne úzaq merzimdi damumen janasatynyn esten shygharghan. Keybir jastar  jónsiz jarnamalardyng zardaby men zamanauy bilim beru men әkimshilik jýiesining tapshylyghy saldarynan, oqu oryndary men júmysqa túruda qiynshylyqtargha kezigedi. Ýkimetting barlyq júmysy shynymen de jasalghannan keyin jәne de etnikalyq az toptardyng qúqyqtary men mýddeleri nәtiyjeli týrde qorghalghan kezde, búl mәseleler sheshilui mýmkin. Sonymen qatar kópúltty memleketting negizgi etnikalyq toptaryn «últtandyru» elding kýireuining negizgi sebepterining biri ekendigin úmytpauymyz qajet.  Kenes Ýkimetin qúlatudaghy birinshi jaqtasy Resey Federasiyasy boldy, dәlirek aitsaq: Resey parlamenti alghash ret qabyldaghan «Egemendik turaly deklarasiya» «barlyq respublikalardyng últtyq qozghalys erekshelikterin ózgertti».  Hani últyndaghy «Hanidyq últtandyru» men onyng Qytaydaghy etnikalyq  qatynasyna degen ziyany últtyq qayshylyqtardy kýsheytedi, jәne onyng zardaby saldarynan etnikalyq shiyelenisterge, nәtiyjesinde memeleketting kýireuine soqtyruy mýmkin. Konstitusiyada aitylghanÝlken últtandyru, negizinen ýlken Hanidyq últtandyru sayasatyna qarsy túru qazirgi tanda erekshe eskertuge iye.

1. QHR alghashqy jyldarnydaghy etnikalyq qatynastardyng ózgerui. Alpys jyl búryn Qytay Halyq Respublikasy qúrylghannan beri Qytaydaghy jalpy etnikalyq qatynastar negizinen jarasymdy boldy. Búl Qytaydyng negizgi últtyq sharttary (eki myng jyldan astam tarihty birigui, shiyrek etnikalyq integrasiya) men sayasatyn (ortalyq ýkimetting etnikalyq sany az toptaryna kómek pen jenildik sayasaty) jýzege asyru nәtiyjesine baylanysty. «Almastyru» - әleumettik qúrylym men әleumettik qaqtyghystar damuyn әleumettik jәne demografiyalyq túrghyda saraptama jýrgizudegi manyzdy perspektiva. Etnikalyq sany az toptar partiyalarynyng aimaghynda jýrgizilgen «Jer reformasy» men «Demokratiyalyq reformanyn» alghashqy kýnderinen bastap Kommunisttik partiya men ortalyq ýkimet atynan etniyekalyq sany az toptargha azat etilgen, bos jerler berildi. Býgin biz Tiybet pen Shynjandaghy 70 jastan asqan tiybet jәne úighyr aqsaqaldarymen әngimelesip otyrmyz. «Jer reformasy» jayly olardyng eske týsirui men Mao tóraghasyna degen, ortalyq ýkimetke degen sezimderi әli de tanghaldyrady. Sonymen qatar 1950 jylghy etnikalyq sany az toptar aimaghyna enbek etuge kelgen hani últynyng halyqqa qyzmeti, sayasy qasiyeti men ýlgisi de sol kezdegi elding birligin nyghaytqan  myqty baylanys boldy.  Alayda «Mәdeny tónkeristi tolyghymen teriske shygharu» sayasaty men 1980-shy jyldardaghy  «reformalar men ashyqtyq» sayasaty jýzege asqaly beri kommunisttik iydeologiya әseri tómendey bastady. Ásirese «mәdeny tónkeris» kezinde әdiletsiz jәne jalghan ister men ghibadathanalardyng qirauy arqyly olar ortalyq ýkimetke degen әserli sezim qaldyra almady, al qazirgi tanda olargha júmysqa túru men ómir sýru óte qiyn. Qytay tili dengeyining tómendiginen jәne kәsiptik daghdysy nashar bolghandyqtan, olar kóp jaghdayda diskriminasiyagha úshyrap jәne de hanidyq migranttar men materiktik hanidyqtarmen bәsekelestikten shyghyp qalady. Adamdardyng etnikalyq sany az toptargha degen qarym-qatynas mәselesi men últtyq kedergiler qosylyp kelip batys aimaghyndaghy etnikalyq qatynastardy odan sayyn ushyqtyra týsiredi. Qazirgi tandaghy Qytay eli kadrlary sayasy qasiyeti men halyqqa qyzmet etu ruhy qalyptasqan 1950-shi jyldardaghy revolusiyalyq soghysqa dayyndyqtan ótken kadrlargha eshqanday qatysy joq. Qytay Halyq Respublikasy qúrylghaly 60 jyl ishinde etnikalyq sany az toptar men hani kadraly «úrpaqtyng janghyruy» fenomenin bastan keshirdi. 1950- jyldary ýkimet pen eteikalyq sany az toptar arasynda qabyldanghan dәstýrli emosionaldy baylanystar da endi ózgerui mýmkin. Azat etuding alghashqy kýnderi etnikalyq istermen ainalysqan keybir eski joldastarym, qazirgi Qytaydaghy etnikalyq qatynastar әldeqayda jaqsy boluy tiyis dep oilaydy. Jas shamasyna baylanysty songhy 20 jylda jeke jappay әleumettik saualnama jýrgizu mýmkindigi bolmady.Olar ýshin jyldyng qorytyndysy men qaldyrghan әserin saqtau qalypty jaghday. Sonymen qatar, markstik-lenindik últtar teoriyasyn búrynnan mengergen jәne nasihattaghan keybir ghalymdar bilim jýielereining shekteuliliginen, songhy jiyrma jylda tómengi etnikalyq qatynastardyng ózgerisi men múhittyng arghy jaghyndaghy últshyldyq pen etnikalyq qatynastardyng jetistigin bile bermeydi. Markstik-lenindik etnikalyq toptar teoriyasyn da týsinu óte onay.

2. Basqa kópetnikalyq / etnikalyq elderdegi «etnikalyq qúrylym» tәjiriybesin salystyru. Bәrimizge mәlim, AQSh jәne Ýndistan sekildi basqa da әlem elderinde de kóptegen týrli nәsilder,últtar men etnikalyq toptar bar, biraq olar týrli diny jәne tildik toptargha iye, degenmen olar búl toptardy «etnikalyq toptar» dep atap, «mәdeny pluralizmdi» saqtap qalu ýshin, «eldi qúru» -- barlyq toptardy bir elge biriktiru maqsatyn iske asyruda. Etnikalyq sany az toptardyng mәdeny erekshelikteri men dәstýrlerin damytu qajet. Azamattyq konstitusiya men azamattyq qúqyqta aitylghanday, býkil qytay halqynyng ortaq ereksheligi ol – «etnikalyq top» emes, «últ». Alayda nәsider men etnikalyq toptar arasyndaghy aiyrmashylyq negizinen mәdeny aiyrmashylyq retinde qarastyrylady.  Etnikalyq toptardyng ózderining airyqsha sayasy qúqyqtary bar. Afro-amerikandyq azamattyq qúqyq jolyndaghy qozghalystyng liyderi, Martin Luter King ózining «Mening armanym bar» atty ataqty bayandamasynda qara nәsildilermen qarym qatynas ornatqany qandayda bir «artyqshylyqty sayasat» nemese airyqshalylyq emes, búq shynymen de aq nәsilderdikindey ahamattyq teng qúqyqtyq.  AQSh azamattyghy negizinde sayasy biregeylikti qalyptastyrudy etnikalyq qatynasty «qoldan jasau» iydeyasy retinde qarastyrsa bolady. Degenmen Qúrama Shtattarynda nәsildik qaqtyghystar tarihta onsha qatty bolmasa da, aqiqatynda qara nәsilderding jalpy jaghdaylary aitarlyqtay oidaghyday emes. Alayda nәsildik tendikting belsendi týrde jetekshiligi men azamattyqqa basymdylyq beruding arqasynda nәsildik tensizdik pen diskriminasiya birtindep әlsireude.  Dәl osy sekildi Ýndistan tәuelsizdigin alghannan keyin, premier-ministr Neru týrli toptar arasyndaghy konstitusiyanyn, tildin, dinning jәne kastalardyng aiyrmashylyghyna baylanysty bolatyn shiyelenisterdi azaytudyng jәne de «ýndi últyn» qalyptastyrudyng jolynda enbek etti.

Nәsildik jәne etnikalyq toptar aiyrmashylyghyn «qayta qalyptastyru» iydeyasy nәsildik shiyelenister men sayasy qaqtyghystardy aldynalu AQSh men Ýndistanda nәtiyjeli jetistikter kórsetkendikten, ony «kópúltty» Qytaydyng da zertteuine túrarlyq. Dәs osy oimen men Qytaydaghy etnikalyq demarkasiya men etnikalyq sayasatty «qayta qalyptastyrudy», yaghny «sayasilandyrudy» úsynamyn.  «Qytay últy» konsepsiyasyn saqtap, «qytay últy», «Etnikalyq qúrylys» pen «qytay últyn» qayta jariyalaudy, sonymen qosa 56 «últtardy» «etnikalyq toptar» retinde qúrudy úsynamyn.  Osynday konsepsiyalar shiyreginde qytaylyqtardyng «últtyq sana-sezimi» nyghaya týspek. Mening oiymsha, Qytaydaghy barlyq etnikalyq toptardyng ózara bir-birin moyyndap, әlem elderimen qatar bәsekege qabiletti bolu ýshin,barlyghy bir etnikalyq top  qytay últy retinde birigui tiyis.  Búl prosesste ózining dәstýrlerin saqtap qalghan keybir toptar «azamattyq elderdin» zamanauy azamatynay ainalady. Olar búrynnan aq ózderin «etnikalyq toptargha» jatatynyn moyyndaghan, etnikalyq sany az toptardyng kadrlary men ziyatkerleri. Sonday aq týsinu pen beyimdelu prosessteri qajet. Búl úzaq әri sabyrly tarihy damu bolatyny sózsiz. Qytaydyng etnikalyq mәselelerin memleket pen últqa degen óte jauapty qatynas retinde oilauymyz kerek pe? Eng aldymen, maqalanyng basynda memleketti bóluding qajetti ýsh alghysharttary men elementterin atap kettik. Bizding Resey men Qytaydy talqylauymyz ben saraptamamyzdyng kómegimen, eki el kóptegen ghasyrlar boyy «últtyq qúrylysta» ómir sýrdi. Patshalyq Resey jәne Kenestik dәuirdegi Resey ýshin bizde ýsh kezeng bar – Qytaydaghy Sin dinastiyasynyng sony, Qytay Respublikasy jәne Qytay Halyq Respublikasy. Árbir kezenning óz sharyqtau shegi men qúldyrau sәtteri boldy. Keybir konstitusiyalyq erejeler (kenestik konstitusiya respublikalargha tәuelsizdik alu qúqyghyn beredi) men memlekettik jýiedegi ( Kene Ýkimetindegi toptar — respublika, al Qytaydaghy toptra – «aymaqtyq últtyq avtonomiya») resmy aiyrmashylyqtarynan basqa, etnikalyq toptar arasyndaghy qatynas boyynsha qyzmette negizgi týsinikter, logika men júmys isteu tәsilderi boyynsha Kenes Odaghy men Jana Qytay arasynda aitarlyqtay aiyrmashylyq joq.  1991 jyly kenetten Kenes Odaghynyng kýireui belgili tarihy fakt. Kelesi fakt, búny eshqanday ghalym aldyn ala boljap bile almady.Eger búryn kenestik ghalymdar Kenes Odaghynyng qúlauy mýmkindigi jayly aitsa, «negizsiz» dep aiyptaugha bolghan, búl ekinshi fakt. Kenestik liyderlerding etnikalyq mәselelerdi sheshudegi senimdiligin eske týsireyik. 1961 jyly KOKP  XXII sezdinde Hrushev  «Kenes Odaghynda ortaq erekshelikteri bar, týrli últtardan qúrylghan tarihy qauym, kenestik halyq qalyptasty»dedi. 1972 jyly Brejnev «kenestik últtar mәselesi tolyghymen sheshildi» dep jariyalady. Gorbachev 1987 jyly « Eger bizding etnikalyq mәseleni sheshpese, zamanauy Kenes Odaghy bolmas edi. Kenes Odaghy – shyndyghynda adamzat tarihyndaghy órkeniyetting jalghyz ýlgisi» degen bolatyn.

Endi Kenes Odaghynyng bastan keshkeni Qytaygha da kelmeuine kim kepil?  Eger biz Qytaydyng «últyna»  ózgerister engizbesek, biz bәribir «memleketti qúrudyn» negizi retinde qarastyrylatyn 56 «últ» úghymyn ústanamyz.  «Últtyq elitalardy» qayta qalyptastyru ýshin, etnikalyq sany az toptarghy bilim berip, olardyng últtyq sana-sezimin damytyp, jәne de әrdayym etnikalyq aimaqtyq avtonomiyalardyng jýiesin kýsheytip otyru qajet.

Kenes Odaghynyng ghalymdary, әsirese etnikalyq mәselelerdi zertteytin ghalymdar, keybir jauapkershilikti óz moynyna alu kerek dep oilaymyn. Olar әzir qoghamdyq úiymdardy jetildirgenshe, últtyq kadrlarmen jәne búqara halyqpen sóilskenshe, olar biylik pen resurstardy bólu túrghysynan mәseleni, ekonomikalyq tensizdik, til sayasaty, әrtýrli etnikalyq toptardyng arasynda mәdeny jәne diny aiyrmashylyqtaryn kóre  almaydy, sonymen qatar kóshi-qon, aralas neke jәne túrmys jaghdayynda etnosaralyq kedergiler men qaqtyghystar bar ekenin kórmeu mýmkin emes jәne búl kedergiler men qarama-qayshylyqtardyng jinaqtalyp , terendetilip jatyr. Alayda, Kenes Odaghynyng sayasy jýiesining shenberinde  olar «resmy ústanymgha» jәne etnikalyq mәseleler boyynsha Kenes akademiyasynda újymdyq mindetterding búzyluyna әkelip soqtyrghan ózderining jeke qauipsizdigi men algha jyljuyna baylanysty, ýkimetting resmy diskursynan shettetildi. Tipti Gorbachevting ózi de, «KPSS Ortalyq Komiytetining Plenaumdegi bayandamasy» kezinde ol kenestik últtyq teoriyany qatal syngha aldy: «Bizding teoriyalyq qoghamymyz etnikalyq qarym-qatynas tәjiriybesine ýlken qaryz. men múnda últtyq damu satysymen ýilesetin etnikalyq sayasattardy tolyghymen zerttemeytin keybir mәseleler eskermeymin. Últtyq damu satysymen ýilesetin etnikalyq sayasatqa qatysty keybir mәselelerdi jetkilikti týrde zerdeleu ekenin aityp otyrmyn. Joldastar, keybir әleumettanushylar etnikalyq qatynastardyng naqty qúbylystary boyynsha obektivti zertteuler jýrgizbeydi jәne naqty әleumettik-ekonomikalyq prosester men ruhany ýderisterde keybir óte kýrdeli jәne shynymen qayshylyqty qúbylystargha taldau jasalynbaydy. Búl әigili fakt, biz úzaq jyldar boyy birdey danqpen jazylghan esse jaza beremiz, búl ghylymy maqalalar emes, jaqsy tosttar. Kenes Odaghyn zertteytin qytaylyq ghalym: «Búl jýiening eng naqty sipaty – jauapkershilikti eshkim óz moynyna alugha batyly jetpeydi,  jәne úzaq merzimdi nazargha almaydy». Býkil kenestik burokratiyadaghy adamdar «Men ólgennen keyin maghan dese topang su qaptasyn degendi ústandy. Olar eshqashan aldynghylar ekken aghashtyng kólenkesinde keyingiler rahattanyp jatsyn dep oilaghan joq» Stalinning jasaghan últtyq zúlymnyn  jemisi «ystyq shúnqyr» «etnikalyq sayasatqa baylanysty» barlyq nәrselerge «allergiya» payda bolghangha deyin bolyp qala beredi. Burokratiyanyng birtútas tәjiriybesi - ony ainalyp ótuge, ony ózgertpeuge, eski aqshalardy qorghaugha, jibekten jasalaghan qara qalpaqty saqtaugha arnalghan.Ótken ghasyrdyng 70 jyldardaghy aitylghan pikir: «Kenes Odaghy sosialistik, últaralyq kelisim men tendikti damytyp jatyr».正是由于苏联的民族理论界长期以来回避现实社会中的民族矛盾,采取明哲保身的态度,唯上,唯书,只会附和官方话语,这就使得苏联领导人和整个苏联社会对本国民族问题的潜在实质和演变趋势完全没有察觉,处于麻木不仁、混混厄厄的状态。 Últshyldyq tolqyny bet- bet jýzdeskende, ýrey men әlsizdik tuyndauy tanghararlyq emes. 1990 jyly Gorbachev: «Biz osy mәselening (últtyq mәseleler) manyzdylyghyn týsinbedik, jәne osy kezenning qauipin kóre almadyq, ...... biz bolghan iske dayyn bolmadyq» dep moyyndady ( 3 shilde 1990 «Pravda»).  Ol tym kesh ekenin týsindi, biraq kóptegen professorlar men ghalymdar Kenes ýkimeti tarapynan qoldau tapty. Olar búghan deyin ne istedi? Kenes ýkimetining resmy ydyraudan búryn Kenes Odaghynyng etnikalyq qatynastary tolyghymen sheshilgenin aitqan edi.Bizding elimizding resmy diskursy «Qytaydaghy etnikalyq qatynastar әlemdegi eng jaqsy sheshim» dep úzaq uaqyt boyy aityp kelge, tipti 2009 jyly Ýrimshide bolghan Siuu oqighasy «últtyq mәsele emes» dep kóndirgen. Búl Kenes Odaghy ydyraghangha deyin aitylghan resmy sózderin eske salady, sol kezde kenes basshylary marksizm-leninizmning últtyq teoriyasyn saqtaugha jәne Sovet Odaghynyng Kommunistik partiyasynyng últtyq jetistikterin qorghaugha degen senimdiliginde senimdi boldy. Songhy jyldary bizding elimizding kóptegen etnologiyalyq ýiirmeleri bizding elimizding teoriyasy men tәjiriybesin qayta qarau turaly mening úsynysyma jauap retinde kóptegen syny maqalalar jariyalady. Shyn mәninde, búl jyl tәjiriybesin joqqa shygharu ghana emes, sonymen qatar Halyq Respublikasynyng negizi qalanghan sәtten bastap últtyq teoriya men tәjiriybe turaly oilanudy úsynylghan edi. Jana Qytaydyng qúryluynan bastap, sol uaqyttyng sharasyz tandauy retinde, Qytay ýkimeti Kenes Odaghyn SSSR-di kóptegen salalardy zertteuge arnalghan múghalim retinde qoldandy, 1950 jyldary auyldyq jerlerdi újymdastyru jәne qalalyq ekonomikany últtandyrudy joqqa shyghara almaytynymyz siyaqty, Kenes Odaghyn, sol kezdegi sәtti týrde kóringen bir qúrylys pen damu joly bolyp sanaghanymyzdy joqqa shyghara almaymyz. Degenmen uaqyt pen qoghamnyng damuymen jaghday ózgerdi, Qytay óz jýieleri men sayasattaryn uaqytynda týzetip, auyldyq jerlerde sharuashylyq kelisim-shart jýiesin jәne qalalardaghy әrtaraptandyrylghan menshikke yqpal etti, búl týzetuler Qytaydyng әleumettik-ekonomikalyq sayasatynyng damuyna yqpal etti. 30 jyldyq ashyq esik reformasynan keyin, songhy 30 jyldyq tәjiriybege qarsy túrugha qajeti joq, alghashqy 30 jyldar Qytaydyng últtyq jaghdayyndaghy sosializm qúrylysyn zertteuding qúndy tәjiriybesi retinde qalady. Sonymen qatar, últtyq mәselelerge de qatysty. Býgin biz «refleksiyany» úsynamyz jәne ótken júmystardy joqqa shygharmaymyz. Biz tarihty tolyghymen qúrmetteymiz, biraq biz shyndyqty elemeuimiz kerek. Eger 60 jyl búryn salynghan etnikalyq teoriyalar Qytaydaghy etnikalyq toptardyng arasyndaghy qarym-qatynastarda kezdesetin әrtýrli aghymdaghy problemalardy jaqsy týsindire almasa, nege biz «uaqytty algha jyljytyp» jәne «shyndyqty faktilerden izdeymiz» degen ústanymdy qabyldamaymyz? Etnikalyq teoriya men praktika turaly oilanu kerek pe? Eger Qytay eshqashan Kenes Odaghy ydyraghan bolashaqty kóre almaytynyna kepildik bere almasa, onda qazir Qytay halqy arasyndaghy qarym-qatynastarda kezdesetin problemalardy talqylayyq, sonday-aq elimiz joyylghangha deyin Kenes akademiyasyndaghy birneshe mәrte «újymdyq afaziya» jaghdayyn úrlaudan aulaq bolugha tyrysamyz emes pe? Biz tolyqtay joyylmaytyn tәuekelder turaly oilanyp otyramyz, jәne biz is-әreketterimizde abay bolamyz, qanday qate bar?(三)Resey Federasiyasyndaghy «Últ ghimaratyndaghy» últtyng taratyluy turaly songhy oqighalar barlyq Kenester ýshin tamasha boldy. Alpys alty million adam óz halqynyng әkimshilik audandarynan tys jerde túrady, onyng ishinde 25 million orys, әrtýrli etnikalyq toptardyng mýsheleri shekaralar men aumaqtardy kóshiruge mәjbýr boldy, al elder arasyndaghy mýliktik daular osy jana elderdi alandatty. Al federaldyq jýiening (avtonomiyalyq respublikalardyn) ekinshi qabaty separatistik qozghalystardyng ekinshi tolqynyna jol ashty.Óitkeni «Kenestik sayasy jýiede nәsildik últshyldyq institusiyalandy, yaghny elding aumaghy men onyng barlyq túrghyndary nәsilderge ornalastyryldy. Sol jyly burjuazdyq aimaqtyq federasiyagha qarsy túrghan jalghyz dúrys federalizm boldy. Degenmen, Kenes Odaghynda qúrylghan federalizm osy nәsilshil últshyldyqtyng iydeologiyasy men psihologiyasyn qamtamasyz etti. Eger búl jaghday ózgermese, Resey kópúltty federaldy memleket retinde, kenestik qatelikterdi qaytalau mýmkin dep aitpaghan shyghar». Sondyqtan, Resey Federasiyasynyng tәuelsizdik alghannan keyingi kóshbasshylary aldynda túrghan eng ózekti mindet - Kenes Odaghynyng «últtyq teoriyasyn» ainaldyru jәne «Resey Federasiyasynyn» «últtyq qayta qúru» prosesin jana baghytta bastau. 1997 jyly Resey Federasiyasy 1934 jyly bastalghan últtyq jeke kuәlikte «últtyq qúramy» tanbasynyng mazmúnyn resmy týrde joydy. «Resey Federasiyasynyng qúrylghan sәtinen bastap, Reseyding sayasy tilinde birqatar ózgerister boldy. Múnda: «Reseyding birynghay azamaty», «últtyq azamat» jәne «sayasy últ» tújyrymdamasyn qúru jәne orys últy, tatar jәne basqa etnikalyq toptardy reseylik etnikalyq topqa jәne tatar etnikalyq topqa ainaldyrudy úsyndy. Basqasha aitqanda, Reseyding sayasy tilinde Resey kópúltty elden kóp últty halyqtardyn: últ-últtan túratyn birtútas orys últyna auysty. Putinning әkimshiligi kezinde birneshe mәrte «orys últ pen últtyn» qúryluyn birneshe ret shaqyrdy. 2000 jyly ózining saltanatty sózinde Putiyn: «Bizde ortaq otanymyz bar jәne biz - halyqpyz. Ózining 2004 jylghy ashylu sózinde ol bylay dedi: «Biz kóptegen iydeologiyalyq kedergilerdi enserip, bir últqa ainalamyz jәne birtindep birtútas últ qalyptastyra alamyz.» Putin últty «Reseyding últ halqyna» shaqyrdy. «Resey halqy» resmy sayasy tilding kýshti dәleli boldy, Medvedevting 2008 jyly preziydentting úlyqtau rәsimine qatysqanda: «Men tek orys últyna ant beremin» dep aitty. Songhy jyldary Resey Federasiyasynyng etnologiyalyq qoghamy Batys etnomәdeniyetining terminologiyalyq jýiesin qabyldady jәne negizinen Batys siyaqty terminologiyagha ie boldy.Negizgi ózgerister mynaday: Birinshiden, «etnostyq» jәne «etnikalyq etnostyq» úghymy qosyldy. Orys ghalymy «etnikalyq halyqtar« tildin, mәdeniyettin, tarihy taghdyrdyn, aimaqtyq jәne etnikalyq sәikestikterding ortaq maghynasyn bildiretin «mәdeni» qoghamdar ekenin týsindirdi. Ekinshiden, ol «últtyn» bastapqy týsinigin ózgertti jәne «sayasy últtyn» jәne «memlekettik últyn» maghynasyn atap ótti. Nәtiyjesinde Resey Federasiyasynyng 120 «últtary» (2002 jylghy sanaq nәtiyjeleri boyynshy) «etnikalyq halyqtar» boldy. Termin endi birtindep resmy jәne akademiyalyq ortada qoldanylyp keledi jәne birtindep búqaralyq aqparat qúraldarymen qabyldanady. Eng ýlken ózgerister: bastapqyda bolghan «orys halqy» «orys etnikalyq tobyna», bastapqy atalghan «tatar últy»  endi «tatar etnikalyq tobyna», al sheshen halqy «sheshen etnikalyq tobyna» ainaldy t.b.. Sonymen birge «últ» termiyni tek memlekettik últ týsiniginde, yaghny «Resey últy» degende ghana paydalanylady jәne Batysta «últtyn» tújyrymdamasyna tolyghymen sәikes keledi. Qazir reseylik ghalymdar kenestik dәuirdegi «kóp últty birtútas últ» siltemesin auystyru ýshin «kóp últty últtyq birlikti» qoldana bastady. Sonymen qatar, «Resey federaldy memleketting ýkimeti birtútas basshylyghyn kýsheytip, ónir ýshin ortalyq «vertikali» basqaru jýiesin qúrdy. El jeti aimaqqa bólinip, aimaqtyq ókildi jeke ózi taghayyndaydy. Audannyng bólinui Ishki ister bólimining bólimsheleri bar reseylik әskery bólimshelermen birdey sәikes keledi. Ortalyq ýkimet barlyq audandardaghy ortalyq budjetting jәne qarjylyq jaghdaydyng oryndaluyn baqylau ýshin auditorlyq ókilderdi tikeley jiberedi. Sonday-aq, halyq tandauymen tandalghan memlekettik biyleushilerdi, biylik jýrgizu ýshin preziydentting ózi taghayyndaydy. ... Parlamentterdegi barlyq sayasy partiyalar saylau nauqanynda ortalyq biylikting «tik» kóshbasshylyghyn qoldady. ... Últtyq avtonomdy organdar әkimshilik túrghydan әlsiredi jәne әkimshilik ónirlerding róli kýsheytildi. Búl sharalar Resey Federasiyasynyng ýkimeti «halyqtar», onyng «avtonomiyalyq respublikalary», «avtonomdy prefekturalar» men basqa aimaqtar arasyndaghy tiyisti qarym-qatynasty әlsiretuge tyrysatynyn jәne «etnikalyq halyqtar» «aumaqtyq sanasyn» taratynyn kórsetedi. «Birtútas Ressey» partiyasynyng kóshbasshysy jәne Tatarstan Respublikasy avtonomiyalyq aimaghynyng preziydenti internette «Kópólshemdi integrasiya» taqyrybynda maqalasyn shyghardy jәne birynghay últtyng qúrylysyn belsendi qoldady. Ol: «pluralizm» úrany federaldyq etnikalyq sayasattyng strategiyalyq kóshbasshysy bolugha tiyis. «Birtútas Resey» partiyasy búl úrandy qoldaydy, sebebi búl partiya platformasynyng filosofiyasyna jәne partiya júmysynyng ruhyna sәikes keledi » dep aitty. Resey Federasiyasynyng songhy jyldarda etnomika («últtyn» anyqtamasy), últtyq diskurs jýiesi jәne basqaru jýiesi boyynsha jýzege asyrghan manyzdy ózgeristeri sózsiz otandyq ghalymdardyng nazaryn audaruy kerek. (4) Qytay «últ» teoriyasy turaly oilanu kerek jәne onyng sayasatyn «aqyl-oydy bosatu jәne shyndyqty faktilerden izdeu» ruhynyng basshylyghymen týzetui kerek. Resmy til bilimi resmy til retinde tanymal bolghandyqtan, últtyq teoriya bizding últymyzdyng negizi qalanghannan keyin, tipti keybir qyzyghushylyq tudyrady. Búl resmy diskursqa qarsy túru kerek. Degenmen, uaqyt pen qogham ýnemi ózgerip otyrady. Lenin men Stalinning qúrghan Kenes Odaghy taratyldy. Biz aqyl-oydy bosatyp, shyndyqty faktilerden izdeymiz ghylymy pikirdi qoldap, uaqytpen birge jyljuymyz kerek. Sondyqtan, etnikalyq aimaqtardaghy әleumettik-ekonomikalyq ózgeristerdi zertteu arqyly barlyq etnikalyq toptardyng ózindik sana-sezimining evolusiyasyn taldap, olardy basqa elderdegi etnikalyq qatynastardyng teoriyalyq talqylaulary men sayasat tәjiriybelerimen salystyryp, tәjiriybe negizinde synaqtan ótkizu kerek. Últtyq teoriya jәne etnikalyq júmystyng tiyimdiligi Qytay Halyq Respublikasynyng qúrylghan sәtinen bastap bastaldy. Búl pikirtalas barysynda barlyq adamdar bir-birine eshqanday sayasy qalpaqsyz әr týrli pikir bildirui mýmkin, osylaysha konsensus birtindep tolyq jәne tereng ghylymy talqylaulargha qol jetkize alady jәne tiyisti teoriyalar men halyqtar birtindep jana iydeyalargha sәikes týzetiledi . Marksizm-leninizmning shyndyq ekendigininy sebebi, marksizm-leninizmning әleumettik praktikadan tuyndaghany jәne qoghamnyng shyndyqty týsindirip, algha jyljuymyzgha jol ashady degen faktisi. Keybir adamdar búl pikirlerdi shyndyq dep ataydy. 1949 jyldan keyin bizding elimizding kóptegen jýieleri men sayasaty Kenes Odaghynda zertteldi, ol halyqaralyq jaghdaydaghy basymdyqqa ie tarihy mәseleler boldy. Biz tónkeris pen qúrylysta agha úrpaq revolusionerlerding tәjiriybesin tolyqtay syilaymyz, biraq biz naqty mәselelerdi sheshe almaymyz, kerisinshe uaqytty damytugha jәne zamannyng damuyna sәikes jana әleumettik tәjiriybelerdi jýzege asyrugha tiyispiz. Is jýzinde biz Qytaydaghy etnikalyq toptar arasyndaghy qarym-qatynastardyng songhy oqighalaryn týsinip, etnikalyq azshylyq kadrlar men olardyng súraularyndaghy halyq turaly shynayy oi-pikirlerin týsinip, olardyng dauystaryn tyndap, etnikalyq azshylyqtardyng jalpy júrtshylyghyn qanaghattandyru joldaryn zerttep, sonymen birge últtyq birlikti jәne eldi nasihattauymyz kerek. 哪些观点群众愿意接受,哪些做法客观效果最好,这些都是只有通过工作的实践才能找到答案。Adamdar aldymen «Aqyl-oydy bosatu», «Shyndyqty faktilerden izdeniz», «Praktika»- búl shyndyqty tekseruge arnalghan jalghyz standart dep týsinedi. Eger qazirgi zamanghy halyqaralyq sayasatta jәne qazirgi zamanghy memlekettik konsepsiyada etnikalyq almasudy damytyp, sheteldik kýshterding aralasuymen eng basty «últshyldyq» tújyrymdamasyn ashyq talqylaytyn bolsaq, Qytaydyng dәuirindegi dәstýrli etnikalyq qatynastardyng joyylumen tanysyp, bizding eldegi últtyq qatynastar bolashaqta odan da kýrdeli әri nashar bolady. Eger Qytayda barlyq etnikalyq toptardyng bólinu oryn alynsa, onda olar  keyin «jenilgender» bolady. Al Yugoslaviya - eng tanghalarlyq mysaldardyng biri. Biz әrbir «últtyn» keng auqymynyng negizgi qyzyghushylyghy men úzaq merzimdi qyzyghushylyghy býkil qytaylyqtardyng mýddelerine sәikes keletinin týsinuimiz kerek. Tek qana «últ» teoriyasynda Qytayda «últ qúrylysynyn» jana shenberin qayta oilastyryp, 1,3 milliard adamdar «qytay últtyn» týpkilikti sebepter men jýielerden últtyq bólinuding kez-kelgen mýmkindigin joqqa shygharatyn negizgi top retinde qaraluy kerek. Búl Qytaydyng etnikalyq mәselelerining keleshegi. Bizding últtyq teoriya men negizgi jýiege qajetti týzetuler jasalmayynsha, әrdayym últtyq birlikting jaghdayy túraqsyz bolady. Sondyqtan ortalyq ýkimet sayasy jýiening kez-kelgen manyzdy reformasyna abay bolu kerek. Kýrdeli etnikalyq qatynastar jaghdayynda sayasy qayta qúrylymdaudyng ashyqtyghy Kenes Odaghynyng baqylanbaytyn oqighalaryn ashyp, kenestik kóshbasshylardyng kýtpegen jaghdayynyng búzyluyna әkeldi. Biz búl tarihy sabaqty este ústauymyz kerek.

Qytaydyng últaralyq qarym- qatynastaryn bolashaqta qalay jaqsartu qajet?

Qytaydyng etnikalyq qatynastaryn qalay rettestiru kerektigi turaly oy tolghasaq, búl mәseleni birneshe jaghynan zertteuge bolady.(1) Birtindep azamattardyng tolyq újymynyng «últ» týsinigining aiqynjaluyn rettestiru.

1. «Últ» termiynining tarihy shyghu tegi men tiyimdiligin talqylau jәne týsindiru. Qytay tarihyndaghy apiyn soghysynan bastap, Japon basqynshylyghyna qarsy soghysqa deyingi birqatar imperialistik agressiyalyq soghystarynyng tarihy prosesin biriktire kele, biz hani, mani, men, huey, szan sekildi etnostardyng «últ» atanuy imperalizmning týpki oiy ekendigin aiqyndauymyz qajet. Qazirgi azamattyq memleketting sayasy shenberinde jәne diskurs jýiesinde Qytaydyng «últ» úghymyn qytay últyna negizdele otyryp aiqyndau qajet.Býgingi tanda Qytay bolashaqtaghy «últ qúrudaghy» baghytyn aiqyndaytyn azamattyq jәne qúqyqtyq memleket qúruda. HH ghasyrdyng 50- jyldarynan bastap, Qytayda 56 últ ókilderi ajyratylady, ol Amerikanyng «etnikalyq tobymen» sәikestendiriledi (europalyq nәsildiler, qara nәsildiler, aziattyq tek, amerikalyq ýndister jәne t.b.), búl «etnikalyq toptardyn» ózin últtyq shyghu tegi, dәstýrli túraq jeri, dini sekildi faktorlardyng jergilikti jaghdaylardy eskere otyryp әreket etuge, erikti talaptargha sәikes, bolashaqta týrli toptardyng mәdeny erekshelikteri (tili, dini, salt- dәstýri jәne t.b.) men tarihy múralaryn (últtyng shyghu tegi, atamekeni jәne t.b.) beyneleytin «toptargha» ajyratugha bolady. Etnikalyq toptar arasyndaghy aiyrmashylyqtar- sayasy jaghday nemese qúqyqtyng mindetterdegi aiyrmashylyqtardan emes, mәdeny erekshelikter men tarihy múralardaghy aiyrmashylyqtardan tuyndaydy. Týrli dengeydegi toptardyng qalay bólinetindigine qaramastan, býgingi azamattyq memleket qyzmetkerlerining barlyghynda tolyq tenqúqyly azamattyghy bar, olar ortaq maqsatty kózdegen jәne ortaq bolashaghy bar bauyrlar. Memlekettik mekemelerding «últ sayasaty» bar kýshimen mәdeny erekshelikteri bar az últty halyqtardyng tenqúqyqtary men azamattyqtyq qúqyqqa negizdelgen sayasy jýiesi men basqaru josparyna layyqty boluy tiyis. Eskere ketetin jayt, qytay últynyng tarihy qalyptasqan 56 etnikalyq toby qauymdastyq retinde qalyptasqan, «qytay halqy» degenimiz hani últy emes, al «qytay halqynyng mәdeniyeti» hani últynyng mәdeniyeti emes, ol 56 últtyng әr ókilining dәstýrli mәdeniyetining biriktirilui ghana emes, barsha etnikalyq toptardyng úzaq tarihy kezende bir arnagha qosyluynyng nәtiyjesinde payda bolghan «pluralistik birtútas» erekshe mәdeniyet. «Qytay halqynyn» jәne «ýilesimdi» mәdeniyeti eng aldymen týrli faktorlardy ýilestiru men ózine tәn qasiyetterdi joghaltpauynda tanylady. Qytay halqynyng etnosaralyq mәdeny baylanystary, últaralyq neke, ekonomikalyq yntymaqtastyghynyng tarihy erte zamannan bastau alady, biraq imperializm әdeyi qytaydyng әr halqynyng aiyrmashylyqtaryn olardy «últ» retinde anyqtau ýshin izdedi, HH ghasyrdyng 50- jyldary «últty ajyratuda» da etnikalyq toptardyn  “异” izdedi jәne olardyng arasyndaghy «ortaq» elementterge mәn bermeuge tyrysty. Ne arheologiyalyq qazba júmystaryn jýrgizuge, ne halyq salt- dәstýrin zertteuge qaramastan, biz qytay halqynyng әr etnikalyq toptary arasyndaghy kóptegen mәdeny faktorlar men ýlgilerdi anyq bayqay alamyz, «pluralistik jaghynan birtútastyqtyng qúrylysyn kýsheytti», tek búrynda әr etnikalyq toptyng mәdeny ereksheligin izdestirude búl ortaq qasiyetterge mәn bermedi. Ony bolashaqta ghylymy ortalar men mәdeniyet salasyndaghy qyzmetkerler qyzyghushylyq tanytu men kulittau sferasyna eng basynan mәn beru kerek, qytay últy mәdeniyetting ortaq baziysi bar halyq, eger mәdeniyetti moyyndau basty negizge ainalmasa, sayasy moyyndau әlsiz әri úzaq ómir sýruge daghdysy bolmas edi.

2. Ortalyq ýkimet pen halyqtyng negizgi bóligin qúraushy top (hani últy) az últty halyqtargha shyn niyetimen qamkorlyq pen kómek kórsetui tiyis. Erte kezderden-aq hani últynyng halqynyng basymdylyghy, qonystanu aimaghy, bilimi men ekonomikalyq damu talaptary jaqsy bolghandyqtan, mekteptegi oqu qúraldarynda әr az últty halyqtar tobynyng tarihy, mәdeniyeti men qytay últynyng damuyna qosqan ýlesi óte az bayandalghan, әri últtar arasyndaghy aiyrmashylyghynyng negizi Darvin ilimining shenberinde týsindirude jatyr, sondyqtan hani últynyng bóligi men halqy arasynda jalpygha ortaq «ýlken últshyldyq» psihologiyasy men az últty halyqtardyng ne kóp, ne az boluyndaghy qate týsinistik pen diskriminasiya tuady. Búl kózqaras songhy jyldary kóship- qonatyn halyqtyng kópshiligi batys aimaqqa qonys audarghan song aiqyndala týsti,ol memlekettegi etnikalyq qatynastargha keri әserin tiygizdi. Til, bilim sharttary sekildi faktorlar әserinen, keybir az últty halyq mýsheleri auyl men qala qoghamyna kiru, teng qúqyq ýshin kýres pen mýmkindikti damytu kezinde kóptegen qiyndyqtar men kedergilerge tap boldy. Osylaysha zang erejelerindegi teng qúqyqtyqtan bólek etnikalyq halyqtyng negizin qúraytyn mýsheleri men týrli dengeydegi ýkimet az sandy últtargha hanizulargha qaraghanda kóbirek mahabbat pen jylulyq kórsetui tiyis, olar qamqor bolyp, kómek kórsetuge mindetti. Býgingi oy tolghauda biz qytay halqynyng «últ» týsinigin kýsheytuimiz qajet, biraq eger memleketting az últtar bóligining halqy ózining kýndelikti ómiri men damu prosessinde ishki oiyndaghy shynayy sezimnen bastap, ózin ýlken otbasynyng ishindegi naghyz bauyr sanamasa, onda az últty halyqtyng «últ» týsinigining úsynysyn, rettestiruin qalay әlsiretuin shyn mәninde dúrys sayasattyng әdisi biriktirushi kýsh әserine ie bolmauymen ghana qoymay, kerisinshe olarda kýmәn tudyruy mýmkin, keri әser tudyruy mýmkin, olar bar kýsh- jigerimen qorghaghan tәuelsizdik jaghdayy da qalypty qúbylys. Sondyqtan últ teoriyasy, jýiesi men sayasy rettestiruding manyzdy alghysharty- Qytay halqynyng negizgi tobyn qúraytyndar (Qytaydyng jalpy halqynyng 90%- nan kóp  mólsherdi hani últy qúraydy) men әrtýrli dengeydegi ýkimetter sana men qyzmettegi «úly hani últy» psihikasyna әli keldi, manyndaghy әr az últty halyqtargha, onyng ishinde ziyaly, oqushy, júmysshy sharua, mal sharuashylyghy qyzmetkerlerine alandaushylyq bildirip, kómek kórsetedi, olargha jan- jaqty kómek kórsetu, olar tap bolghan týrli qiyndyqtardy sheshude bar kýshimen kómek bildiredi, olardyng ózining dәstýrli mәdeniyeti men tilin saqtaugha degen yntasyna týsinistikpen qaraydy, diny senimi men túrmystyq әdet- ghúrpyn syilaydy, bir- birine degen qatynasy tendikte ózderin qamqor astyndaghylardyng ornyna qoyyp jәne shynayy qamqorlyq pen meyirimdilik kórsetedi. Hani últynyng dәstýri men aiqyn emes týsinik jaghynan diny senimdi alghanda, týrli sanattaghy ýkimet men haniszu halqy keybir az sandy últtar (szan últy, úighyr últy sekildi) diny senimine ýlken týsinistik pen shydamdylyq qatynasyndaghy qoldau bildiredi. Hani últy ortaq til qoghamynyng ókilderi bolghandyqtan, adamdardyng týrli ana tilderine nazar audarmaydy, oghan qosa kóp tildi qorshaghan ortada túratyn az sandy últtar halqynyng aldyndaghy qarsylyqta, olardyng mәdeniyette, bilimning damu baghytyndaghy arnayy súranysqa kónil qoymauy tiyis. 2010 jylghy «Ýkimet júmysynyng turaly bayandamasyndaghy» Venining sózine sýiensek, biz «az sandy últtar men audandardaghy týrli etnikalyq toptar halqyna otanymyzdyng barlyq otbasylarynyng jylulyghyn tolyghymen sezdiruimiz qajet», oghan qosa az sandy últtar men elitalargha osy ýlken otbasyda naghyz tendik pen abyroy lәzzatyn sezdirumiz qajet. Osylay ghana az sandy últtar sanasynda «qytay halqy» óz "ýii" retinde qabyldanady, «etnikalyq toptyn» tilektestigi ornyn qabyl etu jәne birtindep últtyng ýlken otbasyna birigedi. Búl qytay halqynyng qatynastaryn jaqsartu men rettestiruding eng manyzdy alghysharty, eger múny jýzege asyra almasa, sharasyz az sandy últtar elitasy men halqy hani últy men ortalyq ýkimetke kýmәn tuady.

3. Batys audandarynyng infraqúrylymyn jaqsartu, býgingi «etnikalyq top bólinu dengeyin» ózgertu. Qytaydyng batysyndaghy key audardaghy az sandy últtar halqynyng damu alghysharty men tabys kólemining jaghalaudaghy hani últy túryp jatqan audandardan aiqyn tómendigi, Qytaydyng ortaq qoghamynyng ekonomikalyq damyghan audandar aiyrmashylyghyn azaytu ýshin jәne memleket birtútastyghyn kýsheytu ýshin, «Batysty iygeru» jәne ortalyq pen shyghys audandardaghy provinsiyalar men qalalardyng Tiybet, Shynjang sekildi audandaryna kómegi óte qajet әri uaqytyly boldy. Biraq múnday kómek ortalyq ýkimet pen damyghan audandardyng ortalyqtan alys ornalasqan audandargha jauapkershilikpen qaraudy qajet etti, zamanauy últtyq memleket territoriyasyndaghy barsha azamattar birdey dengeydegi infraqúrylym men әleumettik qyzmetti qoldanyluy tiyis. Eger berilgen infraqúrylym men әleumettik qyzmet jýiesi belgilengen uaqyt ishindedayyndalmasa, Batys halqy memleketting tolyq qúqyly azamaty retinde Ortalyq ýkimetke sebebin aiqyndap berudi talap etuge qúqyly: «búl aimaq ta Qytay territoriyasy, biz barlyghymyz bir memleket azamattarymyz, onda nege teniz jaghalauyndghy aimaqtar men qalalardyng infraqúrylymy, әleumettik qyzmeti men jaghdayynyng jobasynyng dengeyi men batys aimaqtarda aiqyn aiyrmashylyq bar? Ýkimet osynday aiyrmashylyqtardy azaytu ýshin shynynda bar kýshin salady ma, joq pa?»  Osynday jaghynan týsindirgende, ortalyq pen teniz jaghalauy aimaghyndaghy provinsiyalar men qalalardyng Qytay batys bóliginde aitarlyqtay investisiyalary bar, sondyqtan batys bóliktegi az sandy últtar azamattary ortalyq ýkimettik apparat pen teniz  jaghalauyndaghy qala men provinsiyalargha «rizashylyghyn» bildiruding amalyn tabuy tiyis. Qytaydyng batysyndaghy halyq búl núsqagha niyet bilidirmedi. Halyq sanaghyn jýrgizu men ýkimetting statistikalyq mәlimetterine qaraghanda, Batys aimaqtaghy últtardyng keybiri bilim, qyzmet oblysy, mamandyghy, tabys qúrylysy sekildi jaghynan býkil memleketting ortasha dengeyimen salystyrghanda aiqyn aiyrmashylyq bar, batys jaqtaghy qogham ghylymy qatang «últtyq bólinis dengeyin» týsindiredi. Mysaly 2000 jyly szan últynyng alty jastan asqan «bilim almaghan» halqynyng sany 45.5% qúrady, hani últynyng 7.3%- nan әldeqayda asyp týsken; sol jyly úighyr halqynyng tabysynda «memlekettik mekemelerde, partiya úiymynda, óndiristik salada birlik jauapty adamdar 0.84 qúrady, hani últynyng 1.72% da az; 2008 jyly Shynjannyng Ontýstik aimaghy, Hotan, Qashghar aimaghyndaghy sharualar jylyna jan basyna shaqqandaghy taza tabysy 2070 yuaninan 2627 yuanigha deyin, sol jyly Tiybet avtonomiyalyq pudanynyng sharuasynyng taza tabysy 3176 yuanidi qúrady, Chjeszyan, Szyansu provinsiyalaryndaghy sharualardyng 9278 yuani men 7356 yuani taza tabysyna qaraghanda әldeqayda az ekendigi aiqyn bayqalady». Búl makroskopiyalyq týrding konstruktivti aiyrmashylyghy әleumettik tap qayshylyghy men etnikalyq top qatynasynyng qayta birge qosyluyna әkeledi, olar sózsiz últ aralyq týsinispeushilik pen qayshylyqty kýsheytedi, bolashaqta belgili bir uaqyt kezeninde mansap damuyn ýiretu arqyly, az sandy últtargha kadrlar dayarlau men Batys aimaqtaghy ekonomikalyq damuyn anaghúrlym tezdetu qajet.

4. Jenildik sayasat obiektilerining "últtan" "audangha" rettestirilui. Elding әleumettik qúrylysynda eleuli ózgerister oryn alghan son, xalyqtyng jekelegen toptaryna qoldau kórsetu ýshin (obiekt kóp sandy ne az sandy últ boluy mýmkin), belgili bir ótpeli kezende, ýkimet toptargha jenildik sayasatyn jýrgizui tiyis, búl toptardyng bilim beru salasynda, júmyspen qamtu men tabys aludaghy jaghdaylaryn ózgertu arqyly, qazirgi qoghamdyq iyerarxiyalyq qúrylysty rettesturudegi maqsatyna jetedi. Biraq qazirgi azamattyq qogham prisiypi túrghysynan qaraghanda, búl aqyrynda teng emes sayasat, әri kóp sandy últtardyng úzaq uaqyt boyy qabyldauy mýmkin emes sayasat, reseylikterding Kenestik jýiege kelispeushilik bildirgendigining mәni de osynda. Kóptegen sheteldik zertteuler top kómegimen obiektige jenildik sayasatyn jýrgizu týrli top mýshelerinde týsinispeushilik pen qarama- qayshylyq tudyratyndyghyn kuәlandyrady, aimaqtyq kómek kórsetu sayasatynyng ornyna etnikalyq topqa jenildik jasau sayasatyn jýrgizu әleumettik túraqtylyq pen memleket birtútastyghyna keri әserin tiygizedi. Belgili bir aimaqty qoldanu últty jenildik sayasatynyng obiektisine ainaldyrudy bildirmeydi, jalpylap aitqanda, aimaqtyng damu sayasaty men investisiyalandyru xalyqtyng jenildik sayasatyna qaraghanda az sandy toptar qaqtyghysyn anaghúrlym azaytady. Qytay ýkimeti әr az sandy últtargha kóptegen baghyttarda jenildik jasap, olar memleket qúryluynan keyingi merzimde ong nәtiyje kórsetti, az sandy últtardyng bilim men biznes salasyndaghy damuy aitarlyqtay nәtiyje kórsetti, búl boluy tiyis nәtiyjeler. Biraq nazar audarugha túrarlyq jayt, memleket qúrylghannan keyingi jýzege asyrylghan últtyq jenildik sayasaty Josparly ekonomikalyq jýie qúramyndaghy sayasat,  óitkeni reformalardan keyin júmyspen qamtu, qarjylandyru jәne ózge de salalarda naryqtyq mexanizmnen әkimshilik basqarmasynyng josparly jýiesin almastyrdy. Shyndyghyna sayyp kelgende,  birqatar jenildik sayasaty is jýzinde bastapqy qarqyndylyghyn joghaltty, tipti jýie irgesi shayqalyp, әleumettik shartynan aiyrylghan atauy ghana qaldy. Dәl osy jana ózgeristerding sebebinen, biz az sandy últtardyng qarqyndy damuynyng jana jolyn oilap tabuymyz qajet. Demek, biz óz ótkenimiz ben syrtqy el tәjiriybesi negizinde jýzege asyrylghan jenildik sayasatynyng bolashaqtaghy balama tәsilin bar talpynysymyzben zerttep shygharuymyz qajet. Úzaq merzimdi damu tәjiriybesine sýiensek,  az sandy últtardyng bәsekelestikke qabilettiligin arttyru nәtiyjesinde ghana olardyng әleumettik iyerarxiyadaghy ornyn aitarlyqtay jaqsartugha bolady.  Oghan qosa az sandy últtardyng toptyq jenildik sayasatyn úzaq merzimde jýzege asyruda, az sandy últtardyng key bóliginde ózi- ózine degen senimdigiligi men ruxtyng teris әser etuine әrekettesedi, sayasatqa tәueldilik senimi artady, etnikalyq toptar iyerarxiyasy men toptar arasyndaghy tabys aiyrmashylyghyn joigha әrekettespeydi. Az sandy últtar damuyn memleket tarapynan qoldaudaghy balamasy retinde últty jenildik sayasaty obiektisi retinde sanaudan az sandy últ territoriyasynyng damymay qalghan aimaghynyng jenildik obiektisi retinde sanaugha bolady. Sonymen qatar úzaq uaqyt boyyna últ "mýddesi" jәne damu mýmkindigi sanalghan kózqarasty berilgen aimaqtaghy barsha últtardyng ortaq "mýddesi" men damu mýmkindigi retinde qarastyru, jergilikti xalyqtyng naqty qajettilikterin damu yadrosy dep sanap, qúrylys pen bilim salasynda qarjylandyrudy arttyru qajet, әleumettik qyzmet kórsetu sapasyn arttyru qajet, al júmyspen qamtudy rettestirip tabys kózining dengeyin kóteru qajet, teniz aimaqtary men Batys aimaqtyng territoriyalyq aiyrmashylyqtaryn azaytu týrli aimaqta túryp jatqan xalyqtyng tabys kózindegi aiyrmashylyqtardy ózgeriske әkeledi. Al memlekettik investisiyalar infraqúrylym men әleumettik qoghamdyq biznes salalaryna qúiyluy tiyis, batys aimaqtaghy az sandy últtar xalqynyng enbek ónimdiligi men bәsekelestikke qabilettiligin úlghaytudy basty maqsattyng biri retinde alu arqyly ghana últtar arasyndaghy "naghyz tendikke" qol jetkizuge kómegin tiygizedi. Últtyq kýmәndi tolyghymen joiy, últtyq týsinispeushilikti boldyrmau, etnikalyq toptar iyerarxiyasyn joidyng mýmkin alghysharty negizinde ghana toptar elitasy "últ" alatyn ornyn anyqtau mýmkindigi bar, sonda ghana olar ózderin "qytay últynyn" mýshesi ekendigin qabylday alady, sonymen qatar az sandy últtar toby óz mәdeny ereusheligin saqtay alady. (2) "Últ" pen " territoriya" arasynda qalyptasyp qalghan baylanysty әlsiretude jýzege asyrylghan avtonomiyalyq aimaq әreketi XX ghasyrdyng orta túsynda Qytaydyng az sandy últtardyng túrghylyqty aimaghy әkimshilik, ekonomikalyq, mәdeny jәne bilim berude әli de bir- birine qarama- qarsylyq alshaqtyq jaghdayyndaghy basqaru rejiyminde túr. Teniz jaghalauy aimaghynyng modernizasiyalanghan óndiristik sala,energoresurs óndirisi,  kólik óndirisi, xalyqaralyq sauda, qyzmet kórsetuine sәikes, Batys aimaqtaghy az sandy últ túryp jatqan aimaghyna taraluy men damuy, shyn mәninde avtonomiyalyq aimaq basqaru rejiymi ózgeriske úshyraydy. Dәstýrli taypalyq qoghamnyng jartylay jabyq, ózi- ózine tәueldi ekonomikalyq ýlgisining úzaq merzimge saqtaluy mýmkin emes, zamanauy memlekette shiykizat, kapital, kәsipkerlik, enbek, texnikalyq jәne basqarushy qyzmetkerler jartylay dayyn ónim men dayyn ónimder býkil memleket aimaghynda(tipti sauda kelisimining xalyqaralyq naryghynda) erkin jýrudi qajet etedi. Sondyqtan xani últy men az sandy últtar mýshelerining aimaghynda jýru qoghamdyq ekonomika damuynyng algha jyljuyn kórsetedi. Reformalar men ashyq esik sayasaty Qoldanysqa engizilgen sәtten bastap, memleketimizding Batys aimaqtarynda úzaq merzimdi qonystanghan halyqtary (tiybettikter, úighyrlar sekildi) da shyghys teniz aimaghy qalalaryna kóshi-qon ýrdisin bastady, búl ýrdis bolashaqta sózsiz jalghasty. Óniraralyq erkin qozghalys pen kóshi-qon arqyly az sandy últtar mýsheleri bolyp tabylatyn qyzmetkerler óz otbasy mýshelerimen birte-birte ózgerip, dәstýrli qonystanu modelining yadrosyna ainalady, osylaysha bolashaqta az sandy últtar ýshin elding kez kelgen aimaghyndaghy naryqqa kiru mýmkindigi beriledi, týrli jerding ekonomikanyng qúrylymyna ene alady, sondyqtan olar basqa últ mýshelerimen keninen baylanys nyghaytady, ózara mәdeny almasudy jaqsartady. Árbir últtyq azshylyq ókili berilgen últtyng qanday da bir ekonomikalyq merekesindegi artyqshylyghyna sәikes (mysaly qoghamdyq tamaqtandyru sekildi) býkil memlekt territoriyasyna ózin jetkilikti týrde kórsete alady jәne әr jerding jergilikti qoghamdastyghyna "kire" alady, osynday "kiru" merekesi arqasynda az sandy últtar xalqy ózining dәstýrli túrghyn jerinen bolashaqta birte- birte ketedi, sonda týrli xalyq túrghyndarynyng jergilikti xalyqpen qatynasy retteledi, birtindep dәstýrli qonys aimaghyna bólinu jýiesi ózgeredi, osylaysha az sandy últtar xalqynyng etnikalyq toptary ýshin territoriyany keneytu mýmkindigi tuady. AQSh- taghy azamattyq soghystan keyin, ontýstiktegi xalyqtyng negizin qúraghan qara nәsildiler soltnstik baghytta qonys audara bastady, aqyrynda qara nәsildi xalyq ýshin elding әr jerinde qonystanu mýmkindigi bar jana mekenderi payda boldy, osylaysha xalyq auylsharuashylyq pen fermalarda qyzmet atqarudan óndiris pen ónerkәsip, kólik pen qalalyq qyzmet kórsetuge auysty, búl geografiyalyq ornalasu men enbekshi kýsh qúrylysynda Amerikanyng nәsildik ózara baylanys qúruy men qara nәsildilerding qazirgi ekonomika salasyna enui ýlken tabys әkeldi. Osylay býkil memleketting enbek kýshining týrli mekenning enbek naryghynyng ózgeristerine onaylyqpen enuge jәne qayta biriguge mýmkindik beredi, әr jerdegi júmyspen qamtamasyz etudibasqaru men týrli óndiristik salalarda mamandardyng tabys dengeyin tenestiredi. Qazirgi memleketting azamattary qanday aimaqta ómir sýrip jatqandyghyna qaramastan, bilim talaptaryn qabyldap, әleumettik infraqúrylymdy jәne әleumettik materialdyq iygilikterdi qoldanyla alady, sonda shashamamen tendestirile otyryp, júmyspen qamtu mýmkindigine qol jetkizedi, әri enbekshilerding kiris dengeyi de teneledi. Sonda ghana el azamattary (qanday últ ókili bolmasyn) memleketting azamattyq moyyndaluy men adaldyghy ie bolady, búl qazirgi «últtyq qúrylys» pen azamattyq memleket qalyptastyrghan negiz. Modernizasiyany jan- jaqty qalyptastyrudaghyday Qytayding әr últynyng halqy birtindep kez kelgen aimaqta ómir sýru qrylysyn retteydi, dәstýrli aimaqtyq bólinis pen qala- auyl bólinisi mojelin ózgertedi. Ári búrynda últtyq avtonomiyalyq aimaqtyng tәueldi bolghan az sandy últtargha týrli kómek kórsetu sayasatynda da rettestiru jýrgizu qajet, memleketting býkil aimaghynda erkin kóship- qonuy arqyly jana jaghdaygha beyimdeu qajet.

Qolda bar últtyq kadrlardy dayyndau tәsilderin retteu, memlekettik daryndardy dayyndau

Últtyq sana-sezim adamdardyng otbasy, mektep pen qoghamnyng qarym-qatynasy men bilim berui barysynda iygeriledi. Ár últtyng balalarynyng bala-baqsha jәne mektep jasynda jaqsy aralasa aluy olardyng últtyq nanymdargha tótep berip, basqa últ ókilderimen qarym-qatynas pen seriktestik qúruynda oinaytyn manyzdylyghy zor. Sondyqtan Lenin bir kezderi mektepte oryn alghan últtyq segregasiyagha ashyq narazylyghyn bildirip, «últtar arasyndaghy әrtýrli bólekteushilikti joyyp, әr últ balalarynyng mektep qabyrghasynda birlesip tútasuy qajet» dep úsynghan bolatyn. 20-ghasyrdyng 50-60-jyldary AQSh-ta ótken «Azamattyq qúqyq qozghalysynyn» negizgi jetistikterining biri - bilim beru jýiesindegi nәsildik segregasiyany búzu bolyp tabylady. Arkanzas shtatynyng Litl-Rok qalasyndaghy jogharghy synyp mektebine qara nәsildi oqushylardy qabyldaugha bas tartu turaly Federaldy sottyng «konstitusiyagha qarsy» keletin sheshimin jýzege asyru maqsatynda AQSh Preziydenti birneshe qara nәsildi oqushylardyng mektep aulasynda jýruin mәjbýrli týrde qadaghalau ýshin federaldy әskerding 101 әue-desanttyq diviziyasyn júmyldyrghan edi. Osydan mekteptegi segregasiyany qoldaushy jýieni búzatyn qoghamdyq tótep berushi kýshterding qanshalyqty qiyndyqtarmen bettesip otyrghanyn kóruge bolady. Qytaydyng etnikalyq azshylyghy shoghyrlanghan birneshe aumaqtarda etnikalyq mektepke bólu jýiesi oryn alghan jәne bilim beru tilining praktikalyq týsinigi de qalyptasqan, alayda múnday jýie últaralyq qarym-qatynas pen baylanystyng damuyna keri әser tiygizedi. Eger jaghday bolyp jatsa, últaralyq mektepterding birlestik jýiesin birtindep taratu qajet.

Etnikalyq azshylyq ziyalylary әr etnikalyq halyq búqarasynda QHR últtarynyng tútastyghyn nyghayttyruda ýlken ról atqarady. Elimizding әr satyly ýkimetining etnikalyq azshylyqqa jatatyn qyzmetkeri de mektep bitirushileri qatarynan da iriktelip alynady. Bizding bilim beru jýiesi men ghylym jabdyqtamasy etnikalyq azshylyqtar ziyalylarynyn  «óz últynyng darynynan» «QHR últtyq darynyna» ainalu ýderisi qalaysha әr satyly mektepterding oqytuynan ótu arqyly ayaqtalmaq ekeni jayly qarastyruy kerek. Bastauysh mektepten bastalatyn últtyq mektepke bólushi jýieni birtindep joi – bir aspekti bolapy tabylady, al jalpy memlekettik bas uniyversiytetter sanaly týrde etnikalyq azshylyqtan shyqqan studentterdi oqugha qabyldaudy taratu degenimiz – kelesi bir manyzdy aspekt.

AQSh-tyng sayasi, ghylymi, ónerkәsip shenberlerining kóptegen basshy qyzmetkerleri eng ataqty uniyversiytet týlekteri bolyp tabylady. Mysaly, AQSh-tyng «Ayvy ligasy» etnikalyq azshylyq arasynan shyqqan studentterdi oqugha qabyldaugha ýlken manyz bóledi, Garvard uniyversiyteti bastaghan 6 «Ayviyding ataqty oqu oryndary» 2006-2009 jyldary aralyghynda әr jyl sayyn oqugha qabyldanghan etnikalyq azshylyqtan shyqqan student oqugha qabyldanghan jalpy studentter sanynyng 34%-dan 42 %-gha deyin ósken. 2006 jyly AQSh túrghyndarynyng jalpy sany arasynda aq emes týsti nәsil ókilderi 31%-dy qúraghan, basqasha aitqanda, búl ataqty oqu oryndaryna etnikalyq azshylyq studentterin oqugha qabyldaghan kezde jenildik sayasatyn qoldanuy qajet, osylaysha etnikalyq azshylyqtyng proporsiyasy túrghyndardyng jalpy sany proporsiyasynda neghúrlym joghary bolady. Dәl osy birneshe onjyldyq boyy qajyrly enbek etu arqasynda búl ataqty uniyversiytetter bir top etnikalyq azshylyqta ósip, ainalasyndaghy aq nәsildi ústaz-oqushylarmen birigip qoghamdyq jeli qúryp, AQSh-tyng ruhyn ishtey moyyndaghan. Olargha qogham endigәri «qara nәsildi daryndar» dep emes «AQSh daryndary» dep qaraydy. Aqyry, búr bir top etnikalyq azshylyq daryndary arasynan bir óte qabiletti, saylaudan ozyp shyqqan qara nәsildi el preziydenti atandy. Búl tarihta búryn somdy bolmaghan jaghday, degenmen búl songhy onjyldyqtar boyy Amerikalyq mekteptik bilim beru әsiree eng jogharghy uniyversiytetterding etnikalyq azshylyq  studentterin asa jigermen dayyndauynyng nәtiyjesi bolyp tabylady.

Salystyra ketsek, Qytaydyng Beyjin, Sinhua uniyversiytetteri jәne t.b. әigili oqu oryndaryyng etnikalyq azshylyq studentterdi oqugha qabyldap, dayyndap shygharu jaghyna osynday serpin jetispeydi. Statistikagha sәikes, Beyjing men Sinhua uniyversiytetteri songhy jyldary etnikalyq azshylyq studentterin oqugha qabyldau proporsiyasy 6-8% qúraghan. Osylaysha, Beyjing uniyversiyteti men Sinhua uniyversiyteti etnikalyq azshylyqtardan (tiybettikter, úighyrlar, mongholdar, t.b.) shyqqan memleket basqarushylaryn qashan oqytyp shyghara alady eken? Qytaydyng Bilim jәne ghylym ministri men ataqty uniyversiytetter basshylary búl mәsele jayly oilanyp kórdi me eken?  Eger biz әli de últtyq bilim beru jýiesi men últtyq oqu oryndarynyng QHR-dyng «memleket daryndaryn» emes, últtyq sana-sezimi myqty «últ daryndaryn» dayyndauyna sýiensek, búl elimizding últtyq yntymaqtastyghy men últtyq birligining negizi әlsiz ekenin bildiredi.

Sondyqtan da, әr satyly oqu oryndarynda últaralyq bólinushilikti joyyp, qazirgi «últtyq oqu oryndary» jýiesin rettep, Qytaydyng eng myqty unirsiytetterine etnikalyq azshylyq daryndaryn qabyldap, dayyndau serpinin kýsheytuimiz qajet. Olargha oqu ornynda birge oqityn studentter jelisi arasynda Hani últymen birdey «qoghamy kapital» aluyna, sayasy ortalyq biylik organdaryna ornalasuyna, olardyng tek qana óz etnikalyq tobynyng daryna ghana emes, naghyz «QHR últy» memlekettik daryny bolugha mýmkindik beru kerek. Búl keleshekte Qytay qoghamdyq ortadan tepkish kýshin joyatyn manyzdy strategiyalyq qadam bolmaq.

(4) Eldegi últaralyq qatynastardy jaqsartyp, mәseleni sheshu ýshin shara qoldanu qajet

Jogharyda atalghan negizgi iydeyalar men tiyisti sharalardy belsendi týrde jýzege asyru kezinde Batys bólikting әlsiz damyghan aumaqtaryndaghy etnikalyq azshylyqtyng negizgi últtarynyng materialdy jaghdayy mәselesin bar kýshpen jaqsartu qajet – eng bastysy júmyspen qamtamayz etu men tabys mólsherin kótermeleu mәseleleri. Ortalyq biylik organdary Tiybetten júmysqa alu isin birneshe onjyldyqta jýrgizip keledi, al Shynjannan júmysqa alu kýshi de bolashaqta endi ýlkeymek. Ortalyq biylik organy shekaralyq aimaqtardyng «sekirmeli damuy» arqyly últaralyq qatynastar mәselesin sheship jaqsartugha ýmittenedi. Búl bastama әriyne óte jaqsy, alayda nazar audarugha tiyisty eki punkt bar.

Birinshiden, kóptegen qarjy qorlary men joba investisiyalary Tiybet pen Shynjannyng infraqúrylymy, әleumettik qyzmet kórsetu dengeyin әriyne kórsetedi, biraq aiqyn týrde jergilikti tiybettikter men úighyr últy ókilderin júmysqa ornalastyryp jәne tabys mólsherin úlghayta almasa, búl jobalardyng әleumettik paydasy degenmen shekteuli bolyp qalady, eger Orta shyghys kәsipkerlikteri men Hani últynyng júmys kýshi búl jobalardy qolgha alu men enbek kýshine júmysqa aludy monopoliyalandyrsa, jergilikti últtardyq qarym-qatynasy nasharlauy da mýmkin.

Ekinshiden, ekonomikalyq damu men tabys mólsherin úlghaytu últaralyq mәseleni tolyqtay sheshe almaydy. Slovakiyanyng damu dengeyi Chehiyagha qaraghanda tómen, degenmen dәl osy Slovakiya Chehiyadan bólinip shyghyp óz elin qúrudy belsendi týrde talap etedi. Palestinalyq arabtar óz egemen elin qúru ýshin Izraili jýiesining qamtamasyz etip otyrghan jogharghy tabysty auqatty materialdyq jaghdaydan bas tartuda, últtyq mәsele retinde jeke sezim әdette materialdy paydagha qaraghanda basym bolady. Sondyqtan, halyqtyq materialdyq jaghdayyn jaqsartyp, tabys mólsherin úlghaytu egemen últtyq sana-sezim ýshin tuyndaghan bólinushilikti týbinen ózgerte almaydy. Sol sebepti, Tiybet pen Shynjannyng jergilikti etnikalyq azshylyqtarynyng júmysqa ornalasyp jәne tabys mólsheri úlghaytylsa da, búl etnikalyq azshylyq halyqtarynyng kónil bólip otyrghan materialdyq jaghday mәselesin sheshu degendi ghana bildiredi, alayda «últtyq» sana-sezimge qatysty mәdeniyet aiyrmashylyghy, últaralyq bólinushilik pen sayasy moyyndaushylyq jәne t.b. mәseleler týbinen sheshilgen joq,  al ekonomikalyq damu men tabys mólsherin úlghaytu búl aspektide «týpki shara qoldanu» emes, tek «ýstirtin shara qoldanu» bolyp tabylady.

Songhy jyldary Lhasa men Ýrimshide oryn alghan qatigez jaghdaylar ýlken masshtabtaghy «últtyq» bólinushilik pen materialdyq jaghday mәselesining qiylysuynan keyin payda boldy.  Sol sebepti jergilikti etnikalyq azshylyq halyqtarynyng júmysqa ornalasuy men túrmys jaghdayyn shynymen jaqsartu arqyly materialdyq jaghday men últ mәselesin bólek qaraugha bolady. Búnyng Tiybet pen Shynjannyng әleumettik túraqtylyghy ýshin jaghymdy ról oinaytyny sózsiz. Oghan qosa, birneshe adamdardyng terroristtik shabuyldardyng aldyn alu men kóshedegi zorlyq-zombylyq әreketterdi baqylau ýshin ýkimet qajetti polisiya kýshterin qoldauy kerek. Polisiya kýshterining kýshengi adamdardyng sózi men is-әreketterinde saqtyq qoldandyrghanymen, olardyng ishki týsinigi men sezimderin ózgerte almaydy. Eger «túraqtylyqty qoldau» barysynda adamdardyng negizgi mәdeniyet aiyrmashylyghy, diny is-әreketteri әleumettik túraqtylyqpen sanaly ne sanaly emes týrde bolsyn qaqtyghysatyn bolsa, memleketting kýshtik әser etu sharalary adamdardyng ishindegi keybir týsinikteri men sezimderin kýsheytui de mýmkin. Naghyz «túraqtylyqty qoldau» degenimiz adamdardyng ishki jan-dýniyesimen júmys isteu, olardy shyndyqty, óz pikirin aitugha batyldy etu, jәne osy kelispeushilikti dúrys sheship ne dәleldi sebepter arqyly adamdardyng narazylyghyn jong, adamdardyng memleketti moyyndauyn jәne halyq ómirining әdiletti, baqytty boluyn nyghaytu degendi bildiredi. Sondyqtan halyqtyng materialdyq jaghdayy jaqsardy, kóshedegi jaghday tynyshtalghan, jergilikti últ mәselesi sheshim tapty dep oilaugha bolmaydy. Búl mәsele jayly bizding óte aiqyn oilanuymyz qajet.

(5) Damu men dialektikalyq kózqaras arqyly últ daryndaryna qamqor bolu

Álemdegi barlyq zattar toqtausyz ózgeris prosessinde bolady, keybir jaghdaylarda obektiler ne adamdardyng kóz-qaras pozisiyalary olardyng ózderine qarsy baghyttaluy mýmkin. Últaralyq qarym-qatynastardy týsinu ýshin qarama-qarsylyqtar birligi men sapaly ózgeristi tudyratyn sandyq ózgeristing dialektikalyq oilauyn qoldanu qajet. 1989-jylgha deyin, Sovet Odaghy Respublikalarynyng etnikalyq azshylyqtan shyqqan basshylarynyng sózderin oqysanyz ne sóilesu barysynda olardan egemendik alghysy keleme dep súrasanyz, olardyng barlyghy berik týrde joqqa shygharyp, Sovet Odaghyn tolyqtay moyyndaytynyn bildiredi, oghan qosa búl degenimiz olardyng sol sәttegi bildirgen shynayy pozisiyasy men shynayy sózderining boluy óte mýmkin. Dәl osylaysha búl qúbylys Sovet Odaghynyng ishindegi ne syrtyndaghy sayasatkerleri men ghalymdaryn da janyldyrghan edi. Olar Sovet Odaghyndaghy últaralyq qarym-qatynastardyng tereng mәselesin týsinbegen, tipti KSRO-nyng qúlau qaupin de esh sezinbegen bolatyn.  Alayda, 1989 jyly KSRO-daghy jalpy jaghday ózgerdi, kóptegen adamdardyng pozisiyalary men kóz-qarastary da kenetten ózgere bastady. Olar birinen song biri partiyadan shyghyp, egemen el qúru tuynyng astyna kirdi. [4] Batystyq ghalymdardyng aituynsha, KSRO-nyng ydyrauy adamdardyng «mýmkin emes» dep oilauynan kópshilik moyyndaghan «sharasyz» degen kózqarasqa bir týn ishinde kenetten ózgergen.

Adamnyng kózqarasy nemese ústanymyn ózgerui, birghana sәtke baylanysty. Adamdar mektepjasynan bastap, qorshaghan ortadaghy qogham, toptar, halyqtar, elder negizindegi iydeyasyn qabyldaugha, jәne qorshaghan ortagha beyimdeluge, últtyq mekemeler men sayasattyng shenberinde óz minez-qúlqyn retteuge ýirene bastaghan. Mysaly, daladaghy kóshpeli elderdegi balalar «últ» jәne «memleket» tújyrymdamasyn tolyghymen onynaynalasyndaghy adamdardan qabyldaydy. Ýkimet pen mektepterdegi bilim manyzdy bolyp tabylady.  Ejelgi Qytaydaghy legisterding jýiege degen yqpaly múqiyat týrde taldanghan.Hani Fey - szy «扬权第八» - da eger memleket biyleushi qyzmetshilerdi basqara almasa,  qyzmetshiler birden «jolbarysqa» , al jolbarys búhara halyqqa» ainalady. Búghan ol biyleushini óltirip jete alady. Eger «qojayyn zanmen jýrse, ....... jolbarys adamgha ainalady». Biyleushige ziyan keltiretin «jolbarys» jәne oghan adal qyzmetshilerding ózgerui monarhtyng basshylyghyna tolyghymen baylanysty.  虽然这种观点是服务于古代帝王的统治权术,与现代社会的理念相去甚远,但是却深刻揭示了制度环境与人之间的互构作用,提醒我们不要把人们的观念看得过于僵化和难以改变,要多学一些辩证法。Sondyqtan, azshylyq elita jәne adamdardyng basshylyghy qanday baghyttadamitynyn halyqqa negizdelgen negizgi qogham jәne sayasat, onymen baylanysty memlekettik sayasatkerlerding jýieleuine baylanysty bolady. 人民共和国成立已经60年,如果说目前我国有些少数民族干部、知识分子和青年学生中有些狭隘的民族意识,这决不是他们自身生来就有的,而是在我们的学校和官方民族理论教育中培养出来的,因为他们是在我国各级学校接受的教育,在中国社会和政策环境中形成他们的世界观和民族观. Sondyqtan, eger birdene dúrys bolmasa, olargha jauapkershilik jýktelmeui kerek, kerisinshe, ýkimet bilim berudi basqarugha qalay jauapty ekenin tekserui kerek. Shyn mәninde, Qytayda keybir etnikalyq kóshbasshylardyng  Ortalyq  ýkimetke degen aitqan qúrmet pen sezim óte auyr boldy, keybir sózder әli kýnge deyin oqylady. Búl býgingi sheneunikterding sayasy pozisiyasy emes, shynayy ishki sezimderding óreskel kórinisi. Jana Qytaydyng qúryluynan beri sayasy nauqandar halyqtyng senimine núqsan keltirdi jәne shyndyqty aitugha batyldyqtaryn әlsiretti. Sondyqtan keybir etnikalyq azshylyqkadrlar men intelliygentterding sezimtal taqyryptaryndaghy eskertulerdi tolyq týsinu kerek.Revolusiyalyq soghys kezinde , Kommunistik partiya qorshaghan ortada aman qalumen sayasy kýshterdi basudy kózdegen oppozisiyalyq partiya bolghan. Sol kezderi búl partiya etnikalyq azshylyqtardyng júmysyn shydamdylyqpen týsinip, qoldau kórsetken. Múnday kishkentay aimaqta olar kóptegen kedeylerdin, ziyaly qauymdardyng jәne tipti etnikalyq azshylyqtardyng keybir basshylarynyng qoldauyn jәne yntymaqtastyghyn jenip aldy. Býgin, Kommunistik partiya ukimet basynda. Qyzyl Armiya, Segizinshi Baghyt Armiyasy jәne Jer reformasy jónindegi júmys toby siyaqty etnikalyq kadrlardy, intelliygentterdi, studentterdi, enbekshi-migranttarmen, fermerlermen jәne malshylarmen dostyq qarym-qatynasta bola alamyz ba?Keybir adamdar qatelikter nemese dúrys emes qylyqtar jasasa da,  zandy búzbaghansha deyin, olar negizinde bilim beru salasyna sýienu kerek.  Olar eshqanday sayasy tanbasha bermeu kerek, jәne adamdardy birlikti saqtaugha iyteru kerek.Biz qytay halqyny ýlken otbasy dep sanaymyz, al otbasy mýsheleri  bir-birine senim artuy jәne bir-birimen aqparat almasuy kerek. Qarym-qatynas dúrys emes bolsa, janjaldar órsheydi de , aghayyndylar úrysyp, әkesi men úly jaugha ainalady. Birge túratyn erli-zayyptylar, birte-birte ózara senim men seziminyghayady. Biraq  ózara tatulyq bolmaudyng sebebinen ,  úrys – keris tuyp, ajyrasuy kerek. 其实说到底,能否维护国家的统一,其核心就在于中华各族之间能不能以真心换真心,团结好各少数民族的精英和民众,不断巩固历史延续下来的兄弟情谊,互助互谅,共同繁荣,这才是决定中华民族能否在21世纪和平崛起的真正的软实力。(6) Sheteldik derjavalardyng yqpaly jәne aralasuy.  Kapitaldy elderding hristian dәstýrinde «birlikti baghalau» jәne «ózine qalamaghan nәrseni basqagha isteme» degen nәrse joq Olar ózderining qyzyghushylyghy men ýstemdiligi ýshin ózderining eski odaqtasynan bastaydy . AQSh preziydenti Vilison 1918 jyly «Últtyq ózin-ózi anyqtaudy» úsynudyng sebebi,   Amerika Qúrama Shtattarynyn  yqpaly aimaghan keneytu ýshin britan jәne fransuz otarlyrynyng tәuelsizdik qozghalysyna aitarlyqtay shabyttandyru. Bәsekelesterin qúrtu ýshin - Kenes Odaghy, Amerika Qúrama Shtattarynyng biyleushi jәne oppozisiyalyq partiyalardyng sayasy jәne mәdeny enu arqyly, Kenes  qoghamyn qamtyghan. Búl әskery qaqtyghystyng jәne yadrolyq bombanyng tejeluining qatang jaghy ghana emes, sonymen birge azghyrular men jeke diplomatiyany tartudyng júmsaq jaghy bar. Kenes Odaghy ydyraghannan keyin, búrynghy qarsylastar qaytajandanyp qúrylmas ýshin Varshava kelisimin búzghannan keyin NATO Ukraina jәne Gruziyay  mýsheligine kirudi kózdep shyghysqa qaray keneytilildi. Polishada jәne Chehiyada raketa qorghanys jýiesi qúrulu tiyis boldy. Sonymen qatar, búrynghy Kenes Odaghynyng elderinde «týsti revolusiya» seriyasyn úiymdastyryp, Reseyding «dissiydentterin» yntalandyrdy jәne Reseyding ómir sýru kenistigine kedergi keltirdi. Sodan keyin AQSh-tyng Latyn Amerikasyndaghy әreketterin, Iraktaghy jәne Aughanstandaghy soghys turaly oilap kóriniz, AQSh ýkimeti men «ýkimettik emes úiymdar» «últtyq mýdde» úranymen eshtene istey almaydy dep aitugha bolady. Búl tandauly josparda kóptegen kelispeushilikter boldy. Kenes Odaghynyng qayghy-qasireti XX ghasyrdaghy eng iri sayasy túlghalar  Gorbachev pen Elisin bolyp tabylatyn. Kenes Odaghy ydyraghannan keyin jәne úzaq uaqyt boyy Amerika Qúrama Shtattary men batys elderimen qabyldanghan qarsylasu taktikasyn múqiyat qadaghalap, taldanyz.Qytay kóshbasshylary men barlyq etnikalyq toptardyng qytaylyq ziyalylary ýshin búl qazirgi zamanghy aiqyn sayasy sabaq. Opium soghysy kezinde imperialisterding Qytaydy ydyratu jәne joy turaly kýshteri eshqashan toqtatylmaghan. Sin әuletining basqaratyn týrli taypalary «halyqtar» dep atalatyn kezden bastap olardyng etnikalyq elitalargha salynghan investisiyalary men Qytaydaghy bólinu eshqashan toqtatylghan joq. Qazirgi zamanghy azamattyqtyng maghynasyn jәne dәstýrli taypalyq tújyrymdamasyn tolyghymen tanymal etpegen ýshinshi elder ýshin әli de keng taralghan, búl elderdegi taypalyq jәne etnikalyq qaqtyghystardy jandandyru ýshin taypalyq mýddelerdi paydalanu batys elderinde keninen qoldanylatyn strategiya bolyp tabylady. Qytaydaghy olardyng qyzmeti eshqanday erekshelikke ie emes. Akademiyalyq almasu jәne ekonomikalyq qyzmet arqyly olar ýkimetting damuyna , qarsy shyghugha jәne Qytaydaghy «dissiydentterge» arnalghan halyqaralyq platforma beretin «azamattyq úiymdardy» qúrugha qarajat bólu ýshin senimdi túlghalar retinde әreket etedi. Resmy diplomatiyalyq oqighalar, Batys ýkimetining lauazymdy túlghalary «sahnagha qol alysyp, kórermender zalynda jau bolu». Olar Qytaydaghy etnikalyq azshylyqtardyng otandyq jәne sheteldik últshyldyq úiymdaryn qoldaugha jәne damytugha yntaly jәne «adam qúqyqtaryn qorghau», «azshylyqtargha qamqorlyq jasau», «dәstýrli mәdeniyetti qorghau» jәne «diny bostandyqty qorghau» sekildi qytaylyq úiymdardyng qoldauyna ie bolady. Búl is-sharalar songhy jyldary tanymal tәjiriybege ainaldy. Batystyq «iydeologiyalyq» negizgi BAQ әrdayym «kommunistik eldi» ózdiginen jauapkershilikten aiyrugha jәne ony búzugha mәjbýr boldy. Sonymen qatar  úzaq merzimdi perspektivada Qytaygha  baylanysty teris týsinik bar. ««Adam qúqyqtaryn qorghau» jәne «dәstýrli mәdeniyetti qorghau» úrandary  dúrys dep sanaugha bolady jәne qytay qoghamynyng damuynda da eskerilui kerek. Degenmen, eger búl úrandar AQSh pen basqa batys elderinen nemese batys BAQ-tarynan shyqsa, әsirese Kenes Odaghy ydyraghangha deyin olardyng qoyylymdaryn eskere otyryp, biz qytay halqy әli de qyraghylyq tanytuymyz kerek. Keybir Batys elderindegi qarapayym adamdar eldegi etnikalyq azshylyqtargha shynayy yqylaspen qaraydy, óitkeni olar qolaysyz toptardyng «adam qúqyghyna» jәne dәstýrli mәdeniyetterding qorghaluyna alandaydy, faktiler negizinde óz pikirlerin týzeydi. Degenmen, batys elderindegi ýkimet organdary, Qytaydy yqtimal jau nemese bәsekeles dep sanaytyn elder nemese sayasy kýshter Qytaydaghy «últtyq qaqtyghystardy» paydalanu ýshin «Tiybetting tәuelsizdigi» kartasyn jәne «Siniszyan tәuelsiz» kartasyn, «Tayvani tәuelsizdigi» kartasyn Qytaydyng jana ghasyrda kóteriluin qamtydy. Olar Qytay ýkimetimen qanday da bir mәmile jasaugha tura kelse, ózderining tәjiriybelik mýddeleri ýshin olar sauda-sattyq kezinde etnikalyq  toptarynan bas tartpaydy, aiyrbastau sharty retinde olardy «ýstelge» shygharady, Olar múny ótken uaqytta jasaghan [5]. «Mәngilik dos joq, tek mәngilik mýdde». Osy sәtte Qytaydaghy barlyq etnikalyq toptar men ziyaly qauymdar naqty týsinistikke ie boluy kerek. Qytay ekonomikasynyng kýshine jәne onyng eksportynyng kýshti ósuimen Qytay basqa elderding eksportyna jәne kapital aghyndaryna qysym jasaydy, sonyng nәtiyjesinde Qytaydyng halyqaralyq ortasy óte kýrdeli bolady. Aumaqtyq jәne aumaqtyq sular, halyqaralyq yqpal etu ýshin kóp jaqty bәsekelestik, sauda tengerimsizdiginen tuyndaytyn mýddeler qaqtyghystary jәne sheteldik resurstargha saudalasu, osy mәselelerding kóbisi Qytay men kórshi elderding beybit kýsheyip kele jatqandyghy kezinde de jalghasatyn bolady. AQSh-tyng mәdeny dәstýrlerining biri «jau» qúru qajettiligi ekenin úmytpanyz. Amerikandyq ghalym Hantington «órkeniyetter qaqtyghysy» dep anyq aitqan: «Ózimizdi bilip, motivasiyany tabu ýshin adamdar jaulargha múqtaj: biznes bәsekelester, tabysty qarsylastar jәne sayasy oppozisiya». Kenes Odaghy ydyraghannan keyin ol AQSh-tan iydeologiyalyq túrghydan erekshelenedi.  Sonymen birge, Qytaydyng halqy men ekonomikalyq kýshining sebebinen,  AQSh – pen qarsylasatyn mýmkindigi bar.对中国这个“假想敌”进行遏制和围堵,便成为美国两党共同的战略目标。Degenmen, ózderining «últtyq mýddelerin» eskere otyryp, Qytaygha kórshi basqa elder osy jaghdaydy damytugha baylanysty Qytaymen qarym-qatynastaryn sózsiz týzetedi.

CONY

Qazaq balasy

Abai.kz

0 pikir