Marhabat: Ámirhannyng ishinde Martin IYden ghana emes, Yukio Misima da ómir sýrdi
Mәdeniyet portaly «Qalamgerding jary» aidary boyynsha aqyn, әdebiyettanushy, synshy, audarmashy Ámirhan Balqybekting jary Marhabat Shoybekova súhbat jasady. Súhbat eki júptyng әuel bastaghy tanystyghynan bastap órbiydi.
– Marhabat apay, amansyz ba? Nemereli bolyp jatyr ekensiz, bauy berik bolsyn!
– Amanbyz, shýkir. Rahmet, Ásel. IYә, otbasymyzdaghy eng ýlken janalyqtyng biri nemereli bolyp, quanyp jatqan jayymyz bar. Alla nәrestemizdi ghúmyrly etsin!
– Siz qazaq әdebiyetine jasynday jarqyldap kelip, óz qoltanbasyn qashap qaldyrghan Ámirhan Balqybektey túlghanyng ómirlik serigi boldynyz. Qalamgerding jary boludyng salmaghy qanday?
– Shygharmashylyq adamynyng jary bolu onay dep aita almaymyn. Aqynnyng birde dana, birde bala bolatyn kezderi kóp bolady. Áyel adam sabyrlylyq, tózimdilik, shydamdylyq tanyta bilmese otbasynda týsinispeushilik boluy mýmkin. Sosyn qosaghynnyng qabaghyna qarap, onyng shygharmashylyghymen ainalysuyna mýmkindik jasamasang bolmaydy. Ámirhan minezdi jigit bolghanmen, meni renjitip alsa, qaytymy tez edi. Onday kezde men ýndemey asýidegi tirligimdi jasap jýrem. Jarty saghat óter-ótpesten kelip «Mәkishim menin» dep betimnen sýiip ketetin.
– Ózinizding bir súhbatynyzda Ámirhan aghamen «Parasat» jurnalynda qyzmet istep jýrgende tanystyq dep aitqanynyz bar eken. Bizding portaldyng oqyrmandaryna osy jayynda tolyghyraq aityp ótseniz...
– IYә, Ámirhanmen «Parasat» jurnalynda tanystyq. «Parasattan» búryn «Halyq Kongresi» degen gazette Qalihan agha Ysqaqovpen birge qyzmet istegenmin. Keyinnen ol kisi «Parasat» jurnalyna auysty da, meni sol jaqqa júmysqa shaqyrdy. Meni Ámirhanmen tanystyrghannan keyin, oghan aitqan eken «Osy qyz saghan әiel bolady» dep. Sol jyly Ámirhannyng alghashqy kitaby «Metamorfoza» jaryqqa shyqqan bolatyn. Maghan arnaghan ólenimen qoltanbasyn jazyp, kitabyn úsyndy. Ámirhannyng otty janary janymdy birden baurap aldy. Sol tanystyghymyz kóp úzamay ýlken mahabbatqa úlasty. Ekeumiz júmystan birge qaytatynbyz. Qansha jayau jýrsek te sharshamaytynbyz. Bir qyzyghy, ol maghan ertegi aityp beretin, ertegi ayaqtalghanda pәterge de jetip qalatynbyz. Sonymen oilasa kele, 8 nauryz meyramy qarsanynda bas qosatyn bop sheshtik.
– Qyzdarynyzdyng esimi Qasiyet. Erekshe esim. Ámirhan agha ózi qoydy ma? Qasiyet dýniyege kelgendegi aghanyng eng alghashqy әseri, kónil kýii qanday bolyp edi?
– Qasiyetting esimin atamyz qoyghan. Ámirhannyng әkesi. Ol kezde úyaly telefon degen joq. Auylmen poshta arqyly sóilesemiz. Biz túratyn pәterding iyelerimen qabyrghalas túrdyq. Auyldan atamyz jii habarlasyp, jaghdayymyzdy bilip túratyn. Bizge habarlasqanda, pәterimizding iyesi qabyrghany qatty-qatty soghyp belgi beredi. Sodan jýgirip baryp atamyzben sóilesetinbiz. Qasiyet tuylghanda da solay baylanysyp, esimin Qasiyet dep qoyamyz dedi. Ámirhan qyzyn menen búryn kórgen. Yaghni, bópeni anasyna emizuge әkelmes búryn, medbiykelerding tilin tauyp, ishke kirip, qyzyn kórip shyqqan eken. Sol kishkentay qyzyna arnaghan óleni:
Qyzym Qasiyetke
Kirgizetin kishkene ýiding qyzuyn,
Qyzym menin, kip-kishkentay qyzyghym.
Qazir sening byldyr qaqqan besigin,
Ashar erteng keng dýniyening esigin.
Aspan, kýndi óz kózinmen kórersin,
Jaratqannyng qúdiretin sezersin.
Oy oilarsyng úzaq týnge jatyp ap,
Ne bolmasa sol oilyny baqylap.
Tek әiteuir adal bolsang bolghany,
Osy boldy jan әkenning armany.
Jaghalaugha jýzgen janday jan sala,
Basy qatty oi-qiyaldan qanshama.
Sol oi-qiyal seni de alyp keterdey,
Mine, otyr ol qasynda
jótel qyssa da jótelmey
Tilek aitpas dana bol dep ol saghan,
Tilek aitpas bala bol dep ol saghan,
Erte me kesh balalyq shaq ótedi,
Bir ghúmyrgha bir balalyq jetedi.
Kezing keler tanym-talgham tolysqan,
Tek aman bol, óz isine bekem bol,
Bir adamgha bir ghúmyrgha jeter sol.
Jan әkendey syila tughan tilindi,
Til dep jýrip jýregi onyng tilindi.
Minezimen úqsap qalghan dalagha,
Oghan emes, úqsashy ana anana.
Kóshesine әkeng oiy shashylghan,
Myna qala sipamaydy basynnan.
Bir túrghanda dala jeli әkelgen
Ózgerek bol, kishkentayym, әkennen.
Alda talay syrlasar sәt bar әli,
Shesheng syndy bolsang alghyr jarady.
Niyeti men peyilin de birge alghyn,
Áli talay jazylatyn jyrymda,
Ekeuindi egiz qylyp jyrlarmyn.
Qyzym menin, kip-kishkentay qyzyghym,
Kirgizetin bizding ýiding qyzuyn.
Sol kishkentay qyzymyz boyjetip, túrmysqa shyqty. Allanyng ýlken syiy – bópeli bolyp jatyr. Osy quanyshtarda Ámirhan janymda bolsa, erekshe quanar edi...
– Biz biletin Ámirhan Balqybek – aqyn, jazushy, intelliygent, әdebiyetshi, synshy, audarmashy, bir sózben aitqanda, ensiklopediya adam. Ol kisining kitaptaryn ashpadym degen adamnyng ózi jay ghana bergen súhbatyn oqysa bir tomdy tónkerip tastaghanday bilim alatyny anyq. Al, biz bilmeytin Ámirhan Balqybek qanday edi ómirde?
– Ámirhan eshkimge úqsamaytyn dara minez iyesi edi. Tanym-týsinigi, minez-qúlqy, ómir salty bólek bolatyn. Onyng jeke óz әlemi – Ádebiyet әlemi bar-tyn. Sol Ádebiyet ýshin jaralghan jan edi. Odan basqa eshtenege qyzyqpaytyn. Toy-tomalaqqa shaqyrghandargha da barghysy kelmeytin. Onday kezde: «Bosqa uaqytymdy ótkizgenshe, kitap oqyghanym jaqsy», – deytin. Óz auylyndaghy aghayyn-tuystar quanyshtaryna shaqyrsa da, meni jiberetin.
– Ámirhan aghanyng ómir sýru saltynda ózgeshe bir ústanymdary, әdetteri boldy ma? Bir inisine óziniz aitqan ekensiz, alghashynda Soydy tyndaytyn, keyin Vysoskiyge auysty dep. Aghanyng qyzyghushylyqtaryna toqtalsaq...
– Tanerteng júmysqa shygharda atasynyng (Balqybek atamyzdyn) teri singen taqiyasyn iyiskep, sosyn Abaydyng kitabyn aqtaryp, bir shumaq ólenin oqyp baryp jolgha shyghatyn. Kóbine tarihy filimderdi kóretin әri diskpen jinaytyn. Kitap jinaghandy jaqsy kóretin. Kitap sóresindegi kitap eskirip nemese bir jeri jyrtylyp qalsa, sony janalap nemese keyingi jyldary shyqqan sol avtordyng kitabyn satyp әkep qoyatyn. Ámirhannyng kitaphanasynda qanday kitap joq deysiz! Álem әdebiyeti, tariyh, JZL seriyasymen shyqqan tom-tom kitaptar, suretshiler jayly kitaptar, klassikalyq muzykanyng favoritteri Mosart, Bethoven, Bah, t.b. túlghalar jayly diskter – bәri-bәri osy kitap sórelerinde jinauly túr.
– Ámirhan, әlem әdebiyetin, ondaghy týrli aghymdardy, kimning kimge әser etkenin jaqsy bilesin. Osynyng bәrin qaydan ýirendin? – dep súradym birde.
– Meni әkem tәrbiyeledi. Maghan arnap kitaphana jinady. «Áueli mynany oqy, sodan keyin myna aqyn-jazushylarmen tanysyp shyq» dep maghan baghyt-baghdar bergen – әkem Júmabek, - degen edi Ámir.
«Ádebiyetshi bolam degen bala óz últynyng jәne әlemning ertegilerin, mifologiyany, ejelgi grek anyzdaryn, qasiyetti kitap sujetterin kishkentay kezinde-aq oqyp tastauy tiyis» degen talapty men Ámirhannan estidim. Óitkeni sәby sana anyz-mifti basqasha, shynayy qabyldaydy, әseri ómir boyy úmytylmaydy.
Qazybek Qúttymúratúly, jurnalist, Á.Balqybekting qanattas dosy
– Jazuda kýy talghaytyn ba edi?
– Kóbine tynyshtyqty qalaytyn. Sosyn jazugha týnde otyratyn. Ýstelding ýstin tap-taza etip jinap, temekisin kýlsalghyshymen qosa, qalamsabyn, bәrin dayyndap qoyatynmyn. Biz úiqygha jatqanda, ol jazugha kirisetin. Qolymnan kelgenshe shygharmashylyghymen ainalysuyna mýmkindik jasadym. Qazirde sol jazu ýsteline otyryp, temekisin tútatyp, oilanyp otyrghan sәti saghynyshqa ainaldy...
– Ámirhan agha qanatynyng astyna talantty jastardy jinap jýretin edi ghoy. Ol kisi qaytqannan keyin de inileri ózinizdi aghanyng kózindey kórip, syilap, qúrmettep jatqanyn estip-bilip otyramyz. Ámirhan aghany óz zamandastary týsinbegendikten, jastarmen birge jýrdi dep aita alamyz ba?
– Zamandastary dúrys týsinbedi dep aita almaymyn. Bәrimen de syilasyp, aralasyp jýrdi. Keybir zamandasynyng kemshiligin betine aitsa, ol dúrys qabyldamay, kiykiljinge baratyn kezderi de bolghan (búl jerde әdebiyetke baylanysty әngime). Al, jastar jaghy Ámirhandy qatty qúrmettedi, «erkeligin» de kótere bildi. «Mening bahadýrlerim» deytin. Áli kýnge deyin bizding jaghdayymyzdy bilip, habarlasyp túrady. Ótken 19 mamyr tughan kýninde Aqberen Elgezek bastaghan bir top jastar maghan gýl shoghyn syilap, auyzashargha shaqyrdy. Ramazan aiynda jasaghan sauapty isterine Allanyng núry jausyn.
Ólendegi inilerin erkeletti, әrqaysysyna «myqty aqynsyn» dedi. «Myqty ekenbiz» dedik biz. «Geniy» degen sózdi jii aitatyn. Sirә, únaytyn boluy kerek qoy. Biz «geniymiz» dedik. Myqty aqyndardyng barlyghy sharap ishken eken dedik. Omar Hәiәmdi da ishipti degendi estiytinbiz. Bal sharap ishtik. Essiz bop, bәngi bop. Sóitsek, Omar Hәiәm sharap ishpepti. Al bizdiki ne әure? Hәiәm bolamyn dep ishsen, aqyry Hәiәm bola almay qalsang masqara ghoy. El-júrtty qaydam, olar bәlkim keshirer, ólennen úyat.
Hamit Esaman, aqyn, Á.Balqybekting ruhany inisi
– Qaybir jyldary «Alash» әdeby syilyghynyng iyegerleri qyryqtan asyp jyghyldy. Sol kezde Ámirhan aghanyng ýzengilesterining kópshiligi aldy osy syilyqty. Biraq tizimde Ámirhan agha bolghan joq... Nege? Jalpy, Ámirhan agha kózi tirisinde óz baghasyn ala aldy ma?
– «Alash» әdeby syilyghyn qatarlastary alghan jyly Ámirhannyng kitaby jaryqqa shyghyp ýlgermedi. Sondyqtan tizimde joq bolatyn. Al óz baghasyn aldy ma degenge kelsek, óz baghasyn alghan joq. Áldeqanday bir syilyq alugha da qyzyqpady. Hobbii kitap jinaytyn edi dedim ghoy. Bir armany – Últtyq kitaphanany basqarsam ghoy deytin.
– Ámirhan aghanyng Erlan Jýnispen súhbatynda «Bala kýnimde qolyma Djek Londonnyng jartylay avtobiografiyalyq «Martin IYden» degen kitaby týsti. Sol kitapty jazyp jatqanda Djek London da roman keyipkeri sekildi ózin-ózi óltiretinin bildi me, joq pa? Kim bilsin? Meni osy saual oilandyrady. Kitaphana sóresindegi osy kitapqa kózim týsken sayyn birtýrli alaghyzuly kýy keshemin», – dep aitqany bar eken. Ámirhan aghanyng ishinde de bir Martin IYden ómir sýrgeni anyq qoy, solay ma? Qalay oilaysyz, ishinde qanday ókinishi ketti eken?
– Ámirhannyng ishinde tek Martin IYden ghana emes, Eseninnen bastap Yukio Misima da ómir sýrdi desem, qatelespeytin shygharmyn. Alasapyran kýy keshken sәtterinde Abaydyng kitabyn oqyp sabyrgha keletin. Adamnyng oiyn oqityn dәrejege jetken joqpyn ghoy. Desek te, kóp jyldan beri roman jazam degen jospary bolghan. Sony jaza almay ketkeni ókinishti. Kelesi 2019 jyly Ámirhan 50 jasqa tolar edi... Soghan biraz josparymyz bar. Alla qalasa, 50 jyldyghyna kitap shygharyp, birshama is-sharalar ótkizsek pe dep otyrmyz.
– Ángimenizge rahmet!
Ángimelesken Ásel Kәribay
Týpnúsqadaghy taqyryp: Marhabat Shoybekova: Temekisin tútatyp, oilanyp otyrghan sәti saghynyshqa ainaldy...
Derekkózi: http://madeniportal.kz