Elbasy Núrsúltan Nazarbaevting «Bolashaqqa baghdar: ruhaniy janghyru» atty maqalasyndaghy aitylghan mәseleler ayasynda qazaqtyng Abaydan keyingi úly aqyny, Alashtyng ghana emes, býkil týrki júrtynyng asyl úly Maghjan Júmabaevtyng 125 jyldyghyna baylanysty merekelik shara ótti. 23  mausymda aqynnyng tughan jeri Sarytomarda ótken dýbirli toygha Ózbekstannan, Ázirbayjannan, Reseyden, Týrkiyadan, AQSh-tan jәne basqa elderden ghalymdar men zertteushiler, qogham ókilderi jinaldy.

Mereytoy saltanatyn oblys әkimi Qúmar Aqsaqalov ashty. Ol Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng osy merekege oray joldaghan qúttyqtau hatyn oqydy. Onda Elbasy qazirgi Maghjan Júmabaev audanyndaghy Sasyqqkólding boyynda dýniyege kelgen ataqty shayyr qazaqtyng ghana emes, barsha týrki halyqtarynyng úly ekenin basa aitqan.

Shynynda da, Maghjangha týrki júrtynyng qúrmeti erekshe. Halyqaralyq Týrkisoy úiymynyng bastamasymen 2018 jyl Maghjan jyly dep jariyalanyp, aqyn mereytoyynyng YuNESKO dengeyinde atalyp ótui dara túlghanyng әlemdik ruhany kenistiktegi alar oryny erekshe ekenin kórsetedi. «Býgingi kýnning bar jazushysynyng ishinen keleshekke boy úryp, artqy kýnge anyq qalugha jaraytyn sóz – Maghjannyng sózi. Odan basqamyzdyng bәrimizdiki kýmәndi, óte senimsiz dep bilemin» dep qazaq әdebiyetining alyby Múhtar Áuezov tegin aitpaghan ghoy.

Týrkisoy halyqaralyq úiymynyng tóraghasy Dýisen Qaseyin óz sózinde aityp ótkendey, 1912 jyly azattyq ýshin alysqan týrik arystandaryn «Alystaghy bauyryma» degen ólenimen ruhtandyryp, qazaq baylarynan týrik әskerine kómek retinde qarjy jinaghan Maghjan ózge aqyndarday qazaqy jershildikting tar shenberinde qamalyp qalmay, týrki júrtynyng bolashaghyn múrat tútqan daralyghymen erekshelenedi. Endeshe osy jyly atalyp ótetin Ázirbayjan Demokratiyalyq Respublikasynyng jariyalanghanyna 100 jyl toluy, qyrghyzdyng ghana emes әlem әdebiyetining jauhary Shynghys Aytmatovtyng 90 jyldyghy qazaqqa da ortaq toy emes pe? Múnda at shaptyryp dumandatu, kól-kósir dastarqan jay tipti de mansúq emes. Osy aituly kýnderge oray mәdeny merekeler, ghylymy mәjilister siyaqty paydasy men úlaghaty mol ister atqarylsa bauyrlas eldermen jaqyndasa týsuge iygi yqpaly bolar edi.

Osy toyda qonaqtar Soltýstik Qazaqtan oblystyq múraghatynyng újymy jergilikti ghalymdarmen birlese otyryp baspadan shygharghan  «Maghjan Júmabaev. Ómiri men shygharmashylyghynyng shejiresi» atty eki tomdyq kólemdi enbekke erekshe nazar audardy. Búl kitapta búryn jaryq kórmegen, Mәskeu, Omby, Tashkent, Qazan, Sankt-Peterburg múraghattarynan jinalghan qúndy derekter jetkilikti. Oblystyq múraghat újymynyng izdenisimen tabylghan, Qazanda 1912 jyly «Sholpan» degen atpen jaryq kórgen Maghjan ólenderining alghashqy jinaghynyng faksimiyle kóshirmesimen de merekege qatysushylar alghashqy ret osy jerde tanysty.   

Zertteushilerding qyzyghushylyghyn tughyzghan taghy bir tyng enbek әigili qalamger, jurnalist, qogham qayratkeri Jarasbay Sýleymenovtyng bas redaktorlyq etuimen Jabayhan Ábdildiyn, Beket Túrgharaev, Úlyqbek Esdәulet, Kәribay Músyrman syndy tanymal zertteushilerding enbegimen  jaryq kórgen «Maghjan Júmabaev ensiklopediyasy».

Ókinishke orvy, osy uaqytqa deyin óz elimizding Soltýstik Qazaqstannan ózge ónirlerinde Maghjan múrasy layyqty dengeyde baghalanyp otyr dep aita almaymyz. Maghjan esimi Kenes ýkimeti kezinde jeti qúlyptyng astynda jatqan, toalitarlyq jýiege asa qauipti qúpiya bolatyn. Sondyqtan bolar, ot jýrekti aqynymyzdy qazaq elining tәuelsizdiginen elu jyl búryn týrik bauyrlarymyz tanyp, jyrlarynan ruhtanghan edi. Mereytoy qarsanynda Aly Akbash týrik tiline audarghan Maghjan ólenderi Uzaktaki kardeşime («Alystaghy bauyryma») degen atpen jinaq bolyp oqyrmangha jol tartsa, týrikting Kardeş kalemler («Bauyrlas qalamdar») ailyq әdeby jornaly bir sanyn týgeldey ózderi  «Türk Dünyasının Büyük Evladı» («Týrik Álemining Úly perzenti») dep úlyqtaghan Maghjangha arnady.

Mereytogha jinalghan qauymnyng aldyna shyqqan tarih ghylymdarynyng doktory professor Darhan Qydyrәli: «Maghjanday úldy dýniyege әkelgen qasiyetti Qyzyljar jerine basymdy iyip taghzym etemin» degende halyq du qol shapalaqtap azamattyng izgiligine rizalyghyn bildirgen edi. Al ózi qarasyn kórsetpegen mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúlynyng qúttyqtau hatyn osy ministrlikting ókili Bekzat Smaghúlov sydyrtyp oqyp berdi.

«Týrkistan eki dýnie esigi ghoy,

Týrkistan er týrikting besigi ghoy» dep tebirene jyrlaghan Maghjan aqyngha býgin janadan ashylghan oblys ortalyghy atanyp mәrtebesi kóterilip otyrghan osy qala basshylarynyn, túrghyndarynyng kórseter qúrmeti qanday bolar eken? Týrkistan shaharynyng bas kóshelerining biri Maghjan esimimen atalsa qalyng qazaq qana emes býkil týrki júrty múny nebary qyryq tórt jasynda jasynday jarqyldap dýniyeden ótse de artynda óshpes sóz qaldyrghan últtyng daraboz perzentine kórsetken ystyq yqylasy, ótelgen bir boryshy  dep qabyldar edi. Maghjan tolqynday tulaghan jýreginen shyqqan jyr joldarymen Týrkistandy asqaq biyikke kóterdi, týrki dýniyesining ruhany astanasy retinde әlemge pash etti. Ol óz perzenttik paryzyn oryndady. Endigi sóz týrkistandyqtarda. 

Marat Ermúqanov, Qyzyljar qalasy

Abai.kz