Sharighat talaby bar músylmangha birdey bolghanymen, diny kózqaras әrtýrli. Diny pikir ózgergenimen, din ózgermeytini belgili. Mәmile mәselesi mýshkildeu. Moyynsúnu az, moyyndamau kóp. Ózegimiz órtenip ketse de, әlsiz túsymyz osy. Endi ne istemek kerek? Mәselening týiinin qalay tarqatamyz? Diny alauyzdyqty qaytip auyzdyqtaymyz? Sektalardy qalay shekteymiz? Sarapshylarymyz osyny sóz etti. «Jas qazaq» konferensiyasynyng kezekti qonaqtary - jazushy-jurnalist Marat Toqashbaev, belgili aqyn Qúl-Kerim Elemes, «Shapaghat-Núr» jurnalynyng bas redaktory Núrtay Ernazar, «Núr-Mýbәrak» Egiypet islam mәdeniyeti uniyversiytetining ústazy Seydmúhammed Ábdinayym.

Pighyl men qimyl

Sharighat talaby bar músylmangha birdey bolghanymen, diny kózqaras әrtýrli. Diny pikir ózgergenimen, din ózgermeytini belgili. Mәmile mәselesi mýshkildeu. Moyynsúnu az, moyyndamau kóp. Ózegimiz órtenip ketse de, әlsiz túsymyz osy. Endi ne istemek kerek? Mәselening týiinin qalay tarqatamyz? Diny alauyzdyqty qaytip auyzdyqtaymyz? Sektalardy qalay shekteymiz? Sarapshylarymyz osyny sóz etti. «Jas qazaq» konferensiyasynyng kezekti qonaqtary - jazushy-jurnalist Marat Toqashbaev, belgili aqyn Qúl-Kerim Elemes, «Shapaghat-Núr» jurnalynyng bas redaktory Núrtay Ernazar, «Núr-Mýbәrak» Egiypet islam mәdeniyeti uniyversiytetining ústazy Seydmúhammed Ábdinayym.

Pighyl men qimyl

Jas qazaq: Dindi biylik ýshin paydalanugha qalay qaraysyzdar? Súraqty tótesinen qoyymyzdyng sebebi de joq emes. Songhy kezderi Qazaqstan músylmandary odaghy deytin úiym sayasatqa aralasa bastady. Odaqtyng tóraghasy taqqa talasugha bilek sybanypty. Preziydent saylauyna qatyspaq. Ne aitugha bolady?
Marat Toqashbaev: Men Múrat Telibekovti jaqsy tanimyn. Qazaq últtyq agrarlyq uniyversiytetinde júmys isteydi. Bir kezderi «Qazaqstan» telearnasynda din taqyrybynda oidoda ótkizildi. Sol kezde elimizding diny basqarmasyna shýiligip, aiyp taqqanday boldy. Sonda men odan: «Osy siz basqaratyn odaqqa qansha adam mýshe?» - dep súradym. Jauap bere almady. Bayqasam, sol odaqta jalghyz ózi júmys isteydi eken. Qoldaushylary joq. Batystyng keybir elderi Qazaqstandaghy ýkimettik emes úiymdargha grant bóledi. Mening bayqauymsha, ol Úlybritaniyadan aqsha alatyn kórinedi. Qazir onsyz da islam dinin «qúbyjyq» etip kórsetip, músylmandardy ishtey iritu sayasaty beleng alyp keledi. Kók qaghazgha bola óz imanyn satyp, bey-bereketsiz aiyptaular taghyp, músylmandar turaly jaghymsyz pikir qalyptastyru әreketteri kórinis tabuda. Múnyng artynda shetelding qúpiya qyzmetkerlerining yqpaly túrghanyn biz moyyndau­ymyz kerek. Músylmandar odaghynyng jymysqy is-әreketi sózimning aighaghy dep esepteymin. Al osy odaq tóraghasynyng ózin preziydenttikke úsynuy qyp-qyzyl - piar. Ol qazaqshany jóndi bilmeydi. Ýlken qyzmetterde bolyp, qazaqtyng senimine kirgen azamat emes. Qazaqsha aitqanda, múnysy dalbasa әreket. Onyng sózine ilanudyng qajeti joq.
Jas qazaq: Telibekovti tanityn­darynyz bar ma?
Qúl-Kerim Elemes: Men ony tanymaymyn. Osynday odaq qúryp alghanyn sizderden estip otyrmyn.
Búl ózine úpay jinaghysy, ózin jarnamalaghysy kelgen adamnyng әreketi. Syrttan aqsha aludyng bir tәsili shyghar. Memleket múndaylardyng júmysyna tosqauyl qong kerek.

Halal men haram

Jas qazaq: Din­siz­derge emes, dindarlargha ýrke qaraytyn jaghdaygha jettik. Balasyn meshitke jiberuge qorqatyn ata-analardy kezdestirdik. Biz nege dindar boludan qorqamyz?
Núrtay Ernazar: Qazaqstan tәuelsizdigin jariyalaghany sol edi, bar-joghy 30 kýnning ishinde diniy-senim turaly zandy qabyldatqyzyp jiberdi. Zang sol kezde jazylghan joq. Búl erterekte arnayy dayyndalghan. Oghan syrtqy kýshter yqpal etti. Osyghan deyin bir emes, birneshe zanymyzgha ózgertuler men tolyqtyrular engizildi. Al din turaly zang ózgertilmey keledi. Múnyng astarynda ýlken oiyn jatyr.
Mәselening ekinshi sebebi - diny sauattyng tómendigi. Namaz oqyghan adam sharighat talaptaryn biledi. Ony oryndaugha tyrysady. Al búdan habary joq adam ýshin dinning talaptary jat bop kórinedi. Biz halqymyzgha dindi joghary dengeyde jetkize almay jatyrmyz. Ankara qalasynyng ózinde tórt mynnan astam meshit bar eken. Al endi Qazaqstan boyynsha qansha meshit bar? Onyng jartysynan sәl asatyn shyghar. Auylgha bilimdi imamdar jetispey jatyr. Týrkiyada imamdardyng ailyghyn memleket tóleydi. Bizde osynday jýie joq.
Seydmúhammed Ábdinayym: Din salasynda jýrgen azamattardyng moynyna ýlken jýk artyldy. Rasynda da, halyq ruhany әngimege shólirkeude. Uaghyz aitsan, úiyp tyndaydy. Dinge endi bet búryp jatqan azamattar ózgelerdi de jaqsylyqqa shaqyruda. Olargha Alla razy bolsyn. Alayda kóp adam islamdy tyimdardan túratyn din dep týsinedi. Nege? Key jaghdaylarda keybir bauyrlarymyz nasihatty sýiinshilep emes, qorqytyp jetkizedi. Biraq biz eldi tozaqpen qorqytqanmen, eshqanday maqsatqa qol jetkize almaymyz. Jón-josyqsyz «anau haram, mynau haram» dep ýrkite bersek, osydan keyin ol dinge qalay kelsin? Sýiinshilep, quantyp, dindi ústanudyng jaqsylyqtaryn jetkizsek, abzal bolar edi.
Dindi tar týsinikpen qaraugha bolmaydy. Elimizding batys aimaghynda imangha bet búrghan keybir jastar ata-anasyn namaz oqymaghany ýshin kinәlap, auyr sóz aitady eken. Niyeti dúrys qoy. Adam ózi namaz oqyghannan keyin, ózgeler de sәjdege bas qoyghanyn qalaydy. Imannyng lәzzatymen bóliskisi keledi. Alla niyetin qabyl etsin. Biraq taghy da qaytalap aitugha tura kelip túr, din danalyqty qajet etedi. Qyzba minezimizben kópke bara almaymyz ghoy. «Músylman bolu әste-әste» degen sóz bar. Ata-analarymyz «Qúday joq» degen ateistik qoghamda ómir sýrdi. Olargha da týsinistikpen qarayyq. Alla qalasa, kýnderdin-kýninde jýregi jibip, imangha keler.
Marat Toqashbaev: IYә, dúrys aitasyz. Qúranda Alla bizge әueli Ózine qúlshylyq etudi, sosyn ata-anagha qúrmet kórsetudi әmir etken. Tipti ata-analaryna «uf» demender degen ayat bar. Bir kisi payghambarymyzgha (s.gh.s) kelip: «Anamdy Mekkege aparyp keldim, qyzmet ettim, boryshymdy ótey aldym ba?» - depti. Sonda Alla Elshisi (s.gh.s): «Onyng týnde úiqysyn bólip, seni emizgen sharshauyn ótey aldyn», - degen eken. Ózge dinge ótip ketkender bolmasa, әr músylman qazaqtan múnday qylyq shyghady dey almaymyn. Ata-anany jau kóru, Qúday saqtasyn, naghyz imansyz adamnyng isi. Eger otbasynda bólinushilik payda bolsa, búl qoghamgha qasiret әkeledi. Sol jastargha aqyryp-jekirip «seniki dúrys emes» degennen góri, olargha dindi danalyqpen jetkizgenimiz jón.
Qazaq jigitterining Atyraudaghy qabirlerdi qiratqany turaly aqparatty oqyp, jaghamdy ústadym. Búl vandalizm emey nemene? Qyryp-joymen, qorqytyp-ýrkitumen dindi jýrekke jetkize almaymyz. Kerisinshe, búl adam janyn titirkendiredi.

Syiynu men tyiylu

Núrtay Ernazar: Dindi ústanyp, ústanbay jýrgen adamnyng arasyndaghy qayshylyq, mening oiymsha, olardyng ústa­nym, tanym-týsinikterining al­shaqtyghynan tuyndaydy. Kóp adamdar toydy araq-sharappen ótkizedi. Al imangha bet búrghan jastar múny qoldamay jatady. Talas-tartys osy jerden bastalady. Eger sol jigitting diny sauaty, danalyghy bolsa, ata-anasyna araqpen ótken toyda tilekting qabyl bolmaytynyn, shaytan su barlyq jamandyqtyng bastauy ekenin tәptishtep týsindiredi. Oghan qúlaq asqan ata-analar da bar. Mәsele bizding araqtyng haram ekenin kórkem týrde nasihattay almauymyzda. Kez kelgen mәselening týiinin sheshu ýshin keyde onymen úzaq kýresuge tura keledi. Bәrin birden ózgertu qiyn. «Biz Allagha ghana bas iiimiz kerek», - degen tar týsinikke qatyp qalghan keybir inilerimiz betashar jasaugha qarsy bop jatady. Búrynnan betashar jasap kelgen ata-ana ýshin búdan bas tartu óte qiyn. Qúrmet niyetimen kelinderimizding sәlem saluynda oghashtyq joq. Sondyqtan, bizding teolog ghalymdar osyny tәptishtep týsindirip, arajigin ajyratyp berui tiyis.
Batysqa saparlap baryp, meshitten namaz oqyp shyqsan, sen jergilikti halyqtyng oiynsha «uahabissin». Namaz oqyghannyng bәrine osynday kózqaraspen qaraydy. Olardyng oiynsha, Beket atagha «syiynu» - dindi ústanu. Keshiriniz, Beket atany syilaymyz, biraq syiynbaymyz.
Marat Toqashbaev: Qazaqtyng әdet-ghúryptary sharighattyng talaptaryna 100 bolmasa da, 95 payyz sәikes keledi. Osy kýnge deyin talas tudyryp kele jatqan bir mәsele - әruaqtargha «tabynu». Babalarymyz әruaqtardy qúrmettegen, syilaghan. Biraq syiynbaghan. Osynyng arajigin ajyratyp alayyq. Qazir halyq qaytys bolghan adamgha tabynyp, jalbarynudyng dúrys emes ekenin uaqyt ótken sayyn týsinip keledi. Abay aitpaqshy, Jaratushy túrghanda jaratylghandardan ne súraymyz?
Núrtay Ernazar: Taghy da aitamyn, búl bilimning tómendiginen. Payghambarymyz (s.gh.s) sahabalaryna ilim ýiretip ketti jәne býkil ýmmetine tal besikten, jer besikke deyin bilim izdeudi nasihattady. Bizde nege memlekettik telearnalardan aiyna bir ret bolsyn, mәselening mәnin ashyp, pәtua bermeydi? Sizder osyny qalay oilaysyzdar? Búl halyqqa kerek qoy.
Seydmúhammed Ábdinayym: Almaty qalasy Ortalyq meshitining bas imamy Qúlmúhammed Mahanbetpen bir kezdeskenimizde, telearnagha tipti aqshasyn tólep, efirge shyghu turaly úsynys jasaghanyn aitty. Biraq basshylar búghan kelisimin bermey qoyypty.

Imam men iman

Jas qazaq: Seke, dinge qatysty óz aramyzda kýnkil sóz kóbeyip ketti. Nege? Sebep qaysy?
Seydmúham­med Ábdinayym: Qazir shetelden (Mysyr, Mәdina, Týrkiya, t.b.) ilim alyp kelgen jas ghalymdar uaghyzdy sol jaqtyng tanym-týsinigimen aitady. Ol jaq pen bú jaqtyng din turaly kózqarasynyng dengeyi әrtýrli bolghanyna baylanysty keybir jaghdaylarda kelispeushilikter oryn aluda. Islamnyng ýlken ghalymy Ábu Hanifanyng kórsetken mәzhabyn bәrimiz ústansaq, tәrtip, auyzbirshilik bolar edi. Tórt mәzhabtyng ústanghan baghyty dúrys ekeninde kýmәn joq. Bizding diny basqarma әbu Hanif mәzhabyn ústanady...
Núrtay Ernazar: Mәke, esinizde me, osy, tәuelsizdik alghan jyldary dinge bet búrghan adamdardyng bәri birdey edi. Eshqanday alauyzdyq joq edi. Qazir she? Kerisinshe, ózara týsinbeushilik oryn aldy.
Qúl-Kerim Elemes: Mening oiymsha, biz búl mәselening aldyn aluymyz kerek. Din memleketten bólek degen týsinikten aryluymyz kerek. Kerisinshe, dinning qazaq halqynyng ósip-órkendeuine kóp ýles qosty. Qazaq talay qiyndyqty bastan keshti. Sonyng bәrine sabyr saqtaghan qazaqtay últty men kórmedim. Din bizdi sabyrlyqqa ýiretti. Qúdaysyz qauymdardyng yrqynda jýrgenimizben,  ata-babamyz sonda da imanyn satpady.
Sondyqtan, biz bir iydeyanyng tónireginde toptasuymyz tiyis. Áytpese, ózara kýnkildesuimiz jaqsylyq әkelmeydi. Bir-birimizdi qaralaudyng qayyry joq. Núrekeng telearnadan uaqyt bóluding bir shetin shyghardy. Meni keyde súhbatqa shaqyrady. Jurnalister «agha, dindi aitpay-aq qoyynyzshy, odan ainalyp ótinizshi» dep, ótinish jasaydy. Auruyn jasyrghannyng jaghdayy qalay bolaryn jaqsy bilesiz. Otandy sýy - imannan deymiz. Eger memleketting mereyi artsyn desek, sen demey, men demey, bәrimiz birauyzdan últty saqtap qalatyn tújyrymdamanyng jobasyn jasauymyz kerek.
Marat Toqashbaev: Men bir oy qosayynshy. Qazir dindi ústanghan adamgha ýrke qaraytyn kózqaras qalyptasty. Atyn, zatyn bilmey jatyp «oybay, ol uahabiys, mynau sәlәfiyt» dep jón-josyqsyz sóz aityp, jeksúryn qyla beredi. Solardan «uahabiys» degen ne ózi, týsindirip berinizshi» desen, jauap bere almay qalady. Kóz jetkizbey, naqty dәlel tappay, jónsiz jala jabu jón be? Bir-birimizding kókiregimizden iyterip, sózimizdi joqqa shygharyp, ghaybat aitqannan qazaq útylady. Dinimizding dúshpandary búghan qol shapalaqtaydy. Halifa Altay atamyz kitaptarynda osy mәseleni kótergen. Ol kisining bir artyqshylyghy, eshkimge «mәzhab ústanatyn adamgha mynauyng dúrys emes» dep aitpaghan.
Mening oiymsha, elimizdegi barlyq músyl­mandardyng basyn jiyp, bir dastarqan basynda ortaq mәmilege keletin basqosudy jii ótkizip túruymyz qajet. Mýmkin ol músylmandardyng sezi bola ma, joq basqaday bola ma, ony oilastyruymyz kerek.
Seydmúhammed Ábdinayym: Bizdi qúrtyp jatqan sóz: «Seniki dúrys emes, meniki dúrys». Bәri pәtua bergish bolyp ketti. Mening oiymsha, pәtuany tek imamdar berse. Imamgha baghyna bileyik.
Qúl-Kerim Elemes: Elimizde imam dayyndaytyn birden-bir oqu orny - «Núr-Mýbәraktyn» mәrtebesin kóteru kerek. Jataqhana jetispeydi, oqu aqyly degendey. Mine, búl mәseleler studentting emin-erkin bilim aluyna kedergi keltiredi. Grant kóbirek bólinse. Sebebi, biz kadrdy sheship almay, halyqtyng sauatyn ashamyz deu - bekershilik.

Birlik pen tirlik

Jas qazaq: Batys Qazaqstan oblysynda din mәselesi mýshkil. Jaqynda H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiyteti basshylyghy oramal taqqan qyzdardy oqu ornyna kirgizbey qoydy. Búl mәseleni odan sayyn ushyqtyryp jibermey me?
Qúl-Kerim Elemes: Biz qyzdarymyzdyng qytaygha shyghyp ketkeninen qoryqpaymyz. Qara­kózderimizding orystanyp bara jatqanyn oilamaymyz da. Ýide bosanyp alghan arularymyzgha bas auyrtpaymyz. Týsik jasatqan qyzdargha janymyz ashymaydy. Kindigin ashqan boyjetkenderge «әi, mynau qalay?» demeymiz. Al әuretin japqan qyzdargha shýiligemiz de qalamyz.
Núrtay Ernazar: Islamdy qaralaghan aqparattyng sanagha singeni sonsha, músylmandargha degen teris kózqaras qoghamda is jýzinde kórinis tabuda. Bir shymkenttik basylymnan: «IYegova» kuәgerlerine jylyna 5 mln dollar bólinedi eken», - degendi oqyghanym bar. Qazaqtyng ózge dinge ótui biz ýshin qalypty kórinedi. Al qazaq jastary imangha kelse, keybir jazushylarymyz aityp jýrgendey, búl qauipti eken. Qalypty men qauiptining arajigin ajyrata almay jýrmiz. Kezinde men «Almaty kimning qalasy?» degen taqyrypta maqala jazdym. Sol maqalamda qalanyng kartasyn jasadym. Kartagha qarap, bir bayqaghanym, qaladaghy sektalardyng sany meshitten asyp týsedi eken. Búghan janymyz auyryp, jýregimiz syzdamaydy. Al qyzymyz oramal taghyp, namazgha jyghylsa, óre týregelip, týgin qoymay, jer-jebine jetkizip jamandaymyz. Búl qalay bolghany?
Jas qazaq: Sonymen, qazaqty ne qút­qarady? Qaytsek, basymyz birigedi?
Núrtay Ernazar: Batystyng bir ghalymy «adam kez kelgen maqsat ýshin ómir sýrui mýmkin, biraq shyndyghynda bizder dinsiz ómir sýre almaymyz» depti. Sol aitpaqshy, dinsiz adam - qoghamnyng qasireti. Adam Allagha senbey, jýregi tynyshtyq tappaydy. Din әdepti ómir sýruding jýiesi. Adamgha qúrmet, tughan-tuysqanmen qarym-qatynas, bәri-bәri - islamda.
Mysaly, osynda otyrghandarymyzdyng oiy әrtýrli. Bir mәselege birneshe pikir aitamyz. Biraq bir-birimizge alakóz bolmayyq. Ortaq jol tabayyq.
Seydmúhammed Ábdinayym: Bas birikpey, isimiz ongha baspaydy. «Men qazaqpyn, osy jerding iyesimin, dinimdi saqtau - mening mindetim», - degen týsinikpen bir-birimizben til tabyssaq, tilding de, dinning de mәselesi sheshiledi.
Qúl-Kerim Elemes: Abaydyng jazuyna qaraghanda, ol zamanda «әmәntu» oqymaghan qazaq bolmaghan. Ol kezde sektalar qazaqtyng senimine selkeu týsire almaghan. Al, qazir she? Ózimiz izgi amal jasamaymyz, dinge janashyrlyq tanytyp jýrgen jandargha syn kózben, kýmәnmen qaraymyz. Bayybyna barmay, «pәlenshe ananday» dep bir sózben short kesemiz. Kisini tanymay túryp, ghaybat aitamyz. Biz bir-birimizben sóz talastyryp, joq jerden jala jauyp, ayaqtan shalyp jýrgende dinimizding dúshpandary ózara kýnkilimizdi sәtti paydalanyp, tynbay júmys isteude. Osy bizge kerek pe? Bir-birimizdi kóre almay, kýndep jýrgende sektalar qazaqsha ýirenip, jat pighyldaryn qazaqsha uaghyzdap jýr. Olardyng júmysynyng jandanuyna jaghday jasap jýrgen - ózimiz. Abay múny: «Birindi, qazaq, birindi dos, kórmeseng isting bәri bos», - degen bir sózben aityp ketken. Bizdin, birinshiden, sanymyz az. Jerimiz ken. Ata-baba amanatyn abyroymen atqaru ýshin, auyzbirshilik auaday qajet.

Aghabek QONARBAYÚLY, Áziza JÚMANAZAROVA

«Jas qazaq» gazeti