Men Amangeldini 1989- jyly, Kenshilik bú dýniyeden ozghanda, Amangeldi әskery mindetin atqaryp kelgende alghash kórgen edim. «Ákesinen aumay qalghan eken» degen oy kelgen. «Kenshilikke basynan baqayshaghyna deyin tartqan eken» dese de bolady. Eng bastysy  Amangeldige Kenshilikting Sózi daryghan.

Amangeldi Torghayda, Kenshilikting anasy Mәrkýl apanyng qolynda ósip, taza qazaqy tәrbie kórgen, bastauysh mektepti audan ortalyghyndaghy Y.Altynsarin mektebinde oqyghan. Amangeldini jigit bolghan shaghynda ghana kóruimning sebebi sol edi.

Amangeldining alghashqy shygharmalaryn osydan shiyrek ghasyr búryn, respublikalyq basylymdardan oqydym. Sonda onyng bilimining terendigine, sózining almas qylyshtyng jýzindey ótkirligine tang qalghanym bar. Keyin jazghan әdeby tanymdyq, qoghamdyq әdeumettik mәselelerdi tolghaghan maqalalary, publisistikalary jalghyz meni ghana emes, qalyng elding kónilinen shyghyp jýrdi. Sodan beri Amangeldining qalamynan talay әdeby tanymdyq  zertteu maqalalar, әleumettik, qoghamdyq  kókeytesti mәselelerge arnalghan publisistikalar, esseler jaryq kórip, óz oqyrmandaryn tapty. A.Kenshilikúlynyng sol shygharmalary respublikalyq baspalardan «Jýrek sózi», «Sóz patshasy», «Qarlyghash dәuren» jәne t.b. kitaptarynda jinaqtalyp basylghan.

2007-jyly «Sóz patshasy «Almaty» baspasynan basylyp shyqqanda, Amangeldining ózi «Júmat әkeme...» dep  avtograf jazyp qolyma ústatqany esimde.

Sondyqtan, Amangeldi Kenshilikúlynyng merey toyy kýni «Sóz patshasy» atty kitabyna birer pikir aitudy paryz kórdim.

«Sóz patshasy» degen taqyryptyng ózi qanday keremet! «Sóz patshasy» turaly SÓZ qozghaudyng ózi ekining birining qolynan kele bermeytin sharua. Ol ýshin sheshen, aitqysh boluyng kerek, Sózding qúdiretin tisinmen tistep, tilinmen úshyra biluing qajet. Sol qasiyet Amangeldide bar eken.

Baspadan osydan on bir jyl búryn jaryq kórgen «Sóz patshasy» kitaby «Bir anyq» atty bólimde «Gogoliding ólimi» degen essemen bastalghan.

«Esse» degenimiz bir jaghynan qaraghanda publisistikalyq janrgha jaqyn siyaqty kóringenimen, qara sózben jazylghan óleng siyaqty, kórkem janr.

Birinshiden, osy kitaptyng betashary bop túrghan «Gogoliding ólimi» atty esse, әdebiyetimizdin  songhy on jiyrma jyl ishindegi jazylghan esselerding ishindegi jazylu stiyli, aitqyshtyghy, erkin jazyluy túrghysynan eng shoqtyghy biyik,  kórkem esse.

Ekinshiden, Amangeldining «Gogoliding ólimi» atty osy essesi respublikalyq baslymdarda alghashqy jariyalanghan kýni-aq, qalyng kópshilikting nazaryn ózine eriksiz audartty. Kitap jurnaldy úmytyp ketken key ziyalylar osy esseni izdep, tauyp alyp oqydy. Sóitip Amangeldi Kenshilikúly  sol kezde aq, tanymal synshy, belgili jazushy bolyp elding esinde qalghan.

Bayaghyda orystyng bir jurnalist jazushysy mynaday anekdot aitypty:

«Pushkin Bonaparttan da, Lomonosovtan da, tipti, Aleksandr I- dende,

Aleksandr II-dende, Aleksandr III-tende myqty. Al, Gogoli Pushkinnende keremet, qaysysyn jazsam eken, ә» dep ózine-ózi әzildeytin kórinedi.

Sol aitqanday, Gogoli turaly oily tolghaular jazu kez kelgen adamnyng qolynan keletin sharua emes.

Biraq, belgili synshy Amangeldi Kenshilikúly Úly jazushy Gogoliding ólimi turaly jazdy! Jazghanda Gogolidi synaghandardyng әruaqtary jatqan oryndarynan atyp túratynday etip jazdy.

N.Gogoli ózining «Revizor», «Óli jandar» atty shygharmalarynda  HIH-bas kezindegi feodaldyq patshalyq monarhiyanyng bet beynesin,qogham obrazyn surettegen. Múny, Reseyding sol kezdegi ziyaly qauymy «Reseydi mazaq qyldy» dep qabyldap, Gogolidi qoghamdyq qughyngha úshyratty. Gogolige «Revizor» men «Óli jandary» ýshin synap, jabylghandardyn  ishinde  synshy Belinskiiy, basqa da Peterburgtegi, Mәskeudegi jeke gazetter, basylymdar boldy.

N.Gogoli sodan psihologiyalyq zardap shekti. Sol kezdegi Gogolige jabylghan orys qoghamy ony ómirden erte, jas ótuine de sebepker boldy desek artyq emes.

Belgili synshy «Gogoliding ólimi» atty essesinde orys әdebiyetindegi sol kezdegi qayghymen bitken kez turaly JANA KÓZQARAS, JANAShA OY TÝIINDEULERMEN ayaqtaghan. Mәsele, Gogoliding «Revizor» men «Óli jandaryndaghy Hlestakov pen Chichikovtardyng býginigi zamanymyzda әli «tiri» ekendiginde.

Biz osy aityp otyrghan  170-jyldan keyin, feodaldyq monarhiyany, krepostnoylyqty joyyp, kapitalistik  monarhiyagha kóshken Resey tarihyn, odan keyin dýniyeni qyryp joyyp ómir sýrgen Bolisheviktik diktaturanyng dәuirlerin estip, bildik, kórdik. Biraq ertedegi feodaldyq monarhiyadan bastalghan Burokratiya, aldap arbau, jemqorlyq, hlestakovshina, chichikovshina bizding býgingi zamanymyzda da órkendep, gýl jayyp túr.

Amangeldi Kenshilikúly ózining «Gogoliding ólimi» atty essesinde  osy bir qayshylyqtardy qaytalanbas aitqyshtyqpen oqyrmandaryna jetkize bilgen.

«Sóz patshasyndaghy»  kelesi bir manyzdy tuyndy «Kafkanyng ýii» atty eese.

Bylay qaraghanda әdeby tanymdyq maqala siyaqty kóringenimen, búl Kafkanyng shygharmashylyghynyng ereksheligin ghana emes, Kafka  shyghamalarynyng býkil adamzattyng qúndylyghyn sóz etedi jәne ony Amangeldi býgingi qoghamnyn  sayasy jәne әleumettik beynesimen salystyrghan. «Kafkanyng ýii» atty esse sonysymen qasterli.

Amangeldi Kenshilikúly proza janry men poeziya janrlaryn tereng aiyratyn bilikti synshy. Men sóz qylyp otyrghan «Sóz patshasy» kitabynda әigili prozaikter Á.Núrpeyisov pen T.Núrmaghanbetovtyng shygharmalaryna da taldau jasapty. A.Kenshilikúly Tynymbay Núrmaghanbetovting «Júmagha qaraghan týn», «Bóribaydyng tymaghyn it alyp qashqan qys», «Qúpiya kezdesuler», «Aughan qústary» atty әngimelerindegi avtordyng keyipkerlerin somdaudaghy jetistikterine toqtalyp, tilining stiliine, sheberligine nazar audarghan. Bizding bir bayqaghanymyz, synshy avtordyng kemshin jaqtaryna toqtalmaghan.  T.Núrmaghanbetovtin  «Toty qús araly» atty úzyn sonar bir әngimesi bar edi, synshy jazushynyng sol әngimesining «Alash partiyasynyng jýz jyldyghyna» úiymdastyrylghan bayqauda «qalay birinshi oryn alyp ketkeni turaly ashyp aitqanda, әngimening qyzyghy sol bolar edi (әzil).

A.Kenshilikúly poeziya janrlarynda jan jaqty talday alatyn synshy.

Osy kitapta Iranghayyp turaly «Sóz patshasy», Ú.Esdәuletov turaly «Qús qanatyndaghy jyr» atty әdeby tanymdyq maqala jazghan eken. Oqyp otyrsanyz, ekeui de maqtaudan ershigine syimay túr.

Amangeldi shetel, orys әdebiyetin jaqsy biletin, әsirese, orystyng әdebiyet synshylaryn kóp oqyghan. Olardyng әdeby syny enbekterinde asyra maqtau degen әste bolmaydy. Maqtasada ornymen, dәlelmen kórsete ketedi.

Kemshin tústaryn qosa aityp otyru olardyng  qalyptasqan dәstýri. Bizde sol dәstýr joq,

«Ángime etip otyrghan aqynymyz, ne jazushymyz» renjip qalar» degen oimen, maqtaudy aqynnan da, jazushydan da ayamaymyz. Qazaq synshylary osy bir kónilshektikten aryluy qajet.

Sonymen, alty auyz sózimizding týinine kelsek, belgili jazushymyz, synshymyz Amangeldi  50 degen mereyli jasqa toldy. Ol óz ómirining shiyrek ghasyryn әdebiyetting SYN atty kiyeli janryna arnap, shygharmalarymen el kónilen shygha bildi. Úghynyqty sózben aitqanda, sonau HH-ghasyrdyng ortasynda Ádeby syndy akademiyalyq dengeyge kótergen synshylar Múhamedjanov, S.Áshimbaev, Serik Qirabaev jәne t.basqalar túrsa, HHI- ghasyrdyn, yaghny býgingi zamannyng bas synshylarynyng biri - Amangeldi Kenshilikúly ekenin jýregimizben sezemiz

Ony mereyli tughan kýnimen qúttyqtay otyryp, әli de talay shygharmalardy oqyrmandaryna úsynatynyna senemiz.

Júmat Ánesúly

jurnalist jazushy

Abai.kz