Shuyldap, shúrqyrap arty aighay-shu bolyp memlekettik til emtihanynan sýrinip- qabynyp ótken preziydenttike kandidattar el arasynda jýr. Shyndyghynda, Jambyl  Ahmetbekov bazarda, Ghany Qasymov pen Mels Eleusizov Óskemen men Almatyda kópqabatty ýilerding túrghyndarymen kezdesip mәre-sәre.

Halyqtiki - qasqa jol,  Qasymovtiki - basqa jol

Ghany Qasymov. Búl kisi saylaugha týsip tisqaqqan kandidat. Eng bastysy - «týs» degen búiryq týsse boldy. Kezekten tys saylau jariya bolghan tústa birazgha deyin ýnsiz jatqan múrtty general ayaq astynan atyp shyqty. Memlekettik til emtihanynan qalay ótkeni ózine jәne búiryq bergen bastyqtaryna ghana ayan. Bәlkim, múnyng syryn bir bilse, Myrzatay Joldasbekov bilui  mýmkin.

Búl jolghy saylaudyng bir ereksheligi - kandidattar telearnalargha shyghyp, olardyng saylaualdy nauqanyn әrbir kanal basshylarynyng peyiline qaray berip jatyr. Mýmkindikti general da paydalanyp kógildir ekrannan kórinip saylaushylaryn kóz aiym etude.

Ótken joly Almatygha kelgen Ghany myrza túrghyndarmen kezdesip, Jibek jolyndaghy Arbatta qydyrystaghan júrtpen jýzdesti. Arbattaghy suretshilerding biri kandidattyn  suretin әp-sәtte syzyp qolyna ústatty. Sóitip, jýrgen kandidat Qasymov saylaugha qansha kandidat qatysyp jatqanynan janylyp qaldy. Abyroy bolghanda júrt auzyna salyp berdi.

Shuyldap, shúrqyrap arty aighay-shu bolyp memlekettik til emtihanynan sýrinip- qabynyp ótken preziydenttike kandidattar el arasynda jýr. Shyndyghynda, Jambyl  Ahmetbekov bazarda, Ghany Qasymov pen Mels Eleusizov Óskemen men Almatyda kópqabatty ýilerding túrghyndarymen kezdesip mәre-sәre.

Halyqtiki - qasqa jol,  Qasymovtiki - basqa jol

Ghany Qasymov. Búl kisi saylaugha týsip tisqaqqan kandidat. Eng bastysy - «týs» degen búiryq týsse boldy. Kezekten tys saylau jariya bolghan tústa birazgha deyin ýnsiz jatqan múrtty general ayaq astynan atyp shyqty. Memlekettik til emtihanynan qalay ótkeni ózine jәne búiryq bergen bastyqtaryna ghana ayan. Bәlkim, múnyng syryn bir bilse, Myrzatay Joldasbekov bilui  mýmkin.

Búl jolghy saylaudyng bir ereksheligi - kandidattar telearnalargha shyghyp, olardyng saylaualdy nauqanyn әrbir kanal basshylarynyng peyiline qaray berip jatyr. Mýmkindikti general da paydalanyp kógildir ekrannan kórinip saylaushylaryn kóz aiym etude.

Ótken joly Almatygha kelgen Ghany myrza túrghyndarmen kezdesip, Jibek jolyndaghy Arbatta qydyrystaghan júrtpen jýzdesti. Arbattaghy suretshilerding biri kandidattyn  suretin әp-sәtte syzyp qolyna ústatty. Sóitip, jýrgen kandidat Qasymov saylaugha qansha kandidat qatysyp jatqanynan janylyp qaldy. Abyroy bolghanda júrt auzyna salyp berdi.

General kandidatty qonaqqa shaqyrghan Almaty túrghyny ol preziydent bolugha layyq ekenin, sol ýshin saylauda Ghanidan dausyn ayamaytynyn aityp aghynan jaryldy.

Saylaualdy nauqanyna qyzu kirisip ketken senator kandidat internettegi әleumettik jelilerge qosylyp baghdarlamasynnan ýzindiler berip, saylaushylardyng nazaryn ózine audarugha janyn salyp baqqan synay tanuda. Janyn salyp degenimiz jay sóz, jalpy, kandidat Qasymovtyng saylaualdy nauqanynyng bir kýnine qarap túryp onyng jenisten ýmitsiz ekenin bayqaugha bolatynday. Áyteuir, «Qúp bolady», dep әskery uәde berip qoyghan song saylau ayaqtalghansha shyday túrugha da amalsyz kóngendey.  Aytpaqshy, búl kandidatymyz «Mening jolym -  mening halqymnyng joly!» degen sózdi úran etip ústap alypty. Dúrysy - halyqtiki - qasqa jol, Qasymovtiki - basqa jol emes pe?..

Mels Eleusizov - ýmitsiz ýmitker

Mels Eleusizov. Bú kisi Qazaqstandaghy nómiri birinshi tabighat saqshysy. Biraq, mashinasy bar. Saylau sayyn dodadan qalmaydy. Ghanigha qaraghanda, memlekettik til emtihanynan abyroymen ótti. Týsip ýirengen saylauy  - kózdi júmdy da qoyyp ketti. Ótkende kandidat Eleusizov Óskemenge kezdesuge bardy. Kandidatpen didarlasugha yqylasty bolmady әlde aqyry qalay bolatynyn aldyn-ala bilgen song ba, qalalyqtardy Mels myrza dauys zoraytqyshpen aighaylap jýrip, qolynan sýiregendey etip әreng jinady. Az-kem әngime qúryp, óndiristerden shyghatyn kók týtinge túnshyghyp jatatyn óskemendikterge tabighat saqshysy «Ghayyptan tayyp preziydent bola qalsam, mәseleni sheshemin», degen synayda sóz aitty. Túrghyndardyng KSK-dan kórgen qorlyqtaryna jany ashyghan kandidat «búl turaly arnayy zang qabyldanbay sharua bitpeydi» degen oiyn aitty. Odan shyghyp studenttermen kezdesti. Telearnalar Mels Eleusizovti elemey otyrghan joq. Kandidattarmen qatar jarnamasy jýrip túr.

Kandidat: «Eldegi mәseleni preziydent saylau arqyly kóteru bolsa, eng basty maqsatym -   bolashaqta mәjilis deputaty bola otyryp, sol mәselelerdi sheshu», - deydi. Qarap túrsaq, Aqordanyng tórine jayghasudan Eleusizovting te ýkilengen ýmiti kórinbeydi. Ýmitsiz ýmitkerding ýmiti ne sonda? Preziydent bolu ma, preziydent saylauyna qatysu arqyly mәjiliske baru ma? O, toba, búndayda kandidat bolady eken-au, ә?

Ahmetbekov kimdermen alyspaq bolyp jýr?

Jambyl Ahmetbekov. Kandidat Ahmetbekovting telearnalardyn beriletin saylaualdy jarnamalyq roliygi erekshe. Shyghys jekpe-jegining birneshe tәsilin kórsetken bizding Jәkennin  temirdey tәrtip ornatatyny aitylady. Ózine únaytyn bolsa kerek. Biraq saylaushynyng biri - bizge Jambyl batyrdyng jekpe-jekke әuestigi tym jenil truk bolyp kórindi. Áneugýni Jambyl myrzany Astananyng jabyq bazarlarynyng birin aralap jýrgen jerinen kórip qaldyq. Bazar saudagerlerining kóbi qartayghanda zeynetaqysyz qaluy mýmkin ekenin aitqan Ahmetbekov búdan shyghar joldy oilastyru kerektigin jәne «Bolashaq» baghdarlamasymen oqyp kelgenderden kók tiyn payda joqtyghyn kesip aitty. Jәne jas mamandardyng júmysqa ornalasu kezinde kóretin kedergilerdi jong arqyly azamattardyng júmysqa ornalasu mәselesin sheshuding joldarynda tәptishtep ótti. Qazaqstan kommunisteri partiyasynyng atynan týsip jatqan Jambyl Ahmetbekov qyzyl partiyanyng kýni batqanyn ózi jaqsy biledi hәm elde kommunisterden kisilik is kýtpeytinin týsinetin bolsa kerek. Onyng saylaugha týsken maqsatyn bir Qúday bilmese, biz bilmedik.

Eloktaratyn elemeytin Elbasy

Núrsúltan Nazarbaev.Eldimekenning qay týkpirinde bolmasyn  saylaualdy plkattardan ayaq alyp jýre almaymyz. Ýlken qalalardaghy bilbordtarda da birinshi kandidattyng beynesi men jalyndy sózderi jaynap túr. Álbette, búl kandidattyng beynesin ekrannan da ýnemi kóremiz. Tipti...

Biraq saylaualdy baghdarlamasymen tanystyryp, saylaushylarmen kezdesip jýrgen Núrekendi bayqay almadyq. Shamasy, Elbasy neshe jyldan beri dauysyn túraqty týrde berip kele jatqan  eloktarttyng әdettegi adaldyghynan ainymasyna senimdi bolsa kerek.

Týiin.

Týiinin sәuirding 3-i kýni bilesiz. Mýmkin bilip te otyrghan shygharsyz...

«Abay-aqparat»