Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3578 0 pikir 19 Sәuir, 2011 saghat 04:47

Azamat Esalyúly. Aqyn amanaty

2003 jyly qarashanyng qara suyghynda talantty aqyn Serik Tomanov ómirden ozdy. Mәngilik saparyna asyghys attanghan aqyndy aqtyq sapargha shygharyp salyp jatqanda (janazasynda) oblys basshylary  aqynnyng otbasyna eki bólmeli pәter beretinderin jetizdi. Eshten kesh jaqsy. Ózi kórmegen pәter qyzyghyn bala-shaghasy kórse nesi aiyp?!  Ishimiz qan jylap túrsa da, quanyp qaldyq. Serik aqynyn joghaltqan Serik akim (Ýmbetov) ministrding oryntaghyna otyrmay túryp Bóribay myrzagha (Jeksenbiyn) myqtap tapsyryp ketken bolu kerek,  ýy mәselesi de sheshimin tapty. Biz aqynymyz ben әkimimizge Alla razy bolsyn dedik.

Tirisinde layyqty baghasyn ala-almay ketken Tomanovtyng tom-tom jinaqtaryn kitap etip shygharu aqynynan aiyrylyp, anyrap qalghan jamaghatqa jýkteldi. Sekeng marqúm mәngilik mekenine attanardan eki kýn búryn sol kezdegi Talas audanynyng әkimi Batyrbek Kýlekeevke jolyghyp bir jinaghynyng shygharyp beruin ótingen eken. Batyrbekte ýlken jýrekti jigit qoy, aqynynyng arqasynan qaghyp túryp  uәdesin beripti. Biz búl kezdesudi qazagha kelgen kýni Batekenning óz auzynan estidik. Ol uәdesinde túrdy. Audandaghy kәsipker jigitterding basyn qosyp, tez arada Sekenning «Pәruana» jinaghyn oqyrmandargha pash etti.

2003 jyly qarashanyng qara suyghynda talantty aqyn Serik Tomanov ómirden ozdy. Mәngilik saparyna asyghys attanghan aqyndy aqtyq sapargha shygharyp salyp jatqanda (janazasynda) oblys basshylary  aqynnyng otbasyna eki bólmeli pәter beretinderin jetizdi. Eshten kesh jaqsy. Ózi kórmegen pәter qyzyghyn bala-shaghasy kórse nesi aiyp?!  Ishimiz qan jylap túrsa da, quanyp qaldyq. Serik aqynyn joghaltqan Serik akim (Ýmbetov) ministrding oryntaghyna otyrmay túryp Bóribay myrzagha (Jeksenbiyn) myqtap tapsyryp ketken bolu kerek,  ýy mәselesi de sheshimin tapty. Biz aqynymyz ben әkimimizge Alla razy bolsyn dedik.

Tirisinde layyqty baghasyn ala-almay ketken Tomanovtyng tom-tom jinaqtaryn kitap etip shygharu aqynynan aiyrylyp, anyrap qalghan jamaghatqa jýkteldi. Sekeng marqúm mәngilik mekenine attanardan eki kýn búryn sol kezdegi Talas audanynyng әkimi Batyrbek Kýlekeevke jolyghyp bir jinaghynyng shygharyp beruin ótingen eken. Batyrbekte ýlken jýrekti jigit qoy, aqynynyng arqasynan qaghyp túryp  uәdesin beripti. Biz búl kezdesudi qazagha kelgen kýni Batekenning óz auzynan estidik. Ol uәdesinde túrdy. Audandaghy kәsipker jigitterding basyn qosyp, tez arada Sekenning «Pәruana» jinaghyn oqyrmandargha pash etti.

Búl uaqytta  Serikting ruhany bauyryna ainalghan Maraltay Rayymbekúly da qarap jatpapty. Talantty Hәm taghdyrly aqyndy halyqqa keninen nasihattau ýshin Respublika kóleminde bir mýshayra ótkizudi paryz sanaghan Maraltay Almatynyng týkpir-týkpirinen demeushi izdep әbden alasúrghan. Ruhany baylyqtyng da kerek ekenin sezinetin qaltaly azamattar da bar emes pe. Maraltaydyng enbegi aqtalyp, izdegeni tabyldy. «Pәruananyn» túsaukeserimen birge «Men ólsem, aspanda bir jasyn óler» atty Respublikalyq jyr-mýshayrasy da ótti.

Kezinde aqiyq aqyn Múqaghaly Maqataevtyng da 50 jyldyghy jetim qyzdyng toyynday bolyp edi. Qúdaygha shýkir, Múqannyng 60 jyldyghyn el bolyp toylady. Múqannyng baghy tirisinde emes, ólgen song jandy. Sodan beri Múqaghalidyng tughan kýni jyl sayyn elimizding týkpir-týkpirinde eshkim ótkizinder demese de toylanyp jatyr. Búl - úrpaq tәrbiyeleuding ontayly joly. Óleng oqyp ósken jas, oqys qylyqtargha barmaytyny aidan anyq. Ólenmen tәrbiyelengen jastyng boyy da, oiy da týzeletinin dәleldep jatu artyq.

Bizding bir bayqaghanymyz, Serikting óliminde de bir qúpiya bar siyaqty. 2003 jyldyng 31 qazanynda, yaghny júma kýni Taraz memlekettik pedogogikalyq institutynyng oqytushysy Seysekýl Ismatovanyng bastamasymen Serik Tomanov bilimgerlermen kezdesu ótkizdi. Sonda Sekeng sahnadaghy alghashqy ólenin bylaysha órip edi:

Samayymda aq qyrau,

Manayymda baq synau.

Toylaghanym tәttileu,

Oylaghanym ashylau.

 

Kózderimde kólenke,

Sózderimde keng ólke.

Keltirmender maghan sóz,

Óltirmender meni erte.

 

Mandayymda myng qatpar,

Tandayymda týrli aqpar.

Múndarymmen myng batpan,

Syrlarymdy tyndap qal.

 

Ua, tyndap qal, tyndarman,

Bekerden-beker túldanban.

Arttaghygha sóz qalsyn,

Óter de keter búl jalghan.

Taghdyr-ә?! Jalghan dýniyemen qosh aitysaryn aqyn ózi sezgendey. Kim bilsin. Kezdesuding óterinen eki-ýsh kýn búryn TarPY prorektorynyng  «Sender ne istep jýrsinder? Qaydaghy bir qanghybaspen kezdesu ótkizbekshisinder me? Men ondaygha jol bermeymin!» degenine qaramastan  qasarysyp túryp alghan úiymdastyrushylar Seysekýl apayymyz ben «Jasyn» әdeby birlestigining mýsheleri aqyndy jyryn sýier qauymymen songhy ret qauyshtyryp ýlgerip edi-au...

Qayshylyqty qaranyz, sol kezdesude atalmysh keshting  ótpeuine mýddeli bolghan atalmysh prorektor Onghar Sәlimbaev sahnagha súranyp shyghyp, Serik aqyndy sózdik qory tausylghansha maqtaghany da kóz aldymyzda.

Júmadaghy kezdesuding әserinen aryla almay jýrgen Jambyl júrty aragha apta salyp aqynynan mәngilikke aiyrylyp qalamyz dep oilaghan joq edi.

Jol boyyna jerlender men ólgende,

Ólgen song da ne jetsin elengenge.

Beyitimdi kórgender esine alsyn,

Beyim edi ózi de ólenge de,-dep amanatyn aityp ketken aqyn shyn mәninde de sol joldyng boyyna jerlendi. Ólgennen keyip elegenimiz de ótirik emes.

Óz epatapiyasyn ózi jazyp «Aqyn ólse óledi jýreginen» degen Serik Tomanovqa Tektúrmastyng ziratynyng topyraghy búiyrghan eken.

Qyryq jeti jasqa qaraghan shaghynda qaytqan aqynnyng elu jyldyghyn atap ótpeu oblys basshylaryna ýlken syn edi. Maraltay bastaghan bir top jas qalamgerler sol kezdegi oblys әkimi Bóribay Jeksenbin myrzagha hat jazdy. Abyroy bolghanda oblys әkimi jastardyng bastamasyna qoldau bildirip Sekenning elu jyldyghyn aityp jýretindey etip atap ótti. Aqynnyng taghy da bir jinaghyn jaryqqa shyghardy. Jyr-mýshayrasyn ótkizip, jinaghynyng túsaukeserin jasady. Búnday әkimge alghys aitpaghanda kimge alghys aitasyn.

Serikting elu jyldyghynan beri de baqanday bes jyl ótti. Biraq sol bes jylda auyz toltyryp aitatyn bir sharua atqarylmady. Biyl  4 nauryzda Serik aghamyz tiri bolghanda elu beske keler edi. Taghy da Maraltay bastaghan jastar oblysymyzdyng әkimi Qanat Bozymbaev myrzagha Serik Tomanovty keninen nasihattau maqsatynda kitabyn bastyryp, eske alu keshi men jyr-mýsharasyn ótkizuge qoldau bildiriniz dep hat joldady. Masqarasy sol, ýlken ýmitpen joldanghan hattyng jauaby, oblys budjetining býiiri tesik degenge saydy.

Ólgenimizdi tiriltip bermese de, qazaq ruhaniyatyna az da bolsa ýles qosyp, әdebiyet janashyrlarynyng alghysyn alatyn shyghar degen ýmitimiz su sepkendey basyldy. Shópti de, shóngeni de óleng etip jýrgen kóp qyrttyng biri emes, qúiryqty júldyzday aghyp ótken talantty aqyngha qoldau bildire almaghan oblys әkimi Bozymbaevqa degen ókpemiz qara qazanday boldy.

Sonymen, biyl Serik Tomanovtyng elu bes jyldyghy ýn-týnsiz óte shyqty. Taghy da sol Seysekýl әpkeyimiz aqiyq aqyn Múqaghaly Maqataev pen Serik Tomanovtyng shygharmalaryn ýndestire otyryp óz bilimgerlerine әdemi bir kesh jasap berdi. Sonymen qúdamyz da, qúdaghiymyz da tynyshtaldy.

Bir qyzyghy, ózi tughan audan jaghy júmghan auzyn ashqan da joq. Audan basshysy Aytqazy Qarabalaev Serik aqyndy bilse de bilmegensip otyra berdi. Talas audanyna Aytqazy әkim bop kelgende ózi óleng jazady, audanda Serik Tomanov atyndaghy kóshe payda bolatyn boldy ghoy dep bizder qatty quanghan edik. Sol ýmit aqtalmady.  Audan ortalyghynda Serik aqyndy eske alu keshining ótpegeni audan basshysyna ýlken syn boldy. Álde kóshe beru men kesh ótkizu audan basshysynyng qolynan kelmey me?!

Búl kýnde Serik ýshin qúrannan basqanyng týk te paydasy joq. Kóshe berip, kitap shygharsaq ózimizding abyroyymyz. Bolashaqtyng aldyndaghy paryzymyz. Qazaq ruhaniyatyna qosqan ýlesimiz. Alla nәsip etse, týpting týbinde Serik Tomanov atyndaghy kóshening payda bolatyny aidan anyq qoy. Óitkeni, Serik qanday marapatqa bolsa da layyq aqyn.  Sony әkimderimiz qazir jasap, alghysyn alyp jatsa núr ýstine núr bolmas pa edi.

Aytpaqshy, әkimder jayly әngime bolghan song Serikting «Ákim men әngime» degen óleni oiyma oralyp otyr. Marqúm aghamyz búl ólendi qay әkimge jazdy eken?

Aqkóz aqyn men bolsam,

Qyzyl kóz әkim sen edin.

Qoy baghyp men qor bolsam,

Qor boldyn-au demedin.

 

Qabanday bop jondandyn,

Halyqty aldap jep jýrip,

Qalamday bop men qaldym,

Qaghazymdy kemirip.

 

Qaryn ketti seni ertip,

Qanaghattan aulaqqa,

Daryn ketti meni ertip,

Qala jaqqa tau jaqqa.

 

Sening auzyng salymdy,

Taqtan taqqa minesin.

Mening auzymdaghymdy,

Taqpaq pa dep kýlesin.

 

Sen de biylik, taq bolsa,

Men bir jýirik qalammyn.

Altyngha sen attansan,

Halqyma men qararmyn.

 

Men-jýrekpin

(Sol artyq!),

Halqym ýshin qayghy aldym.

Qos ayaqqa boqty artyp,

Sen qaryngha ainaldyn.

 

Men-darynmyn,

Sen-qaryn,

Ayyrmamyz sol bizdin.

Halqym biler ol jaghyn,

Men ólendi órgizdim.

 

Aqkóz aqynnyng ary,

Atylsa da ólmeydi.

Qyzyl kóz әkimning maly,

Satylsa qaytyp kelmeydi.

Azamat Esalyúly, Serik Tomanov atyndaghy syilyqtyng iyegeri

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1499
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5665