Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2326 0 pikir 21 Sәuir, 2011 saghat 03:39

Jәdy Shәkenúly. Qazaq qúryltay doptyng shuy, toptyng shouy emes...

Allagha tәube! Egemendik alghaly shetten 800 myng qazaq óz otanyna oraldy. Dese de, әli de bolsa 5 million qazaq jat júrtta kóz jasyn kóldetip atamekenge jete almay otyr. Jetkeni bylay túrsyn, kóptegen otbasy keri kóship, kelemin degenderding kóniline su septi. Qazirge deyin qytay tarapynan 200 otbasy, Mongholiya jaqtan búryndy-sondy 300 otbasy, Ózbekstan jәne ózge elderden 400 otbasy kelgen eline qaytyp ketti. «Sayynnan sayghaq qúrly pana tappay» jylap ketti.

Endeshe, suynghan kónildi qalay jylytamyz, toqtaugha jaqyn kóshti Atajúrtqa qaray qalay tolqytamyz?

Saual da kóp, zaual da kóp. Biraq jauap aldamshy. Qúzyrly organdar óz qúmalaghyn tórtten qoymaq niyetpen «sen jaqsy da», «men jaqsy» dep jogharyda Preziydentti, tómende halyqty aldaydy. Tipti shetke qaytyp ketken qazaqtardy «jep qashty», «úrlap, tonap ketti» dep baybalam salyp, qúqyq qorghau organdarymen dabyldata qughandar da az bolghan joq. Jetimdik kórip qashqandardy jer týbine jibergisi keldi. Oralman atalghan agha-bauyrynyng «onbaghandyghyna» sengen jergilikti túrghyndardyng birazy sol tuysqandaryna kýdikpen qarady. Olardy odaghay sanap, ógey kórdi. «Oral» dep emes, «oralmay-aq qoysyn» dep oilaushylar da tabyldy. El ishine iritki týsti. «Oyyndy» osylay qyzdyryp onyng qyzyghyn kimder kórdi?

Allagha tәube! Egemendik alghaly shetten 800 myng qazaq óz otanyna oraldy. Dese de, әli de bolsa 5 million qazaq jat júrtta kóz jasyn kóldetip atamekenge jete almay otyr. Jetkeni bylay túrsyn, kóptegen otbasy keri kóship, kelemin degenderding kóniline su septi. Qazirge deyin qytay tarapynan 200 otbasy, Mongholiya jaqtan búryndy-sondy 300 otbasy, Ózbekstan jәne ózge elderden 400 otbasy kelgen eline qaytyp ketti. «Sayynnan sayghaq qúrly pana tappay» jylap ketti.

Endeshe, suynghan kónildi qalay jylytamyz, toqtaugha jaqyn kóshti Atajúrtqa qaray qalay tolqytamyz?

Saual da kóp, zaual da kóp. Biraq jauap aldamshy. Qúzyrly organdar óz qúmalaghyn tórtten qoymaq niyetpen «sen jaqsy da», «men jaqsy» dep jogharyda Preziydentti, tómende halyqty aldaydy. Tipti shetke qaytyp ketken qazaqtardy «jep qashty», «úrlap, tonap ketti» dep baybalam salyp, qúqyq qorghau organdarymen dabyldata qughandar da az bolghan joq. Jetimdik kórip qashqandardy jer týbine jibergisi keldi. Oralman atalghan agha-bauyrynyng «onbaghandyghyna» sengen jergilikti túrghyndardyng birazy sol tuysqandaryna kýdikpen qarady. Olardy odaghay sanap, ógey kórdi. «Oral» dep emes, «oralmay-aq qoysyn» dep oilaushylar da tabyldy. El ishine iritki týsti. «Oyyndy» osylay qyzdyryp onyng qyzyghyn kimder kórdi?

Halyqaralyq bosqyndar úiymy jaghynan osy elge bólinip jatatyn qomaqty kómekterdin, «Áblyazovtar» men «Áliyevterdin» qaltasynda ketken esepsiz qarjylardyng mynnan birine jetpeytin, 800 myng qazaqtyng oraluyna júmsalghan «tiyn»-nyng sonyna týsken soraqy qughyn talaydyng soryn qaynatty da. «Ayran ishkender qútylyp, shelek jalaghandar tútyldy». «5 tenge» ýshin bet jyrtystyq. Kәnigi qaraqshylargha joly ashyq myna qogham qarashalaryn qaydan ayasyn, qan qaqsatty. Shet júrtqa taryday shashylghan halyqty taghdyrdyng taghy bir syny kýtti. Kósh toqyrady. Endi eldi osy qiyndyqtan qútqarar, kóshke kólik, kónilge shuaq syilaytyn kimimiz bar?

Qúzyrly organdardan Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine qarasty Kóshi-qon komiyteti taratylyp, Ishki ister ministrligine qarasty Kóshi-qon polisiyasy komiyteti jýkti óz moynyna aldy. Kósh jayynda halyqaralyq zandardy negizge alghanymen qandastarynyng mәselesining mәnine tereng ýniludi bilmeytin olar ne isterin bilmey mәngirip qaldy. Kómekti kimnen súraydy? Oralmandardan ba, joq, olargha senbeydi. Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy degen qara shanyraq bar. Birinshi qúryltayda tizginin Preziydentimiz N.Á.Nazarbaevqa ústatqanymyzdy ong úpay etip, joghary-tómenge Núrekendi «qalqan» etip jýrgen. Dana sayasatyn senip tapsyrghan Elbasymyz olardyng bylyq-shylyghyn qaydan bilsin. Sóitip, «esi ketken eshkini apa deytin» kýimen Ishki ister osy Qauymdastyqqa jýgindi. Olardyng «aq degenin alghysqa, qara degenin qarghysqa» balaugha mәjbýr boldy. Kóshi-qon polisiyasy Qoghamdyq kenes qúryp, onyng tóraghalyghyna Talghat Mamashevty úsynyp ýlgerdi. Qauymdastyqtyng «ssenariyi» boyynsha jýrgen búl shara «siz», «biz» desken júmsaq sózdilerding bas qosuymen bayansyzdyqqa moyyn búrdy.

Degenmen  de «ýmitsiz - shaytan» degen ghoy. Kóshti qantarysqanmen kópting «kónilin qaldyrghysy kelmeytin» Qauymdastyqtyng aldaghy Qúryltayynan da ýlken sheshim kýttik. Sanauly kýnderden keyin - mamyrda Dýniyejýzi qazaqtarynyng IV qúryltayy ótpek. Olar ne qaraydy eken? «Qan jylaghan qazaqtyng qabyrghasyn qayystyrghan qay taqyrypty qauzar eken?» dep elendestik. Biraq taghy da ýmitimiz selge, úly isterimiz jelge ketetin týri bar.

Bir ózin barlyq isti tyndyryp, apyryp-japyryp jatqanday kórsetkisi keletin, búrynghy mәdeniyet ministrining júmsaq kreslosynda «jaman ýirengen» Mamashev myrzanyng jaqynda «Týrkistan» gazetindegi súhbatyn kórip týsimizden shoshyp oyandyq. Keleli bas qosudy qúryltaygha emes, «qúryltaydyng úyasyna» ainaldyratyn týri bar. Nege deysiz ghoy, «aldaghy mamyr aiynda ótkeli otyrghan qúryltaydyng kýn tәrtibinde qanday mәseleler qaralmaq?» degen tilshi saualyna Tәkeng bylay depti:

«Jalpy Qúryltaydyng maqsaty - osy bes jyldaghy jasalghan júmystardy qorytyndylap, aldaghy mindetterdi aiqyndau. Sonymen qosa auqymdy mәdeny sharalar ótkizbekshimiz. Dәstýrli qolóner sheberlerining kórmesin úiymdastyramyz. Aqyndar mýshәirasy ótedi. Qazaqstan óner sheberlerining gala-konserti jәne shetelden kelgen ónerpazdarymyzdyng konserti úiymdastyrylady.

Qúryltay 3 kýnge josparlanghan. Alys shetelderden 350-ge juyq qazaq, Qazaqstannyng óz aumaghynan 300-dey delegat keledi dep boljanuda.

Búl Qúryltaydyng negizgi qonaqtarynyng 60 payyzdan astamy jastar bolady. Bizding boljamymyzsha, 32-34 elden qazaqtar keledi. Bir kýndi sportqa arnaudy jón kórip otyrmyz. Ondaghy maqsatymyz - 10-12 futbol komandasyn jasaqtap, halyqaralyq futbol turniyrin úiymdastyru. Europadan 2 komanda keledi. Sonymen qosa, últtyq sport týrlerin nasihattau maqsatynda kókpar, qyz quu, audaryspaq, toghyzqúmalaq sekildi últtyq sport týrlerinen de jarystar ótkizbekpiz. Europadaghy qazaqtar jyl sayyn ózderining Kishi qúryltayyn ótkizedi. Osy Qúryltay ayasynda futbol turniyrin ótkizedi. Europanyng on elinen komanda keledi. Tipti key memleketten eki-ýshten komanda jasaqtalady eken. Ylghy qazaq jigitteri. Solardyng ishinde Shvesiya men Gollandiyanyng jasóspirimder komandasynda oinap jýrgen qazaq jigitteri bar. Europanyng aty azuly komandalarynda oinap, kәsiby dengeyge jetip qalghandary da jetkilikti. Týrkiyanyng futbol komandasy da óte myqty ekeninen habardarmyz. Solardyng arasynda da qazaqtar kóp. Áriyne, olar 16-17 jastaghy jasóspirim balalar. Eger olargha sport mamandarynyng kózderi týsip, kelissóz jýrgizip jatsa qúba-qúp».

Sózining arasyna «kóshi-qondaghy qiyn týiinderdi sheshemiz» degen túzdyq kiristirip otyrady. Ol qanday qiyn týiin, kim sheshedi, qalay sheshiledi? Ol jaghyn aitpaq týgili ózi de bilmeydi.

Osylaysha «it qudy, qoyan qashty» balalardyng teke-tiresi men qúlaghymyz jauyr bolyp jýrgen «Shou» men shu. Tipti jogharydaghy júmystardy «Dýniyejýzi qazaqtarynyng IV qúryltayy» degennnen góri Mәdeniyet minitrligi men Turizm jәne sport ministrligining birlesken is-sharasy dep atau jón siyaqty. Endi qayttik, shette jatqan 5 milion qazaq óz balalarynyng «әlәulәigha» basyp, dop qughanyna zәru me edi? «Qazaqbaylar» men «mazaqbaylargha» qor bolghan qayran bauyrlarym-ay. Kóz jasyng qúrghamay shet júrtta sher kókirek bolyp taghy da jylap jýre beresing be?! Nemese ózge últtyng telegeyine shógip telim-telim bolasyng ba?

Súhbattyng taqyrybynda kórsetilgendey, shynynda da «búl qúryltay búrynghydan ózgerek» eken. Búrynghylary, әsirese Qaldarbek Naymanbaev zamanynda qúryltaylar el men jer taghdyryna qatysty biraz mәselelerdi sheship edi. Endi mine jylaghymyz kelse de kýlgen sekildi kórinu ýshin zorlyqpen yrjiysyp konsert-shou tamashalaugha, sporttyq oiyndar kóruge tura keletin týri bar. Shetten keletin 300-400 kisige shashylatyn basy artyq shyghyndy taghy oilanyz.

Súhbatta Mamashevtyng negizgi maqsaty «úmytylyp» qalypty. Ol osy rette   shettegi qazaqtardyng ózi ýshin enbek sinirgenderine arzan marapattar alyp berip, solardyng qoldauymen qúzyrettiligin 5 jylgha qayta úzartyp alu. Al ózin qalamaytyn ashyq auyzdardyng birde-birin qúryltaygha qatystyrmau degen sóz. Mine, býkil qúryltaydyng jәne ssenariydyng negizi týiini - Osy! Al bayaghy «jartas bir jartas» - sheshilmegen týiinder men dauly mәseleler jyly býrkelgen kýii qala berse, taghy da qazaqtyng qasireti qalyndaghannan basqa týk emes qoy!

Ishki ister senip otyrghan aty Alatauday újymnyng iyesi T.Mamashevtyng týri mynau. Endi kimge senemiz? Dese de ýmitimizdi ýzgimiz kelmeydi. Shettegi qazaqty Otanyna oralugha oyatqan Elbasy - Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev búl jónsizdikti retke keltirer dep oilaymyz. Ásirese jastardy qoldaugha erekshe kónil bólip kele jatqan Preziydentimiz búl oryntaqtyng tizginin aqyldy, bilimdi, qandasyna qabyrghasy qayysatyn zerdeli jastyng birine berse, bәlkim óshkenimiz janyp, ólgenimiz tiriler me edi. Mýmkin sonda ghana kóshi-qonnyng ayaq alysy preziydentimizding ózi oilaghanday ong baghytqa qadam basar ma edi, qayter edi?!

Qazaq kóshining qanaty men sanaty elim degen erlerding ar-namysyna syn!

Álem qazaqtary әrenge bir bas qosqanda doptyng sonynan ketip, sordyng sorpasyna shylanbayyq. Shette 5 million qazaq bizge qarap jәudirep otyr. Qazaq qúryltayynan qazaqtardyng kýteri kóp.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1495
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3265
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5602