Emle turaly pәn pәtuasyn sóilegen Sherba professordyng sózi qysqalap aitqanda mynau boldy:

Tórt jýieli emle bar: 1) dybys jýieli, 2) tuys jýieli, 3) tariq jýieli, 4) tanba jýieli.

Dybys jýieli emle – sózdi aityluynsha jazu (qazaq pen qyrghyz emlesi dybys jýieli bolady). Tuys jýieli emle – sózding tek aityluyna qaramay, tegine de qaray jazu (orystiki tuys jýieli emle). Tariq jýieli emle – qashannan jazyp kele jatqan qalypsha jazu (arabtiki, arab emlesin ózgertpey qoldanushylardiki, aghylshyn, fransuz, nemisterdiki tariq jýieli emle bolady). Tanba jýieli emle – sóz ornyna tanba salu (qytay jazuy, búrynghy eki sulyqta bolghan aqqatardyn, shumerlerding sýiir jazulary).

Búl emlelerding eng jaqsysy – dybys jýielisi; ýitkeni ýirenuge jenil. (Qazaq til bilimining antologiyasy: Ahmet Baytúrsynúly. Qazaq til bilimining mәseleleri. – Almaty, 2013 j. 570 b.)

Búl Aqannyng týrkilerding Bakudegi әigili jiynynan keyingi ondaghy jaydy qysqasha óz júrtyna týsindirgen sózi. IYә, Aqannan asyp qayda barmaqpyz. Emle jónindegi dúrys jol Aqandiki ghoy. Sony Temirqazyq etip ústasaq adaspaymyz. Bizding jazuymyz dybys jýieli jazu bolghandyqtan balalargha qara tanytuymyz býginde ózge júrttykinen bólek boluy kerek. Aghylshyn, qytay, tipti orystyng ózinde de sharttylyq kóp, dybys jýiesinde. Al bizding tilimiz kýni keshege sheyin jazugha baylanbay, erkin damyp, dybystyq jýiesi әbden jetilgen. Óz ishinde birneshe temirdey qatang dybystyq zandary bar. Álipbi, emle jóninen qazir bizge ózge týrkiler de ýlgi emes. Latyngha erte ótkenimen olardyng tili jazugha baylanyp, tilining ishine ózge jat elementter enip, dybys jýiesi aitarlyqtay búzylghan. Sondyqtan tәjiriybe kóremiz dep bosqa aqsha shashyp, ol elderge top-top bolyp, shaba beruding týk te qajeti joq.

Aqana sheyin qazaq oqyp-jazugha ýirenudi qúran jattaudan bastaytyn. Búl sauat ashudyng tóte joly emes edi. Al úly reformator arab әlipbiyinen qazaq sózderinde kezdespeytin birneshe dybystyng tanbasyn mýldem alyp tastap, qazaq tilinde bar dybystargha jana tanba arnap, taza qazaq әlipbiyin jasap shyqty. Sóitip әptiyek bitirip, tórt jylda zorgha hat tanityn qazaq balasy tórt-aq aptada kez kelgen qazaq mәtinin jýgirtip oqyp kete beretin boldy. Yaghny bizding әlipbiyimiz ben emlemiz tilimizding zandaryna negizdelip jasalsa, taza últtyq sipatta bolsa, onda bizge ony ýirenuge, qoghamgha engizuge qazir de kóp uaqyt ketpeydi.

Aqannyng әlipbiyine qarsy shyghyp: «Múnynyz ne? Bizde bәrimizge ortaq ghasyrlar boyy qalyptasqan jazu bar edi, býldirdiniz ghoy»,  – degen oqyghandar boldy. Olar óz ishimizden de, ózge júrttan, әsirese tatar ghalymdary arasynan kóp shyqty. Aqang eshkimdi tyndamady, últtyq mýddeden ainymady.

Týrkilerding Bakudegi jiynynda mýiizi qaraghayday orys professorlary, әsirese Sherba men Yakovlev týrki әlipbiyining ishindegi eng ozyghy qazaqtiki dep tanydy. Keyin N.F.Yakovlev Aqannyng әlipbiyine qatty qyzyghyp, әri qaray zerttey týsip, qatty tәnti bolyp, «Matematicheskaya formula postroeniya alfavita (Baytursynovskiy alfaviyt)» degen maqala jazdy. Búl basqa týrkilerge ýlgi bolyp, jiyrmasynshy jyldyng sonynda olar da ózderining últtyq әlipbiylerin jetildiruge kirisip ketti.

Bayannyng әkesi Qarabaydyng sózi bar: «Áy, ne dep dóngeletip kelesin?» degen. Múnyng bәri beseneden belgili ghoy, aitpaghyng ne? – degen súraq tuyndaydy ghoy. Aytpaghym mynau:

Jana әlipbiyge kóshu eki kezennen túrady: ÁZIRLEU jәne ENGIZU. Búghan bizge jiyrma besinshi jylgha deyin uaqyt belgilengen, әli alty jyl bar. Biz jospardy merziminen búryn artyghymen oryndap, júmystyng birinshi kezenin (әzirligimizdi) tәmamdap tastadyq. Tez-tez birinen keyin birin bastyrmalatyp ýsh әlipby úsynyp, bireuine toqtadyq. Al emlemizdi toqsan tekseruden, seksen saraptamadan ótkizip, ýkimette maqúldap, mine-mine bekitkeli otyrmyz. Jyldamdatyp әzirlikti ayaqtap, engizudi bastamaqpyz. Býgin-erteng nólinshi synyptargha әlippe basyp shygharugha aqsha bólip, alaqanymyzdy ysqylap otyrmyz. Sonda basqasyn bylay qoyghanda, endi alty jyldan song jappay engiziletin latynmen býginnen bastap sauattanghan býkil qazaq bastauyshyndaghy qazaq balasy әli qoldanystaghy qaripti endi tanymay shektelip qalmay ma? Álde onsyz da birinshi synyptan bastap orys, aghylshyn tilderin qatar oqyp, miy ashyp otyrghan balagha  kirildi bir, latyndy bir – eki әlippe oqytamyz ba?

Jaqynda Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynda jana emlege qatysty keneytilgen saraptamalyq kenes qúryldy. Qazir talqylau júmystary jýrgizilip jatyr. Emlening mәtinin әli de iyley týsu qajet ekendigi belgili bolyp, ondaghy әr paragraf boyynsha qyzu talqylau men bir pikirge kelip, әr nәrsening ghylymy negizin tabu boyynsha júmystar jýrip jatyr. Jәne ol úzaqqa sozylatyn týri bar. Tәjiriybe kórsetkendey engizu onay, al әzirligimiz shiyki ekendigi anyq bolyp túr. Sondyqtan engizudi qoya túryp, aldymyzdaghy alty jyldyng eng qúrymasa jartysyn әzirligimizdi pysyqtaugha júmsayyq demekshimin.

Emlemizden búryn, әlipbiyimizding ózine biraz týzetuler kerek ekendigi barshagha belgili. Búnyng bәri bos salpan! Erteng keri qaytatynymyzdy bile túra, qotyr-qotyr әlipbiymen qisyq-qisyq emle jasap alyp, algha entelep kelemiz, jyn qughanday.

Qapalbek Bijomart

Abai.kz