Qazaqstan Respublikasynyng Preziydent

әkimshiligining jetekshisi A.Musinge

«Núr Otan» HDP tóraghasynyng

birinshi orynbasary N.Nyghmatulinge

Qazaqstan Respublikasynyng

Premier- ministri K.Mәsimovke

QR Mәdeniyet ministri M.Qúlmúhamedke

1997 jyly shildede qabyldanghan «Qazaqstan Respublikasyndaghy Til turaly» QR Zanynyng 4 babynda  «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili - qazaq tili» dep anyq kórsetilgen. Odan bergi uaqytta elimizde til sayasatyn jýzege asyru ýshin memleket barsha azamattardyng qazaq tilin erkin jәne tegin mengeruine qajetti barlyq úiymdastyrushylyq, materialdyq-tehnikalyq jaghdaylar jasap otyr. Tilderding qoldanys ayasyn keneytu baghytynda arnayy «Tilderdi qoldanu men damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy» jobasy talqylanu ýstinde.

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydent

әkimshiligining jetekshisi A.Musinge

«Núr Otan» HDP tóraghasynyng

birinshi orynbasary N.Nyghmatulinge

Qazaqstan Respublikasynyng

Premier- ministri K.Mәsimovke

QR Mәdeniyet ministri M.Qúlmúhamedke

1997 jyly shildede qabyldanghan «Qazaqstan Respublikasyndaghy Til turaly» QR Zanynyng 4 babynda  «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili - qazaq tili» dep anyq kórsetilgen. Odan bergi uaqytta elimizde til sayasatyn jýzege asyru ýshin memleket barsha azamattardyng qazaq tilin erkin jәne tegin mengeruine qajetti barlyq úiymdastyrushylyq, materialdyq-tehnikalyq jaghdaylar jasap otyr. Tilderding qoldanys ayasyn keneytu baghytynda arnayy «Tilderdi qoldanu men damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy» jobasy talqylanu ýstinde.

QR Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev memlekettik til sayasatyna asa manyzdy mәn bere otyryp, jiyn-keneste jәne otyrystarda ýnemi memlekettik tilding mәrtebesin kóteru kerektigi turaly aityp keledi. Memleket basshysy N.Nazarbaev «BOLAShAQTYNG IRGESIN BIRGE QALAYMYZ!» atty Qazaqstan halqyna arnaghan Joldauynda memlekettik tildin, yaghny qazaq tilining qoldanu ayasyn keneytuding jana kezeninde qol jetkizetin mejeni naqty belgilep berdi. Qazaq tilin 2017 jyly halyqtyng 80 payyzy, 2020 jylgha qaray 95 payyzy iygerip, endigi 10 jylda mektep týlekterining 100 payyzy osy tilde erkin sóileui kerek dep, osy mindetterdi jýzege asyru ýshin tiyisti salalar men jergilikti atqarushy organdargha tapsyrma bergen edi. Endi mine, Reseyding bes guberniyasymen shekaralas Aqjayyq ónirinde búl mәrtebeli kórsetkishke qalay qol jetkizemiz jәne memlekettik til sayasatyn odan әri qalay jetildiremiz degen saual jergilikti halyqty jәne qoghamdyq úiymdardy qatty alandatuda. Alandauymyzgha tómendegidey sebepter bar bolatyn.

Jergilikti jerde memlekettik til sayasatyn oryndaugha budjetten qomaqty  qarjy bólinude. Al, oblystyq tilderdi damytu basqarmasynyng bastyghy Mahambet Yqsanghaly myrza basqaryp otyrghan újymnyng atqaryp otyrghan is-sharalary tek eseptik, nauqandyq jәne qaytalama sipatta bolyp otyr. Jyl sayyn qaytalanyp keletin sharalardyng tiyimdiligi men nәtiyjeliligi qanday? Til mәselesin jamylyp, aghayyndar óz úpaylaryn týgendep jýrgen joq pa?

Birer mysal: 2010 jyly  ótkizilgen «Oblystaghy mektepke deyingi tәrbie beru mekemelerinde últtyq tәrbie men memlekettik tilding oqytyluyna zertteu júmystaryn jýrgizip, monitoring jasau jәne osy qyzmetting sapasyn kóteru maqsatynda úsynystar engizu» (550 000) is-sharasy bir sózi ózgermesten  2011 jyldyng josparynda (842 000), az deseniz, 2012 jyldyng josparynda (892 000) túr. Sol siyaqty  «Ýzdik emhana», «Ýzdik qalalyq balabaqsha», «Ýzdik auyldyq balabaqsha» t.b bayqaular  kóbeyip, osy súranysy tómen sharalardyng basym kópshiligin elektrondy satyp alu tәsilimen belgili úiymdar aluda.

Oblysta qalyptasqan tildik ahualgha baylanysty qoghamda súranys pen qajettilikke ainalghan sharalar men jobalar basqarma josparynan tys qalyp, onyng ornyna jattandy sharalar engizilip, nәtiyjesi súraq tudyratyn, sapalyq dengeyi tómen júmystar atqaryluda.

Sapalyq dengeyi tómen dep aitugha negiz -  qoghamdyq negizde 2010 jyly qúrylghan qoghamdyq til inspeksiyasynyng júmysy. ( «BQO tildik ortany damytu jónindegi qoghamdyq inspeksiyanyng prosesinde ÝEÚ, túrghyndar jәne memlekettik basqaru organdarynyng ózara qarym-qatynasyn úiymdastyru» sharasynda memlekettik satyp alu arqyly ( 1mln 990t) «BQO erikti mýgedekter qoghamy» qoghamdyq birlestigining jenimpaz dep tanylghan). Memlekettik til sayasatynyng jergilikti jerde jýrgiziluine qoghamdyq baqylau jasau maqsatynda qúrylghan til inspeksiyasynyn  júmysyna  til mamandary men ghalymdar tartylmaghan. Osydan-aq memlekettik tapsyrystyng halyqqa degen sapalyq qyzmeti qanday dәrejede ekenin anyq bayqaugha bolady. Sol qoghamdyq til inspeksiyasy qúramynda kirgizilgen eriktilerding bireui de til turaly bas qosqan jiynda óz oi-pikirlerin erkin aityp jetkize alghan joq. Osy jayttan-aq oblystyq tilder basqarmasy basshysy M.Yqsanghaly myrza memlekettik til sayasatyna nemqúraydylyq tanytyp,  ana tilin saudagha, mazaqqa ainaldyryp otyrghanyn biluge bolar edi. Elbasynyng kórsetken mәrtebeli mejesine qol jetkizu jәne ana tilimizding qoghamdaghy ornyn mәrtebesine say kóteru ýshin basqarma is-sharalaryna qoghamdyq úiymdar barynsha tartylyp, ótiletin sharalargha qoghamdyq talqy men taldau, qoghamdyq úsynys kerek emes pe?  Nege M.Yqsanghaly myrza ana tili mәselesimen ainalysu ýshin mýgedekter úiymyn  tandap, til ispeksiyasyna til mamandary men ghalymdardy tartpady?  Memlekettik tilge qoghamdyq baqylau jýrgizgen qoghamdyq til inspeksiyasynyn qúramynda sol salanyng mamandary men tilshi-ghalymdar bolmasa, jýrgizilgen júmystargha ghylymi-analitikalyq, әdistemelik ashyq taldau jýrgizilmese, til inspeksiyasynyng júmysy qaydan sapaly dep aitugha bolady.

Osy jyldyng 12 mamyrynda «Núr Otan» HDP ghimaratynda ótken «Qogham jәne til» atty jiynda qoghamdyq úiymdar men oblystyq deputattar, ghalymdar men til mamandary jәne student jastar tarapynan BQO tilderdi damytu basqarmasynyng bastyghy M.Yqsanghaly qyzmetine qatysty kóptegen syn aityldy. Jinalghandar M.Yqsanghalidyng júmysyna kónilderi tolmaytynyn aitty jәne oblysta til mәselesine jauapty birden bir memlekettik mekemede, oblystyq tilderdi damytu basqarmasynda qalyptasyp otyrghan jaghdaygha tózbeytindikterin jetkizip,  basqarma qyzmetine «Mahambet-Shou» degen qoghamdyq bagha berdi.

Batys Qazaqstan oblysy tilderdi damytu basqarmasynyng is-sharalaryna qoghamdyq taldau men saraptama, qoghamdyq baqylau jýrgizu mýlde jok. Jyl sayynghy qaytalanyp keletin, sapalyq dengeyi tómen jәne halyqqa  berer nәtiyjesi joq, tek qalayda qarjyny iygeru degen maqsatpen jasalatyn jәne jogharghy basshylaryna ghana esep berumen shekteletin is-sharalar býgingi kýni qoghamdyq súranysty esh qanaghattandyrmaydy. BQO tilder basqarmasynyng baghdarlamasy men josparyna     oblysta qalyptasqan tildik ahualgha baylanysty qoghamda  qajettilikke ainalghan is-sharalar men memlekettik tilding qoldanys ayasyn keneytu jolyndaghy jana ghylymi-innovasiyalyq jәne shygharmashylyq jobalar men úsynymdar kirgizilmegen. Óitkeni, Aqjayyq ónirinde til salasynyng kóptegen bilikti mamandary men ghalymdary bolsa da, basqarmada til sayasatyn tiyisinshe nәtiyjeli jýrgizu ýshin júmystaryna ghylymiy-әdistemelik  kenes pen baghyt-baghdar beretin   ghalym-maman jetispeytini bayqalady.  Tilder basqarmasynda 12 shtat qyzmetkeri bolsa, aralaryndaghy jalghyz bilikti til mamany  Gýljayna Biysenghaliyevany da M.Yqsanghaly myrza qudalaugha týsirip, 3 jyldan beri sottasyp keledi. Al, qalghandary - basqa sala mamandary. Onday qyzmetkerler til mәselesi boyynsha ózge salalargha zandyq, әdistemelik kenes qalaysha beredi. Oghan bir ghana dәlel 2009 jyly Aqsay qalasynyng ýlken kóshesine shetel azamaty, tiri adam Rodjer Foksting esimin beruine kelisim berip, qoghamdyq pikirden keyin ghana qayta alynghan bolatyn. Oblystyq til basqarmasynyng memlekettik qyzmetkerleri til sayasatyn jýzege asyru jәne Elbasynyng Joldaudaghy mejesin oryndau ýshin enbek etu kerek bolsa, M.Yqsanghaly bastaghan shaghyn újym  ózara eki jikke bólinip, әli kýnge deyin sottasyp keledi. Ishtegi auyr moralidyq-psihologiyalyq ahual turaly jergilikti BAQ-ta  jii jariyalanyp keledi.

Osynday ahual men qalyptasqan qoghamdyq pikirlerge baylanysty ónirimizde memlekettik til sayasatyn jýrgizuge jauapty til basqarmasynyng jasaghan sharalary kópting kónilinen shyqpay otyr. Jergilikti jerde oblystyq tilderdi damytu basqarmasynyng ishki jaghdayyn rettep jәne eseptik, nauqandyq jәne jyl sayynghy qaytalanyp keletin sharalargha uaqytynda tosqauyl qoyylmasa, memlekettik til sayasatynyng sapaly da nәtiyjeli jýzege asuyna jәne Elbasynyng kórsetken mejesi oryndaluyna ýlken ziyanyn  tiygizeri sózsiz. Auyl sharuashylyq institutyn zootehnika salasy boyynsha bitirgen M.Yqsanghaly myrza oblystyq basqarmada otyra berse, «ózim bilemdikke» salynghan shalaghay basshy kesirinen til sayasatyn jýzege asyruda qordalanghan mәseleler kóbeyip,   Elbasynyng 10 jyl ishindegi belgilengen kórsetkishi oryndalmay, últ liyderi N.Nazarbaevtyng aty men abyroyyna kir kele me dep qauiptenemiz.

Talghat Qatauov  -  «Batys Alash» qoghamdyq birlestigining tóraghasy

Abzal Qúspanov  - «Órken» qoghamdyq birlestigining tóraghasy

Qydyr Abdrahmanov  - «Jastyq ýni» qoghamdyq birlestigining tóraghasy

Núrlan Izteleuov  - Halyqaralyq D.Qonaev atyndaghy qorynyng BQO filialynyng tóraghasy

Gharifolla Janbozov  -  «Dәdem ata» jeke qorynyn  diyrektory

Asqar Taymanov  - «BQO Chernobyli mýgedekteri jәne ardagerleri» qoghamdyq birlestigining tóraghasy

Ilan Qabiyeva  -  Respublikalyq «Biybi-ana» qoghamdyq birlestigi BQO filalynyng tórayymy

Amanjol Zinulliyn  - BQO mәslihatynyng deputaty, til janashyry

Amantay Boranqúl  - Qazaqstan jurnalister Odaghynyng mýshesi

Úlday Erjanova  -  M.Ótemisúly at.BQMU dosenti, fiologiya ghylymdarynyng kandidaty

«Abay-aqparat»

P.S. Osy hatty jariyalay otyryp redaksiya Batys Qazaqstan oblysynyng qúzyrly organdaryn aimaqtaghy memlekettik tilding damuy jónindegi ashyq әngimege shaqyrady. Eger hatta kórsetilgen jayttar boyynsha aimaq sheneunikteri men sarapshylarynyng aitary bolsa, olardyng barlyghyn jariyalaugha әzir ekendigimizdi jariyalaymyz.

Foto:  time.kz