Qaraghandy oblystyq Jayyq Bektúrov atyndaghy jasóspirimder kitaphanasyndaghy jastardyng «Bota» intellektualdyq ortalyghynda «Qazaq mýddesi: M. Maghauin mysalynda» atty dóngelek ýstel bolyp ótti. Búl sharany úiymdastyrugha múryndyq bolghan - E. A. Bóketov atyndaghy Qaraghandy memlekettik uniyversiytetining filosofiya jәne psihologiya fakulitetining oqytushysy Qarshygha MÚQYSh.Jiylghan júrtshylyq jazushy Múhtar Maghauinning songhy jyldary jazylghan shygharmalaryn taldady. Atap aitqanda: «Qypshaq aruy», Qylmys», «Podonok», «Songhy sóz», «Kelde-múnara». Endi osy pikir almasugha qatysqandardyng sózderine qúlaq týrelik.

Qarshygha MÚQYSh (jýrgizushi):

- Qazir bizde kórkem sóz, onyng ishinde proza janry, ómirden alshaqtap ketti, jazushylar qoghamnyng tamyryn dóp basyp, ómir shyndyghyn beyneley almay otyr degen pikir bar. Shynynda da, Sovet ókimeti kezinde belgili bir iydeologiyanyng soyylyn soqqan jazushylardyng erkindikke shyqqan myna zamanda ne jazarlaryn bilmey daghdaryp qalghany da ras. Biraq qay zamanda ómir sýrse de ózining jazushylyq ústanymyna adal, alghan baghytynan taymaytyn, nomenklaturalyq biylikting yghyna jyghylmaytyn, mәngilik ólshemderdi temirqazyq qylyp alghan jazushylar bolady. Sonday jazushynyng biri de biregeyi - Múhtar Maghauiyn. Endi osy jogharyda aty atalghan shygharmalar negizinde M.Maghauin fenomenine zer sala ýnilip kórsek.

Qaraghandy oblystyq Jayyq Bektúrov atyndaghy jasóspirimder kitaphanasyndaghy jastardyng «Bota» intellektualdyq ortalyghynda «Qazaq mýddesi: M. Maghauin mysalynda» atty dóngelek ýstel bolyp ótti. Búl sharany úiymdastyrugha múryndyq bolghan - E. A. Bóketov atyndaghy Qaraghandy memlekettik uniyversiytetining filosofiya jәne psihologiya fakulitetining oqytushysy Qarshygha MÚQYSh.Jiylghan júrtshylyq jazushy Múhtar Maghauinning songhy jyldary jazylghan shygharmalaryn taldady. Atap aitqanda: «Qypshaq aruy», Qylmys», «Podonok», «Songhy sóz», «Kelde-múnara». Endi osy pikir almasugha qatysqandardyng sózderine qúlaq týrelik.

Qarshygha MÚQYSh (jýrgizushi):

- Qazir bizde kórkem sóz, onyng ishinde proza janry, ómirden alshaqtap ketti, jazushylar qoghamnyng tamyryn dóp basyp, ómir shyndyghyn beyneley almay otyr degen pikir bar. Shynynda da, Sovet ókimeti kezinde belgili bir iydeologiyanyng soyylyn soqqan jazushylardyng erkindikke shyqqan myna zamanda ne jazarlaryn bilmey daghdaryp qalghany da ras. Biraq qay zamanda ómir sýrse de ózining jazushylyq ústanymyna adal, alghan baghytynan taymaytyn, nomenklaturalyq biylikting yghyna jyghylmaytyn, mәngilik ólshemderdi temirqazyq qylyp alghan jazushylar bolady. Sonday jazushynyng biri de biregeyi - Múhtar Maghauiyn. Endi osy jogharyda aty atalghan shygharmalar negizinde M.Maghauin fenomenine zer sala ýnilip kórsek.

Baqytjan RAQYMJANOV, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty, E.A.Bóketov atyndaghy QarMu-dyng agha oqytushysy:

- M.Maghauinning jazushylyq kredosynyng altyn tini - últtyq mýddede jatyr. Ol ózining әigili, júrtshylyq tarapynan talay dau-damay tughyzghan, «MEN» atty ghúmyrbayandyq hamsasynda «MEN degen - Qazaq. Mening jauym - Qazaqtyng jauy» dep óz ústanymyn ashyq aitady. Keybir ýstirt úqqandar jazushynyng ózindik «Menin» ózimshildik «men» - Ego-menmen shatastyryp biraz bastary qatty. Qalamgerding qay shygharmasyn alsaq ta, últtyq mýdde  birinshi orynda túrady. Eger jazushy Sovet ókimeti kezinde osy pozisiyasyn býrkemelep, astarlap, әrtýrli әdeby әdis-tәsilder arqyly jetkizgen bolsa, endigi búghaudan bosaghan erkin zamanda ashyq aitatyn boldy. Oghan dәlel, әsirese, býgingi әngimege arqau bolyp otyrghan «Qylmys», «Podonok» atty shygharmalary.

Omar JÁLEL, E. A.Beketov atyndaghy QarMu-dyng filosofiya jәne psihologiya fakulitetining agha oqytushysy:

- Baqytjannyng sózining jany bar. Shynynda da, osy aty atalghan eki shygharmanyng prototipterin júrttyng bәri biledi. Shygharmagha negiz bolghan oqighalar naqty ómirden alynghan. Oqighalar kópshilikting kóz aldynda órbidi. «Qylmys» atty әngimedegi bas keyipkerding aty «Alpamys» dep teginnen-tegin alynyp otyrghan joq. Batyrlar jyryndaghy Alpamys pen býgingi Alpamystyng arasynda úqsastyqtar kóp. Ekeui de el ýshin tughan erler. Ayyrmasy - epostyq Alpamys eldik jolynda bar múratyn hasyl qylghan asyl er. Tәniri jýktegen qaryzy men paryzyn abyroymen atqaryp, halqynyng maqtanyshy men mereyine ainalghan túlgha. Al әngimedegi talantty tarihshy-ghalym Alpamys, bolamyn dep, bola almay qalghan, qate basqan ghapyl isining nәtiyjesinde basyn joyyp tynghan; sóitip, erekshe talant pen qabilet berip jaratqan, jarata otyryp nar kóterer paryz ben qaryz jýktegen Allanyng amanat janyn saqtay almaghan tragediyalyq túlgha. Sol ýshin de ol - qylmysker. Últtyq mýdde túrghysynan alyp qaraghanda ol óz últyna ólsheusiz ziyan shektirdi. Biraq, búl - qylmystyng jenili. Eng ýlken qylmys - jesir qalghan әiel, jetim qalghan úl; sol úldan bolashaqta óz halqyna jau - Podonoktyng ósip shyghuy. Osy qylmysy ýshin «...qapada ótip ketken aruaqty kórden sýirey-silkip túrghyzyp, qatal jauapqa tartqyng keledi eken. Óitkeni, últqa qarsy qylmys - keshusiz, eshqashan eskirmeydi» deydi ashynghan qalamger. Árbir talantty túlgha ózin últtyq múrat-mýdde túrghysynan týisingende ghana, ózining qabilet-qarymyn, talantyn erekshe syi, sybagha dep qana qaramay, Tәniri tarapynan berilgen qaryz, aruaqtyng amanaty dep týsiner edi. Týsingen adam ghana ghapyl isten saq bolar edi. Jazushynyng shygharmalary oqyrmandy sózsiz osynday oilargha jeteleydi... Talantty tarihshy, bolashaghynan kóp ýmit kýttirgen, qazaqtyng shynayy tarihyn jazyp, otar elding qúldyq sanadan aryluyna demesin bolugha tiyis Alpamystyng jarynyng aty - Mara... Ýndi-Budda әfsanasyndaghy shaytannyng (demon) aty. Bolashaq Budda, al әzirge Siddhartha Gautamanyng sanasy núrlanyp, kókirek kózi ashylar aldynda azghyratyn shaytan. Búl esimdi tandauda da ýlken rәmizdik mәn bar ghoy dep oilaymyz. Orys qoldy, oryssha tәrbiyelengen, ýlken partiya qyzmetkerining qyzy. Últtyq sanada tәrbie alghan Alpamysqa mýlde qarama-qarsy túlgha. Biraq jigitti eliktirdi, sýidi, sýigizdi... Keyinnen Alpamys opat bolghannan keyin, jetim úl, bolashaq Podonok, naghashylarynyng qolynda tәrbiyelendi...

Qarshygha MÚQYSh:

- Endi jazushynyng kelesi bir soqtaly shygharmasy «Qypshaq aruy» turaly sóz qozghasaq. Qalyng kópshilik tarapynan rezonans tudyratynday búl shygharmanyng erekshiligi nede dep oilaysyzdar?

Erlan TÓLEUTAY, әnshi, sazger, «Qazaqstan-Qaraghandy» teleradiokompaniyasynyng telejurnaliysi:

-  «Qypshaq aruy» - jazushynyng ózi aitqanday «Ata-babalardyng súlulyq pen tazalyq, minez ben parasat, qút pen kie turaly úghymynyng mәngilik kórinisi». Jazushy búl shygharmasynda qazirgi men ótkendi jalghastyrugha úmtylady. Óitkeni «Qazaq qazirgi sovettik-otarlyq qúldyq sanadan qútyluy ýshin ózining ata-babalarynyng danqty tarihyn tanuy kerek. Bizding kim bolghanymyzdy. Qazaq qana emes, qalyng júrt ta» («Qylmys»). Shynynda da biz kim bolghanbyz? Talantty mýsinshi Sarjan. Sovet kezeninde ómir sýrgen. IYdeologiyalyq tapsyrystardy oryndap tabysqa jetken. Ataghy da barshylyq. Biraq óz-ózine kónili tolmaydy. Istegen isine, somdaghan mýsinderine. Europasha bilim alghan. Jany da, qany da qazaq. Biraq últtyq ónerding túnghiyghyna boylaugha tarihy sanasy kemshin. Sóitip jýrgende kezdeysoq Jazushymen kezdesedi. Jazushy-últtyq mәdeny kodtyng iyesi. Mýsinshige jol núsqaydy (Qypshaq ónerining ozyq ýlgisi - balbal tastar arqyly). Sarjannyng epopeyasy osy kezden bastalady. «Qypshaq aruy» - tas mýsin - Sarjannyng óz-ózin tabugha kómektesedi. Ónerding qúdireti. Últtyq ónerding keremeti de sol emes pe: qatarynan asyp tughan mýsinshining sana týkpirinde búghyp jatqan arhetipterin, kodtaryn oyatady. Qazaqsha aitsaq - aruaghyn oyatady, tiriltedi. Balbal tas - aruaqtyng jer betindegi beynesi. Aruaq-tiri. Balbal tastyng ainalasynda úshyp jýr. Qypshaq aruy - Aysúlu begim -12 ghasyrda jasaghan Kebek hannyng ortanshy úly bedizshi Sarjannyng jary. Baladan qaytqan. 30 jasynda. Sol kezde mýsini qashalghan. Ózi aruaqqa ainalghan. Sarjan jarynyng ghana emes, ózining de mýsinin jasaghan. Ekeui de qaytys bolghannan keyin, ózderi aruaqqa ainalyp, balbal tas mýsinderi qol ústasyp, iyq týiistirip ejelgi Qypshaq qonysynda 600 jyl túrghan. Sayyn dalanyng qúty da, iyesi de, aibary men aidyny da ózderi bolghan. Keyinnen ejelgi qypshaq júrtynyng basynan baq tayghanda Sarjannyng mýsini qiratylghan. Aqyry ruhy 20 ghasyrdaghy talantty mýsinshi Sarjan Kóbekov retinde qayta tughan. Qazaqsha aitsaq, Sarjan - aruaq qonghan, aruaqty er. Endi ózining de, jary - Aysúlu begimning de mýsinin tolyq qashap shyghuy kerek. Sonda ghana aruaq tolyq tiriledi. Qalpyna keledi. Osylaysha mýsinshi ónerdegi eng biyik múratyna úmtylady. Ónerding shynyna jetkende ghana suret, jansyz mýsin tirilmek. Sóitip ózin-ózi joghaltyp taba almay jýrgen mýsinshi Sarjan Kóbekov «mazmúny da, formasy da últtyq» biregey óner tuyndysyn jasau arqyly ózin tabady. Jarymen qauyshady. Kauyshady da aruaqqa ainalyp 12 ghasyrgha bir-aq ótip ketedi. Áriyne, sovet kezeninde realistik roman dәstýrinde tәrbiyelengen oqyrman ýshin múnyng bәri mistika, eles bolyp kórinui zandy. Jazushy búny da aldyn ala qarastyrghan. Realist oqyrmannyng keypindegi róldi Jazushy ózi atqarady. Tang qala otyryp, óz boyyndaghy kýmәn men túmandy, sezik pen seskenisti qatar jene otyryp, ózi de әreng senedi, oqyrmandy da sendiredi.

Martbek TOQMYRZA, satiriyk, E.A. Bóketov atyndaghy QarMu-dyng jurnalistika kafedrasynyng oqytushysy:

-«Qypshaq aruy» - jazushy qiyalynyng jemisi. Qiyal arqyly danqty babalarymyzdyng zamanyna ótip, sol erlikke toly, jarym dýniyeni biylep otyrghan, sәn men saltanat, baylyq pen dәulet keneresine jetken shyn ómirdi tiriltedi. Tirilte otyryp keshe kanday edik, býgin qanday boldyq, bolashaqta taghdyrymyz ne bolmaq degen alang men uayym, kýdik pen ýmit aralas saualdaryn qoyady. Jazushy otarlyq-qúldyq sanadan әli de bolsa arylyp bolmaghan qazaq oqyrmanynyn tarihiy-últtyq sanasyn qalyptastyrudyng eng bir útymdy әdisin paydalanghan. M.Maghauin qoldanghan әdeby әdis-tәsil Batys әdebiyetinde ishinara bolsa da qoldanylady. Mysaly, 19 ghasyrda ómir sýrgen aghylshyn jazushysy Oskar Uaylidtyng «Dorian Greyding portreti» (1891) atty shygharmasynda osyghan úqsas tústar bar. Suretshi salghan keyipkerding jany suretke kóship, suret iyesimen birge qartayady. Keyipker jasaghan býkil kýnә men bassyzdyqtardyng taby men tanbasy suretting betine týsip otyrady.

Qarshygha MÚQYSh:

- Jazushynyng kelesi bir shygharmasy - «Kelde-múnara» dep atalady. Últtyq túrghy, adamy bolmys, adamzattyq mәdeniyet tarapynan keng kelemde qarastyrar bolsaq, búl shygharma - әri eski, әri jana, ózgeshe sypatta jazylghan. Tipti, kóne tarih qoynaularyn aqtarghanyna qaramastan, búl shygharmany futurologiyalyq (bolashaqty boljau turaly ghylym) dese de bolatyn siyaqty. Búl haqynda Sizder aitasyzdar?

Býrkit NÚRASYL, E.A.Bóketov atyndaghy QarMu-dyng filologiya fakulitetining 5 kurs studenti:

-      Adamnyng bas sýieginen múnara túrghyzu -       baryp túrghan jauyzdyq, adamdy qorlaudyn, ýrkitip-qorqytudyng shegi. Jazushynyng bala kezinde Ábish aqsaqaldan estigen «Qabanbay batyr» jyry kónilinde óshpes iz qaldyrady. Qyrghyzdar qazaqtardyng basynan kelde-múnara túrghyzady. Al qazaqtar she? Joq! Atamanyz, - Ábish aqsaqal shoshyp ketedi. - Qazaqtar ondaygha eshqashan da barmaghan. Yaghni, shekten shyqqan jauyzdyq qazaqtyqqa jat. Biraq osy kisiliginnen tapqan paydang kәne deydi jazushy. Qol jiyp, ese qaytarugha barghan han Abylay qyrghyz hany Sadyrbalanyng segiz úlymen qosa basyn shauyp, toghyzynshysyn, kenjesin, tiri qaldyrady. Abylay han ekeni ras bolsa, túqymymdy qúrtpaydy, seni tiri qaldyrady. Al sen osy kórgenindi eshqashan úmytpa, -deydi aqtyq sózge múrsat alghan Sadyrbala han. Sonda Abylay «әttegen-ay» dep barmaghyn shaynapty. Keyinnen hannyng osy ayaushylyghy aldynan shyghyp, Kenesary men Nauryzbaydyng basyn jalmaydy. Qazaqtardyng kisiligi kimge dәri? Halyqaralyq, memleketaralyq, últaralyq qatynastarda kisilik bar ma ózi, - deydi jazushy. Áriyne, joq. Kelde-múnarany alghash túrghyzghan Ámir Temir. Keyinnen aq nәsildi Europa Temirinnen de asyp ketti. Adam óligi tau bop ýiildi. Aghylshyndar men ispandar qos Amerikanyng jergilikti halqyn tútastay qyryp saldy. Biraq Ámir Temirding búl saladaghy birinshiligine adamzat eshqashan jete almaydy. Óitkeni әlem qazir Temir syzyp bergen jobamen jyljyp keledi. Birining bastaryna biri toyar emes. Dariya bop aqqan qangha susyny qanar emes. Qayta arany ashyla týsken. Endi eng songhy kelde-múnara qaldy deydi jazushy. Ol - әzirshe ainalyp túrghan jer shary. Adamzat osy qarqynynan taymasa, jer shary endi bir 500 jyldan keyin tau bop ýiilgen alyp kelde-múnaragha ainalmaq. Búl shygharma - eskertu. Nәpsisin tyya almay, ajdahanyng aranyna birte-birte jútylyp bara jatqan adamzatty arashalap qalugha jasalghan úmtylys.

Qarshygha MÚQYSh:

- Endi býgingi pikir almasuymyzdaghy songhy shygharma qaldy. Ol - «Songhy sóz» dep atalady. Qauip pen qaterge toly jazushylyq ghúmyrynda ózining aqtyq sózin oilanbaytyn qalamger kemde-kem. Kóbi - ol sózdi songhy demi tausylar sәtte aitady. Al Múhtar Maghauin - aldyn ala aityp otyr. Shyn sózi. Riyasyz kónilden shyqqan sóz. Búl sózge senetinimiz - búl sózder jazushynyng ómirlik ústanymy, azamattyq pozisiyasy. Búl «songhy sóz» Maghauin shygharmashylyghynyng ón boyynda altyn jeli bop tartylghan. Ony kózi qaraqty oqyrman biledi. Endeshe, búl shygharmany talqygha saludy keyingige qaldyra otyryp, qalamgerding «songhy sózin» tútastay oqyp shyghayyq. Ári búl bizding dóngelek ýstelimizding qorytyndy sózi de bolsyn.

«O, jana óspirim úrpaghym! Alash úrany bәrinen de joghary! Tughan halqynnyng últtyq mýddesi bәrinen biyik! Keudelerindi kóterinki ústandar. Babalardyng bar múratyn berik tútyndar. Bayyrghy meken, baytaq qonysty saqtandar. Yntymaq, meyirden aiyrylmandar. Aruaqtyng amanaty úmytylmasyn. Sonda mәngilik saltanatqa jetesinder!»

Osynshama úzaq ósiyet aitugha mýmkindik tappasam, eki-aq auyz sóz: «Qayran Qazaq! Ejelgi erligindi tap! Qasiyetindi qalpyna keltir!» Aqyrghy tәsilim sәtte oghan da dәrmenim jetpey qalsa, mine, aldyn ala aityp qoydy dep esepteniz: «O, Tәnirim! Qazaq elin qolday gór!...»