N. QARTBAYÚLYNYNG AQTÓBE OBLYSYNYNG TIL JANAShYRLARYNA AShYQ HATYNA
(«Ana tili» № 19(1067), 12-18.05.2011) AShYQ JAUAP

N. QARTBAYÚLYNYNG AQTÓBE OBLYSYNYNG TIL JANAShYRLARYNA AShYQ HATYNA
(«Ana tili» № 19(1067), 12-18.05.2011) AShYQ JAUAP

Qazaq - sózding mazmúnyna, deregi men dәiegine qatty mәn bergen halyq. Dәieksiz sózdi «әnsheyin, abysyn-ajynnyng әngimesindey nәrse ghoy» dep dúrys qabyldamaghan. Endi Ashyq hattyng mazmúnyna naqtyraq jauap bereyik.
Ashyq hatta salystyrmaly, naqtylanghan eshqanday derekter joq. Aytatyny tek qana: «Til turaly» Zannyng kýshine enuining jyldyghyn 40-tay kiyiz ýy tigip, ýsh kýndey ýlken mereke etip ótkizdik», - deydi Qartbayúly. Shyndyghynda, sol 1991 jylghy qarashanyng 4-5-i kýnderi Aqtóbe qalasynda respublikalyq qoghamnyng bas­tamasymen jәne sheshimimen ótken respublikalyq «Qazaq tili» qoghamynyng kóshpeli plenumynyng (oblystyq emes) baghdarlamasyn qogham tóralqasymen kelisip, jan-jaqty oilastyryp jasap, Aqtóbe qalasynyng jәne barlyq audandardyng әkimderimen jeke-jeke sóilesip, barlyq jaghynan da (ishinde kiyiz ýiler tigu de bar) úiymdastyrghan Aqtóbe oblystyq úiymynyng tóraghasy, professor Múhtar Ghaliyúly Arynov, oghan tikeley qoldau kórsetken oblys әkimi Shalbay Qúlmahanov bolatyn. Negizgi bayandamany respublikalyq «Qazaq tili» qoghamynyng preziydenti, akademik Ábduәly Qaydarov, qosymsha bayandamany halyq deputattary Aqtóbe oblystyq kenesining tóraghasy E. M. Zolotarev, al «Qazaq tili» qoghamy Aqtóbe oblystyq úiymynyng júmysy turaly bayandamany jasaghan oblystyq úiym basqarmasynyng tóraghasy, professor Múhtar Ghaliyúly Arynov bolatyn. Al Qartbayúlynyng «biz 40-tay kiyiz ýy tigip, ýsh kýn boyy memlekettik tilge baylanysty este qalatynday sharalar ótkizgen edik», - deui «ústaghan jemtigin jep otyrghan býrkitting qasyna baryp, qarghanyng «siz bolyp, biz bolyp aldyq qoy әiteuir» degeni siyaqty sózder. Kiyiz ýy tigip, merekelik kórinis jasau - ol әli nәtiyje emes jәne ony úiymdastyrghan da Qartbayúly emes.

Onyn: «Qazaq tili» qoghamynyng býginde bary ne joghy belgisiz, tirligi men tynysy sezilmeydi», - deui de qyzmet isteudi úiymdastyrudyng әdisteri men retterin týsinbeushiliktin, ózi ainalyspaghan song anyghyn bilmeuding saldary. Is jinalyspen, merekemen baghalanbaydy, nәtiyjesimen baghalanady. Mysaly, oblystyq, qalalyq, audandyq úiymdardyng jetekshileri men basqa da qyzmetkerleri dýrkin-dýrkin, keyde aptalap, kәsiporyndardy, úiymdardy, mekemelerdi, mektepterdi, arnauly orta, joghary oqu oryndaryn aralap, «Til turaly» Zannyng oryndaluyna, memlekettik bilim beru standartynyng jýzege asuyna baylanysty júmystarmen tanysyp, zerttep, pikirlerin aityp, jәrdem berip jýredi. Ony kimge, ne ýshin jәne qalay aityp, jar salyp jýresin. Aqtóbe oblystyq úiymynyng basqarmasy kóptegen zertteuler nәtiyjesinde Respublika Preziydentine, Parlamentine, Ýkimetine birneshe hattar jazyp, «Til turaly», «Bilim turaly» Zandargha ózgertuler engizu jóninde úsynystar jasady, onyng jartysyna juyghy tiyisti Zandargha, normativtik qújattargha endi de. Ol jaqsylyqqa qaray naqtylanghan ózgerister әserining Aqtóbe oblysynyng ghana emes, Qazaqstannyng basqa da oblystaryndaghy qogham úiymdarynyng da júmystarynyng jaqsaruyna septigi tiygeni anyq. Aqparat qúraldarynda memlekettik tilding Zangha sәikes qoldanylmauy jóninde jergilikti jerlerden eki mynnan astam qol jinap, Respublika Parlamenti Mәjilisining tóraghasyna aparyp tapsyryp, qalalyq úiymnyng sol kezdegi tóragha orynbasary Esmahan Ábdirash Astanada «Aqsham» telearnasynan sóiledi. Al men, oblystyq úiym tóraghasy Kemeydulla Tóleubayúly, Astanada bir ret «Habar» telearnasynda, eki ret Mәjilisting Parlamenttik saghatynda, bir ret deputattar fraksiyasynyng otyrysynda sóilep, memlekettik tilding óz mәrtebesi dәrejesinde qoldanylmaytynyna narazylyghymyzdy bildirdim. Sol kezdegi Bilim jәne ghylym ministrleri Qyrymbek Kósherbaev, Shәmsha Berkimbaevalardyn, Mәdeniyet, aqparat jәne qoghamdyq kelisim ministri Múhtar Qúl-Múhammedtin, Kólik jәne kommunikasiyalar ministri Qajymúrat Naghymanovtyn, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Gýljan Qaraghúsovanyn, Bilim jәne ghylym ministrining birinshi orynbasary Erlan Arynnyn, Bilim Akademiyasynyng preziydenti Ómirzaq Ozghanbaevtyn, Bilim jәne ghylym ministrligining komiytet tóraghasy Ádil Ahmetovting (ol komiytet sol kezde qazirgi ministrlikting júmysyn atqaratyn), Parlament Mәjilisi komiytetining hatshysy Rysty Júmabekovanyng qabyldaularynda bolyp, «Til turaly» Zannyng jәne bilim turaly kepildi memlekettik standarttyng oryndaluyna baylanysty qajetti sharalardy alu ýshin pikirlerim men úsynystarymdy aittym. Songhy 15-16 jylda men barlyq audandardy 4-5 retten aralap, júmystarymen tanysyp, qajetine qaray jәrdem berdim. Búlardy qogham júmysynan qol ýzgenine 15 jyldan asqan Qartbayúly qaydan bilsin. Al oblystyq úiymnyng jauapty hatshysy Orynbasar Orazov dýrkin-dýrkin birneshe audandardy aralap, birneshe retten audandyq úiymdardyn, kәsiporyndar, mekemeler, mektepterding júmystarymen tanysty, Aqtóbe qalasyndaghy barlyq aralas tildi jәne orys mektepterining «Til turaly», «Bilim turaly» Zandardyng oryndaluyna baylanysty júmystaryn eki retten, keybireulerin ýsh retten tekserip, zerttep, kómek berdi.
Shynayy til janashyry bolsa, Qartbayúly enbekaqyny qarjy qogham mýshelerinen mýshelik jarna jinau arqyly týsse ghana alatyn «Qazaq tili» qoghamynyng oblystyq úiymyndaghy tóraghanyng orynbasary qyzmetin tastap, memlekettik budjetten túraqty tóleytin enbekaqysy bar qyzmetke - oblystyq múraghattar basqarmasynyng bastyghy bolyp nege ketti. Biraq, nege ekeni bizge belgisiz, Qartbayúly ol qyzmetten kep úzamay bosap qaldy.
Qartbayúly oblystyq úiymdy tas­tap ketken son, alty aidan keyin ótken «Qazaq tili» qoghamy Aqtóbe oblystyq úiymynyng 1996 jylghy III esep beru-saylau mәslihatynda qogham mýshelerining sany 75 myngha jetkeni aitylghan bolatyn. Qazir olardyng sany 121 mynnan asty. Sol kezde Aqtóbe qalasynda 11 qazaq mektebi júmys istedi. Qazaq balalarynyng oblysta 78,4 payyzy, Aqtóbe qalasynda 62,2 payyzy qazaq tilinde oqydy. Oblys mektepterinde 21576 qazaq balasy orys tilinde oqydy. Qaladaghy balabaqshalarda tәrbiyelenetin 4771 qazaq balasynyng 23,7 payyzy ghana ózining tughan ana tilinde tәrbiyelendi. Qala boyynsha qazaq tili men әdebiyetinen sabaq beretin 106 oqytushynyng nebәri 14 payyzy ghana qazaq tilining mamany bolghan edi. Al Qartbayúly qoghamnan ketkennen keyingi 16 jylda jaghday aitarlyqtay jaqsardy. Qazaq mektepteri oblysta kóptep ashyldy. Songhy alty jylda ghana oblysta qazaq mektepteri 49-gha kóbeydi. Osydan jiyrma bir jyl búryn 1476 qazaq balasy oqityn bir ghana qazaq mektebi bolghan Aqtóbe qalasynda keyin qazaq mektepteri 31-ge deyin jetti. Qazir qazaq mektepteri men 31 aralas tilde oqytatyn mektepterde qazaq tilinde 28010 qazaq balasy, yaghny qazaq balalarynyng 73,3 payyzy qazaq tilinde oqidy. Al «Til turaly» Zang qabyldanghan 1989-1990 oqu jylynda Aqtóbe qalasynda qazaq balalarynyng 11,7 payy­zy ghana qazaq tilinde oqyghan edi. Sóitip, Aqtóbe qalasynda qazaq tilinde oqityn qazaq balalarynyng sany songhy jiyrma bir jylda 19 esege kóbeydi. Qazir oblystaghy mektep oqushylarynyng 86,5 payyzy - qazaq balalary, solardyng 85 payyzy qazaq tilinde oqidy. Búl - respublikadaghy eng jogharghy kórsetkishterding biri. Olardan basqa 404 ózge últ balalary qazaq tilinde oqidy. Aqtóbe qalasyndaghy 65 mektepting 6-uy ghana orys tilinde oqytady. Olardy da aralastildi mektepterge nemese birqataryn taza qazaq mektebine ainaldyru oilastyryluda. Qazaq tilinde oqytatyn mektepter men synyptardyng kóbengi songhy jyldar ishinde tek qana Aqtóbe qalasynda qosymsha 3047 últy qazaq múghalimderding mamandyqtary boyynsha pedagogtik júmysqa ornalasuyna mýmkindik jasady.
Qartbayúlynyng «arym taza» degeni de shyndyqqa ýilespeydi. Ol audandardaghy jәne qaladaghy kәsiporyn, úiym, mekemelerge, mektepterge, basqa da oqu oryndaryna baryp, naqtyly, jýieli de kýrdeli júmystarmen tanysyp, zerttep ainalyspaytyndar sanatynan. Oblystyq úiymnyng búrynghy tóraghasy, qadirli azamat Múhtar Arynov 1995 jylghy qyrkýiekting 10-y kýni fәny dýniyeden ótti. Sodan keyin bir-eki jetining shamasynda Qartbayúly «Qazaq tili» qoghamyndaghy júmysyn tas­tap, oblystyq múraghattar basqarmasynyng bastyghy qyzmetine ketti. Osy da tilding taghdyryna janashyrlyq pa? Onyng ýstine oblystyq úiymnyng menshigindegi jalghyz «Niva» jenil avtomobiylin jap-jana kýiinde jekemenshigine tegin alyp ketti. Búl adaldyqqa, ardyng tazalyghyna jata ma?! Sóitip, oblystyq úiymdy kóliksiz qaldyrdy. Avtokólik bolmaghan song shtatta jýrgizushi de bolmaytyny belgili. Osy arada Tóleubaev 70 (jetpis) myng tenge jalaqy alady dep kekesindene jazady. Akademik M.Júrynovtan kóp alady eken deydi. Qyzmet jýiesindegi negizgi júmysynan alatyn jalaqy, qosymsha qoghamdyq júmysynan alatyn jalaqy degen úghymdardy qaperine de almaydy. Búl - bir. Ekinshiden, tóraghanyng jalaqysy Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy tóralqasynyng qauly-núsqauyna sәikes belgilengen. Ýshinshiden, men, mine, 16 (on alty) jyl qoghamda avtokólik bolmaghan song balam satyp alyp bergen ózimning jeke avtokóligimmen jýrmin, býkil shyghyny ózimnen, jýrgizushining ailyq jalaqysy - 60 (alpys) myng tenge. Onyng 35 (otyz bes) mynyn ózim tóleymin, 25 myng tengesin balam tóleydi.
Ózi qalap barghan memlekettik budjettegi oblystyq múraghattar basqarmasynyng bastyghy qyzmetinen qalay bosap qalghany belgisiz, bayaghy Qartbayúly júmyssyz qalghan son, bir kezde ózi tastap ketken «Qazaq tili» qoghamyna qaytyp kelip, júmys súrady. Qartbayúlynyng amalsyzdyq jaghdayy eskerilip, Aqtóbe temirjol bólimshesindegi «Qazaq tili" qoghamy mýshelerining 2001 jylghy 31 shildedegi jalpy jinalysy, oblystyq úiym tóraghasy Kemeydulla Tóleubayúlynyng qatysuymen, «Aqtóbe temirjol aimaqtyq úiymyn» qúrdy. Sol jinalysta Núhy Qartbayúly aimaqtyq úiymnyng tóraghasy bolyp saylandy. «Aqtóbetemirjol» aimaqtyq úiymy ózin-ózi qarjylandyru retimen júmys isteytin bolyp qúrylghan bolatyn. Aymaqtyq úiymnyng әli qarjysy joq edi. Sondyqtan Qartbayúlynyng júmysty bastap, istep ketui ýshin alghashqy 6-7 aigha qaytarylatyn qaryz retimen oblystyq úiymnan enbekaqy aluyna qarjy berdik. Biraq Qartbayúly eshqanday qarjy jinay almady. Qaryz aqsha sonymen qaytpay qaldy. Sosyn men Qartbayúlyna jәrdem etu ýshin arnayy hat jazyp, 2001 jylghy 22 qazanda Astanagha, «Qazaqstan temirjoly» respublikalyq memlekettik kәsipornynyng bas diyrektory Abylay Isabekúly Myrzahmetovke bardym. Kezdestim. Ol mening úsynystarymdy qoldaytynyn aityp, uәde berdi. Birsózdi de sheshimdi basshy Abylay Myrzahmetovting 2001 jylghy 12 qarashadaghy № T-191-1 tómendegidey hatyn aldym.
«Aqtóbe oblystyq «Qazaq tili» qogha­mynyng tóraghasy K.Tóleubay myrzagha
Qúrmetti Kemeydulla Tóleubay myrza!
Sizden kelip týsken hat múqiyat qarastyryldy.
Memlekettik til - memlekettik nysan. Azattyqtyng arqasynda qazaq tili mәrtebeli Memlekettik tilge ainaldy. Memleketti qúrmettegen azamat búl mindetke asqan jauapkershilikpen qaraydy. Osy jauapkershilikti «Qazaq temirjoly» RMK da moyynday otyra, ortalyq apparatta kadr sayasaty departamenti janynan memlekettik tildi engizu bólimin ashyp, temirjol salasyna memlekettik tildi engizude biraz tynghylyqty sharualar atqaryp keledi. Osyghan oray apparat basshysy R.Kýzembaev tóraghalyq etetin Tilderdi qoldanu men damytudyng memlekettik baghdarlamasyn iske asyru jónindegi komissiyasy qúryldy.
Sizding inspektor dәrejesindegi bir ýilestirushi ókiletti qyzmetker ornyn shtatqa engizu turaly úsynysynyz osy atalmysh komissiyanyng 28.10.2001 j. ótken otyrysynda ong sheshimin tapty. Búl lauazym barlyq tasymaldau bólimshelerine engiziletin boldy.
Hatynyzdyng ekinshi tarmaghyna keletin bolsaq, inspektor issapargha qyzmet babymen shyqqan jaghdayda shyghyndy belgilengen tәrtip boyynsha jergilikti kәsiporyn kóteredi.
Qúrmetpen, Bas diyrektor A.Myrzahmetov».

Odan keyin «Qazaqstan temirjoly» respublikalyq memlekettik kәsipornynyng Bas diyrektory B.Baymúhanovtyng «Memle­kettik tildi engizu jónindegi sharalar turaly» 2001 jylghy 11 jeltoqsandaghy № 655-s búi­ryghyn aldym. Búiryqtyng 2-shi punktinde: «Tasymaldau bólimshelerining shtat kestelerine memlekettik tildi engizu jónindegi inspektor lauazymynyng 1 birligi engizilsin..., al 6-punktinde «osy búiryqtyng oryndaluyna baqylau jasau apparat basshysy R.T.Kýzembaevqa jýktelsin» dep, Bas diyrektor B.Baymúhanov qolyn qoyyp, mórin basqan.
«Sabaqty iyne sәtimen» degendey, sóitip, mening sebebimmen «Qazaqstan Temirjolynyn» Aqtóbede ghana emes, barlyq tasymaldau bólimshelerining shtat kestesine memlekettik tildi engizu jónindegi bir inspektor lauazymy engizilgen bolatyn.
Mine, osy eki diyrektordyng haty men búiryghyn alyp, Qartbayúlyn ertip baryp, Aktóbe tasymaldau bólimshesining bastyghy Bórihan Berkimbaevpen, sonda bolghan «Qazaqstan temirjoly» basshylyghynyng Batys Qazaqstandaghy ókili Amangeldi Selbaevpen kezdestirip, jogharyda aitylghan hat pen búiryqty kórsettim. Biraq temirjoldyng respublikalyq basshylarynyng búiryqtary oryndalmady. Bórihan Berkimbaev pen Amangeldi Selbaevtar Qartbayúlyn shtatqa engizip, qyzmetke qabyldamady.
Sodan keyin biz ornalastyrghan «Aqtóbetemirjol» aimaqtyq úiymynda óz betimen kelistirip, eshtene istey almaghan son, Qartbayúly oblystyq densaulyq saqtau basqarmasyna isqaghazdaryn memlekettik tilge kóshiruge baylanysty qyzmetke ornalasty. Sebebin biz bilmeymiz, kóp úzamay odan da ketti.
Ashyq hatta «ana kisi pikirin aityp edi, myna kisi pikirin aityp edi, Tóleubaev tyndamady» deydi. Tyndau ýshin pikirler negizdi, iske paydaly jәne bizding istep jatqan isterimizden tәuirirek boluy kerek qoy. Mine, qazir Qartbayúly óz «pikirin» gazette jazyp otyr. Sonda jeke ózi elge paydaly qanday ister atqardy, ol isining nәtiyjesi qanday? Atyn atap, naqtyly bir sóz de aitpaydy. Qartbayúlynyng «Qazaq tili» qoghamynda bes jyldan astam istegen kezindegi nәtiyjeler - sol kezdegi oblystyq úiymnyng qoghamdyq negizde isteytin tóraghasy Múhtar Arynovtyng abyroy-bedeli men iskerligining nәtiyjesi. Al Qartbayúly tóraghanyng orynbasary retinde atap aitarlyq naqtyly birde-bir kýrdeli iske aralasqan joq.
Qartbayúlynyng qoghamnyng esep beru-saylau jinalysyn uaqyt ótkizu ýshin Tóleubaev ýsh jyl boyy 9 ret auystyrdy degeni de jónsiz sóileytin kisining sózderi siyaqty. Kerisinshe, sol jinalysty ótkizeyik dep eki ret qauly alyp, úsynys jasaghan biz edik. Biraq respublikalyq qoghamnyng tóralqasy «qúryltay keyinirek ótedi, sizding qújattarynyz eskirip ketedi, sәl kýtiniz dep» bizding pikirimizdi qoldamady, esep beru-saylau jóninde qauly qabyldamady. Al biz tәrtipke baghynghan úiymbyz. Esep beru-saylau jinalystaryn ótkizu turaly qaulyny respublikalyq qogham tóralqasy biyl, jaqynda ghana qabyldady. Biz pikirimizdi aittyq.
Ashyq hattaghy estelik jazudy ersi kóru de - jónsizdik. Ár aptanyng eki demalys kýnin paydalanu adamdardyng óz erkinde emes pe? Qartbayúlynyng jónsizdigining endi bir týri - ózining qisyq pikirlerin fәniylik dýniyeden ótken asyl azamat Arynov Múhtardyng esimine silteme jasap aityp, ózin dúrys adam etip kórsetkisi kelui.
Qartbayúly «1995 jyly ózim basqa júmysqa auysyp bara jatqanda, Kemekendi ornyma otyrghyzyp ketkenimning de qate bolghanyn keshteu týsindim» deydi. Mýlde beker әngime. Qartbayúly bir kýnge de oblystyq úiymnyng tóraghasy bolyp saylanghan joq.
Qartbayúly ózining ashyq hatynda «Kemekeng ózining atasy Mónke by turaly 427 bettik kitap jazyp, ony qoghamnyng 500 myng tenge qarjysyn júmsap shygharypty», - dep jazady. Birinshiden, ol jasyryn emes, biraq 500 myng emes, 448 myng tenge júmsalghan. Ekinshiden, bilgen kisige Mónke by - tek mening ghana atam emes, ol býkil qazaq degen halyqtyng ataq-danqyn býkil әlemge asqaqtatqan, atyn shygharghan, abyroyyn kótergen, músylman әleminde tendesi joq úly oishyl, aldaghy 300-400 jyldyghyn qolgha ústatqanday aityp ketken kóregen-boljampaz, әigili bi, jyrau.
Qartbayúly ashyq hatynyng bastalar túsynda «ashyq aitu - ardyng isi» deydi. Negizi bolsa, ol dúrys ta shyghar. Biraq atam qazaq «janym - arymnyng sadaghasy» degen ghoy. Azamattyq ardyng tazalyghyna baylanysty jogharyda jazyp kórsetilgen naqty mysaldardan qadirli oqyrman qauym ózderi de oqyp, sóz ben isti salystyryp týsiner dep oilaymyz.

Izgi niyetpen, qol qoiyshylar:
«Qazaq tili» qoghamy oblystyq úiymynyng tóraghasy Tóleubay Kemeydulla
Oblystyq úiymnyng jauapty hatshysy Orazov Orynbasar
Algha audandyq úiymynyng tóraghasy Yrsymbetova Tatiyana
Áyteke by audandyq úiymynyng jauapty hatshysy Saymaghambetova Baqytkeldi
Qarghaly audandyq úiymynyng tóraghasy Mysaev Meyrambek
Qobda audandyq úiymynyng tóraghasy Bajraev Esengeldi
Mәrtók audandyq úiymynyng tóraghasy Qúljanov Bergenbay
Temir audandyq úiymynyng tóraghasy Dulatbay Gýljan
Oiyl audandyq úiymynyng tóraghasy Qazy Tәji
Hromtau audandyq úiymynyng tóraghasy Júmaghaliyeva Mәriyam
Yrghyz audandyq úiymynyng tóraghasy Bekniyazova Almagýl
Bayghanin audandyq úiymynyng tóraghasy Talasbaeva Gýlmira
Múghaljar audandyq úiymynyng tóraghasy Ilubaeva Altynay

anatili.kz