Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3385 0 pikir 10 Mausym, 2011 saghat 08:43

Ghalym Baqytkereyúly. Din - adamgershilik tiregi

Asa qamqor erekshe meyrimdi Allanyng atymen bastaymyn!

Adam balasy din arqyly ózinin  tirlikten qajityn janyna tynym izdep, bayansyz dýniyeden berik tirek, mәngilik tiyanaq tabugha tyrysady. Biraq, ókinishke oray qazirgi kezende bir dinbasygha boy úsynyp, bir dinning ayasynda  alansyz qúlshylyq etetin zaman kelmeske ketip barady. Óitkeni, jappay sauattylyq, «jappay aqyldylyqqa» jol ashyp, sonyng nәtiyjesinde, kim kóringen din mәseleleri jóninde bilgishtik tanytyp, «bas-basyna by bolghan ónkey qiqym, búzbady ma mineky «dinnin» siqyn» deytin jaghdaygha tuyndady. Sonyng saldarynan din ózining meyrimdilik, sabyrlylyq, birigu, órkendeu, kemeldik tәrizdi sipattarynan airylyp,  óshpendilik, tózimsizdik, ydyrau, toqyrau, pendeshilik sipattarymen kóbirek kórinis bere bastady.

Asa qamqor erekshe meyrimdi Allanyng atymen bastaymyn!

Adam balasy din arqyly ózinin  tirlikten qajityn janyna tynym izdep, bayansyz dýniyeden berik tirek, mәngilik tiyanaq tabugha tyrysady. Biraq, ókinishke oray qazirgi kezende bir dinbasygha boy úsynyp, bir dinning ayasynda  alansyz qúlshylyq etetin zaman kelmeske ketip barady. Óitkeni, jappay sauattylyq, «jappay aqyldylyqqa» jol ashyp, sonyng nәtiyjesinde, kim kóringen din mәseleleri jóninde bilgishtik tanytyp, «bas-basyna by bolghan ónkey qiqym, búzbady ma mineky «dinnin» siqyn» deytin jaghdaygha tuyndady. Sonyng saldarynan din ózining meyrimdilik, sabyrlylyq, birigu, órkendeu, kemeldik tәrizdi sipattarynan airylyp,  óshpendilik, tózimsizdik, ydyrau, toqyrau, pendeshilik sipattarymen kóbirek kórinis bere bastady.

Múnday jaghdayda din  ózining qarapayym tartymdylyghynan da airylyp,  kópshilik tarapynan oghan qatysty jaqtyrmaushylyqtyn, tipti jekkórinish sezimderining payda boluy zandy. Óitkeni, sózderi men isteri ýilespeytin, kókeyge qorqynysh úyalatyp, bolashaqqa qatysty zor alandaushylyq tudyratyn «aqiqatty» ústanatyn nebir әsire toptardyng әreketterine qarasan,  jalpy dinnen kóniling suytyny ras. Sol sebepti de qoghamda «kóilek kók, qaryn toq, qyzyq kóp myna zamanda dinsiz de tym jaqsy ómir sýruge bolady ghoy, osylargha ne jetpeydi eken, júrttyng mazasyn alyp»  degen kónil kýy óristep, «din joq bolsa, eshqanday mәsele de joq» degen dinge qarsy pikir ornygha bastaydy. Sonyng nәtiyjesinde dinsizdikti tu etken «kommunizm elesinen» shaqqa arylghan halyq taghy  da bir dinsiz  qogham qúryp,  sol arqyly taghy bir «jarqyn bolashaqqa attanbaq» bolady.

Biraq, shyndyghyna kelgende adam balasy ýshin dinsiz qogham qúrmaq týgel, dinnen tys ómir sýrui de mýmkin emes. Óitkeni, diny úghym boyynsha Alla bar, Ol bireu, Ol jaratylys iyesi, jәne de bәri de Sonyng qolynda.  Jәne búl aqiqat úghym bolyp tabylady. Olay bolsa, adam balasy qalasa da, qalamasa da, moyyndasa da, moyyndamasa da  osy aqiqattyn  ayasynda, basqasha aitqanda dinning ayasynda ómir sýredi. Biraq, keybir jandar din jóninde qate  týsinikte boluy sebepti «qúdaygha senbesem, belgili bir dindi ústanbasam boldy men dinnen aulaq bolamyn» dep oilaydy.

Biraq, adam búl dýniyege belgili bir merzimge keledi, jәne jaqsylyq pen jamandyq arasynda tandau jasap ómir sýredi, jәne aqiyret kýni sol ómirining qortyndysy shygharylyp ol óz isterining týpkilikti baghasyn alatyn bolady. Sondyqtan da onyng «dindi ústanbasam boldy men dinnen tys bolamyn» degen týsinigi qate týsinik bolyp tabylady. Ol qalay bolghanda da aqiqat bolyp tabylatyn dinning ayasynda ómir sýrip, odan eshqayda da qashyp qútyla almaydy. Búl dýniyede qansha jerden shyndyqtan jaltarsa da, aqiyret kýni ol dinning aqiqat, al, aqiqattyng din ekenin týpkilikti moyyndaytyn bolady.

Din ózining aqiqat bolmysymen jaqsylyq jónindegi shym- shytyryq týsinikterdi bir izge salyp, ony  birden-bir tura jolgha ainaldyratyn kemel ilimge ainalsa, aqiqat  ózining din retindegi kórinisimen adam janyna kir shaldyrmay, ony ýzdiksiz tazartyp otyratyn, onyng mәngilik tabighatyn jalghandyq qospalardan arshyp, ony núrlandyratyn naqty amalgha ainalady.

Din- sanamen tanyghanda aqiqat bolsa, jýrekpen tanyghanda ol mahabbatqa ainalady. Osy dýniyemen ghana shektelgen adamzat sanasyna aqiqatty  tanu qiyngha soghady. Óitkeni, ol kóbinese iygergen bilimderi men ashylghan janalyqtardyng auanymen ýnemi qúbylyp, býgin aqiqat degen nәrsesinen erteng kýmandanyp, bas tartyp otyrady.

Ol bilimge tәueldi bolyp,  bilim arqyly dýniyeden qisyn izdeydi. Al, sanasy shekteuli bolghan son, onyng alatyn bilimining de auqymy shekteuli. Sol sebepti de  qanday dýniyetanymnan bolmasyn belgili bir qisynsyzdyq tabugha bolady. Sondyqtan da tek bilimge ghana tәueldi bolghan adam adasugha beyim túrady. Sondyqtan da dindar adam imanyn bilimge tәueldi etpey, imandy basshylyqqa ala otyryp qana óz tanymyn keneytuge tiyisti. Imany negizdegi izdenister ghana adaspaudyng kepili.

Bilim arqyly adamnyng imanyn joyyp, ony aqiqattan adastyru әreketteri jýieli   týrde jýrgizilude. Biraq, kezinde imandy joqqa shygharghan talay ilimder men bilimder uaqyt óte kele kónerip jayyna qaldy. Al, iman bolsa әli jas, әli quatty, әli ómirshen.

Múnday jaghday qashanda da bolghan, jәne aqiyretke deyin solay bola beredi. Nebir kókeyge qonymdy ilim-bilimder aldydan shyghyp, joldy kesip, adamnyng imanyn ýzdiksiz synaumen bolady. Olargha aldanyp joldan tayghan  adam bolsa sol ilim-bilimdermen birge kónerip, solardyng qoqystarynyn  astynda túnshyghyp qala beretin bolady.

Al, dinnan ajyramay, dinge berik taban tiregen adam qúlshyna qúlshylyq etedi. Al, qúlshyna qúlshylyq etken jannyng jýreginde  Allagha  degen  mahabbat  oty  janyp túratyn bolady. Onday jan dindi mahabbat dep jýregimen týsinedi. Onday jangha kýmandanyp tayghaqtyq tanytu jat minez. Sebebi, Allanyng barlyghyna da, dinning haqtyghyna da onyng jýregindegi mahabbat kuә. Onday jan jan-jýregin núrlandyrghan Allagha degen mahabbatyn eshqashanda, eshnәrsege de aiyrbastauy mýmkin emes. Óitkeni, onday nәrse búl dýniyede joq!

Biraq, dinge ishinen emes syrtynan kóz salyp, sol sebepti de onyng ishki mәnin týsine almaghan keybir jandar din jayyndaghy ózderining ýstirt te shala tanymdarynyng qúly boluda. Osynday jandardyng qataryndaghy nebir ghalymdar dindi jalghan ilim dep dәleldeumen kelse, nebir oishyldar  ony almastyratyn ilimderdi jetildirude. Al, qoghamnyng betke ústar azamattary bolsa sonday ilimderdi ústana otyryp, sózderimen de isterimen de olardy qyzu nasihattauda. Sol sebepti de olargha senim artqan qarapayym kópshilik   dindi nadan halyqty biyleu ýshin oilap tabylghan, órkeniyetti jana zamangha ilese almay ayaqqa oratylghan jalghan ilim dep týsinude.

«Eger din jalghan bolsa, onda júmaq pen tozaqtyng da joq bolghany, demek, ómir boyyna talghajau bolatyn júmaq ýmiti pen sanany buatyn tozaq ýreyining de beker bolghany. Endeshe, eskilikting qaldyghy bolghan tyiymdar men shekteulerdi serpip tastap, erkin de ashyq týrde jana zamangha layyq jarqyn ómir sýru kerek.» Mine, osynday sholaq qortyndygha kelgen әr adamnyng da kóniline jelik kirip, ol ózining kemshilikteri men әlsizdikterine boy aldyryp, alansyz azghynday bastaydy.

Shyndyghyna kelgende Allany eskerusiz tastap, Onyng dinin de ainalyp ótip, bar mәseleni olardyng qatysynsyz-aq sheshudi úsynatyn múnday ilim-bilimder adamdardy aqiqatqa jolatpay, olardy qanghyrtyp qoyatyn jalghan ilim-bilimder bolyp tabylady. Osynday  jalghan baghyttarda sóz sapyryp, mәselelerdi sheshilmeytin qyrlarynan sheksiz talqylap jýrip-aq abyroy-ataq jinap, tipti kemenger atanugha da bolady. Jәne, osynday  «kemengerlerdi» pir tútyp sonyna ilesetinder de kóptep tabylyp otyrady. Óitkeni, aqiqatty jany qalamaytyn jandardyng basqa tandaulary joq!

Múnday jalghan ilim-bilimderding qay-qaysysy bolmasyn qashanda adamgershilik qúndylyqtardy betke ústanady. Biraq, shyn mәninde, adamgershilik mәselesine dinnen tys qarap, ony diny tanymsyz órkendetu әreketi tiyisti nәtiyje bermeytin bos әureshilik. Ghasyrlar boyyna nebir oishyldar adamshylyq jayynda úly sózder aityp, sony negizge alghan nebir jarqyn ilimder oilap tapty. Biraq, olar sóz jýzinde ghana órbigen adamgershilikting nebir asqaq kórinisterin jasaghanmen is jýzinde, qarapayym ómirde ol ilimderge súranys bolmay, tirlik qisyny óz degenin istep, pendeshilikting tasy joghary órleumen boldy.

Onyng basty sebebi, kýiki tirlikte túrmys qamyn, bas qyzyghyn oilap, odan әrige kóp boylay qoymaytyn kópshilik ýshin «adal bol, ar-úyatyndy saqta, adamgershilik paryzdaryndy úmytpa» degen qúrghaq uaghyz «bir qúlaqtan kirip, ekinshi qúlaqtan shyghyp ketetin», tipti kekesin tudyratyn jaltyr sózder ghana bolyp qabyldanady.

Múnday әsem de asqaq sózderge eligip, ózderin osy adamgershilik taghlymgha layyq ústamaq bolghan jandar bolsa ómirde qosymsha qiyndyqtargha dushar bolyp, ózderining layyqty isterine qaytarym kórmey,  әdildikten týnilip saghy synumen bolady. Olay bolsa, adamgershilikti qúrghaq nasihattaytyn múnday ilimder, shyn mәninde, adamdardy izgilikke tәrbiyeleytin ilimderden kóri  olardy әdildikten týnildirip, adamgershilikten jerindiretin ilimder bolyp tabylady.

Biraq, kóptegen jandar  naqty, әri qatang talap etiletin, nәpsige óte auyr tiyetin mindettilikteri men  tiymdary kóp aqiqy dinnen kóri osynday jalghan ilimderdi  ústanghandy jón kórse, pighyly jaman ekijýzdi jandar ýshin onday ilimderdin  búrmalap, ónin ainaldyrugha qolaylylyghy óte tiyimdi. Sol sebepti de múnday ilimder halyq arasynda belgili bir súranysqa ie bola otyryp,  talap-tyiymdary mol dinderge bәsekeles retinde olardy qogham tirshiliginen yghystyrushylar mindetin atqarumen keledi.

Múnday birneshe ilimder bir-birimen bәsekege týsip, kópshilik nazaryn óz artyqshylyqtarymen aulaugha tyrysqan kezde, din qajetsiz bolyp, qogham ómirining bir týkpirine yghysugha mәjbýr bolady. Sebebi, onday ilimder halyqty jaqsy túrmyspen qamtamasyz etip, dýnie qyzyqtaryn tamashalaugha  jaghday jasaugha uәde beredi. Jәne osy baghyttaghy naqty istermen ainalysady. Sol sebepti de múnday ilimdermen salystyrghanda, sanasyn túrmys biylep, jenil ómirding qyzyqtaryn ansaghan kópshilik ýshin talaptary auyr, tiymdary kóp dinning súrqayy, tipti  súmpayy da bolyp kórinetini sózsiz.

Biraq, dinnen tayghan qogham birte-birte adamshylyq bet beynesin de joyady. Óitkeni, dinsiz qoghamda adamgershilikting óni ainaldyrylyp, adamgershilik úghymy azghyndyqpen astasyp ketedi. Óitkeni, adamgershilik iliminde adamnyng nәpsisin tiigha sheshushi yqpal etetin aqiyret esebi men tozaq  úghymy joq. Jәne ol adamgha  «adamdy aldasang da Allany alday almaysyn» degen senim bermeydi. Sol sebepti de adamdar «istegen isterim men ishtegi syrlarymdy adamdar bilmese boldy» dep ishki jan-dýniyesine kónil bólmey, biringhay syrt kóz ýshin qúbylyp ekijýzdilikke boy aldyrady. Sonyng nәtiyjesinde  adamgershilik úranyn betke ústap, ar-úyaty kýshti adal adam bolyp kórinuge tyrysatyn, biraq, pighyldary jaman, isteri azghyn ekijýzdi jandar kóbeyip, sonday jandar qoghamdy biylep, adamzatty azdyra bastaydy.

Múnday irip-shiry bastaghan qoghamda  adamdardy adamgershilikke tәrbiyeleu týgel, ol turaly auyz ashu da ynghaysyz bola bastaydy. Óitkeni, adamgershilik, ar-úyat qasterlenbeytin jerde ony ústanu da, nasihattau da abyroysyz is bolyp tabylatyn bolady. Óitkeni, dýnie qyzyghyna toyymsyzdyq tanytyp, betimen ketken   jeniltek jandardy beretin týk qyzyghy joq jadaghay, jetim adamgershilik ilimi esh qyzyqtyrmaydy. Sondyqtan da adamgershilikti jany sýiip, onyng joghyn joqtaytyn jandar kýnderding kýninde sharasyzdyqta salynyp, torygha bastaytyn bolady. Qansha aiqaylasa da «bayaghy jartas bir jartas» bolyp, qúrghaq aiqay sózi de, adal bolghan ózide ótpey әbden silesi qatatyn onday jandar, aqyr ayaghynda adamgershilikten  ózderi de týnilip, ózderi de oghan týkiretin bolady.

Shyn mәninde, dinsiz adamgershilik tanym birte-birte jamandyqtyng bet perdesi, onyng qalqany men qaruyna ainalyp ketedi. Sondyqtan da qúrghaq adamgershilikti saylap, ony jamandyqqa qarsy qamdap, jamandyqtyng betin toytaram dep jýrgen adam әnsheyin kýresting kórinisin jasap jýrgen zymiyan, nemese, bar kýshin bosqa saryp etip beynetke qalyp jýretin qiyaly adam. Kim qanday uәj aitsa da jaqsylyq pen jamandyqty,  halal men haramdy  ajyratyp, qanday mәseleni bolmasyn aqiqat túrghysynan tóte jolmen sheshetin  dinnen bas tartu, shyn mәninde, adamshylyqtan bas tartu bolyp tabylady.

Bәrin de bilip, bәrin de kórip, bәrin de estip túratyn sheksiz qúdiret iyesi Allagha degen senimi joq, jan-jaqty jýielenip, naqty bekitilgen sharighy zandary da joq, jәne adamdardy qyzyqtyryp, әri qorqytatyn   júmaq pen tozaq tәrizdi әserli tetikteri de joq, «úzyn arqan, keng túsau» adamgershilik ilimi, shyn mәninde, adamdardy dinnen taydyryp, birte-birte azghyndyqtyng qúshaghyna salatyn ótpeli kezendik ilim bolyp tabylady. Ony ústanghan adamdar onyng tayghaq negizderinde úzaq uaqyt túraqtay almay ne azghyndyqqa auyp ketedi, ne dinnen pana izdeydi.

Adamgershilik tanymnyng diny tanym negizinde qalyptasyp, qashanda dinnen nәr alyp otyratynyn týsinetin uaqyt jetti. Qazirgi «órkeniyetti» zamanda dinnen ajyratylghan adamgershilik úghymy ózining ruhany tazalyq, ar-úyat pen adaldyq mәninen aiyrylyp, tek adam qúqyghyn qorghau maghynasynda ghana qoldanyla bastady.  Al, adam qúqyghyn qorghau bolsa óz kezeginde ruhany tazalyqty, ar-úyat pen adaldyqty ayausyz tapap jatqan azghyndyqty qorghaugha ainala bastady. Búl dinnen ajyraghan adamgershilik tanymnyn  adasyp ózining shynayy mәninen onay aiyrylyp qalatyndyghynyng aiqyn dәleli.

Shyn mәninde, ruhany tazalyqtyn, ar-úyat pen adaldyqtyng myzghymas tiregi din. Sondyqtan da imandylyq pen adamgershilikti bir úghym dep bilgen jón. Ol ekeuin ajyratyp,  adamgershilikti jeke dara ilim etip, ony dinge bәsekeles etip, sol arqyly dindi  ómir sahnasynan alastau әreketi ne nadandyq, ne bolmasa adamzatqa jasalyp jatqan zor qastandyq bolyp tabylady.


Ghalym Baqytkereyúly

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5489