Mirjaqyp turaly dýdәmal dýniyelerdi jazyp jýrgen kim?
Baspasóz erkindigi dúrys-aq. Biraq shekten shyqqandyq jýrekke kýsh týsirip, sanany ulaydy. Aqiqatty anyzben shatastyrady. Sonday últ maqtanyshy, alash arysy Mirjaqyp Dulatovqa qatysty qaradýrsin, negizsiz, shyndyqqa juyspaytyn maqalalar legi «Dala men qala» qoghamdyq-sayasy aptalyq gazetinde byltyrdan beri jariyalanyp jatqany qanday ókinishti desenizshi! Tipti atoylatyp barady. Ony gazetting ýstimizdegi jylghy 30 mamyrdaghy mynaday alghysózinen bayqaugha bolady: «...Osynday anyz-shyny aralas oqighalargha mәn bergen jurnalist Toqtarәli Tanjaryq gazetimizding ótken jylghy qazan aiynyng 11 júldyzyndaghy №40-sanynda «Mәngilik Mirjaqyp» atty maqala jazghan edi. Sol tolghanysty oqyghan oqyrman Teliman Bohvay gazetimizding osy jylghy 26 nauryz kýngi №12 sanynda «Qarabaydyng qayghysy... Mirjaqyp bertinge deyin Mongholiyada ómir sýrgen be?» degen kólemdi maqalasyn jariyalaghan bolatyn. Osyghan ýn qosyp, oy úshqyndatqan Quanysh Qalidyng izdeniske toly maqalasyn oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz».
Almatygha әdeyi baryp, Mirjaqyptyng qyzy Gýlnәr apaygha Quanysh Qalidyng әlgi «izdeniske toly» maqalasyn oqytyp, pikirin súraghan edik...
Gýlnәr Mirjaqypqyzy «Qazaqtyng Mirjaqyby Mongholiyada jerlengen Qarabay boluy mýmkin...» degen maqalany oqyp bolghan son, diktofongha ashynghan keyippen óz pikirin aita bastady.
Baspasóz erkindigi dúrys-aq. Biraq shekten shyqqandyq jýrekke kýsh týsirip, sanany ulaydy. Aqiqatty anyzben shatastyrady. Sonday últ maqtanyshy, alash arysy Mirjaqyp Dulatovqa qatysty qaradýrsin, negizsiz, shyndyqqa juyspaytyn maqalalar legi «Dala men qala» qoghamdyq-sayasy aptalyq gazetinde byltyrdan beri jariyalanyp jatqany qanday ókinishti desenizshi! Tipti atoylatyp barady. Ony gazetting ýstimizdegi jylghy 30 mamyrdaghy mynaday alghysózinen bayqaugha bolady: «...Osynday anyz-shyny aralas oqighalargha mәn bergen jurnalist Toqtarәli Tanjaryq gazetimizding ótken jylghy qazan aiynyng 11 júldyzyndaghy №40-sanynda «Mәngilik Mirjaqyp» atty maqala jazghan edi. Sol tolghanysty oqyghan oqyrman Teliman Bohvay gazetimizding osy jylghy 26 nauryz kýngi №12 sanynda «Qarabaydyng qayghysy... Mirjaqyp bertinge deyin Mongholiyada ómir sýrgen be?» degen kólemdi maqalasyn jariyalaghan bolatyn. Osyghan ýn qosyp, oy úshqyndatqan Quanysh Qalidyng izdeniske toly maqalasyn oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz».
Almatygha әdeyi baryp, Mirjaqyptyng qyzy Gýlnәr apaygha Quanysh Qalidyng әlgi «izdeniske toly» maqalasyn oqytyp, pikirin súraghan edik...
Gýlnәr Mirjaqypqyzy «Qazaqtyng Mirjaqyby Mongholiyada jerlengen Qarabay boluy mýmkin...» degen maqalany oqyp bolghan son, diktofongha ashynghan keyippen óz pikirin aita bastady.
- Búl ne degen masqara! Bir Mirjaqyptyng atyn satyp, sonyng ózi bolyp jýrgen Qarabay degenning jauapsyz sózin janghyrtudyng qanday qajeti bar edi. 1936 jyldan 1959 jylgha deyin Mongholiyada Mirjaqyptyng atymen óz mәrtebesin asyryp jýrgen onyng búl qylyghyn tarih týbi aiyptaydy.
Osy jerde sózge belgili ghalym, Mongholiyada tuyp-ósken madiyar zertteushisi Babaqúmar Ghinayat aralasty.
- Mening estip-biluimshe, - dedi ol, - Mirjaqyp atamyzgha tanylyp otyrghan Qarabay degen kisining aqyl-oyynyng auytqushylyghy bolghanyn jerlesteri ýnemi aityp otyrady. Onday sózderge óz basym talay ret kuә bolghanmyn. Tótesin aitsaq, shalyghy bar kisi eken. Dulatovtyng enbekterin nasihattap jýrip, ózin keyde sol qazaqtyng danqty úlyna telip jiberetin bolsa kerek.
Gýlnәr apay aq shashty basyn qúptay iyzep, Babaqúmardyng sózin tolyqtyra týsti.
- Ózdering bayqaysyndar ma? Myna Quanysh Qalidyng maqalasynda keltirilgen derekterding eshqaysynyng negizi joq ekenin. Bәrin tútastay joqqa shygharamyn. 1935 jyly 5 qazanda Sosnoveste ólgen mening әkemdi 1936 jyldan bastap Mongholiyada túrdy, 1959 jyly sonda jerlendi dep qisynsyz týiin jasaydy. Jәne osy týbirimen shyndyqqa janaspaytyn әngimeni qozdyrushy astanalyq keybir iri ghalymdar, atyn aitsam, masqaranyng kókesi sonda bolady, ózderi úghar, týsiner, úyattan betterin basar dep oilaymyn. Ýstirt sóilep, osynday shala sauattylardy qoldap, quattap, qaugha órt salghanday qiyqulatyp qoyypty. Ózdering adasyp, ózgelerdi búrys jolgha salmandar, bauyrlarym, deymin olargha.
- Apa, osy arada әkenizding Sosnovestegi jerleuine qatysqan adamdar turaly aitynyzshy. Búltartpaytyn derekting biri sol emes pe? - dep saual tastadym.
- IYә, aitayyn. Tatar jazushysy Mahmút Budayly әkemning ólimin óz kózimen kórip, Myrzaghazy Esbolovpen birge jerlesken eken. Budayly merzimin ótep Otanyna oralghan song ótken ghasyrdyng 70-jyldarynyng ayaghynda Qazan qalasynda qaytys boldy. Endi әkemning Mongholiyada jerlengeni jóninde qanday әngime boluy tiyis...
Bәri naqty derekpen týiindelgeni abzal ghoy. Gýlnәr apaydyng úly, belgili baspager-jazushy, audarmashy Erlan Satybaldiyev qolyndaghy qújatty bizge oqyp berdi. Búrynnan tanys bolsa da bәtuasyz maqalalar avtorlarynyng jetesine jeter me eken degen ýmitpen taghy da bar zeyinimizdi salyp tyndadyq.
«Akt № 533, ot 5 oktyabrya 1935 goda, 5 otdel, BBK, 1 punkt Sosnovesk.
My, niyjepodpisavshiyesya, zaveduiyshaya Sosnoveskim lazaretom vrach Budarnaya Zinaida Fedorovna, starshiy lekpom Oblakevich I.Ya. y dejurnyy po palate Aristova M.V. sostavily nastoyashiy akt v tom, chto, sego chisla, 5 oktyabrya 1935 goda, v 5 chasov umer nahodivshiysya na izlecheniy v upomyanutom vyshe lazarete, zakluchennyy Dulatov Miyr-Yakub, postupivshiy na izlechenie 11 marta 1935 goda. Zakluchennyy Dulatov M. iymel 50 let ot rodu, jenat y pribyl v BBK 9 fevralya 1931 goda, kak osujdennyy OGPU po 58241011 st. UK na 10 let. Mestorojdenie 1 aul Sorokopinskoy volosty Turgaysk. uezda. Rost sredniy, svet glaz kariye. Smerti posledovala ot narastaiyshego upadka serdechnoy deyatelinosty pry yavleniy serdechnoy astmy. Byvshie pry umershem Dulatov M.Ya. veshi, pry postupleniy ego v lazaret vzyaty na hranenie v kladovui ot 11 marta 1935 g. Nastoyashiy akt sostavlen v 6-ty ekzemplyarah. Podpisi: Budarnaya, Oblakevich, Aristova».
- Osydan artyq qanday dәlel kerek! - dep Gýlnәr apam pәs kónilin bir sәt kótergendey boldy. «- Myna bir qújatty da oqyp bereyin» dedi. «Mogila M. Dulatova, umershego 5 oktyabrya 1935 goda, nahoditsya na starom kladbiyshe. Na meste zahoroneniya stoit obelisk, svarennyy iz kuskov metalla s metallicheskoy shishkoy y zvezdoy. Predsedateli ispolkoma Sosnoveskogo poselkovogo Soveta narodnyh deputatov - S.V. Frolova».
Mening esime 1992 jyldyng qyrkýiek aiynyng orta sheni týsti. Sosnoveste mirjaqyptanushy ghalym, Dulatov qabirin tauyp, medisinalyq taldau saraptamalaryn jýrgizuge úiytqy bolghan, sóitip alash arysynyng 57 jyl boyy shet júrtta jatqan qabirinen mýrdesi alynyp, tughan Torghayyna jetkizilip qayta jerlenuine bilimi men tәjiriybesin sarqa júmsaghan Marat Ábsemetting jankeshtiligine taghy bir taghzym etkendey boldym. Onyng qolyndaghy Kareliya ýkimetining sheshimi jýrekte jattalyp qalghanday edi. «Kareliya ASSR-i Ministrler Kenesi Qazaqstannyng tarihi-aghartu «Ádilet» qoghamynyng Sosnoves poselkesindegi eski ziratta jerlengen qazaqtyng mәdeniyet qayratkeri M.Dulatovtyng sýiegin alyp, elde qayta jerleuge súraghan rúqsaty qanaghattandyrylady. Tóraghanyng orynbasary: V.Medvedev», - delingen edi ol qújatta. Reti kelgende aita keteyin, Marat ekeumizding qolymyzgha Sosnoves poselkelik jergilikti kenesi әkimshiligining tórayymy S.V. Frolovanyng mynaday mәtindi rúqsat qaghazy tiygende bórkimizdi aspangha atqanday bolyp, quanyp edik-au! Onda: «Sosnoves poselkelik kenesining әkimshiligi eski ziratta jerlengen Mirjaqyp Dulatovty qaytadan onyng otany Qazaqstannyng Torghay poselkesinde jerleu ýshin mýrdesin qazyp alugha rúqsat etedi. Anyqtamany qajet degen jerde paydalanugha bolady», dep taygha tanba basqanday jazylghan edi. Jol boyghy jii tekseristerden osy qújattyng arqasynda aman-esen tosqauylsyz ótip, elge jetkenbiz. Áytpese, adam mýrdesin tiyegen kólikting adymyn attattyrar ma edi?!
...Almatygha «shyndyq» izdeu ýshin әdeyi at basyn tiregen, atalmysh «izdeniske toly» maqalanyng avtory Quanysh Qaliymen Mirjaqyptyng tughan jiyeni Erlan Satybaldiyev ekeumiz kezdestik. Sәtin qalay salghanyna әli tanmyn. Avtordy Astanadan tauyp alyp sóilesemin dep jýrgenimde, jolymyz Almatyda týiise ketkeni. Sóilestik. Pikir órbitildi. Tóte jazuyn jetik biletin Erlan salghan jerden Qarabaydyng qabiri basyndaghy taqtadaghy suretke týsirip әkelgen jazulardy oqyp otyryp: "Búl jerde Qarabay degen sóz oqylady, al Dulatúly degen sóz joq", dedi. Qali: «50 jylda әripteri óship qalghan ghoy», dep aqtalghanday boldy.
Oghan M. Dulatovtyng Sosnoveste qaytys bolyp, sonda jerlengeni, mýrdesi qazyp alynyp, tughan Torghayyna qayta jerlengeni turaly qolymyzdaghy qújattardy kórsetip, oqyp berip, orysshasyn qazaqshalap týsindirip degendey, shyndyqqa kózin jetkize týstik.
- Men qoydym endi, búl mәseleni doghardym. Kózim jetti! - dep maqala avtory Quanysh Qaly amalsyzdan mәmilege kelgendey boldy.
... «Dala men qala» gazetining basshylyghy múnday dýdәmal, shiyki, últ ruhyna tanba salatyn maqalalardy basar aldynda ekinshi taraptyng oi-pikirin de súrap, aldyn ala eskerui tiyis edi! Úyat boldy.
Qaysar ÁLIM.
Astana-Almaty-Astana.
http://www.egemen.kz/306557.html