Bijomart QAPALBEKOV, Memlekettik tildi damytu institutynyng bas diyrektory:

- Biyl tәuelsizdigimizge jiyrma jyl tolady. Til turaly zannyng qabyldanghanyna da jiyrma jyldan asty. Biraq memlekettik tilding mәrtebesi de, onyng zanmen berilgen qúqyghy da әli kýnge deyin tolyq jýzege aspay jatuynyng sebebi nede?

Bijomart QAPALBEKOV, Memlekettik tildi damytu institutynyng bas diyrektory:

- Biyl tәuelsizdigimizge jiyrma jyl tolady. Til turaly zannyng qabyldanghanyna da jiyrma jyldan asty. Biraq memlekettik tilding mәrtebesi de, onyng zanmen berilgen qúqyghy da әli kýnge deyin tolyq jýzege aspay jatuynyng sebebi nede?

- Birinshiden, memlekettik tildi damytugha qatysty resmy mekemelerding júmysynda ýilesim bayqalmaydy. Mәdeniyet ministrligining Til komiyteti, Astana, Almaty qalalarynyng jәne barlyq oblystardaghy Til basqarmalary men ortalyqtarynyng arasynda vertikaldy baylanys joq. Basqarmalar tildi damytugha arnalghan qarjyny jergilikti әkimdikterden alatyndyqtan, ózderining bólek baghdarlamalary, ótkiziletin is-sharalary, shygharatyn kitaptaryna qarjy tappaydy. Mәselen, Aqtóbede jasalghan oqu qúralyn Qaraghandy qayta shygharyp jatuy mýmkin ghoy. Sondyqtan olar memlekettik satyp alugha qoyylatyn qyzmetter men tauarlar boyynsha Til komiytetinde bas qosyp, aqyldasyp, sol jerde júmystaryn ýilestirip otyruy kerek. Ekinshiden, Ýkimetting tilge qatysty sayasatynyng bosandyghynan 2001-2010 jyldargha arnalghan memlekettik tildi damytu baghdarlamasy oryndalmay qaldy. Eger «Memlekettik til turaly» arnayy zang qabyldana qalsa, basqa zandardyng baptary sonyng talaptaryna say ózgertilui tiyis. Mәselen, «Memlekettik qyzmet turaly» zang men «Bilim turaly» zangha azghantay týzetuler men tolyqtyrular engizilse, tilimiz jiyrma emes, eki-aq jylda qanatyn keninen jayady.
- Ol qanday ózgeris?
- Barlyq dengeydegi memlekettik qyzmetke qabyldanar kezde memlekettik tildi bilu dәrejesin tekseretin emtihan alu turaly bap kerek. Mysaly, Preziydent saylauy qarsanynda preziydenttikke ýmitkerlerden emtihan alynady emes pe?! Onda memlekettik qyzmettegi ministrlerdi, әkimderdi, bas mamandar men jay mamandardy nege synaqtan ótkizbeske?! Memlekettik qyzmetkerlerge qazaq tilin ýiretu ýshin әrbir Til basqarmasyna jyl sayyn keminde 15-20 mln tenge bólinedi. Osylay, oqytugha memlekettik qazynadan qomaqty aqsha shyghyndalghanyna 7-8 jyldan asypty. Biraq osydan shyghatyn nәtiyje qanday? Qazaq tilin mengergisi keletinderge nege naqty merzim qoymasqa? Eger qazaq tilin orta mektepte, joghary oqu ornynda pәn retinde oqyp kelgen qyzmetkerding tildi bilu dengeyin tekserip, júmysqa qabyldaytyn bolsaq, budjetting aqshasy «tesik shelekke qúiylghan su» siyaqty kete bermes edi. Al «Bilim turaly» zangha qazaq tilinen ÚBT tapsyrudy mindetti etip, odan 13 ball alghan talapker ghana joghary oqu ornyna qabyldanatynday bap kerek.
- Siz jana til mәselesimen ainalysatyn mekemeler arasynda baylanys joq ekendigin aityp qaldynyz. Mýmkin olardyng júmystaryn ýilestirip otyratyn jana qúzyrly organ kerek shyghar?
- Ras, qazir Til komiyteti men Til basqarmalarynyng ýstinen agenttik qúrugha qatysty úsynystar aityluda. Mysaly, Til bilimi instituty Bilim jәne ghylym ministrligine, Til komiyteti Mәdeniyet ministrligine, Til basqarmalary ózderining әkimdikterine qaraydy. «Qazaq tili» qoghamynyng ýni mýldem estilmeydi. Osylardyng bәrining basyn biriktirip, júmystaryn ýilestirip otyratyn bir ortalyq kerek-aq.
- Memlekettik tilding qoghamdaghy ornyna qatysty az aitylmaydy. Osy mәselede «mamandanyp» alghan sayasatkerler men qoghamdyq úiymdar da bar. Biraq sol kóp pikirtalastan shyghatyn nәtiyje az siyaqty ghoy?
- Memlekettik til turaly bir kýndik aiqay emes, jýieli júmys kerek. Mәselen, ózimiz tóleytin salyqtan qúralatyn budjetten memlekettik tildi damytugha ketetin qarajat tiyimdi júmsala ma? Osy qarjygha shygharylatyn ónimder qoghamgha kerek pe? Mineki, osy mәselelerge qoghamdyq úiymdar tarapynan baqylau jýrgizilmey jatyr.
Al «Almaty» telearnasynan beriletin «Til saqshysy» baghdarlamasy - az da bolsa azamattyq qogham tarapynan búl iste baqylau ornatu. Memlekettik tildi damytu instituty saytynda «Til polisiyasy» degen bólim ashyp qoydyq. Onda kóshedegi jarnamalar turaly birneshe materialdar bar. «Olar nege qate kýiinde ilinedi? Oghan kim kinәli? Olardy kim baqylaydy?» degen siyaqty saualdar boyynsha zertteuler jýrgizdik. Oghan qosa, memlekettik tilge qatysty shygharylghan kitaptargha monitoring jasap, onyng nәtiyjelerin sarapshylarymyzgha jiberemiz. Yaghny institut janynan qúrylghan Qoghamdyq keneske zan, qúqyq qorghau oryndarynyng qyzmetkerlerin, tilshi mamandar men Aldan Smayyl, Bekbolat Tileuhan siyaqty halyq qalaulylaryn tarttyq. Mәselen, qazirgi tanda, Almaty qalasy Til basqarmasynyng memlekettik tapsyryspen shygharghan ónimderine saraptama jasap jatyrmyz. Ahmet Baytúrsynúly aitqanday, «Últ júmysy - mashinanyng tetigi emes, basyp qalsan, basqa jónge týsetin, ol - qúmyrsqanyng iyleuindegidey júmys. Oghan әrkim ózining shamasy kelgen shópshegin aparyp, ortaq iyleuge saluy kerek».
Jalpy, azamattyq qoghamda naqty iydeyalar tómennen tuyndap, jýzege asa bastasa, ony memlekettik dengeyde qoldau kerek. Sebebi jogharydan bastalghan iydeyalardyng is jýzinde nәtiyje bermey jatqany kóp qoy. Byltyr «qazaqsha sayt ashamyz» dep milliondaghan tenge júmsaldy. Odan góri ózderi sayt ashyp, talpynyp jatqandardy qoldau kerek edi. Olarda iydeya da, belsendi júmys isteuge jaghday da, mamandar da dayyn.
- Memlekettik tildi damytumen ainalysatyn qoghamdyq úiymdar ghana emes, instituttar da bar. Biraq olardyng júmysynyng tiyimdiligi qanday? Mysaly, Memlekettik tildi damytu instituty naqty qanday jobalardy jýzege asyruda?
- Birinshiden, memlekettik qyzmetkerlerge arnalghan 20 tomdyq salalyq terminologiyalyq anyqtamalyq sózdikterding on ekisin shygharyp, qalghan segizin dayyndap otyrmyz. Biraq búl jobagha Almaty qalasy Til basqarmasynan biyl aqsha bólinbegendikten, ony shygharudyng basqa joldaryn izdestirudemiz.
Ekinshiden, balalardyng últtyq tabighatyna say balalar әdebiyetin shygharudy qolgha aldyq. Ýsh kitap dayyndaluda: bireui - ekologiyalyq әlippe, ekinshisi - ótirik ólen, ýshinshisi - hayuanattar jayly qazaq ertegileri. Olardyng barlyghyn zamanauy tehnikagha say qylyp, týrli-týsti suretpen kórkemdep, kompiuterde tynday alatynday etip shygharamyz. Sebebi qazir balalar әdebiyetining taralymy óte tómen dengeyde. Qay kitap dýkenine barsanyz da, kóbinese - audarma әdebiyet. Orys tilinen sauatsyz audarylghandyqtan, sapalary tómen.
Ýshinshiden, institut auqymynda ghylymy zertteuler jasalynady. Kezinde Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynda jeti jyl grammatika bólimin basqarghanmyn. Til bilimining zertteu nysany ekeu: biri - tilding ishki qúrylymyn, ekinshisi - tilding qoghamdaghy qyzmetin zertteu. Bizde ekinshi saladaghy zertteuler jetkiliksiz. Tek búl baghytta professor Baqytjan Hasanov pen onyng shәkirtteri júmys isteude. Al әleumettik lingvistikany damytyp, zertteulerdi jandandyratyn bolsa, memlekettik tildin, latyn әlipbiyinin, terminologiyanyng jәne t.b. mәselelerding ghylymy sheshimi tabylar edi. Ghalymdar memlekettik tildi damytudyng ghylymy negizin jasap, kedergilerin anyqtap, onyng júmsalu órisin keneytuding jolyn kórsetip, halyqqa jariyalauy qajet. Eger ghylymy negizi bar nәrseni Ýkimet qolgha almay jatsa, onda búl - basqa әngime.
- Biraq qazirding ózinde kórsetilip jatqan kemshilikter týzetilip otyr ma? Mysaly, óziniz aitqan «Til saqshysy» baghdarlamasy anyqtaghan olqylyqtardy memlekettik Til basqarmasy nege nazargha almaydy? Basqarmalardyng júmysy kóp jaghdayda merekelik sharalar men Abay oqularyn ótkizumen shekteledi...
- Olardyng aitysyna qaraghanda, kóshe aralaugha on bes adam jetpeydi, kólik joq. Talap qoyatyn zang da qatal emes. Al Almaty qalasynyng Til basqarmasyna jylyna 170 mln tenge bólinedi. Búl aqshagha jerdi qoparyp, Almatyny myng ret ainalyp shyghugha bolady emes pe?! Eger til basqarmasy qúzyryn paydalanyp, eskertu jasasa, bir ret, eki ret, ýsh retten keyin ózderi úyalady. «Til saqshysy» solay istep otyr ghoy: bir ret eskertedi, qayta ainalyp soghady, tekseredi, úyaltady, aqyry týzettiredi. Qazirgi zannyng ózimen de júmys isteuge bolady. Al basqarmagha Til polisiyasy siyaqty aiyppúl salatyn kýshi bar qúzyret kerek. Sonda ghana seng qozghalatyn siyaqty. Al Astana qalasy Til basqarmasynyng bastyghy Orazkýl Asanghazy: «Men Astana qalasynyng әkimi Tasmaghambetovke kirip, kóshede qate ilinip túrghan bilbordty alghyzu ýshin kran súrap alamyn», - deydi. Jany ashityndar solay júmys isteydi. Zandy syltauratudyng keregi joq!
- Ózderiniz qarjyny qaydan alasyzdar? Tilge qatysty jobalardy jýzege asyrugha aqsha jetkilikti me?
- Ýkimet bizge: «mynansha aqsha beremiz, tildi damyt» dep otyrghan joq. Kóppen birge tenderge qatysamyz. Kommersiyalyq mekemeler shygharatyn ónimderin qazaqshagha audartady. Olardyng arasynda «Food Master», «Nestle», «Gallaher Kazakhstan», «Efes» siyaqty iri kompaniyalar bar. Keybir mekemelerge mәtinning qazaqshasy túrsa boldy. Al biz ony audarmashydan keyin redaktorgha, sodan keyin korrekturalyq tekseruge jiberemiz. Kelesi bir qarjy kózi - memlekettik tildi oqytu. Arnayy jabdyqtalghan kabiynetterde halyqqa aqyly týrde qazaq tilin ýiretemiz. Qazaq tili pәninen ýlgere almay jatqan oqushylar, «Bolashaq» baghdarlamasymen oqugha baratyndar, biznes ókilderi, zeynetkerler keledi. Qazaq tilin qajet etip, ýirenip jatqandar bar. Keyde memlekettik mekemeni oqytu mýmkindigin tender arqyly útyp alamyz.
- Al óziniz aitqan iri biznesting qazaq tilin damytugha qatysty kózqarasy qanday?
- Barlyghy tildik qajettilikten tuyndaydy. Qazaqstangha әkelinetin ónimderding barlyghynda memlekettik tilde mәlimetter boluy tiyis. Olar sol ýshin qazaq tilin qajet etip, audartyp otyr. Olarda tilge degen basqa qajettilik joq. Eger til turaly búrynghy baghdarlamada kórsetilgendey, 2010 jyly memlekettik organdar memlekettik tilge kóship ketkende, biznesting de beti beri qaray búrylar edi. Olardyng júmystary memlekettik organdarmen tyghyz baylanysty ghoy. 90 payyzdan astamy qazaqtar isteytin memlekettik qyzmet qazaqsha sóilemey túrghanda, biznes qay tilde sóileydi dep oilaysyz?!
- Keyde memlekettik tilding damymauyn basqa tilderden kóremiz. Qazaqstanda shynymen, «shet tilderining ekspansiyasy» bar ma?
- Bizde tek orys tilining yqpaly basym bolyp túr. Aghylshyn, qytay tilderining de óris aluy bayqalady. Tirliginning tili qay til bolsa, halyq soghan qaray auady. Azamattarymyzdyng shet tilderin biluin qoldaymyn. Aqparattyq kenistikte erkin jýzui ýshin әrbir qazaq, әsirese, aghylshyn tilin jaqsy bilui kerek. Biraq shet tilderi bizde 12 jastan, 5-synyptan bastap oqytylsa dúrys bolar edi. Sebebi bala aldymen «óz qazanynda pisui» kerek. Ol ózge tildi óz tili arqyly tanuy tiyis. Til ýirenu jattau arqyly jýzege asatyndyqtan, balanyng oi-órisin damytpasa, ol bir zattyng eki atauyn ghana bilumen shekteledi. Sondyqtan aldymen ynta-jigerdi balanyng óz ana tili arqyly әlemdi tanuyna júmsau kerek dep oilaymyn. Al orys tilining yqpalyn azaytu ýshin Ýkimetting jýrgizip otyrghan til sayasatyn dúrys jolgha qoyyp, tildik orta qalyptastyrugha jaghday jasaghan jón.
- Keyingi kezde «qazaq tili ghylymnyng tili, tehnikanyng tili bola almaydy» degen әngimeler aitylyp jýr. Osyghan qalay qaraysyz?
- A.Baytúrsynúly: «Tilding mindeti - aqyldyng andauyn andaghanynsha, qiyaldyng menzeuin menzegeninshe, kónilding týngin týigeninshe aitugha jarau. Aytqyzatyn adamy bolsa, til soghan jaraydy» degen bolatyn. Tilding mýmkindigi sheksiz. Tilden tilding kemdigi joq, kendigi ghana bar. Mysaly, jahangha jayylghan aghylshyn tili erterekte britan araldarynda san myndaghan adamdar ghana sóileytin til bolghan. AQSh memleketining kýshengine baylanysty, onyng әlemge yqpaly da artty. Keshe Baytúrsynúly aitqanday, «it dep jazyp, shoshqa dep oqityn» tildi júrt keremet, kórkem, әuezdi til bolghan song ýirenip jatqan joq.
Eger fiziyk, himiyk, tehnolog, informatik mamandar qazaqsha tәrbiyelengen bolsa, olar sol ghylym týrlerin de qazaqsha sóiletedi emes pe?! Kezinde alash ziyalylary - Jýsipbek Aymauytov psihologiyany, Maghjan pedagogikany, Mirjaqyp matematikany, Ahmet Baytúrsynúly til bilimin jetildirdi.
Keyde qazaqtildi keybir ghalymdardyng ózderi sózderdi audarghanda «tym qazaqylandyryp kettinder», «әr termindi qazaqshagha audara bermender», - dep jaqtyrmaydy. Óitkeni olargha oryssha aitqan jenil. Ghylymnyng nәtiyjesi - ortaq, al jetkizu qúraly - әrtýrli. Mysaly, 80- jyldary «terrorshy» dep jazsa, qazir «lankes» dep jazylady. Qanday keremet audarylghan sóz! «Inaugurasiya» sózin «úlyqtau» dep audarghany qanday týsinikti! Terminder «halyqaralyq», «ghylymy stili» dep, mýldem tiyispeytin Qúran sózi emes qoy?! Tilge jatyq, kónilge qonymdy bolsa, audarylmaytyn sóz bolmaydy! Tek әr ghylym salasynda, bizding til Baytúrsynúly aitqanday «aytqyzatyn adamy tabylmay, qor bolyp» túr ghoy. Ghalymdardyng kópshiligi oryssha oilaydy. Olardan qazaqqa paydaly ónim shygha ma? Meninshe, qazaqqa qatysty dýniyeni, tek qazaqsha oilaytyndar ghana jasay alady. Memleket sonday mamandardyng kóbirek shyghuyna jaghday jasauy qajet.
- Preziydent eng aldymen qazaqtar ózara qazaq tilinde sóilesui kerek dep edi ghoy. Jiyrma jylda qandastarymyzdyng tughan tilin ýirenip shygha almauynyng syry nede?
- Men ýiinde de, týzde de qazaqsha sóilep, «tilimizding kýni bir tuar-au» dep qazaqtyghyn saqtap otyrghan qandastarymyzdyng aldynda basymdy iyemin. Al ana tili joq siyaqty, әli de ózge tilde sóilep jýrgen azamattardyng kýii - taza qúldyq sananyng saldary. Qazaqty qazaq etip túrghan - til. Til - mәdeniyetting saqtalatyn orny, ony tanytatyn qúraly. Til - últtyng ishki mazmúny, sol últtyng ózi. Solay bola túra, ony bilmeudi, basqa qalay týsindiruge bolady?! Búl qúbylys - Ýkimetting tilge qatysty әsire internasionalistik sayasatynan tuyndaghan.
Men sizge myna qyzyqty aitayyn: 1916 jyly birinshi dýniyejýzilik soghysta orys pen nemis soghysyp jatty. Qazaqtar «azamatymyzdy soghysqa jibermeymiz» dep kóterilis úiymdastyryp, Torghayda, Jetisuda talay qazaq qyryldy. Keshegi Amangeldi batyrlardy aitamyn. Al endi 1941 jyly taghy sol orys pen nemisting soghysy boldy emes pe?! Biraq kóp qazaq oghan «otanymdy qorghaymyn» dep attandy. Sonda kenes ókimetining iydeologiyasy qanday myqty bolghan?! Jiyrma jyldyng ishinde halyqtyng basyn shyr ainaldyryp jiberdi emes pe?! Al bizde últtyq iydeologiya qalyptaspaghan. Sondyqtan jiyrma jylda qazaq óz tilin ózi ýirene almay jýr. Júrttyng kóbi - pragmatiyk, býgingi kýnmen ómir sýredi. Qazaq tiline qatysty «memlekettik tildi bilmeytinder memlekettik qyzmetke alynbaydy» degen talapty qoyatyn salmaqtylau zang shyqsynshy, erten-aq barlyghy balalaryn orys mektebinen alyp, qazaq mektebine sýirey jóneler edi...

Súhbattasqan
N.JENIS

http://www.aikyn.kz/index.php?option=com_content&task=view&id=8397&Itemid=2