Múqaghaly - 80

Qazaqstannyng Enbek Eri, halyq jazushysy Ábish KEKILBAYÚLYNYNG «Jetisu» gazetining bas redaktory Jaqypjan Núrghojaevtyng súraqtaryna jauaby

- Múqaghalidyng kózi tirisinde dara túlgha dep layyqty bagha bergen qalamgersiz. Múqaghalidy bú­lay dep alabóten iriktep aluynyzgha ne sebep boldy?

- Múqaghalidy óitip airyqsha iriktep alyp jýr­­gen men be ekenmin? Uaqyt qoy! Al ol qanday uaqyt edi? Búl endi úzaq әngime. Bәrimiz de әde­biyet tabal­dyryghynan alabúrtyp attaghanbyz. Almatygha bәseke emes, arman quyp kelgenbiz. Ózgelerdi ózimizdey kóretinbiz. Al ol kezde ózdi-ózimizden kýtken ýmiti­miz kóp edi. Sondyqtan bir-birimizge óte zor qúrmet­pen qaradyq.

Múqaghaly - 80

Qazaqstannyng Enbek Eri, halyq jazushysy Ábish KEKILBAYÚLYNYNG «Jetisu» gazetining bas redaktory Jaqypjan Núrghojaevtyng súraqtaryna jauaby

- Múqaghalidyng kózi tirisinde dara túlgha dep layyqty bagha bergen qalamgersiz. Múqaghalidy bú­lay dep alabóten iriktep aluynyzgha ne sebep boldy?

- Múqaghalidy óitip airyqsha iriktep alyp jýr­­gen men be ekenmin? Uaqyt qoy! Al ol qanday uaqyt edi? Búl endi úzaq әngime. Bәrimiz de әde­biyet tabal­dyryghynan alabúrtyp attaghanbyz. Almatygha bәseke emes, arman quyp kelgenbiz. Ózgelerdi ózimizdey kóretinbiz. Al ol kezde ózdi-ózimizden kýtken ýmiti­miz kóp edi. Sondyqtan bir-birimizge óte zor qúrmet­pen qaradyq.

Olay bolatyn reti de bar-dy. Biz oqugha tý­ser­de әde­biyetting tony әli jibimegen qalpy edi. Óleng shir­kinning qashanghy elpildegish kýii-tú­ghyn. Kol­hoz-sov­hoz­dyng oigha-qyrgha omaqa­sa­tyn da jýretin kónetoz traktorynday edi. Kýn sa­yyn bir «ótimdi taqyryp» shy­ghady da túrady. So­nyng kónilin aulaymyn dep jýr­gende ózi de qoqysqa ainalady. Onday «mayshelpekke» ýi­renip alghandar óte kóp. Jyl sayyn búrqy­ra­typ kitap shygharady da jata­dy. Ýiren­be­gen­deri­ne kópti kórgen kózayym redaktorlar eng bolmasa «jetekshi taqyryptardyng bir-ekeuining auzyn maylaugha» ýiretip әlek. Sýite-sýite jý­rip, ózi de kóndigip ketedi. Sodan bir kýnderi: «Dom­by­ram ne deydi, men ne deymin?» dep, ishtey qo­nyltaqsyp otyrghandary. Talantty degen talay kókelerimiz ómirden osylay oisyrap ótken-di.

Poeziyadaghy múnday ospaqqa ýirenise almay, ereuildep baqqan tentek aqyn Qasym Amanjolov edi. Ol bir «jetim búryshta» kýrk-kýrk jótelip jatyp: «Apyray, mynau kýnning rayyn-ay, tósek­ten tәuir bolyp túrayyn-ay desem de, qabaghyn bir qoydy-au ashpay, eregisip enendi úrayyn-ay!» dep buyrqanyp, kýldi-kómesh ómiri jayly tolghanghany tóbe qúiqandy shymyrlatady.

Almaty biz kelgende Qasym azasynan әli aiyq­­qan joq-ty, biz de kelgen boyda qaysar aqyn­nyng ziratyna bardyq. Kitabyn jattap, jata-jastandyq. Qazaq ólenining túsauy sheshiler kýndi ansadyq.

Týrmening qatyp qalghan qara nanyn qayza­lau­dan jalyqqan tútqyndar siyaqty kýnbe-kýn shy­ghyp jatqan jinaqtardan tosyn nәrseler kýt­tik. Óleng iysi bar shumaqtargha múz jalaghan jylqyday shúr­qy­rastyq. Túmanbay, Iztay, Erkesh, Saghi, Erkinning jaz­ghan­daryna ýlken ýmit­pen ýnildik. Uniyversiytetting әdeby birlestiginde jastardyng alghashqy ayaq alysyn talqyladyq. Oghan ústa­zy­myz Múhtar Áuezovti shaqyryp, «Jyl kelgendey janalyq sezemiz!» degen lebizin estidik.

Búl «Poeziya kýni» qazaq әdebiyetin dýr silkindirgen oqigha boldy. Kóp úzatpay «Qazaq әde­biyetinin» redaktory Júmaghaly Ys­maghúlov: «Bizge syn bólimine kelseyshi. Besinshi kursty júmys jasap jýrip te bitiruge bolady», dedi.

Quana-quana qúp aldym. Bir kýni redaktorgha kirsem, aldyndaghy júmsaq oryntaqty taq toltyryp bir jigit otyr. Dudyraghan qoy shashty, mandayy kere qarys, qyr múryndy, qyran qabaq, kelisti-aq eken. «E, Ábish, tanysyp qoy. Múqaghaly Maqataev degen aghan. Poeziya bólimine әdeby qyzmetker etip aldyq. Býgingi nómirge ekeuiniz kezekshilik etesizder», dedi.

Ekeumiz qatar bólmege ornalastyq. Jazu­shy­lar odaghynyng ýshinshi qabatyndaghy týpki bólmede ol otyrady. Odan keyingi bólmede men otyramyn. Týski tamaqqa barghaly jatyr em. Telefon shyr ete qaldy. Múqaghaly eken. «Kirip ketpeysing be?», de­di. Ne bolyp qaldy eken dep, bardym. Kere qa­rys mandayyna shyp-shyp shy­gha kelgen móldir mon­shaq­tardy qolynyng syr­tymen sipap tastady. «Ótken joly angharyp qaldym. Sen mening diktor­ly­ghymdy bilgenin­men, aqyndyghymdy bilmeydi eken­sin. Men birazdan beri óleng jazamyn ghoy!» dedi.

Oqy bastady. Talaylardyng óleng oqyghan­da­ryn kórsem de, Múqaghaliday oqy alatyndy kór­gen emespin. Ol ózgelerge úqsap, tenselip, tebirenbeydi. Árli-berli qoldaryn da sermelemeydi. Oryn­dyq­ty at qylyp minip, otyryp alady da, kýmbir­legen qonyr dauysyn soza týsip, jaybara­qat oqy jóneledi. Dauysyn da orynsyz kóp qú­byltpaydy. Óleng joldary tasqyndap aqqan búlaqtay tógile beredi, tógile beredi. Álde bir ua­qytta ayaqtady. Auzymdy ashyppyn da qalyp­pyn. «Keremet oqidy ekensiz ghoy», dedim. Men Múqaghaliy­dyng kósheli aqyn ekenin sonda bildim.

Sodan bir kýni taghy da bólmesine týstikke shaqyrdy. Biraq, búl joly óleng oqymady. «Keshe monshagha bardym. Ábden juynyp tazalan­dym. Ýsh ret kәlimamdy qayyrdym. Ýstelge jaylanyp otyrdym. «IYә, bismilla!» dep kirisip kep kettim. Qúday kórsetpesin, bojestvennaya dese, bojestvennaya eken. Tek tәnirding ghana qolynan keletin sharua ghoy! Shetinen, jaylap-jaylap audara beremin. Qashan tauystyrar eken, kóreyin. Bitirgen kýni ózine kórsetemin. Danteni aitam... Soghan kiristim», - dedi. Múqaghaly Danteni, «Qúdiretti komediyany» audara bastaghan eken.

Sodan kýnde týski tamaq kezinde bólmege jalghyz kilttelip alyp ap, júmys jasaydy da otyrady. Bylayghylarymyzgha úqsap, bólmeden bólmege kirip, әngime aityp jýrmeydi. Birge qansha istegenimiz esimde joq. Múqaghaly «Sosialistik Qazaqstangha» auys­ty. Meni «Leninshil jasqa» әdebiyet jәne óner bóli­mining mengeru­shi­ligine shaqyrdy. Býgingi әdebiyeti­mizding talay ókil­derin tәrbiyelegen Sherhan Múrtaza meni de qolym­nan qaqpady. Biraq júrttyng bәri Sher­aghanday darhan bolghan joq.

Ol jyldardyn, nesin aitasyn, qiyndyghy da, qyzyghy da kóp edi ghoy. Qay jerde de shyghar­mashyl jastardyng mәselesi ótkir qoyyla basta­dy. Ol әngimeden biz de aulaq túra almap edik. Baspasóz betinde shókim-shókimnen әri asa almay jýrgen Ospanhan, Ádilbek, Qadyr, Júmeken, Sa­byr­han, Ótejan, Jýsip, Qúdash, Qanipa, Tólegen, Qayrattargha da «Leninshil jastyn» betinde kóldey-kóldey kólem berilip jat­qanyna qatty qyzyghatyndar tabyldy. Múqaghaliyding lirikalyq dastandary tútas-tútasy­men jariyalandy. Búny­myz bireulerge jaqty, bireulerge jaqpady.

Kóp úzamay telefondardan maza ketti. Redak­tory­myzdy da qayta-qayta jogharghy jaqqa shaqyrtty. Meni de syrtymnan bórkimdi teris kiygizip jatty.

Bir kýni júmys ayaghyna taman redaktorgha kirdim. Onasha otyr eken. Beyuaqyt jýrisime ta­nyr­qay qarady. Asyqpay jaghdayymdy aittym. «Kóp otyr­sa kól ashidy degen. Júrttyng qanquy úlghayyp barady. Sizge qyrsyghym tiymesin. Rúq­sat beriniz. Men baspasózden ketemin. Kýnimdi bir­dene etip kórermin», dedim. Sheraghang qolyn­daghy gazetti ysyryp tastap, betime turalap qarady. «Áy, Ábish, sen maghan ókpelep jýr­gen­nen sausyng ba?», dedi. «Oybay, asaket Alla, aq toba! Nege ókpeleymin? Bәrine riza­myn!», dedim. «Onda búl sózindi qoy. Júrt ne demeydi? Bәrimizdi de kýidirip jatyr. Shyday túr. Sen turaly oilarym bar. Ony keyin sóilesermiz», dedi. Men alghan betimnen bәribir qaytpadym.

Sóitip, qazaq ólenindegi qasandyqpen aiqas maydanynan alystadym. Jana qyzmetimmen tez ýirenistim. Ol kezdegi Mәdeniyet ministri Lәilә Gha­liy­qyzy Ghalymjanova jaydary qarsy aldy. «Múnda da qiynshylyqtar bar. Biraq, basyng jas. Kóre-kóre ýirenisesing ghoy», dedi. Ti­keley bastyq­tarym - Erke­ghaly Rahmadiyev pen Qaltay Múhamed­janov. Bauyr­laryna tart­ty. Újym da jaqsy qabyldady. Kýnder óte berdi. Men yn-shynsyz qyzmetimdi istey berdim. Júmystan shyghyp kele jatyr edim, «Áy, Kekilbaev!» dep, bireu gýj ete qal­dy. Jalt búryldym. Qara­sam - qasqayyp Múqaghaly túr. Qasyma kelip, arqamnan qaqty. «Ádebiyetshiler ýiine kelmey ketting ghoy. «Júldyzgha» bardym. Juyrdaghy povesindi biz­ding jigitter oqyp jatyr eken. Qútty bolsyn!», dedi. Sosyn qoltyghymnan alyp, bazargha qaray bastady. Bir serpilip baryp әngimesin qayta jalghastyrdy.

«Sening bilmey jýrgen keremet nәrseng bar. Juyrda, Asqargha aitsam, ol da tanauy deliyip, qatty qúshyrlandy. Aptasyna bir ret kók bazar­gha kelip túr. Jan-jaghyng qyzyldy-jasyl, aiqay-úi­qay, japyr-júpyr. «Menikin al, menikin!» dep, anau da jabysyp jatyr. Mynau da jabysyp ja­tyr. Qarama! Kózindi tas júmyp al da tarta ber! Olar barghan sayyn shuyl­dauyn kóbeyte týser. Sen kerdendey týs! Oilashy ózin! Rahat emes pe?! Búl dýniyede oinap jýr­gen­deysin! Rasy da solay ghoy! Sol betinnen ilgeri tarta ber... Bir kezde ai­qay-úiqay basy­la­dy. Jan-jaghyng tynysh­tala­dy. Abaylap kóz saluyna bolady. Qazday tizilip ónkey shaldar otyrar. Aldarynda jerge tósel­gen gazet­terding ýstinde shókim-shókim birdene­ler túrar. Aq, kók, alabajaq qaltalar. Kýmisten, mý­yiz­den, qala­yy­dan istelgen nasybay shaqshalar... Ernin búl­tiytqandar... tanauyn tyrjiytqandar... Mú­rynyn shýiirgender... Ýn-týnsiz sholyp, asyq­pay ja­gha­lap kele jatasyn. Mynaghan japaqtang kýli qosyl­ghan, anaghan búiryghyn kýli salynghan, al mynau bireuine iyzenning kýli Kenet sen nasy­baygha enkeyesin, al qasynda otyrghan shal saghan en­keyedi. «Qaraghym, Maqataydyng balasy­my­syn?» Áken­ning atyn estigende, shalqannan týse jaz­daysyn. «Au, ony qaydan bildiniz?». «Bet-әl­pe­ting aityp túr ghoy, bet әlpetin...» Shýiir­kelese kete­si­n. Myjyrayghan shal keshegi qylshyldaghan jigit eken. Sening әkenmen talay birge bolghan eken. Oida joqta tóbesinen týs­kenine ol da mәz. Nasybay izdep kelip, әkenning kóztanysyn kórgenine sen de mәzsin».

Múqaghaly tyiylyp qaldy. Tamaghyn bir kenep aldy. Kýmbirletip oqy jóneldi: «Qajyp túr­myn, nesine jasyrayyn! Ákelshi, ata, bar bolsa, nasybayyn? Azan-qazan shulaghan qauaq bastan, Qúryp ketkir, dan-dúndy qashyrayyn. Aytshy, ata, әkemdi kórip pe edin? Ol da mendey jan ba edi jelikpeli? Ol da mendey shaqshana qúmar bolyp, sergip bir qaytu ýshin kelip pe edi?!.. Múrageri emes pe em art jaghynda, tart­tym ba әlde әkeme, tartpadym ba? Ata kórgen oq jonar deushi edi ghoy, babalardyng bayyrghy salttarynda... Kóz jasyndy kórsetpe, jasyma­yyn, әkem ólse men barmyn, nesi uayym?! Ákemdey bir atayyn shertip túryp, tәuir eken, әkelshi, nasybayyn!», dep talmauray bitirdi.

Oyyndy on orap al­ghan saghynysh, mún, óki­nish, әlsizdik boyyna shym-shym enip, keudendi keuley týsti. «Beu-beuletip», bebeuletip baryp ba­syldy. Qaytadan ýmit­siz saytan kýige týsirip aldar­qa­nyp, әri aldar­qa­typ, әldenege emeksitip, әldene­den dәmelendiredi. Álige deyin ólmey, óshpey, ótpey kele jatqan eski qúsa bir sәt dýrkirey kóterilip, jýrekti dýrsildetip, qaytadan sabyr tauyp, tynshydy. Kókiregindegi nebir dýdәmal sezim qayta oyanyp, qayta mazalay bastady.

Óleng degen osynday bolu kerek qoy, shirkin! Ne aityp, ne oilaghanyndy ózing de bilmeysin?! Ýn-týnsiz iyghyna qonyp, qanatyn bir-aq qaghyp úshyp ketken ala qanat kóbelekting sonynan qaraghanday, qaraday ýzdigesin! «Agha, tek osyn­day ólenderdi ghana jazynyzshy!» dedim. Mú­qaghaly tomsaryp qaldy. Ózimning eng tәuir kó­retin aqyndaryma ait­sam-au degen qolqamnyng auzymnan qalay shyghyp ketkenin bilmey qal­dym. «Áy, sen menimen birge úiyqtap, birge týs kórip shyqqannan saumysyn?» dep, Múqaghaly ózining na­sy­bay satyp otyrghan shal­daryna ketti. Men ayalda­ma­gha qaray ayandadym.

- Sizding Mú­qa­ghaliy­dyng «Qarlyghashym, kel­­ding be?» atty jinaghyna jazghan resen­ziyanyz әde­by qauymgha jaqsy belgili. Sol maqalanyng ja­zy­lu jayy qalay bolyp edi?

- Bir kýni tanerteng esikting qonyrauy baj etti. Ash­sam - múntazday bolyp kiyinip alghan Mú­qaghaly túr. «Erteletip neghyp jýrsiz? Amandyq pa, әi­teuir?» dedim. Júmysqa ketkeli jatyr em. Týrimdi kó­rip, ýsti-basymdy bir sý­zip ótti. «Ónkey ilim soq­qandar. Jana búrysh­tan ainala berip, Asqardy kórip em. Ol da portfelin qú­shaq­tap, júmysqa bara jatyr eken. Sen de syqiyp túrsyn. Bar. Bara ber. Bara ghoy!» dedi.

Bizding dabyrlasqan dauysymyzdy estip, as ýiden anam kórindi. Búryn kórmegen adamy bolghan­syn, úsynghan qolyn alyp jatyp: «Qay balasyn, qara­ghym?» dedi. «Amansyz ba, apa! Balanyzdyng mana­yyn­da kóp shimayshydan basqa kim jýrushi edi? Men de solardan bolamyn. Atym - Múqaghali. Mening de sizdey sheshem bar. Ýide siz bolsa­nyz, qalghan­darynyng qajeti shamaly. Onda búl jolynan qalmasyn!», dep anamdy as ýige qaray jeteledi. Men bir jymidym da, shyghyp ketkem.

Keshke qaytyp kelsem, anam mәz-meyram. «Mә, mynany managhy bala berip ketti. Qoly tiyse, oqyp shyghar dedi». Jempirining qaltasynan alaqangha syiyp ketetindey shap-shaghyn kitapsha shyghardy. «Jaryq­tyq, jigitting tóresi eken. Túlgha qanday, túrpat qan­day! Eki iyghyna eki kisi mingendey. Qal­ghan dostaryng ónkey shybysh­tyng laghynday shoshan­dap túrghan nemeler edi. Mynanyng sózi bap-bay­saldy. Ýlken adamdarsha sóileydi. Qolyndy tiygiz. Oqyp shyq. Ne jazdy eken, jaryqtyq?!» dedi anam.

Múqaghalidy kórip, ishpey-jemey toyyp túr. «Iyqtaryna eki Asqar, eki Qayrat syiyp ketkendey ghoy!», deymin anamdy men de qúptap. Keyuana eki iyghy selkildep kýldi kep.

Tamaqtan son, ýstelime bardym. Syrtynda - tompighan kip-kishkene nemeresin ertken kәri әje. Aspandaghy kýnning aumaghynan úshyp kele jatqan qos qarlyghashqa qadala qarap qalypty. Aty da әp-әsem eken. «Qarlyghashym, kel­ding be?». Ári tanys, әri tansyq. Múng lebi eskendey bolady. Alghashqy betti ashyp qalsam, kók siyamen avtograf jazy­lyp­ty. «Ábish! Dey aldym ba birdeme, demedim be? Dey almasam, boghymdy jegenim de. Ók­pe-nazym, qayghy men quany­shym - túrsa bәri jarady ólenimde», depti de, shiyryp qol qoyypty.

Jýregim shym ete týsti. Sol boyda oqugha kiristim. Birinshi ólenining ózi oiyndy alysqa ala qasha­dy. «35 jyl. Otyz besinshi kóktemim. 35 jyl. Ua­qyt qoy kóp-kórim. 35 jyl quaryp, 35 jyl kóktedim. 35 kýz, 35 qys, 35 jaz. Osal ómir emes qoy otyz bes jas... 35 jyl. Ómirdi kezip ke­lem. Jәne 35 bola ma? Seziktenem... Ákem mening esimde, sham týbinde VKP (b) tarihyn ejiktegen. Jәne bir sәt esimde aqpandaghy, әkem otyr maydangha attan­ghaly. Bәri esimde - dala, egis, auyl, mektep, ústaz­dar, internattyng qatqan nany. Bәri esimde - dalam da, túraghym da. Tek este joq, kýldim be, jyladym ba... Bala­lyq shaq jarbiyp jýretúghyn, ógiz jekken arba­nyng qúla­ghynda. Sharuanyng balasy bolghannan ba, sharuagha ainaldym on jasymda, maydandaghy әkeme oq jiberdim, aiyrbastap kýlshemdi qorgha­syn­gha... Esimde joq. Bala bop ósip pe edim?! Bolsam nege jyly sóz esitpedim?! Esimde tek bilemin jenis qústyn, bizding jaqqa bir apta keshikkenin...»

Bәri ras. Bәri solay. Bәrimiz de kórgenbiz. Bәrimizding de esimizde. Bәrimiz de osylay sezinemiz. Nege endeshe bәrimiz jazbaghanbyz?

Oqy týselik. «1941 jyl aqpandatqan. Syrt­ta ayaz. Auylymyzdy aq qar japqan, ýnirey­gen ýrey túr soghys deytin, alapat - aspan, jerdi, attandatqan.... Jarty ay túr shar aspanda - tozghan tagha, ýskirik ýrley me, әlde qozghalta ma? Ájem jýr tughan jerding topyraghyn, túmar ghyp tigip jatyr bóz qaltagha. Ol otyr. Ayamay-aq iship alghan. Sanasyn ma­za­laydy ký­shik-ar­man. Attan, әke. Tanys qoy kýres saghan. Ký­resui kerek qoy kýshi bar jan... Jalynghan gha­ziz Anam, súrap qal­ghan, joghaldy sol betimen biraq ta arman, senbeymen әkeng óldi degenge men, sebebi, ol ýii­mizden tiri attan­ghan». Bireu jelkene kelip, su qúiyp jibergendey. Qalay-qalay dón­gelentedi. Búl neghyp sening esine týspegen? Sen de osylay sezinip, sen de osylay qanjylamap pa edin?

Jә... jә... Jeter. Buynym bosap, kóz aldym búl­dyrap barady. «Sonau bir jazda, jaylauda, soghystyng kezi qoy baqqam, kónilim kelmey baylamgha, kóp nәrseni oilantqan... Jýgirip tómen qúldyrap, kórdim de taudyng búlaghyn, kózimning aldy búldyrap, qalqayyp eki qúlaghym, qabarjyp, ýnsiz jyladym... Sondaghy kózding jasynan lәzzat algham nansanyz, súranyz әrbir tasynan, elime mening barsanyz... Búlaqtan baryp sú­ranyz, kórdi eken, kimdi bildi eken... Búghynyp qal­ghan, bir anyz, búiyghyp taghy jýr me eken... Jartastyng jonyn úrghylap, keudesin saydyng tepkilep, súrar ma eken súm búlaq: «Sol bala qayda ketti?» - dep».

Oqyghan sayyn oqy týsking keledi. Shyndyqty júrttyng bәri bilip, bәri kórip jýrgenmen, ony ortaq syrgha ainaldyru, jyrgha ainaldyru tek eng talanttylardyng ghana qolynan keletin siyaqty. «Kóre ghoy... bayqay ghoy... Ayta ghoy!» - dep, perish­telerding ózi tek solardyng ghana qúlaghyna sybyr­laytynday. Múqaghaly sonday baqyttylar tobynan eken. Anam aitqanday: shyn jaryqtyq eken! Ja­ryq­tyqqa jaryq dý­niye­ning úsynbaytyn ba­qyty, ústatpaytyn aqiy­qaty joq shyghar!

Dereu telefon shal­dym. Dyn-dyn. Birazdan keyin qayta soq­tym. Dyn-dyn. Tózimim tausy­lyp, taghy búra­dym. Dyn-dyn... Endi oilandym. Qap, bәlem, telefon soqpaymyn. Ja­­za­myn. Gazetke úsy­na­myn. Kórsin de oqy­syn! Oqysyn da quan­syn! Óz tapqanyma ózim masattanyp, tósekke súla­dym. Jol tastamay oqydym. Bәrin de óz basymnan ótker­gendeymin. Bәri de men turaly. Tipti myna bir jol­dardyng menen nesi bóten, nesi ózge! «Jýregimde jýr­geni-ay bir qauiptin, sabaghyn­day shyrmaydy shyr­mauyq­tyn, ýmitpenen, armanmen, kýdikpenen, ótip jatyr zy­myrap, zyrlauyq kýn... Sheshem mening enkeyip bara jatyr, qay kýni keler eken nala batyr. Jel maghan sybyrlaydy ayat oqyp: «bir kýni aiyry­lasyn, qara da túr...» Sheshem mening iyilgen súrau belgi, sәl ghana shattyq kórdi, jylau kórdi, qalay ghana qalpyna keltiresin, dauyldar mayystyrghan mynau beldi. Úlyng seni újmaqqa bergisi joq, új­maghyng da tamúq qoy kórgisiz ot. Osylay kóz aldymda jýre bershi. Súrauly sóilemderding belgisi bop».

Qay ólenin qansha qarasam da, artyq-auys eshtene taba almaymyn. Apyray, ala-qúlasyz búl qanday kitap! Búnday da bolady eken ghoy? Bizding zamandastarymyzdan búryn-sondy mún­daydy kórgen emespin. Batyrgha onqayy da, solaqayy da bir dep, ondy-soldy jaza beretin talanttylary­myzdyng ózin tausyla sóilep, sarqyla jazugha iytermeleytin búl kitap turaly ýndemey qalu ýlken min dep oilap, aldynghy bettegi avtografqa qayta ýnildim. «23.III.68 j.» dep jazylypty.

Búl kitap mening qolyma tamyz aiynda tiydi ghoy. Múqaghaly sonda búl kitapty sonsha uaqyt ózinde ústaghan ghoy. Búdan búrynghy eki kitabyn da bergen emes. Sonda múny qinala-qinala әkelgen ghoy. Ózi ýlken ýmit artqan kitaby boldy ghoy. «Dey aldym ba birdene, demedim be?!» degenge qaraghan­da, solay sekildi. Degende qanday! Depsin, Múqa!

Aq qaghazgha qalay otyrghanymdy da bilmey qap­pyn. Bir oilanyp, maqalamdy ózim oqyghan poema­laryn­da Múqaghalidyng liriktigi basym týsetin­diginen bastappyn. «Ádette tipti de jaqsy óleni kóp te, birde bir jaman óleni joq jyr kitaptary asa siyrek úshyrasady. M.Maqataevtyng «Qarlyghashym, kelding be?» jinaghy sonday aida-jylda bir úshyrasatyn asa siyrekting biri», dep jazyppyn.

Rasynda, dәl ózi edi. Sayasattan aty­men ada kitaptardyng tuar basynda «Qar­lygha­shym, kelding be?» jiy­naghy túrar edi.

Jazghanymdy «Leninshil jastyn» ol kezdegi redaktory Sәkene - ayauly Seydahmet Berdi­qúlov marqúmgha - óz qolymmen aparyp berip, әskerge attanghanmyn.

- «Leninshil jastaghy» maqalanyz Múqa­gha­ly turaly al­ghash­qy pikir ekenin bilemiz. Ol jaz­ghany­nyz aqyngha qalay әser etti?

- Ol maqala men әskerde jýrgende shyq­ty. Key-keyde Alma­tygha soghyp ketuge rúq­sat etetin. Sonday kýn­derding birinde ýige kelsem, kelini júmysta, eki balamen ýide otyr­ghan anam etegine sý­ri­nip, aldymnan shyq­ty. Saghynyshymdy basyp, endi sabyr taba bergenimde: «Oybay, úmytyp ba­ra­dy ekem ghoy», dep anam tórgi bólmege jýgirip ketti. Qaytyp kelip: «Mana ýige Múqaghaly kelip ketti. Sen sóilesse, telefonymdy aityndar, ha­bar­lassyn», dep, bir japyraq qaghaz berip ketti, dedi.

Telefon soghyp em, sanq ete qaldy. «Ýidemi­sin? Mine, jettim!», dedi. Qoltyghyna qystyr­ghan eki-ýsh dana «Leninshil jasy» bar Múqa­ghaly keldi. Jaghasy jaylau. Qúshaqtap, moynyma asyldy. Gazetti jalma-jan ashty. Eki jaq aiqarma betting ýstingi jaghyna ornalasypty, «Jýrekten - jýrekke» dep iri-iri әriptermen jazylypty, «Rahmet, bauyrym! Ózim ózim bolghaly múnday sózdi birinshi ret estip túrmyn. Búrynghy eki jinaghym ýn-týnsiz ótti ghoy. Búl joly kitabymdy bir týsinse, sen týsinedi ghoy dep әkelip em. Bir kezde nasy­bayshy shalyma qatty riza bolyp edin. Qatelespeppin. Oiymdaghyny úqtyn»,  dedi.

Men de tebirenip kettim. «Abaydan keyin túsauly attarday ylghy shapshyp kelemiz ghoy. Oghan tipti ýirenisip te kettik. Jóndi-jónsiz órepkip sóileuge qúmarmyz. Qazaq oiynyng su tógilmes jorghaday jayly tynysyn tipti úmytyp ta qalyppyz. Sizding myna kitabynyzdy oqyghaly beri kazarmanyng qym-quyt narlarynan qútylyp, óz ýi, óleng tósegime kelip úiyqtaghanday rahattanyp jýrmin», dedim.

Múqaghaly qolyma qolyn qoyyp, qayta-qayta qú­shyr­lana qysty. «Rizamyn. Jaqsy jolyq­tym. Naryn­qol­dan jabaghy soyyp alghyzdym. Qasyna Asqardy qosayyn. Ýi-ishterinizben týgel bizdikine kelip, myna jaman aghandy bir shashyldyr­may­syndar ma?!» dep, әdettegi salmaqty minezin úmytyp, qaudyrlay jóneldi.

Ol kezde Múqaghaly Tayyr Jarokovtyng balasy­men birge Chaykovskiy kóshesinde túratyn. Shynynda da shashyltuday-aq shashylttyq. Týnning bir uaghyna deyin otyrdyq. Jazylyp jatqan ólenderin oqyttyq. Múqaghalidyng ishtey tirep jýrgen kókiregin bir ortayttyq. Ýi-ishterimizdi aparyp jatqyzyp, Asqar ekeumiz: «Múqannyng ekinshi tynysy ashylypty. Endi múny eshkim de toqtata almaydy», dep qayta-qayta tamsanyp, ortalyq alandy әri-beri kezumen boldyq.

Keyin, rasynda da solay boldy. Múqagha­lidyng qalamynan shyqqan әrbir jol halyq kóniline mayday jaqty. Qazaq ólenining emansiy­pasiyalanu jolynda erekshe oryn iyelenetin «Qarlyghashym, kelding be?» jinaghy dýniyege osylay kelgen-di.

- Múqaghaly qaytys bolghannan keyin Ábdilda Tәjibaev buyrqana tolqyp, keremet sózderin aitty. «Qazaq әdebiyetindegi» qaza­namada Qadyr men Túmanbaylar erekshe pikirlerin arnady. Bәri talantty zamandasyn úlyqtady. Biz, oqyrman, siz endi aqyn shy­gharmalaryn búrynghydan da tereng saraptay­tyn shyghar dep kýtken edik... Sonyng mәnisin әngimeleuge qalaysyz?

- Áskerden de keldim. Eki-ýsh ay ýide qarap bos jattym. Aqyrynda, kinoda isteytin Kamal Smayylov pen Qaltay Múhamedjanov studiyagha júmysqa sha­qyrdy. Qyzmet ornymyz - qalanyng syrtynda. Kýni-boyy sonda jýremiz. Keshtetip ýige әreng jetemiz. Bir kýni ayaldamadan týsip jatsam, Múqaghaly úshyrasa ketti. Ýy auystyrypty. «Osy aradan jaqyn jerde. Tiyip túr», deydi. Jata kelip jabysty. «Ýidi kórip shyq. Kóp ústamaymyn. Bayaghydan qalay ekenmin? Óstim be eken, óshtim be eken? Jarty saghat óleng oqimyn. Sosyn bosatamyn», dedi.

Kónilin qiya almadym. Sonyna erip kelemin. Kýlәsh Bayseyitova kóshesinde, búryn Ábdilda Tәji­baev kirgen ýide eken. «Tss, búryn ylghy úlylar túrghan. Abaylap baspasaq, aruaqtary oyanyp ketedi», deydi Múqaghali. Auyz bólmede Lashyn jengey astau malshylap, kir juyp jýr. Sәlemdesip ishke ozdyq. Dәpterdi alyp, óleng oqy bastady. Bayaghysynsha silteydi. Kemeline kelgen peren aqyn. Riza bolyp otyrmyn. Jarty saghat ótti. Oquyn doghardy. Bas barmaghymdy kórsettim. Men mandayynan bir iyiskedim de, ornymnan túrdym. Syrtqa shygharyp saldy. «Qyzmeting qalay?» dedi. «Sharshatady». «Sharshay­tyn kezde sharshaghan dúrys qoy. Keyin saghynugha jaqsy!». Qoshtasyp, jýrip kettim.

Sol júmysbasty jýrispen bes jyl ótti. 1975 jyly qonyr kýzde Ortalyq komiytetke auystym. 1976 jyly Múqaghaly dýnie saldy. Birde telefon soghyp: «Guriev jaqta tanystaryng bar ghoy. Mening balam sol jaqta qyzmette edi. Bas-kóz bolyp jýrsin. Bireu-mireuine aityp qoysayshy!», dedi. On altysynda oqugha attanyp ketken balada qay bir onday pәrmendi tanys bolady deysin. Úyala-úyala bireuge telefon shaldym. Onyng ne tyndyrghanyn bilmeymin.

Obaly ne kerek? Qazaq qauymy Múqaghalidy ólgennen song úlyqtauday-aq úlyqtady. Óte dúrys! Naghyz mandayynyzgha tiygizip, maqtanatyn aqyn. Jinaqtan song jinaqqa auysqan sayyn óse týsti. Óse-óse shyrqau biyikke kóterildi. Óz-ózim­nen toghayyp jýrdim. Tiri kezinde alghashqy­lar­dyng biri bolyp pikir aittym. Onyma aqynnyng ózi riza boldy. Sonda «bir kórsem-au» dep ar­mandaghan tughan jerine de bardym. Lashyn jengeyding aghasy Ázimhanovpen de kezdeskenmin. Bala kezdegi oryndarynda bolghanmyn. Aqynnyng eki tuyp, bir qalghan dosy Erkin Ibitanovtyng ýiindegi jengeyding ýzildire salghan әdemi әni әlige deyin qúlaghymda. Alys Shalkóde jaylauy da, qaq ortada shókken ýlektey súlay jyghylghan Elshenbýirekting etegindegi Qarasaz da, aspan tósin bir ózi biylegen Hantәnirining bauyryndaghy qalyng shúbar da - bәri-bәri esimde. Naghyz Múqaghaliday aqyn tuatyn marqasqa ólke eken dep tamsanyp attanghanmyn.

Túsynda jan-tәnimdi salyp, jaqsy kóre jazghan Ghabiyt, Tahaui, Berdibek, Qaltay, Zeynolla, Múqagha­li, Qadyr, Júmekenderding qay-qaysysy da qayta ai­na­lyp soghyp, tereng sarap­taytyn san­laqtar dep bilemin.

Biraq, ómir jetpey barady. Kýni boyy júmys­ta jýrip, odan týnning bir uaghyna deyin qaghaz qajap, júmysbasty ghúmyr ótkizgenim az bolghan­day, keyingi jyldary «el qamyn jeytin Edige» kýiinde biraz sendelippin. Qazir kónil jetken jerge kóz, peyil jetken jerge sóz jetispestey bo­lyp toqtasyp otyrmyz.

Múqaghalidyng dýniyede bolyp ketkenine shýkirlik deyik, aghayyn! Úrpaq tiri bolsa, ol turaly sóz әli aityla bermekshi. Birinen biri asa týspekshi!

- Akademik Seyit Qasqabasov «Ayqyn» gazetine bergen súhbatynda: «Qazaq poeziya­synyng ólshemi - Abay jәne Múqaghaliy», dedi. Búl әsi­relep aitylghan sóz be, әlde, oilanyp aityl­ghan sóz be? Ádebiyetting abyzy retinde osynyng aqiqat tóreligine toqtala ketseniz.

- Abay da, Múqaghaly da qalyng ormandy qaq jaryp ósken zәulim biyik samyrsyndar ghoy. Kókpen boy talastyryp túr. Soghan qaraghanda, túldyr taqyr­gha bitpegen, qúnarly alqaptan jaralghan ba dep qala­myn. Abay da, Múqaghaly da shider ýzgen jýirikter ekendigi ras qoy. Ruhany ómirde Abaysha terendeu de, Múqa­ghalisha samghau da bola bermek!

- Aqynnyng qaysybir zamandastaryna sensek, Múqaghalidy yzalandyratyn ýlken sebepter bol­maghan eken. Bәri de jaqsy. Der kezinde kitaptary shyghyp túrypty. Uys-uys qalamaqy alypty. Qysqasy, aqynnyng ala­bóten jolyn kesken, qolynan qaqqan eshkim bolmapty. Bәlening bәrin aqyn ózi tauyp ala beretin kórinedi. Yaghni, ol kisilershe aitsaq «Mú­qaghalidyng tragediyasy - túr­mystyq tragediya». Osy turaly sizding kózqara­synyz qalay?

- Pendeler jýrgen jerde pendelik bolmay qoy­maydy. Lev Tolstoydyng ózining Shekspirge til tiygizetini bar. Ol ekeuining ózi sonday bolghanda, qalghan­dargha ne joryq! Múqaghalidyng eshkim jolyn kesken joq, qolynan qaqqan joq dep aita almaymyz. Bәlkim, onyng pendelikten kórgen azaby da jetip artylar. Biraq, ony múqaltqan tek búl emes. Ony dinkeletken aya­ghyn attatpas totalitarizm men odan tuyndaytyn kýnbaghar konformizm. Ol solarmen alysyp, solardy en­sergen sayyp­qyran. «Boldyram dep bolmasty qiya­lymmen, qaydan bilsin, bitkenim qayran kýshim, búl ghalam sening tittey jýre­ginde ne bolyp jatqandyghyn qaydan bilsin!» dep kýizeledi aqyn. Endi qynjyl­ghannan eshtene ónbeydi. Qalyng shyrshasy qaptay ósken Alatau baurayynday aqyn kitap­taryna barghan sayyn tereng boylap, onda aitylghan oy men sezimge qanygha týseyik! Endi oqyrman qauymnyng basty maqsaty sol bolmaq!

- «Farizagha» degen ólenin siz de oqydynyz, biz de oqydyq. Bizdinshe, osy jyrda qyzgha qolyn jetkize almaghan ghashyq jigitting óksikti sezimi mýldem joq siyaqty. Esesine, buyrqanghan aqyn tonmoyyn qoghamnyng kelissiz kelbetin kóz aldymyzgha elestetedi. Búghan siz ne der ediniz?

- Búl aitqanynyzgha alyp-qosarym joq. Úly aqyndy tebirentken Farizanyng talantyna da bas iyemin. Árdayym aman jýrsin!

- «Qazir adamdar óleng oqymaydy», dep jazyp jatamyz. Dәlelderge sengin-aq keledi. Seneyin dep túrghanda Múqaghaly esine týsedi. Býgingi jastar da ony den qoyyp oqyp jatyr. Múnyng sebebi ne? Osy eki arany qalay aiyryp bergen bolar ediniz?

- Múqaghaly qazaq ólenining órisin keneytip, bolashaghyn nyghaytty. Oqyrmandaryn ghana emes, aqyndaryn da kóbeytti. Zamandastaryn ghana emes, aghalaryn da tamsantty. Ony izdep jýrip oqityndardyng jyldan-jylgha óse týskeni de ras. El auzynan týspeydi. Búghan quanamyz. Búdan biraq bizde kitap oqityndar azayyp ketken joq degen sóz tumaydy. Kitap basu, kitap taratu, kitapty nasihattau mәselesi ótkir túr. Ony jasyrugha bolmaydy. Halturshikter oqylmasa, túrsyn. Lev Tolstoydyn, Áuezovting atyn estigender bolmasa, qolyna ústap kórmegender kóbeyip barady. Jappay kitapsyzdanu zamany kele jatqanyn Múqaghaly aldynda airyqsha kýizelip otyryp aitamyn. Búryn auyz әdebiyetinen aiyrylyp qalyp edik. Endi jazba әdebiyetinen de aiyrylyp qalmaqpyz. Búl sanlaq aqyn men nashar aqyn mәselesinen góri de kýrdeli gәp.

- Sonau jetpisinshi jyldyng basynan beri múqaghalishyl oqyrman sizdi Múqaghalidyng shyn janashyry dep úghady. Búlay ait dep kópshilikti eshkim zorlaghan joq. Sol kópshi­likke qanday sәlem joldaghan bolar ediniz?

- Aqynyn ardaqtaghan el aman bolsyn.

- Múqaghalidyng mereytoyy qanday ereksheliktermen kóz tartsa deysiz?

- Ólenge izetting ónegesin kórsetsin!

08.06.2011

http://www.egemen.kz/306955.html