Búl pәtua qazaqtyng asa iri aqyny, oishyl Shәkәrim Qúdayberdiúly men ataqty әulie Qoja Ahmet Iassauy attaryn jamylghan, «Zikir namazdyng ornyn basady» dep adamdardy meshitke keluden qaytaryp jýrgen top turasynda.

Býkil әlemning rabbysy Alla taghalagha sansyz maqtau, Payghambarlardyng eng úlyghy, әuelgiler men songhylardyng myrzasy, adamdargha  tendesiz din-sharighatty ýiretken Múhammed payghambarymyzgha jәne onyng otbasy men sahabalargha salauat pen esendik bolsyn.

Qazirgi dәuirde kóp toptar boy kórsete bastady. Bilimsiz pәtuә berip ózderimen qosa ózge adamdardy da adastyruda. Al pәtuәny beretin óz mamany bar.

Mysaly Qoja Ahmet Iassauy syndy әuliyeler men Shәkәrim Qúdayberdiúly siyaqty úlyq kisilerding jolyndamyz degen top shyqty. Úlylarymyzdyng ústanymy olardan bólek. Al ol top dýniyelik maqsatqa qol jetkizu ýshin ghúlamalarymyzdyng esimin jabu retinde qoldanyp jýr.

Alla Taghala mansapqorlargha bylay deydi: « (Ey, Múhammed!) Olargha aityp qoy: «Dýniyening paydasy az. Alladan qorqatyndar (taqualar) ýshin aqyret qayyrly. Senderge onda tittey de naqaqtyq istelinbeydi»  (Qasiyetti Qúran Kәrim, Nisa sýresi 77-ayat)

Sonday-aq, olar Alla Taghala Qúran Kәrimde bes uaqyt namazdy paryz etpegen. Sondyqtan namazdy oqymay-aq ornyna zikir salugha bolady degen siyaqty sózdermen adamdardy meshitke kelip namaz oqudan qaytaryp jýr. Búnysy qalay?

Búl pәtua qazaqtyng asa iri aqyny, oishyl Shәkәrim Qúdayberdiúly men ataqty әulie Qoja Ahmet Iassauy attaryn jamylghan, «Zikir namazdyng ornyn basady» dep adamdardy meshitke keluden qaytaryp jýrgen top turasynda.

Býkil әlemning rabbysy Alla taghalagha sansyz maqtau, Payghambarlardyng eng úlyghy, әuelgiler men songhylardyng myrzasy, adamdargha  tendesiz din-sharighatty ýiretken Múhammed payghambarymyzgha jәne onyng otbasy men sahabalargha salauat pen esendik bolsyn.

Qazirgi dәuirde kóp toptar boy kórsete bastady. Bilimsiz pәtuә berip ózderimen qosa ózge adamdardy da adastyruda. Al pәtuәny beretin óz mamany bar.

Mysaly Qoja Ahmet Iassauy syndy әuliyeler men Shәkәrim Qúdayberdiúly siyaqty úlyq kisilerding jolyndamyz degen top shyqty. Úlylarymyzdyng ústanymy olardan bólek. Al ol top dýniyelik maqsatqa qol jetkizu ýshin ghúlamalarymyzdyng esimin jabu retinde qoldanyp jýr.

Alla Taghala mansapqorlargha bylay deydi: « (Ey, Múhammed!) Olargha aityp qoy: «Dýniyening paydasy az. Alladan qorqatyndar (taqualar) ýshin aqyret qayyrly. Senderge onda tittey de naqaqtyq istelinbeydi»  (Qasiyetti Qúran Kәrim, Nisa sýresi 77-ayat)

Sonday-aq, olar Alla Taghala Qúran Kәrimde bes uaqyt namazdy paryz etpegen. Sondyqtan namazdy oqymay-aq ornyna zikir salugha bolady degen siyaqty sózdermen adamdardy meshitke kelip namaz oqudan qaytaryp jýr. Búnysy qalay?

Búghan jauap berer bolsaq (Turalyq pen dúrystyqty layyghymen bilushi Alla):

Alla Taghala músylmandargha bir kýnde bes uaqyt namaz oqudy paryz etti. Qasiyetti Qúran Kәrimde bylay delingen: «Endeshe týnegen mezgilde әri tang atyrghan uaqytta Allany pәktender. Kókter men jerde, keshke jәne týski uaqytqa kirgende, barlyq maqtau Allagha layyq» (Rum sýresi-17-18 ayat). Eki Imamnyn -Jalaluddin әs-Suity men Jalalaluddin әl-Mahalli- Qúran Kәrimge jazghan tәpsirlerinde ayattaghy «Pәktender» sózine «namaz» dep, «týnegen mezgilde» degenge aqsham men qúptan namazdarynyn, «әri tang atqan uaqytta» degen sózge tanghy namazdyng oqylatyn uaqyttary dep týsinik bergen. «Kókter men jerde maqtau Allagha layyq» degen sózge aspandaghylar men jerdegilerding maqtauy Allagha tәn, «Keshki jәne týski uaqytqa kirgende» degen sózge ekinti jәne besin namazynyng uaqyty delingen. Jogharydaghy ayat  bes uaqyt namazdy qamtyghan. Jәne onda basqa ghibadattar emes, namaz erekshe atalyp ótken. Óitkeni namaz dinning tiregi. Búl jayynda Payghambarymyz (s.a.u.)bylay deydi: «Namaz dinning tiregi. Kim namazdy oqysa dinin tiktegeni. Kim ony oqymasa dinin búzghany».

Osy namaz uaqyttary Qúran Kәrimning Nisa sýresi 103 -ayatynda Alla Taghalanyng aitqanyday: «Namaz mýminderge belgili uaqytta paryz etildi.»  yaghni, namaz uaqyttary Qúran Kәrimning bekituimen taghayyndaldy.

Shynynda, Alla Taghala Qúrannyn birneshe jerinde namaz uaqyttaryn aityp ketken. Alla Taghala bylay deydi: « Kýndizding eki jaghynda , týnning kýndizge tayau kezinde, namaz oqy. Shynynda jaqsylyqtar, jamandyqtardy joyady. Búl týsinushiler ýshin bir nasihat.»  (Hud sýresi-114 ayat). Imam Hasan (r.a), «Kýndizding eki jaghynda» degen jerin Tang jәne Ekinti namazy, al «týnning kýndizge tayau kezinde» degendi aqsham, qúptan namazdary dep tәpsirlegen.

Jәne de Isra sýresi 78-ayatta: «Týs qighannan, týnning qaranghylyghyna deyin namaz oqy. Ári tang namazyn oqy. Kýdiksiz tang namazyna perishteler de qatynasady» denilgen. «Týs qighannan» yaghny týs aughanda, ol kezde besin namazy oqylady. «Týnning qaranghylyghyna deyin» yaghny qaranghy bolghangha deyin. Búl uaqytta ekinti men aqsham jәne qúptan namazdary uaqyttary kiredi. Ayat sonynda «Ári tang namazyn oqy. Kýdiksiz tang namazyna perishtelerde qatynasady» yaghny kýndizgi perishteleri men týngi perishteler qatynasady.

Taha sýresi 13-ayatta Alla Taghala bylay deydi: «Kýn shyghudan búrynda, batudan búrynda Rabbyndy maqtay pәkte. Kesh mezgilderinde jәne kýndizding ainalasynda da pәkte. Mýmkin rizalyqqa bólenersin». «Kýn shyghudan búryn» yaghny tang namazy. «Batudan búryn» yaghny ekinti namazy.  Búnymen qatar Búhary jәne Mýslim (r.a) sahihterinde Jabir bin Abdullah әl-Bajly bylay deydi:

«BizPayghambarymyzdyng janynda otyr edik. Ol tolghan aigha qarap: «sender Rabbylaryndy myna aidy kórip túrghanday kóresinder. Ony kórgende renjimeysinder. Shamalaryng kelse, kýn shyghudan býrynda, batudan búryn da  namazdy qaza etpender. Oqyndar.» artynan:Kýn shyghudan búryn da, batudan búrynda Rabbyndy maqtay pәkte- degen ayatty oqydy.»  Osy da Qúrandaghy namaz uaqyttaryna núsqap otyr.

Payghambarymyzdyng (s.a.u.) hadisterinde aitylghan namaz uaqyttary:

Abdulla bin Omardan (r.a): «Rasululla (s.a.u.): besin uaqyty kýn taltýsten auyp, ekinti uaqytysy kirmey kisining kólenkesi ózining boyyna deyin bolghanda. Ekinti uaqyty kýn sarghaymay, aqsham uaqyty shapaq ketkenshe, qúptan uaqyty týnning jarymyna deyin. Tang namazynyng uaqyty tang atqannan kýn shyqqansha. Eger kýn shyqsa, namazdy toqtatyndar. Óitkeni ol shaytannyng eki mýizining arasynan shyghady.» delingen. (Mýsliym)

Jabir bin Abdulla (r.a.) bylay deydi: «Payghambarymyzgha Jәbreyl (a.s.) kelip: «Ornynnan túrda namaz oqy!» dedi. Sol kezde kýn týsten aughanda besindi oqydy. Keyin ekinti uaqyty kirgende ol kelip: «Túr da namaz oqy!» dedi. Payghambarymyz әr zattyn kólenkisining boyy ózindey bolghanda ekinti namazyn oqydy.Keyin aqsham da keldi. Perishte: «Túr namazyndy oqy» dedi. Aspanda kýn shapaghy ketkende  «Túr namazyndy oqy» degende Payghambarymyz (s.a.u.)  qúptan namazyn oqydy. Keyin tang atqan sәtte kelip: «Tang namazyn oqy» dedi. Sosyn ertesi kýngi besinde  «Túryp namazyndy oqy» dedi perishte. Ol (a.s) besin namazyn әr denening kólenkesi óz boyynday bola bastaghanda oqydy. Keyin ekintige kelip:»Túrda namazynda oqy» degende payghambarymyz ekintini әr zattyng boyynyng kólenkesi ózining boyynan eki ese úzaghanda oqydy. Keyin aqshamgha búrynghy kýngi uaqytta keldi. Keyin týnning jarymynda ne ýshten birinde  qúptan namazy kirdi. Qúptandy oqydy. Kýn jaqsylap qylan bergende Perishte «Túr namaz oqy» dedi. Payghambarymyz bamdat namazyn oqydy. Keyin perishte: Osy eki uaqyt arasynda uaqyt joq.- dedi.  (Ahmed, Nisai, jәne Tirmizy r.a. rivauat etken.) Imam Búhary : «Ol namaz uaqytysynyng eng turasy.» Jәbrail perishtening imamdyghyn aityp otyr.

Al endi jogharyda aityp ketken toptardyng adamdardy meshitke barudan tiyp jýrgenderine toqtalar bolsaq Alla Taghala bylay deydi: «Allanyng meshitterinde Onyng aty zikir etiluine tiym salghannan әri meshitti búzugha tyrysqannan kim zalym? Olardyng meshitke qoryqqan týrde ghana kiruleri kerek edi. Olar ýshin dýniyede qorlyq, ahiyrette zor azap bar.» (Baqara sýresi 114-ayat) .  Búl ayat Tatus bin Iyasanus әr-Rumy jәne onyng joldastary jayynda týsken. Olar Bәny Israil әuletimen soghysyp, olardyng jauyngerlerin óltiredi. әiel-balashaghalaryn qúldyqqa aidap ketedi.Taurat kitabyn órtep, Bәit әl-Maqdisti jermen jeksen etedi. Ýngir qazyp, ólikterdi soghan tastaydy. Onyng ishine donyzdardy soyady. Sóitip ol jer Omar bin Hattabtyng (r.a.) zamanynda músylmandar baryp qayta túrghyzghangha deyin qarausyz qalady. Ata bin Abbastyng (r.a.) riuayat etuine qaraghanda  búl ayat: arab múshrikteri jóninde týsken. Olar Haram meshitine barudan, ol jerde bolugha kedergi jasaytyn edi. Ayattyng maghynasy barlyq meshitke barugha kedergi jasaytyndardy qamtidy. Ol músylman bola ma, kәpir bola ma bәri bir. Olar ýshin dýniyede qorlyq, ahiyrette zor azap bar.

(Ruhul maghany fy tafsiril Qúraniyl-Azym. Ua әs-sabghy almasani. 343 bet.)

Ayattyng maghynasy: namaz oqu jәne basqa da qúlshylyqtardy oryndau ýshin meshitterge barudan kedergi jasaghan adamnan artyq zalym jәne kýnәhar joq. Búl ýkim  osy әrketti jasaghan barlyq adamdy qamtidy. Olar pil iyeleri siyaqty jәne Payghambarymyzdy Mekkege kiruden tosqan qúraysh ispettes, Bәit әl-Maqdisti qiratqan hristiandar t.b. zalymdar ispetti. Adamdardy meshitke barudan tighandar Alla jәne payghambarymyzben soghysushylar. Eger olar tәube etpese, dýniyede әri ahiyrette azapqa dúshar bolatyndyghy haq.

Sopylyq

Sopylyq - Islamda jok diniy-sayasy qozghalys. Sopylyqty uaghyzdaytyn tәlimdi «tasauuf» dep ataydy.Alghashqyda nәpsi tәrbiyesine úmtylghan sopylardyng kóbi keyindeu taqlid (yaghni, búrynghylar ústanghan Qúran men sunnet) jolymen emes, birte-birte ózderin ýndi, parsy, grek siyaqty hristiyandyq anyz-әfsana aralasqan filosofiya arqyly tәrbiyeleuge, Allany tanugha úmtylyp, sonyng saldarynan islam sharighatynan auytqydy.

Ábu әl-Qasim әl-Junayd iraqtyq belgili ghalym әl-Haris әl-Muhasabiyden: «Allagha jaqyndyq nemese taqualyq maqsatymen sharighy amaldardy oryndamaytyn sopylar turaly súrady. Ol: «Sharighat amaldaryn oryndamaugha bolady deushiden, úrlyq, tipti zina jasaghan adam artyq»,- dep jauap beripti.

Iraqtyq Ábu Iazid әl-Bastamiy әkesi zaratustra dinin ústanghanymen yaghni, otqa tabynghanymen ózi islamdy qabyldap, taqualyghymen әigili ghalym bolghan. Birde ol bir әulie sanalghan kisini ziyarat etip barghanda, ol әuliyening qyblagha qaray týkirip otyrghanyn kóredi de oghan sәlem de bermey keri qaytady. Sonda odan múnyng sebebin súraghanda sopy әl-Bastamiy: «Payghambarymyzdyng (s.gh.s.) әdebin ústay almaghan adam ózin qalay taqua sanaydy?!»,-degen eken.

Iraqtaghy Uasit eldi mekeninde tuyp ósken Ábu Mughis bin Husayn al-Hallaj (244-309 h) atasy zaratustra dininde bolghanmen kezinde sopylardyng eng ataqtylarynyng biri boldy. Oghan tómendegi tórt kinә taghylyp ólimge kesildi.

Islamdaghy búzyq Karamitter aghymymen baylanysy bar;

Ózin (әnәl-Haq) yaghny men de Allamyn degen;

Izbasarlary ony tәnirlikke kótergen;

Qajylyqty bes paryzdyng biri dep sanamaghan.

Irandyq Shihab әd-Din - Suhrauardiya tariqatynyng negizin qalady. «Hikmat al-Ishraq», «Hayakil an-Nur», «Taluihat Arshiya», «Maqamat» kitaptarynyng avtory. Ózi negizin salghan aghymdy zarastrizmmen (otqa tabynushylyq) shatastyryp alghan ol Salahidinning búiryghymen ólimge kesildi.Sopylyq mektepteri:

Zuhd mektebi: búl mektepting ókilderi Rabiya al-Adauiya, Ibrahim bin Adham, Sufiyan as-Sauriy.

Kashf jәne maghrifat mektebi: búl mektepting iydeologiyasy boyynsha aqyl jalghyz ózi Allany tanugha jәne bolmystyng aqiqattaryn jete biluge jetkiliksiz. Pende ruhany damuy arqyly jýregining janary ashylyp, aqiqatty býrkep túrghan pendeshiligi ashylady deydi. Búl mektepting negizin salushy imam Ábu Hamid әl-Ghazzaliy.

Uahdatul-ujud mektebi: búl mektepting negizin salushy Muhiddin bin al-Arabiy. Onyng songhy izbasarlarynyng biri Jamal әd-Din әl-Aughaniy búl mektepting negizgi ústanymy: «Alla barlyq nәrsede, Ol barlyq nәrse. Sondyqtan búl әlemdegi barlyq nәrse qasiyetteuge jәne úlyqtaugha layyq» dep sanaydy. Ibn al-Arabiy «aqiqatshylar aitqanday búl bolmysta Alladan ózge nәrse joq, bizding bar boluymyz Allanyng qalauymen, búl ghalamda tirshilik iyesining barlyghy tek Onyng tirshiligi sebepti, bolmysy tek Ol, tek qana Ol bar oghan teng nәrse joq. Onymen qosa basqa da bir tirshilik ne úqsas nәrse bar deu dúrys emes» deydi.

IYt-tihad jәne Hulul mektebi: negizin salushy al-Hallaj. Búl mektepting iydeologiyasyna ýndi jәne hristian sopylyghy әser etken. Olardyng seniminde «sopynyng boyyna Alla enip sopy Jaratqanmen bir materiya bolady» deydi olardyng sózderining biri «Ánә әl-Haq» yaghny (Men Allahpyn) jәne «ma fy jubba illa Allah» yaghni, «búl kiyimning ishinde tek Allah bar ózderi jayly osylay aitady. Búghan qosa ózderi paydalanatyn sharaptaryn ishkende aitqan súm sózderi taghy bar.

Sopylyqtyng adasulary:

Sopylardyng keybireuleri aruaqtargha syiynsa, bireuleri siqyr jәne sәuegóilik jolyna týsti. Kesene túrghyzugha, әuliyelerding qabirlerin kóteruge jәne olardy ziyarat etuge, ziyarat etu barysynda sipau sekildi Qúranda eshbir mәlimet joq jayttardy istep, biydghat jolyna týsti.

Keybireuleri әuliyeler qúlshylyq etpese de bolady, óitkeni olar belgili maqamgha jetkende ghibadatqa múqtajdyq qalmaydy deydi. Sebebi ol (әuliye) sharighy mindettermen ainalyssa jýregindegi qúzyrdy joghaltyp alady dep aitady. Ghazaliyden: Ghurur-kókirektigi tasyp, menmensip ketken adamdardy synap, olardy myna týrlerge bólgen: 1.kiyimimen, kórinisimen, sózimen aldanushylar. 2. Bilemiz, Haqty kóremiz, mәrtebemiz joghary dep daulaushylar. 3. Halal men haramdy ajyratpaytyn, sharighatty ayaq asty etushiler.

Olardyng keybireuleri  amal jasaudyng eshbir salmaghy joq. Negizgi mәsele jýrekte, bizding jýregimizdegi Allagha degen mahabbat Allagha degen tanymdylyqqa jeteleydi. Qolymyz dýniyege batqanymen jýregimiz Allada, sonday-aq, bizding syrtymyz shahuatpen bolghanymen jýregimizde onyng әseri joq. Sopylar pirlerine «Ghaus jәne Ghiyas» degen, qazaqshasy «Qútqarushy, kómekshi», sózdi qoldanady.

Árbir tariqattyng ózining aitatyn zikiri bar. Mysaly: Naqshibandiya tariqatynda «Alla» degen sóz, Shaziliyada «Lә ilaha illa Alla» sózi, múnan basqa, istiyghfar jәne payghambarymyzgha salauat aitu da qosylghan. Keybireuleri zikirge qatty kirisip ketken kezderinde tek «Hua, hua» dep te aitady. Sonday-aq, keybir tariqat «zikir jahriya»-dauystap aitylatyn zikirdi qabyldasa, keybiri «zikir mahfiya» - «ishten aitatyn zikirdi», keybiri mýldem sharighatta kórsetilmegen zikirding týrin qabyldaydy,aykyn dalel-Ismatullashylar.sopylardyng «hulul jәne ittihad» - «Allanyng kelui men pendemen birigui» senimine bet alyp ketui, tariqat joly deneni qinaudan túrady deui siyaqty islamgha jat amaldary da kóp, al onday amaldar sopylyqqa ýndilerden, grek filosofiyasynan, hristiandyqtan engen.

Áy músylman júrtshylyq  osy Allanyng ýkimi. Adamdardyng meshitke baruyna kedergi jasamandar! Allanyng ashuynan qorqyndar.  Kók pen jerde Oghang eshtene jasyryn emes. Ayatta aitylghanday aqyretting eng auyr azabymen azaptanudan aldyn jәne dýniyede qorlyq jetpey túryp Allagha tәube etinder. Qúrmetti músylman bauyrlar! Bilip qoyyndar qanday tariqat bolmasyn úlyq sharighatymyzgha qarsy bolsa onda ol - anyq adasu. Aqiqat syrlaryna tek qana Payghambarymyzdyng (s.a.u.) kórsetuimen qúrylghan amaldardy bekem etumen ghana jetu mýmkin bolady. Sebebi, ne Qúran Kәrimde ne hadis sharipte kórsetilmegen әrqanday is-әreket ol - kýpirlik. Ótken әuliyelerding jolynda jýrmin degen adamgha sahih joldy ústanuy, biydghat ister jasamauy uәjip bolady. Al adamdyq әlsizdigin moyyndamay,  úlyq sharighatymyzgha teris isterimen tariqat syrlaryna jetkendigin daulasa qatelesipti. Ol kisi endi qayta iman keltirmeyinshe, tәubelerdi qabyl etushi, raqymdy Alla taghala onyng tәubesin qabyl etpeyinshe baqy dýniyege ketkenshe yaghny kóz júmghansha jer betinde adasushylyq batpaghyna batyp, pendeshilikke salynyp, shaytandardyng arbauynda bolady. Kәmil músylmangha payghambarymyzdyng jolymen jәne sahaba tabighy jolymen jýru kerek.  Ol jol dýniyeqorlyqtan úzaq, әdeptilikti tolyqtyru, jýrekting tazalyghy, emi, jaraqattardyng emi, teristikti jong t.b. arif (kókirek kózi oyau) adamdardyng joldary. Osy jol - Allagha jәne ahiyretke bastaydy. Osy jol Allany tanushylardyng jәne Oghan jónelushilerding joly. Músylmangha týsken mindet osylargha kónil audaru audaru.  Allanyng qasynda jaratylystardyng eng úlyghy - eng taqualary. Alla Taghala bylay deydi: «Shynynda Allanyng qasynda eng ardaqtylaryng eng taqualaryn.» (Hujurat-12 ayat)Sýienishim de, arqa sýierimde Úly Alla.

www.muftyat.kz