Shanhay yntymaqtastyq úiymynyng mereytoylyq sammiytine qatysu ýshin Astanagha arnayy saparmen Iran Islam Respublikasynyng Preziydenti  Mahmúd Ahmadiynejad kelgeni belgili. Bir qyzyghy ol búghan deyin Tashkentte ótken ShYÚ sammiytine qatysudan bas tartqan eken. Al 2009 jylghy sammitting ashylu saltanatyna qatysady dep josparlanghan Ahmadiynejadtyng Ekaterinburg qalasyndaghy sapary eldegi jaghdaylargha baylanysty ekinshi kýni jalghasady. Osynday tosyn minezimen tanys parsy patshasy búl joly da jýrisinen janylmady. Ol әlemdegi sayasy ahualdyng ózekti mәselelerine qatysty jiyrmadan astam tek qana ritorikalyq súraqtardan túratyn bayandamasyn oqydy.

Biz Ahmadiynejadtyng atalmysh jiyrma saualyna jeke-jeke toqtaludy maqsat etken joqpyz. Kerisinshe, Iran preziydenti turaly az kem әngime órbitsek...

2005 jyly saylaushylardyng 62 payyz dauysymen Iran Islam Respublikasynyng preziydenttigine  Mahmúd Ahmediynejad kelgende  ol turaly BAQ jaghymsyz pikir qalyptastyrghan bolatyn. Á degennen-aq aqparattyq shabuyldyng astynda qalghan parsy patshasyn batys aqparat qúraldary әli kýnge deyin «keritartpa baghyttaghy» basshy retinde kórsetuge tyrysyp baghuda. Al shyn mәninde Mahmúd Ahmediynejad «keritartpa baghyttaghy» basshy ma, әlde «halyq sózin» sóileushi preziydent pe?

Shanhay yntymaqtastyq úiymynyng mereytoylyq sammiytine qatysu ýshin Astanagha arnayy saparmen Iran Islam Respublikasynyng Preziydenti  Mahmúd Ahmadiynejad kelgeni belgili. Bir qyzyghy ol búghan deyin Tashkentte ótken ShYÚ sammiytine qatysudan bas tartqan eken. Al 2009 jylghy sammitting ashylu saltanatyna qatysady dep josparlanghan Ahmadiynejadtyng Ekaterinburg qalasyndaghy sapary eldegi jaghdaylargha baylanysty ekinshi kýni jalghasady. Osynday tosyn minezimen tanys parsy patshasy búl joly da jýrisinen janylmady. Ol әlemdegi sayasy ahualdyng ózekti mәselelerine qatysty jiyrmadan astam tek qana ritorikalyq súraqtardan túratyn bayandamasyn oqydy.

Biz Ahmadiynejadtyng atalmysh jiyrma saualyna jeke-jeke toqtaludy maqsat etken joqpyz. Kerisinshe, Iran preziydenti turaly az kem әngime órbitsek...

2005 jyly saylaushylardyng 62 payyz dauysymen Iran Islam Respublikasynyng preziydenttigine  Mahmúd Ahmediynejad kelgende  ol turaly BAQ jaghymsyz pikir qalyptastyrghan bolatyn. Á degennen-aq aqparattyq shabuyldyng astynda qalghan parsy patshasyn batys aqparat qúraldary әli kýnge deyin «keritartpa baghyttaghy» basshy retinde kórsetuge tyrysyp baghuda. Al shyn mәninde Mahmúd Ahmediynejad «keritartpa baghyttaghy» basshy ma, әlde «halyq sózin» sóileushi preziydent pe?

1979 jylghy Islam revolusiyasynan keyin Iran memleketi monarhiyalyq basqaru jýiesinen birjolata bas tartty. Áytse de odan keyingi on jylghy uaqyt halyqty ara-túra kóterilisterge shyghuyna mәjbýr etpey qoymady. Esesine, Islam revolusiyasy irandyqtargha tolyq tәuelsizdik әkeldi. Mәselen, ilgeride AQSh azamattary vizasyz kez kelgen uaqytta  Iran eline kirip múnayyn iyemdense, 1979 jyldan bastap amerikandyqtardyng tayrandauy sap tiyldy. Búghan deyin shahtyq-monarhiyalyq basqarudyng yqpalynda bolghan parsylar endigi uaqytta 4 jyldan eki ret qana saylanu qúqyghyna ie preziydenttik biylikke auysty. Negizi, halyqtyng qoldauy basym bolsa, ýshinshi qaytara saylaugha týsuge qúqy bar. Áytse de búghan deyingi preziydentterding ishinde ýshinshi ret el basqaru baqyty eshqaysysyna búiyrmaghan. Al 2009 jylghy doda da jeniske jetken Mahmúd Ahmediynejadtyng ýshinshi ret saylaugha týsu týspeui neghaybyl. Óitkeni syrtqy kýsh Mir-Hýseyn Musavy bastaghan oppozisiya ókilderining qoltyghyna su býrkip otyrghany belgili.

Ózin әlemning qamqorshysy sanaytyn Batys elderi, onyng ishinde AQSh pen Izrailidin músylman memleketterine qyryn qaraytyny aitpasa da týsinikti. Al atalmysh memleketterding jymysqy sayasatyna on myng jyldyq tarihy bar irandyqtar aitarlyqtay qarsylyq tanytuda. Daudyng basy әriyne yadrolyq qarugha kelip tireledi. Býgin de yadrolyq qaru AQSh pen Izrailide, Reseymen Soltýstik Koreya syndy birqatar elderde bar. Áytse de, Iran basshysy yadrolyq baghdarlamany iske asyryp, qolgha ala bastasa, tiran bolyp shygha kele me? Batys núsqaghan demokrtiyanyng degenimen jýrudi qalamaytyn Mahmúd Ahmediynejadtyng radikaldyq baghytta әreket etip jatqanyn jaqtyrmaytyndar bar. Degenmen de, ol jaydaqtyqqa jol bermey qatqyldau sayasat ústanugha bir jaghy mәjbýr. Óitkeni syrtqy kýsh belgili túlghany nemese sportshylar men әnshilerdi ózderine tartu arqyly qúityrqy sayasatyn jýrgizude. Negizi AQSh Irannyng әlsiz jerlerin dóp basyp, «adam qúqyqtary búzyldy» degen jeleumen tityqtatuda.

Sarapshylardyng pikirinshe Iran memleketi býginde ekonomikalyq jәne sayasy jaghdayda óte qiyn kýnderdi bastan ótkerip otyr. Irangha qarsy jasalghan ekonomikalyq sanksiyalar artqan sayyn, AQSh pen aradaghy teke-tires soghys otynyng tútanuyna sebepshi boluy bek mýmkin deydi sarapshylar. Irangha qazirgi kezde Qytay men Japoniya, Malayziya men Singapur siyaqty birqatar memleketter qaraylasuda.  Al shyn mәninde Iranda yadrolyq qaru bar ma? Ol turaly irantanushy Jәmiliya QAMBARBEKOVA: «Iranda qarudyng birneshe týri bar. Biraq AQSh pen Batys elderi attandaytynday dýniyeni qyryp-joyatyn qaru joq. Al atom elektr stansiyasyn salu industrialdyq Iran ýshin óte manyzdy. Ony kez kelgen elding salugha qaqysy bar. Al yadrolyq qaru jasaugha Iran Respublikasynyng mýmkindigi jetpeydi. Óitkeni qazir olar qysymda otyr. Soghan qaramastan Mahmúd Ahmediynejad moyymay әreket etude», - dey kele, - Batys elderi Iranda jeke basqa tabynushylyq bar siyaqty etip kórsetedi. Biraq onyng barlyghy jalghan. Onda demokratiya jaqsy damyghan. Mәselen irandyqtar óz kósemderi Ayatolla әly Hameney men Mahmúd Ahmediynejadty jaqsy synap, tipti әzildey de beredi, - degen pikir bildirdi. Al alghash tәuelsizdik alghan jyldary Irannan Qazaq  eline kóship kelgen shyghystanushy ghalym Islam Jemeney bolsa, múnyng astarynda batystyng qúityrqy sayasaty jatqanyn aitady. Ol «Ahmediynejadtyng ústanyp otyrghan sayasaty óz halqy ýshin tiyimdi bolghanymen, AQSh pen Batys elderi ýshin tiyimsiz bolyp otyr», - deydi.

Mahmúd Ahmediynejad 2005 jyly ýkimetti "taza Islam mәdeniyetin" ústanatyn azamattardan qúratynyn aita kele: «Men elimizding tәuelsizdigin, últtyq mýddemizdi, Islamnyng mәdeniyeti men erejelerin qorghau ýshin halyqqa qyzmet etemin. Mening mindetim Iran azamattarynyng qúqyqtaryn qorghau bolyp tabylady," - degen bolatyn. Qazirgi Iran basshysynyng ereksheligi aldynghy preziydentterden jasynyng kishiliginde bolsa kerek. Onyng ong әseri býginde bayqaluda. Qazirgi kezde Ahmediynejad kenesshileri, sonday-aq, ministrler men t.b. lauazymdy qyzmetkerler jastar bolyp tabylady. Býginde halqynyng sany - 71 million 208 myn, memlekettegi halyq sanyn ósiru ýshin eki әiel alushylyqty zandastyryp, janadan dýniyege kelgen әr balagha 780 euro syiaqy taghayyndap otyr. Tipti Ahmediynejad aldaghy uaqytta parsylardyng sanyn 120 milliongha jetkizudi josparlap otyr. Ol: «Biz halqymyzdyng sanyn 120 milliongha jetkizsek, eng bedeldi әri yqpaldy elderding biri bolamyz», - dep iran halqyna ýndeu joldady.

«Abay-aqparat»