Ramazan STAMGhAZIYEV, QR enbegi singen әrtisi

Ramazan STAMGhAZIYEV, QR enbegi singen әrtisi

Ramazan agha, әngimemizdi bizdi alandatqan saualdan bastayyq. Biyl «Adyrna» últtyq-etnografiyalyq birlestigigining úiymdastyruymen Aqan serinin, Birjan saldyng keshin ótkizdinizder. Songhy uaqytta ótken dәstýrli әnderding konserti sol. Biraq bayqaghanymyz, úiymdastyrushylar kórermendi qinap ústap otyrghanday boldy. Zaldy studenttermen toltyryp, qaytqysy kelgenderge «dekanatqa aitamyz» degen eskertpeler jasalghanyn kózimizben kórdik. Halyq әnderi súranystan qalyp bara jatqan joq pa osy?
- Studentterdi mәjbýrledi degendi birinshi ret estip otyrmyn. Konsertke eshkimning ayaq-qolyn baylap alyp kelmeydi ghoy. Ol ózi tegin konsert. Týsingen adamgha Aqan seri, Birjan saldyng osy kýnge deyin aitylyp jýrgen әnderinen bólek, Zataevichtin, Erzakovichtin, Ahmet Baytúrsynovtyn, Qanysh Sәtpaevtyng qoljazbalarynda saqtalghan әnderin qayta janghyrtyp, jana oryndaushylar sahnagha alyp shyqty. Sonday keshte otyra almasa bilmeymin. Halyq әnderi súranystan qalyp bara jatqan joq pa? deysiz. Búghan bastysy dәstýrli әnderdi oryndaushylarymyz bar, izimizdi basyp, jyl sayynghy konkurstardan laureat atanyp jýrgen jastar bar degen jauap aitayyn. Biraq halyq әnderin qoldaushylardyng kómegi az. Óitkeni sol «Adyrna» úiymdastyrghan konsertti týsiruge, sahnanyng bezendiriluine kómek súrap «Qazaqstan» telearnasy men «Habar» agenttigine qanshama hat jiberildi. Birde-biri selt etpedi. Halyq kelse de, kelmese de, esigimizdi ashyp qoyyp, dәstýrli әn keshterin bәribir ótkizemiz. Konsert bere bersek, halyq әnderi qúlaqqa sinisti bolyp halyqqa taralar, bәlkim.
- Biraq bir súhbatynyzda: «Dәstýrli әnshilerde ókpe kóp. Joghary jaqqa aitamyz, biraq estiytin qúlaq joq. Keyde ózimizdi-ózimiz qayrap joghary jaqqa shyghyp alamyz da, meselimiz qaytyp kelemiz. Sebebi, qazir naryqtyng zamany», - dep óziniz de moyyndaghanday bolypsyz ghoy.
- Ol ras, qazir halyq әnderine súranys óte az. Óitkeni halyq yrghaqty, danghaza muzykagha búrylyp ketti. Al ziyaly, dәstýrden, qazaqtyng әdebiyeti men tarihynan, últtyq muzykasynan habary bar adamdar halyq әnderin tyndaydy. 600 oryndyq shaghyn zalda otyrghan kórermenning tek alpysy ghana halyq әnining tyndarmany. Sol 60 adam әnning tarihyn, oryndalu tehnikasyn, halyq arasynda taraghan varianttaryn shemishkeshe shaghyp, aityp otyrady. Soghan qarap, aitqan әninning dalagha ketpegenine quanyp, tәubene kelesin. Dәstýrli әn kenjelep, jetilmey qalghan balanyng kýiin keship otyr, shyny kerek. Jyl sayyn ótetin bir-eki bayqau, eki-ýsh konsert bar. Sonda shyghyp qoyamyz. Biraq memleket dәstýrli әn keshterin ótkizbedi, aqsha bólmedi dey bermey, janaghyday «Adyrna» syndy úiymdarmen birigip, esigimizdi ashyp qoyyp, әnimizdi aita beremiz.
- Halyq әnderin býgingi kýnge layyqtap, estradamen aityp jýrsiz. Bir siz ghana emes, búghan songhy kezde Aygýl Qosanova, Ardaq Balajanova, Qaraqat Ábildina, Sәule Janpeyisovalar da bet búrdy. Búl da halyq әnining halining mýshkildiginen emes pe?
- Halyq әnderin eshbir aspapsyz, jalang dauyspen attyng jaly, týiening qomynda, otyryp ta aitty ghoy ata-babalarymyz. Keyinnen dombyramen, sybyzghymen, qobyzben aitty. Ahmet Júbanov ýlken orkestr qúryp, halyq әnderi orkestrmen de, fortepianomen de oryndaldy. Kerek deseniz, hormen, simfoniyalyq orkestrmen de aityldy. Qazir estradanyng ýstemdik qúrghan zamany. Sondyqtan nege búl zamannyng da tilimen sóilemeske? Halyq әnderi tek qana dombyramen aitylsyn degen zang joq qoy. Dәstýrli әn men estradada qatar jýrgen әnshiler kez kelgen auditoriyany iygerip kete alady. Anau Birjannan bastap, keshegi Kenenge deyingi eki ghasyrdyng aralyghyndaghy әnderdi, dombyramen de estradamen de aityp beremiz. Biraq men konsertterimde birinshi, ekinshi blokta mindetti týrde halyq jәne halyq kompozitorlarynyng әnderin oryndaymyn. Jeke konsertimdegi әnderimning 60 payyzy halyq әnderi.
- Agha, súhbattarynyzdy oqyp otyrsam, «dәstýrli әn qarausyz jatqan sala» deysiz. Onymen qosa, dәstýrli әnshilerding ókpe-nazyn da aitasyz ylghi. Sizder ókpeley beruden sharshaghan joqsyzdar ma? Ózderinizge jandarynyz ashymay ma? Nege úiym qúryp nemese halyq әnderin oryndaushylardyng produserlik ortalyghyn ashpaysyzdar? Óitkeni nasihaty az bolghandyqtan, halyq әnderi halyqqa taralmay jatyr emes pe?
- Mening qolymda biylik joq. Onyng ýstine ýlken ortalyqty qúra qoyyp, jýrgizip ketetin adam emespin. Men - oryndaushymyn. Biraq qay tústan alyp qarasang da, dәstýrli әnge degen salqyndyq aidan anyq bayqalyp túrady. Men dәstýrli әnshilerge halyqta súranys joq dep qarap otyrasyndar ma? Ándi halyqqa jetkizuding jolyn izdeu kerek. Bizdi mendep alghan estrada ma? Onda halyq әnderin estradagha baghyttandar. Tek boyauyn ketirip, ónin búzyp almasandar boldy degendi ýnemi aitamyn. Halyq әnderin estradagha salyp ta, foliklorlyq ansamblimen de aitugha bolady. Men keyde әriptesterime renjiymin, keyde quanamyn. Quanatynym - naryqtyng zamanynda qara dombyrasyn tastamay, ýlken buynnyng amanattap ketken dýniyelerin arqalap jýr. Al renjiytinim - Ýkimetke qarap auzymyzdy ashyp, bizge anany, mynany istep berui qajet dep otyramyz.
- Osy estrada әnshilerinen súhbat alghanda kottedj ýiim, astymda mәshiynem bar dep jatady. Al dәstýrli әnshilerding túrmys-tirshiligi qalay? Jaqynda Ámire Qashaubaev atyndaghy respublikalyq bayqaudyng jenimpazy Núrjan Janpeyisovting ýisiz-kýisiz jýrgenin estip edik.
- Men sizdi quantayyn, keshe ol bala ipotekadan ýsh bólmeli ýy aldy. Estrada әnshilerining azdy-kópti toy-tomalaghy bar. Olar qaytken kýnde de janyn baghady. Al dәstýrli әnshiler onday jerlerge kóp shaqyrylmaydy. Onyng ýstine olardyng enbegi de eskerilmeydi. Jyl sayynghy dәstýrli әnder bayqauynan laureat atanyp jatqan jas әnshiler jetip-artylady. Biraq aqparat qúraldarynyng birde-bireui olardyng sol jetistigin jazbaydy. Sondyqtan dәstýrli әnshiler tanymal emes. Songhy bes jylda «Shabyt» festivalinin, Ámire Qashaubaev, Dәnesh Raqyshev, Kenen Ázirbaev atyndaghy konkurstardyn, Mayra Uәliqyzy atyndaghy syrnaymen óleng aitatyn bayqaudyng jenimpazdaryn halyq tanyp jatyr ma? «Shabyt» festivali ótse, sizder mindetti týrde baletti, klassikalyq janrdy jazasyzdar. Osydan song qaydaghy tanymaldylyq, qaydaghy tabys? Dәstýrli әnshilerding kóbining jaghdayy mәz emes. Shyny kerek, dәstýrli әnshilerge janym ashidy. Basynda ýii, astynda mәshiynesi de joq. Ózim dәstýrli әnnen de, estradadan da nanymdy tauyp jep jýrmin. Byltyr Qaraghandyda Tәttimbet atyndaghy orkestrmen qosylyp konsert berdim. Foliklorlyq ansamblimen de aityp jýrmin. Biraz әnderdi estradagha baghyttadym. Yaghny qay jerde súranys bar, sol jerge týrli baghyttaghy «tauarlarym» dayyn.
- Ramazan Stamghaziyevting repertuaryndaghy Túrsynjan Shapaydyng әnderinen Túrsynjannyng bir shygharmashylyq keshin ótkizuge bolady degen әngime bar. Túrsynjan Shapaydyng kóp әni sizding repertuarynyzda. Ol kisi kónili týspegen adamgha әnderin bere bermeydi dep estiymiz. Túrsynjan Shapaymen shygharmashylyq baylanysynyz qalay bastaldy? Bylayghy ómirde aralas-qúralassyzdar ma? Ol kisi qazir qayda jýr?
- Ol kisi qazir ýiinde. Túrsynjan aghamen jerlespiz. Bekbolattyng oryndauyndaghy Túrsynjan aghanyng әnin estip otyryp, Bekbolattan ol kisining telefon nómirin alyp, tanystyghymyz solay bastalghan. Bir konsertke jeter emes, asyp ta ketetin әnderin alyp ýlgerdik Últu ekeumiz. 30 mausym kýni Shapaydyng Astanadaghy Kongress-holda Túrsynjannyng shygharmashylyq keshi ótedi. Men Túrsynjan Shapay men Nesipbek Aytúlynyng ónerge degen tazalyghyna tәntimin. Túrsynjan aghamen aralas-qúralaspyz. Ýiine baram desem, kýndiz-týni esigi ashyq. Shygharmashylyq baylanysymyzda eshqanday shekara joq.
- Ilgerirekte «Darigha-dәuren», «Arman» syndy beynebayandarynyzdy kórushi edik. Songhy kezde mýlde beynebayan týsirmediniz. Onyng ýstine keyingi kezde «Sәule-ghúmyr», «Aqmaral» syndy hit әnderiniz de joq. Nege?
- Qazir bәri qyruar aqshamen bitetin zaman. Bir әnning aranjirovkasy 1500 dollar túrady. Birdi-ekili dayyndap qoyghan әnim bar. Biraq әnderimning kópshiligi qazir Qazaq radiosyna nemese efirge jiberilip jatqan joq. Ony aitsan, jamandaghanday bolasyn. Biraq qay zamanda da topqa týsken adamgha ayaqtan shalyp, joldy bógep bolmasa bar dýniyene kólenke týsiretin belgili azamattar bolady. Olardy bәlenbay-týgenbay dep atyn ataghym kelmeydi. Sondyqtan bolar, mening kóp әnderim qazir efirde joq. Múny kele-kele uaqyt eornyna qoyatyn shyghar. Biraq búl shygharmashylyghym toqtap qaldy degen sóz emes. Olar ornynan keter, mýmkin, sóitip qayta efirge shygharmyn. Al beynebayan degendi qoydym, týsirmeymin. Óitkeni 25-30 myng dollargha týsiresin. Telearnalardan ainaldyru ýshin әr kórsetilimine 200 dollardan taghy tóleysin. Onyng keregi ne? Keshegi Núrghaly Nýsipjanov, Biybigýl Tólegenovalar, býgingi Toqtar men Sayattar beynebayansyz-aq tanyldy ghoy.
- Agha, dәstýrli әnshilerding enbegin joqqa shyghardy dep renjimeniz. Bizdiki halyq әnderi halyqqa tarap, keninen nasihattalsyn degen oy ghoy. Alda ótkizip jatqan «Halyq sózi halyq әnderine shaqyrady» konsertimizding maqsaty da osy.
- Bastamalarynyzdy estip qos qolymdy kóterip qoldadym. Onyng ýstine konsertting qayyrymdylyq konserti ekenine quanyshtymyn. «Halyq sózi» halyqtyng kókeyindegi mәselelerdi kóterip jýr. Bir jyldyq toylarynyzda halyq әnderin aitqyzghandarynyz óte dúrys. Biz múnday konsertterge atsalysugha, halyq әnderin nasihattaymyz degen adamdarmen júmys jasaugha qashanda dayarmyz. Aytarym, búl ýrdisteriniz osymen ýzilip qalmasyn. Búl bastamany jylyna eki-ýsh ret ótkizip túrsanyzdar, núr ýstine núr bolar edi. Keyin bes jyldyq, on jyldyq mereytoylarynyzdy da halyq әnderimen ótkizinizder!
- Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan - Qarlygha IBRAGIMOVA

www.halyksozi.kz/news/view/id/562