Cayasy qughyn-sýrgin jәne asharshylyq qúrbandaryn eske alu kýni retinde belgilengen 31 mamyr qarsanynda arnayy bir oy týiip qoi súranyp túr. Atalghan belesterdegi qasiretter enseni ezgenmen, júrt sanasyn biylikting triumftary, saltanaty mol zor jenisteri jaulap jatty, sondyqtan da totalitarlyq dәuirde ókimet qalamaytyn qayghyny resmy týrde úmyt qaldyru op-onay jýzege asyp kelgen. Biraq olardy adamy jadtan óshirip tastau mýmkin bolmaghan-tyn. Barshagha mәlim, halqymyzdy sol nәubetterge úshyratqan – ózimizding kenestik ókimetimiz edi. Shanyraq kótergende memlekettiligimiz janghyrdy dep barsha qazaq shattanghan óz Respublikamyzdyng biyligi bolatyn. Biylik qaraly jyldardy auyzgha alugha tyiym saldy, óitkeni ol, shyndap kelgende, ortalyqqa bas shúlghyghan jәy ghana  quyrshaq ókimet bop shyqty. Sol sebepti halyqtyng emes, ortalyqtyng namysyn jyrtty. Múnday jaghdaydyng endi kelmeske ketkenine tәube dep, sol rette ótken jolymyzgha kóz jýgirtip qong abzal...

Barshagha mәlim, patshalyq dәuirde úzaq jyldar otar bop kelgen halqymyz eldigin HH ghasyrda janghyrtyp, zamanauy tәuelsiz memleket qúrdy. Qazaqtyng memlekettiligin qaytarugha bastaytyn sayasy mýmkindikti monarhiyanyng tarih sahnasynan ketui tudyrghan. 1917 jylghy Aqpan revolusiyasynyng Resey imperiyasyndaghy samoderjaviyelik qúrylysty joiyy otarlyq ezgidegi barlyq halyqtardyng últ-azattyq qozghalysyna sony serpin berdi. 4-shi Memlekettik dumanyng Músylman fraksiyasy janyndaghy Úiymdastyru burosy is jýzinde imperiya músylmandary ýshin  últtyq ortalyq retinde tanylghan-tyn. Sol Buro  1917 jylghy 1 mamyrgha Býkilreseylik músylman sezin shaqyrudy qolgha aldy.  Jer-jerde aghymdaghy jaghdaydy talqylaytyn, Mәskeude ashylmaq kýlli músylmandar sezine delegattar saylaytyn jinalystar boluyn nazarda ústady. Dala jәne Týrkistan ólkelerindegi oblystarda sezder negizinen sәuir aiynda ótip, jalpyqazaqtyq, býkilreseylik jiyndargha qatysatyn ókilderin, oblystyq  qazaq atqaru komiytetterin saylady. 21–26 shildede Orynborda ótken I Jalpyqazaq sezi jana Reseydegi memlekettik qúrylym týrin anyqtaugha tiyis Qúryltayshy jinalysqa delegat bolatyn kandidattar tizimin bekitti.

1917 jylghy 25-shi qazanda Petrogradta bolishevikter tónkeris jasap, júmysshy jәne soldat deputattary sovetterining II Býkilreseylik sezinde  kenes ýkimetin – Halyq komissarlary Kenesin (Sovnarkom, Halkomkenes) qúrdy. Artynsha Tashkentte bolishevikter men eserlerding birikken kýshi Uaqytsha ýkimetting Týrkistan komiytetine qarsy qaruly kóterilis jasap, sovet ókimetin ornatty.  28 qazan – 1 qarashada ótken  III Ólkelik kenester sezinde Týrkistan Halyq Komissarlarynyng Kenesin qúryp, onyng qúramyna jergilikti halyq ókilderinen birde-bir mýshe engizbedi. Osyghan jauap retinde 24 qarashada Qoqan qalasyna IV Tótenshe ólkelik músylman sezi shaqyryldy da, 1917 jylghy 28 qarashada (10 jeltoqsanda) «Resey federativtik demokratiyalyq respublikasymen birlesetin» Týrkistan avtonomiyasyn (múhtariyatyn) jariya etti jәne avtonomiyanyng biylik organdaryn   saylady. Al 1917 jylghy 5–13 (18–26) jeltoqsanda Orynborda bolghan II Jalpyqazaq sezi 12 (25) jeltoqsanda Alash avtonomiyasyn qúryp, ýkimetin – «Alash-Orda» Halyq Kenesin saylady. Búlar últtyq memlekettilikti janghyrtu jolyndaghy eng iri alghashqy tarihy qadamdar edi.

Osy taghdyrsheshtilik mәseleni 1918 j. 6–9 (19–22) qantarda Týrkistan qalasynda ótken Syrdariya oblysy qazaqtarynyng sezi talqylap, Týrkistan múhtariyatynyng ýkimeti men Alash-Orda arasynda odaqtastyq shart jasalghannan keyin Alash avtonomiyasyna kiruge sheshim qabyldady. Alayda 1918 j. 19–22 aqpanda Tashkenttegi sovettik biylik qyzylәskerler men dashnaktardy jauyp, Qoqan qalasyn talqandady, halqyn qyrghyngha úshyratty. Týrkistan múhtariyaty qúlatyldy, avtonomiyanyng ýkimeti quyldy. Halyqqa teris әser etken búl oqighadan eki ay ótken son, 20 sәuir – 1 mamyrda Tashkentte Kenesterding ólkelik 5-shi sezi júmys istedi. Týrkistannyng Sovettik avtonomiyasy jariyalanyp, 30 sәuirde Týrkrespublikanyng Týrkatkomy men Halkomkenesi qúryldy. Sol 1918 jylghy sәuirde Oraldan shyqqan Alash-Orda delegasiyasy Mәskeuge baryp, Sovet ýkimeti basshylarymen kelissóz jýrgizdi. Alash avtonomiyasy moyyndaldy, Kishi Halkomkeneste ony kenestik reliske audaru jobalary jasaldy. Alayda alashtyq delegasiya Mәskeuden attanysymen, «buruaziyalyq avtonomiyany enbekshilerding moynynan týsirip tastau» baghyty ústaldy. Týrkrespublika aumaghynda 1917–1918 jyldary ýlken asharshylyq oryn aldy. «Bolishevikterding ashtyq sayasaty» (Mústafa Shoqay) saldarynan jylqylary qyzylәsker paydasyna tartyp alynghan millionnan astam kóshpendi ashtan óldi. Sol kezgi әsire bolishevikterding biri «músylmandar, qoldaryna qaru ústap shayqastarda qaza tapqan qyzyl jauyngerler sekildi, revolusiya isine ózderining ólimimen óz ýlesterin qosty» dep jazdy, yaghny osynday tújyrymmen kóshpendilerding ashtyqtan qyrylyp, ólkedegi azyq-týlik mәselesining sheshiluine «kómekteskeni» ýshin rizashylyq bildirdi.

1919 jylghy 10-shy shildede Resey Halyq Komissarlary Kenesi Qazaq ólkesin basqaru boyynsha әskeriy-revolusiyalyq komiytet qúryp, ólkeni avtonomiyalandyrugha dayyndyq jasay bastady. 1920 jylghy nauryzda Alash-Orda qyzmetin toqtatty. Sodan qazaq memlekettiligin taptyq negizde janghyrtu joly ashyldy. 1920 jylghy 26 tamyzda Býkilreseylik Ortalyq Atqaru Komiytetining (VSIYK) Tóraghasy M. Kaliniyn, Halyq Komissarlary Kenesining (SNK) Tóraghasy V. Uliyanov (Leniyn),  VSIK hatshysy A. Enukidze «Býkilreseylik Ortalyq Atqaru Komiyteti men Halyq Komissarlary Kenesining dekreti. Avtonomiyaly Kirgiz Sosialistik Sovettik Respublikasyn qúru turaly» delingen qújatqa  qol qoydy. Onda jogharyda atalghan memlekettik organdar «Kirgiz ólkesin basqaru jónindegi revolusiyalyq komiytet turaly» sodan búrynghy, «Halyq Komissarlary Kenesining 1919 jylghy 10-shy shildedegi dekretin damyta otyryp», «R.S.F.S.R. bóligi retinde, Avtonomiyaly Kirgiz Sosialistik Sovettik Respublikasy qúrylsyn»  dep qauly aldy. Respublika qúramyna búrynghy әkimshilik shekaralarymen Semey, Aqmola, Torghay, Oral oblystary, Zakaspiy oblysynyng Manghystau ýiezi, Krasnovodsk ýiezining 4-shi jәne 5-shi bolystary, Astrahan guberniyasynan Siynemor bolysy, Bókey ordasy jәne 1-shi, 2-shi Primor okrugterine týiisip jatqan búrynghy qazynalyq jerler berildi. Sonday-aq teniz jaghalauy jolaghy men Safronov, Ganushin jәne Nikolaev bolystary Kirrevkom qaramaghynda qala beretini, Týrkistan Respublikasyndaghy qazaq territoriyasyn qosu sondaghy halyqtyng erik-jiger bildirui nәtiyjesinde sheshiletini aityldy.

Osy qújat qazaq memlekettiligining 1917 jylghy 5–13 (18–26) jeltoqsandaghy ekinshi jalpyqazaq sezinde nobaylanghan irgesin shyndap qalaugha jol ashty. Dekret negizinde 1920 jylghy 4–12 qazanda Orynborda Qazaqstan Kenesterining Qúryltayshy sezi ótti. Qazaq eli Reseyding qúramyndaghy sovettik avtonomiya boldy. Sezd Ortalyq Atqaru Komiytetin, Halyq Komissarlary Kenesin saylady. QazOAK Mәskeuding 26-shy tamyz Dekretinde kórsetilgen aumaqty shanyraghy astyna biriktiru ýshin kýres jýrgizdi. Azamat soghysy jyldaryndaghy «soghys kommunizmi» sayasatynyng solaqaylyqpen jýrgizilui saldarynan 1921–1923 jyldary qazaq respublikasy millionday jannyng ómirin әketken asharshylyq zardabyn shekti. 1924 jylghy Orta Aziyadaghy últtyq-territoriyalyq mejeleu nauqanynan keyin Qazaq AKSR-ine Syrdariya, Jetisu oblystary, Qaraqalpaq avtonomiyalyq oblysy qosyldy. Qazaq halqy men jer-suy bir shanyraq astyna jinaldy, 1925 jylghy 16–25 sәuirde Aqmeshitte jana aumaghymen, halqynyng sanymen Ýlken Qazaqstan bolghan respublika Kenesterining kezekti 5-shi, is jýzindegi 1-shi sezi ótti. Búl janghyrtylyp kele jatqan qazaq memlekettigining tuyn asqaqtata kótergen tarihy úly oqigha edi. Osy 1-shi sezde Últtyq Respublika atanghan elding mýddesine jauap beretin manyzdy qararlar qabyldandy. Orys tilinde «kirgiyz» dep búrmalanyp kelgen halyq atauynyn  tól atymen «kazak» dep jazyluy resmiylendi («qazaq» dep qazaqsha estiluine ýndesetindey etip oryssha «kazah» deu keyinirek, stalindik konstitusiyamen rәsimdeldi). Aqmeshit qalasynyng atauy respublika astanasy bolghan jana mәrtebesine layyqtalyp Qyzylorda  dep ataldy. Orynbor qalasy manyndaghy qazaq auyldarymen qosa jәne Qaraqalpaq avtonomiyalyq oblysy Reseyge tikeley qaratyldy.

1926 jyldan Qazaqstanda «Qazan revolusiyasy qazaq auyldaryna soqpay, ainalyp ótip ketken» degen búrmalauly jeleumen «Kishi Oktyabri revolusiyasyn jasau», yaghny auyldarda júrtshylyq arasyna taptyq syna qaghyp, bay men kedeydi jauyqtyra týsu syndy solaqay sayasy nauqandy óristetildi. 1928 jyly baylardyng dýniye-mýlikterin tәrkileu, salyq týrlerin qisynsyz týrde kóbeytu, újymdastyru men otyryqshylandyru nauqandaryn asqan solshyldyqpen kýshtep jýzege asyru, al solaqay reformagha qarsylyq kórsetken halyq kóterilisterin qaruly kýshpen qyrghyngha úshyratyp basu, solarmen qatar kózi ashyq azamattardy repressiyalau («Alash isi») oryn aldy. Búlardyng bәri  halyqty 1931–1933 jyldarghy alapat asharshylyqqa – últtyq apatqa dushar etti.

1934–1936 jyldarghy mәdeny revolusiya kóshpendilerding tiri qalghan bóligining ensesin kóterdi. Oqu-aghartu isterine erekshe kónil bólu, kórkemónerpazdar úiymdaryn kóbeytip, júmysyn jandandyru, kәsiby óner oshaqtaryn ashu kýlli respublika halqyn ruhany túrghyda janartyp, janasha damu belesine shyghardy.  1936 jyly mamyr aiynda Qazaq әdebiyeti men ónerining Mәskeudegi onkýndigi zor tabyspen ótip, «mesheu eldi kýrt damytqan sosializmning jetistigin» kýlli әlemge pash etti. 1936 jylghy 5 jeltoqsanda Kenesterding VIII Býkilodaqtyq tótenshe sezinde qabyldanghan KSRO Negizgi Zany (Stalindik Konstitusiya) boyynsha Resey Federasiyasy qúramyndaghy Avtonomiyaly qazaq respublikasyna  odaqtyq mәrtebe berildi.  «Sosializm tolyghymen jengen» sovet elinde jana Konstitusiya jasau jónindegi komissiyany basqarghan SOKP OK Bas hatshysy IY.V. Stalin avtonomiyaly respublikalardy odaqtas respublika qataryna auystyru ýshin  ýsh shartty negizge alu kerek degen: birinshi shart – avtonomiyaly respublika, odaqtyq tәj kiygennen keyin «onyng KSRO-dan shyghyp ketu mәselesin qonggha mýmkindigi bolu ýshin», jan-jaghynan KSRO territoriyasymen qorshalmay, shetelmen shekaralas shetki aimaq boluy kerek; ekinshi shart – sovettik odaqtas respublikagha atyn bergen últ birshama tyghyz shoghyrlanyp otyrghan kópshilik boluy kerek; ýshinshi shart – respublika halqy sany jaghynan «óz memlekettik tәuelsizdigin qorghay alatynday,  tym bolmasa million»  boluy kerek. Búl sharttargha Qazaq AKSR-i 1924 jylghy Orta Aziyadaghy últtyq-territoriyalyq mejeleu nauqanynan keyingi jana aumaghymen, halqynyng sanymen, t. b. manyzdy kórsetkishterimen әbden jauap bere alatyn edi, alayda oghan odaqtyq tәj kii púrsaty bir mýshelge keshiktirildi, turasyn aitqanda, halyqtyng jartysyna juyghyn qúrban etken últtyq apattan song ghana berilip, qazaq halqyna qarsy jasalghan memlekettik qylmysty birjola jasyrghanday boldy.

Ýlken terror bastalar qarsanda, 1937 jylghy 26 nauryzda, Qazaqstan Kenesterining Tótenshe 10-shy sezi Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasynyng Konstitusiyasyn bekitti. Osy Konstitusiyada odaqtas respublikamyzdyng «júmysshylar men sharualardyng sosialistik memleketi» ekeni atap kórsetildi, sonday-aq Qazaq Respublikasy óz aumaghynda «óz egemendik qúqtaryn tolyghymen saqtap, memlekettik biylikti derbes jýrgizedi» dep naqtylap jazyldy. Alayda Sovettik Resey Federasiyasy qúramyndaghy Qazaq avtonomiyalyq respublikasy endi onymen teng dәrejedegi odaqtas respublika mәrtebesine kóterilgenmen, onyng ózining Negizgi zanynda «óz egemendik qúqtaryn tolyghymen saqtap, memlekettik biylikti derbes jýrgizedi» degen tújyrymyn kommunistik rejim eleng qylmastan,  ózge odaqtas respublikalar tәrizdendirip, birtútas alyp memleketting eshqanday derbestigi joq qúramdas bóligine ainaldyrdy. Jalpaq eldi bekem shyrmaghan totalitarlyq jýie bir kezderi aqgvardiyashylar ansaghan «birtútas jәne bólinbeytin Reseydi» jana týr men mazmúnda jasap shyqty. IYdeologiya arqyly birtútastandyrylghan sovet elin bastapqy kezende uaghyzdalghan  kenes ókimeti emes, qatang bir ortalyqtandyrylghan kommunistik partiya biyledi.

Respublikanyng negizgi halqy sol kezgi sanynyng jarty milliongha juyghyn Ekinshi dýniyejýzilik soghysqa jiberdi, onyng ýshten eki bóligi maydan dalalarynda qaldy. Úly Otan soghysy dep atalghan jahandyq shayqastaghy úly jeniske qazaq halqy talap etilgen mólsherde mal-janyn maydangha beruimen, kýndiz-týni ayanbay enbek etip, kýlli manday terining jemisin arnauymen, jerine kóshirilgen júrtqa dostyq qúshaghyn ashuymen ólsheusiz zor ýles qosty. Jenisten keyingi jyldarda soghys zardaptaryn joy, el ekonomikasyn qalpyna keltiru, damytu jәne nyghaytu, ghylym men mәdeniyetti órkendetu, halyqtyng bilimin kóteru, әleumettik-túrmystyq, mәdeny ómirin,  tynys-tirshiligin jaqsartu jolynda kóp is tyndyryldy.

Sonymen birge, jyldan jylgha kýsheye týsken totalitarlyq memleket qazaqtyng últtyq mýddelerin eleusiz qaldyryp, barshagha ortaq standartty ómir sýru saltyn jappay engizuge bet búrdy. Al búl baghyt júrttyng ishki narazylyghynyng әbden pisip-jetiluine, sóitip, týpting týbinde sheshushi qarsylyq kórsetuine aparghan edi. 1954–1960 jyldary Qazaq Respublikasynyng jeri tyng kóteru jeleuimen janasha otarlandy. Qazaq halqy óz elinde barlyq túrghyndardyng ýshten birine de jetpeytin (29%) dengeyge týsirildi. Kóptegen qazaq mektepteri jabyldy, «kommunizmge orys tilimen baramyz!», «orys tili – ekinshi ana tilimiz!» úrandarymen orystandyru sayasaty jan-jaqty jәne pәrmendi jýrgizildi. SOKP OK-nin  sol kezdegi basshysy N.S. Hrushev «patshalyqtyng jýzdegen jyldar boyy jasay almaghanyn az ghana jylda jýzege asyrdyq» dep mәlimdedi, kommunistik iydeologiya kórigi «týri últtyq, mazmúny (proletarlyq) sosialistik» negizde «jana adam qalyptastyru»   baghytymen saltanat qúryp, ómirding býtkil qyryn sharpydy.

Múnday kelensizdikter men jalghandyqtar respublikany jergilikti últ ókili basqaryp túrghanda, «últ mәselesi sheshilgen» dep dәripteletin kezenning ózinde oryn alghan. Sondyqtan,  1986  jylghy 16 jeltoqsanda Qazaqstan KP Ortalyq Komiytetin basqarugha SOKP OK-ning el ýshin mýldem bóten kadry taghayyndalghanda, últtyq mýddelerding eleusiz qala beretini júrtshylyq ýshin anyqqa ainaldy.  Sebebi biyliktegi partiya «sovet elinde eshqanday da últ mәselesi joq» degen jalghan jeleudi betke ústaytyn. Al qoldanystaghy QKSR Konstitusiyasy boyynsha – Qazaqstan óz aumaghynda óz betinshe derbes memlekettik biylik jýrgizetin egemendi kenestik sosialistik memleket (68-bab) edi. Kenester Odaghyn qúrysqan, odaqtan erkin shyghyp kete alatyn tәuelsiz memleketterding biri retindegi qúqtary KSRO Konstitusiyasynyng 70-shi jәne 72-shi babtarynda moyyndalghan-tyn.  Zang jýzinde solay bola túra, Qazaq Respublikasynyng egemendigi de, ózin ózi biyleytindigi de, últtylyghy da mәskeulik biylik tarapynan ayaqqa taptaldy. KSRO-nyng Negizgi Zanyndaghy: Qazaq Respublikasy «...enbekshilerding erik-jigeri men mýddesin qorghaytyn sosialistik jalpyhalyqtyq memleket» delingen 1-shi bab kózaldaushylyq, jәy ghana formalidilik bolyp shyqty. KSRO jәne QKSR Konstitusiyalarynyng 6-shy babtaryna sәikes, Sovet Odaghynyng Kommunistik partiyasy «qoghamnyng jetekshi jәne baghyttaushy kýshi» edi, sol «...kýshtin» qatang iydeologiyalyq torymen odaqtas respublikalar da, olardaghy halyq deputattarynyng kenesteri de bekem shyrmalghandyqtan, kenester odaghy birtútas  unitarlyq memleketke ainalghan. Yaghny KSRO is jýzinde, ómir kórsetkendey, basynda monarh túrghan Resey imperiyasynyng aty ózgertilgen, tóbesinde Sayasy Buro  túrghan jana týrine ainaldyryldy. Mine osy kenestik-kommunistik neoimperiyada әdiletsizdik jәne kópe-kórineu jalghan sóileu әdettegi qúbylysqa ainalghan bolatyn.

SOKP-nyng Qayta qúru sayasaty  jariya etken demokratiyalyq janarugha senip, 1986 jylghy 16 jeltoqsandaghy Qazaqstan basshylyghynda jasalghan ózgeristing mәnisin týsindirudi talap etken jastargha sovet ókimeti «nashaqorlar, maskýnemder» degen jalghan aiyp taqty jәne olardy totalitarlyq shoqpardyng astyna aldy. Qasang totalitarlyq jýiege býkil KSRO boyynsha birinshi bolyp qarsy shyghyp, jankeshtilikpen azattyq ýnin kótergen qazaq jastarynyng sayasy kóterilisi basqalardy da oyatty. Mәskeu ozbyrlyghyna qarsylyqtar Kavkazdaghy, Baltyq jaghalauyndaghy odaqtas respublikalarda oryn aldy. Úzamay, kommunistik rejim tútastyrghan totalitarlyq alyp memlekette tegeurindi demokratiyalyq ózgerister jasaldy. Kenestik bir elge birikken odaqtas respublikalar KSRO Konstitusiyasynyng 72-shi babynda kózdelgen odaq qúramynan erkin shyghyp kete alatyn qúqtaryn paydalanyp, memlekettik tәuelsizdikke jetuge úmtyldy.

Qazaq Respublikasynyng Jogharghy Kenesi 1990 jylghy 25 qazanda – Qazaq KSR-ining Memlekettik egemendigi haqynda Deklarasiya, al 1991 jylghy 16 jeltoqsanda Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik tәuelsizdigi jayynda Konstitusiyalyq zang qabyldady. Osylay tәuelsiz memleketimiz dýniyege keldi. Alghash ret óz etnostyq atauymen tarih sahnasyna XVI ghasyrda shyqqan qazaq halqynyng últtyq memlekettiligi úzaq jyldarghy otarlyq ahualdan son, XX ghasyrdyng ekinshi on jyldyghynda qalpyna kelu jolyndaghy túnghysh qadamyn jasasa, songhy onjyldyghynda mýldem qayta týlep, zamanauy sipatta janghyrdy. Úzaq kýtken memlekettik tәuelsizdikting  arqasynda elimizde totalitarizm deformasiyalaghan sanamyzdy iydeologiyalyq qoqystardan arshu, úmyttyrylghan, búrmalanghan tarihymyzdy janasha tanu, qylmysty sayasat úryndyrghan qasiretti kezenderding shyndyghyn ashu, jazyqsyz jazalanghan jandardyng adal esimderin qoghamgha qaytaru jolynda aitarlyqtay is tyndyryldy, әli de atqarylugha tiyis júmys shash etekten. 31 mamyr 1992 jyly Asharshylyq qúrbandaryn eske alu kýni bolyp belgilendi, bes jyl óte, 1997 jyly – Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni, al 2017 jyldan – Sayasy qughyn-sýrgin jәne asharshylyq qúrbandaryn eske alu kýni dep atalyp keledi. Degenmen qazaqstandyqtar  ýsh dýrkin – 1917–1918, 1921–1923, 1931–1933 jyldary soqqan asharshylyqtan tikeley 4,5 mln., yqtimal tabighy ósimdi esepke alghanda 10 mln.-day adam ómirin әketken últtyq apatty shyn mәninde bilip bolghan joq. Bolishevizm biylikke kelgeli 300 mynnan astam, tek Ýlken terrorda 120 mynnan astam (onyng 25 myny atylghan) jan jazyqsyz jazalanghanyna mәn bere qoymaydy. Óitkeni osynau 31 mamyrdaghy is-sharalar shaghyn toptyng qatysuymen ghana júmys kýnderi óte shyghatyndyqtan, 31 mamyr Eske alu kýni retinde barsha júrt taghzym etetin býkilhalyqtyq sipatqa ie bola almay túr.

Eger osy Kýni ótkengi búrmalaulardyng qúrbandaryn kýlli qazaqstandyq bolyp aza tútatyn ahual ornatylsa, sóitip arnayy baghdarlama jasalyp,  maqsatkerlikpen naqty júmystar úiymdastyrylsa, onda onyng halyq birligin odan sayyn arttyrudaghy jәne demokratiya qúndylyqtaryn bekem saqtaudyng manyzyn dәl úghyndyrudaghy manyzy arta týser edi. Al múnday júmystardyng alghysharty –  Sayasy qughyn-sýrgin jәne asharshylyq qúrbandaryn eske alu kýni retinde belgilengen 31 mamyrdy demalys kýnine ainaldyru. Memleketimizding jogharghy biyligi tiyisti sheshim shygharar dep ýmittenemiz. Qasirettermen shorlanghan halyq  jadynyn  mәngi óshpeytinin qúrmettep, arnayy demalys kýni retinde әr jylghy 31 mamyrdy búqaralyq qaraly-saltanatty is-sharalar jýrgizuge arnau – perzenttik paryzymyz.

Beybit Qoyshybaev, Qazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasynyng orynbasary, jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz