Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2052 0 pikir 11 Shilde, 2011 saghat 18:03

Bas mýftiyding halyqqa ýndeui

 

2011 jyldyng 1 tamyzy - qasiyetti Ramazan aiynyng birinshi (1) kýni

Meyirimdi, rahymdy Allanyng atymen bastaymyn!

 

JARYLQAUShY AYDA JÚRTQA JENILDIK JASAYYQ

QAZAQSTAN MÚSYLMANDARY DINY BASQARMASY JÁNE ORTA AZIYa MÝFTIYLER KENESINING TÓRAGhASY, BAS MÝFTIY,

ShEYH ÁBSATTAR QAJY DERBISÁLININ

ministrlikter men salalar jetekshilerine, oblys, qala, audan basshylaryna, kәsipkerler men el halqyna

qasiyetti Ramazan aiyna qatysty

ÝNDEUI

 

Qúrmetti músylmandar, otandastar!

Biyl - sýiikti Otanymyz ýshin erekshe jyl. El tәuelsizdigining 20 jyldyghy. Dәl osy aituly kezende egemen elimiz Islam Yntymaqtastyq úiymynyng tizginin qolgha alyp, qazaqtyng baytaq dalasynyng shejire - tarihy Islammen bite qaynasyp jatqandyghyn dýiim júrtqa pash etude.

 

2011 jyldyng 1 tamyzy - qasiyetti Ramazan aiynyng birinshi (1) kýni

Meyirimdi, rahymdy Allanyng atymen bastaymyn!

 

JARYLQAUShY AYDA JÚRTQA JENILDIK JASAYYQ

QAZAQSTAN MÚSYLMANDARY DINY BASQARMASY JÁNE ORTA AZIYa MÝFTIYLER KENESINING TÓRAGhASY, BAS MÝFTIY,

ShEYH ÁBSATTAR QAJY DERBISÁLININ

ministrlikter men salalar jetekshilerine, oblys, qala, audan basshylaryna, kәsipkerler men el halqyna

qasiyetti Ramazan aiyna qatysty

ÝNDEUI

 

Qúrmetti músylmandar, otandastar!

Biyl - sýiikti Otanymyz ýshin erekshe jyl. El tәuelsizdigining 20 jyldyghy. Dәl osy aituly kezende egemen elimiz Islam Yntymaqtastyq úiymynyng tizginin qolgha alyp, qazaqtyng baytaq dalasynyng shejire - tarihy Islammen bite qaynasyp jatqandyghyn dýiim júrtqa pash etude.

Tәuelsizdigimizdi alghaly bergi az ghana merzim ishinde elimiz ayaghynan tik túryp, qarqyndy damu jolyna týsti. Alla taghalanyng meyirim-rahymy týsip, Qazaqstan júrty mereyli 20 jyldyghyn әlem aldynda abyroymen, tolaghay tabys jәne bereke-birlik, yntymaqpen qarsy alyp otyr. Nebәri jiyrma jylda ghasyrgha tatyrlyq orasan zor ister atqaryldy. Halyqaralyq mәrtebeli úiymdargha tóraghalyq etti. Múnyng qay-qaysysy da elim, jerim, halqym degen әrbir otandasymyzdyng maqtanysh sezimi men quanyshyn tasytary sózsiz. Búl tabystarda kenpeyil de jomart halqymyzdyng beybitshiliksýigish darhandyghynyng ýlesi mol dep bilemin. Alla taghaladan elimizding odan әri biyik belesterge kóterile beruin tileymin.

Mýmkindigi bar otandastarymdy osynau qasiyetti de, berekege toly aida Alla razylyghy ýshin iygi isterdi meylinshe kóbirek jasaugha shaqyramyn. Jyl sayyn Ramazan aiy keluimen dýkender men bazarlarda azyq-týlik baghalarynyng kýrt qymbattap ketetinin kórip jýrmiz. Búl, әriyne, halyqtyng oryndy narazylyghyn tughyzady. Mýbәrak aida kәsipker músylman bauyrlarymdy Jasaghan iyemizding meyirimin tilep, azyq-týliktin, qonaqýiler men qoghamdyq qyzmetterding baghasyn 10 payyzgha jenildetuge shaqyramyn. Qoghamdyq kólikterde jýru aqysy, kommunaldyq tólemaqylar jәne telekommunikasiyalyq baylanys tarifteri  de osylay tómendetilse.

Júrtymyz qasiyetti aida Alla taghalanyng ashuy men qaharyn tudyrugha sebepshi araq-sharaptan, sharighatymyz tyiym salghan basqa da haram is-әreketterden aulaq bolsa degen tilegim bar. Meyramhanalar men jiyn-toylarda ishkilikting eshbir týri ishilmese, dýkenderde satylmasa. Sebebi, ardaqty Múhammed (s.gh.s.) payghambarymyzdyng qúdsy hadiysinde Alla taghala ishimdik ishkendi, ishkizgendi, satqandy, satyp alghandy, sonday-aq ony jasap shygharghandy laghynettegen.

Qasiyetti Qúran kәrimde: «Áy, iman keltirgender! Araq ishu, qúmar oinau, búttargha tabynu jәne bal ashatyn oqtar - lastyq, shaytannyng isteri. Múratqa jetem desender olardan aulaq bolyndar», - delingen («Maida» sýresi, 90-91 ayat).

Búl ýndeu barsha adamzat balasyna mol rizyq berushi Alla taghalanyng razylyghyna bizding júrtymyz múnan әri qaray da bólenip, sauabyna ie bola berse degen izgi maqsattan tuyp otyr. Sauapty amaldar jasaudyng sәtin qoldan shygharyp almayyq, aghayyn!

«muftyat.kz» sayty

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5507