Búl jayly ərkimning pikiri ərqalay. Bireuler: "Qolynda biylik bolsa, ar-ojdannyng qajeti shamaly. Biylik - basqany óz erkine baghyndyryp, aitqanyndy istetetinqúral",- dese, endi bireuler: "Biylik - betperde ghana, onyng arghy jaghynda jeke bastyq mýddeni qorghau túr. Əytpese, biylik tútqasyna qoldaryn jetkizgender odan tez aiyrylugha nege kóngisi kelmeydi?"- degen uəj aitady. Osy biylik jayly oidy memleketke qarata aitar bolsaq, meninshe, memlekettik biylik - qoghamdyq menshikterdi hantalapaygha salyp bólu kezinde óz ýlesin qamtyp qalu men ózine tabys əkelip otyrghan payda kózderining ónim shygharuyn qamtamasyz etuge qyzmet etetin quatty kýsh der edim.

Búl jayly ərkimning pikiri ərqalay. Bireuler: "Qolynda biylik bolsa, ar-ojdannyng qajeti shamaly. Biylik - basqany óz erkine baghyndyryp, aitqanyndy istetetinqúral",- dese, endi bireuler: "Biylik - betperde ghana, onyng arghy jaghynda jeke bastyq mýddeni qorghau túr. Əytpese, biylik tútqasyna qoldaryn jetkizgender odan tez aiyrylugha nege kóngisi kelmeydi?"- degen uəj aitady. Osy biylik jayly oidy memleketke qarata aitar bolsaq, meninshe, memlekettik biylik - qoghamdyq menshikterdi hantalapaygha salyp bólu kezinde óz ýlesin qamtyp qalu men ózine tabys əkelip otyrghan payda kózderining ónim shygharuyn qamtamasyz etuge qyzmet etetin quatty kýsh der edim.

Soghan bir mysal. Aytalyq, eger zauyt júmysshysy kәsiporyn qoymasynan ne sonyng territoriyasynan әldebir zatty qymqyryp ketse, ony "sening úyatyng qayda ketken?" dep jerden alyp, jerge salyp synap-minep bolady. Biraq, dәl osynday aiyptau sóz zauyt diyrektoryna qaratyp aitylmaydy. Shyndyghyna kelsek, óndirilgen ónimdi satudan týsken tabys paydasynyng azyn-aulaq payyzyn ghana tóleu arqyly júmysshy enbegining barlyq nәtiyjesin ózine iyemdenip ketken diyrektordyng úrlyghynyng auqymy júmysshynikinen anaghúrlym qomaqty da salmaqty bolary anyq. Tura maghynasynda biylik - bir taptyng ekinshi tapty jenuining jemisi. Basqalar siyaqty, men de әldebir barshagha ortaq әmbebap "jalpyadamzattyq" ar-ojdan degenge sene bermeymin. Ádette "ar-ojdan" taptyq yntymaqtastyq maghynasynda týsindiriledi. Búl qaghida boyynsha ómir sýretinder eng aldymen ózine, sosyn ózine jaqyndargha kómek kórsetui tiyis. Bir-birimen parapar taptar arasynda oryn alatyn kez kelgen dau-damayda jazylmaghan zang erejesi saqtaluy tiyis, olay bolmaghan jaghdayda tap retindegi onyng irgetasy shayqalatyn bolady. Kezinde búl turaly ataqty revolusioner Troskiy: "Ar-ojdan - shiyelenisti jaghdaydy júmsartu, ony sening tabynnyng ómir sýru negizine ziyan kelmeytindey tәsilmen sheshu qajet",- dep, óte jaqsy pikir aitqan bolatyn.

Songhy kezderi BAQ betterinde euraziyalyq modelige kóshu turaly kóp aitylyp jýr. Euraziyalyq iydeya kesheli-býgin emes, sonau ziyalylar oiynyng últtyq-imperiyalyq aghymyn jeniske jetken stalinizm jobasymen kelisimge keltiruge jasalghan talpynys retinde stalinizmning onshyl núsqasy týrinde payda

bolghan bolatyn. Stalinizmge onyng esh qajeti bolmaghandyqtan, euraziyalyq iydeya bara-bara ózektiligin joghaltsa, ol turaly ótken ghasyrdyng 90-y jyldary qayta sóz qozghala bastady. Ol sol kezdegi biylik jýrgizgen resmy ýgit-nasihatqa qarsy qoyatyn naghyz balama iydeya qyzmetin atqarghan edi. Biylikting resmy ýgit-nasihaty: "Batys, kapitalizm men demokratiya - jaqsy, biz sonyng bir bólshegi boluymyz kerek",- dese, jana euraziyalyqtar búghan mýlde qarama-qarsy: "Shyghys, sosializm jәne imperiya - bizding mәngilik qúndylyqtarymyz, mine, osylar",- degendi úran qylyp kóterdi. Búl ýndeu ózdiginen әreket ete almaytyn, biraq, sayasatqa enjar qaramaytyn jastardy ózine tartyp, olar ýshin oppozisiyalyq kózqarastyng bir formasy qyzmetin atqardy. Biraq, 2000 jyldary qoghamdyq menshikting bәri talan-tarajgha úshyrap, pyshaq ýstinen ýlestirilgen mal-mýlik qoldaryna tiygennen keyin ony qorghau qajettigi tuyndaghan shaqta biylik basqasha sayray bastady. Euraziyalyq qazirgi tanda korporasiya-memleketke ózin-ózi iydeologiyalyq túrghydan aqtaudyng bir qúraly retinde qajet bolyp otyr. Radikaldyq jastargha búl qyzyqty bolmaghannan keyin, olardyng birazy skinhedter qataryn toltyrsa, endi bireuleri antifashistik úiymdargha mýshe boldy iә basqa dinge ótti. Aqiqatyn aitsaq, euraziyalyqtardyng iydeyasy qazirgi kýni Qytayda iske asyrylghan. Biraq, onda qolynda tabysty menshik týrleri bar sheneunikter ghana ómir sýre alady. Osy túrghydan alghanda, belgili  "Ulitra. Kulitura" basylymynyng redaktory, jurnalist Aleksey Svetkovtyng biylikke qatysty oi-tújyrymdary airyqsha nazar audararlyq. Ol: "Mening týsinigimde, Islamnan ótken әdil din joq. Bәrimiz biletindey, Múhammed s.gh.s payghambarymyz alghashqy djamaatty, memlekettik ústanymgha qarama-qarsy Mәdiyne ummasyn qúrdy. Túraqty armiyanyng ornyna - jalpyhalyqtyq dinge senushilikti, salyq jýiesining ornyna barsha ýshin birkelki tólem - zeketti, burokratiyanyng ornyna - Payghambar men Qúrangha absolutti senim artudy kirgizdi. Búl - sol kez ýshin naghyz demokratiya әri ruhany kóshbasshy boldy. Sol sebepti, shýlensip "baqytty ómirdi" taratugha qúqyq berilgen dinbasylar men tótenshe diny ókilder bolmady, sonday-aq, qarapayym adamdar men dindarlardy bir-birinen bóle-jara qaraushylyqqa jol berilmedi. Sayasy islamda osynau tarihy ýlgi qayta-qayta janghyra beredi, әsirese, búrynghy demokratiyadan kónilderi qalyp, memleket ómirine tikeley aralasugha qúqyq beretindey jana demokratiya týrin oilap tabugha qúshtarlyq artyp túrghan qazirgi kezde. Qanday jolmen bolsa da baydy qarastyratyn kapitalizmnen islamnyng basty artyqshylyghy - bankterding nesiyelerdi ýsteme qaytarym payyzynsyz beretindigi. Kapitalizmge qarsy qoyatyn bolsaq, «Islamdy» әdilettilikti jaqtaushy, narazylyq dini deuge bolady. Búl jaghynan ol qazir "ofistik últtar" men milliardtargha shomylghan altyn imperializm biyligine aiqyn tilmen narazylyq bildirgen ýshinshi әlemning qarsylyq minberi bolyp otyr. Músylman әlemi elitasyz qoghamgha úmtylady. Búl tek sayasy ghana emes, ekonomikalyq demokratiyagha da jol ashyp, qoghamdaghy barlyq nәrsege qoljetimdilikti bayandy etedi. Al, islam әleminen qorqushylyqtyn, yaghny islamofobiyanyng barlyq jasyryn týrlerining bәri - ainalyp kelgende ótken ghasyrdaghy jiyirkenishti qogham elitasynyng ortaq kónil-kýiin bildirgen antiysemitizmnen esh aiyrmasy joq sekemdenushilik demeske amal joq. Al múnday kónil kýiding oryn aluy biylik jýrgizgen sayasatqa tikeley baylanysty bolatynyna birqatar arab elderindegi, sonyng ishinde qazirgi kýni de bayyrqalamay otyrghan Liviyadaghy qandy oqighalar dәlel bola alady. Liviyadaghy azamat soghysy men oghan kórshi elderdegi tónkeristik ózgeristerding sebebi - jogharygha bastaytyn әleumettik baspaldaqtyng joqtyghy-tyn. Atalghan elderde resmy iydeologiya qanday bolsa da, bәrin túiyqtalghan elita shenberin qúraytyn birneshe joly bolghysh klandar jasyryn týrde sheship, bólip otyrdy. Búl jaghday ondaghan jyldargha sozylghanmen, tónkeris endi ghana boldy. Nege, bar gәp sonda. Óitkeni, eldegi onsyz da qiyn jaghdaygha ekonomikalyq faktor, atap aitqanda, ómir sýruge asa qajetti azyq-týlik baghalarynyng qymbattap ketui yqpal etti. Halyq bolashaqqa senimderining joqtyghyna amalsyz kónse de, túrmystyq jaghynan әl-auqattarynyng kýrt tómendep, asa qúldyrap ketuine shyday almady. Shyryqty eng aldymen europalyq әdilettilik standartyna kónili tolmaytyn jastar búzdy. Álgi elderding kópshiliginde kýni keshege deyin sayasy demokratiyanyng joqtyghy birqatar ekonomikalyq tengerushilikpen almastyrylyp kelgen-di. Mysyr men Tunistegi, Liviya men Siriyadaghy, t.b. arab elderindegi biylik jergilikti halyqty adam tózgisiz kedeyshilikte ústap kelse, daghdarys osy mýmkinshilikten de kýder ýzdirgen kezde, ashynghan júrt biylikke qarsy kóterilip, oghan tarpa bas saldy. Mәselen, Mysyr ótken ghasyrdyng 90-y jyldarynda oryn alghan bank daghdarysynan keyin sosializmning eng aqyrghy elementterinen bas tartqan bolatyn. Sol kezden bastap baylar men kedeylerding ara jigi jay bolsa da túraqty týrde óse berdi de, múnyng arty әleumettik tónkeriske әkelip soqty. Qazirgi tandaghy arab mәselesin sheshu - býkilәlemdik ekonomika jýiesin qayta qalpyna keltiruding kilti: óitkeni, arab әlemindegi beybereketsizdik múnay baghasyn óte joghary dengeyge kóterui mýmkin, ol kezde eshqanday "daghdarystan shyghu" jayly oilau bolmaydy, esesine jana qúldyrau oryn alady",- deydi. Múnday jaghday barlyq Ortalyq Aziya respublikalarynda, sonyng ishinde Qazaqstanda da oryn aluy әbden mýmkin. Oghan qazirgi kýngi túrmystyq jәne azyq-týlik jәne kommunaldyq qyzmet kórsetu týrlerine tólenetin aqylar kólemining kýrt ósip bara jatqandyghy týrtki boluy ghajap emes.

«Qazaqstan-zaman» gazeti