Qonyr kýzben birge eldegi sayasy ómirding de qyj-qyj qaynaytyn mausymy kele jatyr. El Preziydenti retinde Q. Toqaev qyrkýiekting 2-i kýni alghashqy Joldauyn jariyalaytynyn mәlimdedi. Qalay desek te, Qazaq elinde Nazarbaevtan keyingi sayasy dәuir bastaldy. Meyli, Qosanovtyng sayasy qúityrqylyghyna kónsek te, saylaudyng qalay ótkenin bilsek te, dauys sanaudyng kópe-kórineu qalay qúbylghanyn kóz kórip qúlaq estise de, qoghamda shúghyl ózgeris jasalady dep senip, balasha aldansaq ta, bәri ótti, bitti. Endi, saghat tilin keri búray almaysyn. Onyng ýstinde, dәl qazir qoghamdy dýr silkindirip, keremet revolusiya jasayyn dep otyrghan da eshkimning qarasy kórinbeydi.

Árbir sayasatker halyqtyng qoldauyna múqtaj. Búqaranyng qoldauy oghan degen senim bolmaghan jerde tipti de mýmkin emes. Qazirgi qazaq qoghamynda Preziydent Qasym-Jomart Toqaevqa degen senim saylaudan keyin meylinshe, úlghaya bastaghany angharylady. Oghan yqpal etken basty faktordyng ózi Á.Qosanovtyng solqyldaqtyghy men sayasy әlsizdigi boldy. Júrt ýlken sayasatta salmaqty-saliqaly túlghanyng orny manyzdy ekenin týsine bastaghanday. Olay bolsa, qalasaq ta, qalamasaq ta, qazirgi Preziydentti zandy týrde moyyndauymyzgha, baghynuymyzgha tura keledi. Bәlkim, moyyndau degennen góri moyynsynu degen de jón bolatyn shyghar.

Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev – el Preziydenti retinde sayasattyng ystyq-suyghy basylghan jazdyng jayma-shuaq mausymynda taqqa nyq otyryp, әbden jayghasty. Aldaghy uaqytta, oghan kóldeleng kók attylardyng yqpaly jýre qoymas. Búljymaytyn shyndyq, osy. Endigi jerde «legitimdi nemese legitimsiz», pәlen-pәshtuan dep daulasudyng da, tipti, senu-senbeu turaly da úzyn-sonar әngime órbitip, til bezeuding  eshqanday paydasy joq.

Tandaldy ma, taghayyndaldy ma, halyqtyng qansha payyz dausyn alghanyn  sóz etu, endigi jerde artyq әngime. Nesi bolsa da, dәl býgin auyspaly kezenning tarihy asa jauapty missiyasy Qasym-Jomart Kemelúlyna jýktelip otyr. Mýmkin, búl da onyng peshenesine jazylghan taghdyry bolar. «Búdan da jaman kezimizde toygha barghanbyz» demekshi, Mәskeudegi at tóbelindey sayasy buro tandap, taghayyndaghan birinshi hatshylargha da jetpis jyl boyy sózsiz baghynyp kelgen júrtpyz. Oghan qaraghanda, Toqaevty halyqtyng birqatar toby qoldady, dauystaryn berdi, qazirgi kýni onyng kóptegen qadamdaryna senim artyp otyr.

Álemdik tәjiriybege kóz jýgirtsek, býkilhalyqtyq dauyspen saylanbasa da, ataqty reformator Den Syao Pin Maodan qalghan «ash qytaydy toydyryp, jalanashtaryn kiyindirdi», ainalasy on jyldyng ishinde, elin adam tanymastay etip ózgerte aldy.

Sondyqtan, endigi jerde Toqaevtyng jýrgizetin sayasatyna jiti nazar audaryp, qoghamdyq-sayasy shynayy reforma jasauyna mýmkindik berip, layyqty tústaryn qoldaghannan basqa jol joq. Bastysy, ol memleket basshysy retinde ótken otyz jylda jiberilgen qatelikterdi jipke tizip, zor dauyspen qatty synap-sógip, populizmge barmasa da, jiberilgen qatelikter men jónsizdikterding qaytalanuyna jol bermese ghana bolghany.

Jalpy, Qasym-Jomart Toqaevtyng adamy bitim-bolmysy men sayasy túlghalyq nyshany – kópirgen kóp sózden góri naqty iske beyim ekendigi memlekettik lauazymdaghy týrli qyzmetterinde angharylghany barshagha mәlim. Sol sebepten de, onyng bәzbireulershe, búlbúlsha sayrap, siqyrly tilimen júrtty aldap-arbaghanynan góri isting tetigin dóp basyp, halyqqa paydaly qyzmet etkeni әldeqayda tiyimdi. El Preziydenti retinde qyzmetke kirisken azghana uaqyt ishinde әleumettik salada әjeptәuir ong qadamdar jasaghany kópshilikke mәlim bolghandyqtan, onyng bәrin tәptishtep atap kórsetip jatpayyq. Odan góri aldaghy uaqytta neni eskeru kerek, isti qay tústan bastaymyz degenge jana Preziydentting nazaryn audarghanymyz jón bolar.

Alash qayratkerleri osydan bir ghasyr búryn Qazaq elin últtyq demokratiyalyq memleketke ainaldyrmaqqa úmtylghan asyl armandaryna jete almay otarshy imperiyanyng qandy qolynan ajal qúshty. Ózderi ketse de arttarynda «Alash tuy astynda kýn sóngenshe sónbeytin» iydeyalary men arman-mýddeleri qaldy. Biraq, sol asyl múratqa  tәuelsiz derbes memleket bolghan otyz jylgha juyq merzimde qol jetkize almadyq.

Áriyne, tarih ýshin búl merzim qas qaghym sәttey bolghanymen, uaqyt ólshemimen qarasan, tepse temir ýzetin jigerli jastyng «arystanday aibatty, jolbarystay qayratty» túsy. Alayda, tәuelsizdikting asyl armanyn alaqangha qondyrghan qazaq balasy әli kýnge deyin búghanasy qatpaghan әljuaz bozókpening tirligin keship otyr.

Elimizding tabighy baylyq qory mol ekendigine kóz jetkizgen son, tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda-aq tez damyp, әlem órkeniyetinin  kóshinde aldynghy qatargha shyghyp ketermiz dep sengenbiz. Álemde bir el kórkeyse, tәuelsizdik jyldarynda biz gýldenip-aq keter edik qoy. Biraq, ókinishke qaray olay bolmady. Múnday baylyq sybaylas-jemqorlyq degen indetti erte jýrip, ekonomikalyq damudy tipti keri tartqanyn kórdik. Tabighy baylyqtyng moldyghy baq emes, sorgha ainaldy.

Investor dep atalatyn sheteldikter qazaq jerining baylyghyn ayausyz tonap alyp, aqyr sonynda  banandy jegen song qabyghyn tastaytyny sekildi laqtyryp ketetin týrleri bar.  Ekonomikalyq týrli kórsetkishter, payda men tabys turaly jasalatyn sanqily bayandamalar jәne biylik ókilderining maqtanyp-shattanghan jalyndy sózderi qarapayym halyqqa týsiniksiz әri asa qatty tolghandyratynday dýniye  de emes, shyndyghyn aitqanda.

Qatardaghy qazaq ýshin mәseleni «tabighy baylyqtan týsetin tabysty nege teng bólispeymiz?», «qazba baylyq tausylghan song jaghday qalay bolady?» dep qana qarapayym týrde kótergen әldeqayda tiyimdi. Elding eksporttyq ónimderining kóp bóligin tabighy baylyq, yaghni, tolyqtay óndelmegen shiykizat iyelenedi. Ýkimet  budjetti josparynyng ózin әlem naryghyndaghy mystyn, múnaydyn, altynnyng ósimi men kemuine layyqtap keledi. Sonda, Álihan Bókeyhan aitqan «qazaq jerining әr tasy keudemizge týime bolyp qadaluy» turaly ósiyeti qayda qaldy?

Tabighy baylyqtyng elge aqsha әkelgenimen damu qarqynyn arttyrmaytynyn, shiykizatqa asa bay bolsaq ta, ishki óndirisimiz qúrydymgha ketkenine kóz jetkizdik. Eldegi at tóbilindey ghana toptyng bayyp, halyqtyng kóbi kedeyshilik kýy keship otyrghany aitpasaq ta belgili. Ekonomikalyq ósim búryn bolmaghan iri kórsetkishke jetkenimen iygiligin az ghana top kórip keledi.

Ghajayyp jetistikterimizben maqtanu ýshin kózge kórinetin, qarapayym halyq tikeley sezinetin birdemeler boluy kerek qoy. Aylyq jalaqymyz qanshalyqty ósti, túrmystyq qajettiligimizdi tolyqtay óteuge jetip túr ma, óndiris salasynda ilgerileu bar ma, tәuelsizdik jyldarynda әlemdik naryqqa shygharghan brendtik qanday dayyn ónimderimiz bar?

Tabighy baylyqty satudan týsken qyruar aqsha ishki ónim óndiruge keri әser etip jatyr. Aytalyq, az shyghynmen oljalaghan tabighy baylyqty shiyki kýiinde eksporttaydy, odan týsken aqshamen qajettiligin óteydi, tipti ondy-soldy shashady. Sonyng saldarynan memlekettik oryndardyng budjetinen nәtiyjesiz aghylyp-tógiletin shyghyn kóbeydi, sybaylas-jemqorlyq kәrine mindi. Esesine, jasampazdyq pen naqty isting tetikteri әlsirep, óndiristik qabilet tómendedi, tipti jansyzdana týsti.

Tabighy baylyqqa tәueldi bolmaudyn, damudyng basqasha joldaryn qarastyra almaghan ýkimet kabiyneti qayta-qayta taghayyndalyp keldi.  Shyn mәninde, sol kabiynet Últtyq qordaghy qarjyny tiyimdi paydalanudyng joldaryn da taba alghan joq. Endi, zeynetaqy qoryna qol salyp jatyr. Reti kelgende, aita keteyik. Osy zeynetaqy qoryn taratyp, jinaqtalghan qarjyny әr azamattyng atyna jeke depozittik shot etip ashsa, ony tek zeynetkerlikke shyqqan song ghana ay sayyn alatyn etip qoysa, tiyimdi bolar edi. Sonda ghana ol birinshiden, talan-tarajygha týspeydi, ekinshiden, payyzdyq ósimi arqyly belgili dengeyde bolsa da tengening qýnsyzdanuyna tótep berip, saqtalyp túrar edi.

Júmyspen qamtu, densaulyq saqtau, bilim beru, tauar óndiru, qyzmet kórsetu, әleumettik qorghau sekildi elding eng bir ózekti mәselelerin qaghaz jýzinde ghana keremet kórsetkishtermen alaulatqanymyz bolmasa, is jýzinde syn kótermeytin haldemiz. Jaghdaylary bizden kósh ilgeri júrt dabyl qaghyp jatsa, ózimizdi әlemdegi eng bay elder qataryna qosyp «bizde bәri bar» dep maqtanumen keldik.

Bir anyghy, qazirgi jaghdayda ortaq qazannan qanshalyqty mol qarpyp jep qalsan, sonshalyqty әl-auqatyng kóterilip, qazynadan úrlaudyng arqasynda banggha bolatynday úghymnyng qalyptasqany ras. Kerisinshe, «úrlyq týbi qorlyq» degendi úghatyn kýn tusa iygi edi. Mayly jilikting basyn ústap otyrghandardyng kóbining qanday jolmen bayyghanyn býgingi kýni enbektegen baladan enkeygen kәrige deyin bes sausaghynday biletin jaghdaygha jettik. Biraq, eshtene de, eshqashan súrausyz, jauapsyz qalmaytynyn eskersek, iygi edi.

Jalpy әr qazaq ýshin elimizding tәuelsizdigi men sayasy túraqtylyghynan qymbat eshtene joq deytin bolsaq, azghana toptyng el men jerding baylyghyn bilim-payymymen, moraldyq qúndylyqtarymen qosa tu-talapayyn shygharuyna jol bermesek eken. Halyqtyng jaybyraqattyghy men jaybasarlyghynyng saldarynan býginge deyin bay men kedeyding arajigi barghan sayyn alshaqtap barady. Búl әriyne, býkilәlemge tәn ýrdis bolghanymen halqy az, jerining asty men ýsti baylyqqa toly,  biz sekildi múnayly elder ýshin kedeyshilikke jol bermeuge mýmkindik zor.

Alayda, qazirgi kýni keng óris alghan júmyssyzdyq, qoghamnyng jegi qúrtyna ainalghan sybaylas-jemqorlyq pen asqynghan paraqorlyq, әleumettik tensizdik halyqtyng otanshyldyq sezimine selkeu týsirip, últtyq qauipsizdikke núqsan keltiretindigimen qaterli.

Kedeyshilikting taghy bir negizgi kilti – barghan sayyn órship bara jatqan inflyasiya men kommersiyalyq bankterding aqylgha syimaytyn payyzdyq ósimderinde bolyp túr. Osynyng bәri qazaq halqynyng  senimi men ýmitine qayau týsirip otyr.  Barsha qazaq el tәuelsizdigine barynsha sengen, odan jaqsylyq kýtken. Endi, qayda ketip bara jatqandyghyn bajaylaytyn, oilanatyn jaghdaygha jetti. Tәuelsizdikti nyghaytu, ony bayandy etip ústap túrudyng manyzdylyghy barghan sayyn ótkir sezilip otyr. Ol ýshin eng aldymen, әleumettik tendikti, әdildikti qalyptastyrugha tiyispiz.

Kez kelgen memleket óz azamattarynyng qarny toq, iyghy býtin, qolayly baspanaly boluyn qamtamasyz etuge mindetti. Biz demokratiyalyq zayyrly qogham qúrudy Konstitusiya arqyly bekitken elmiz. Múnday qoghamda memleketi óz túrghyndarynyng isher asy men kiyim-keshegin, baspanasyn satyp aluyna qolayly jaghday tudyratyn júmys ornymen qamtugha tiyis bolsa kerek. Osy mәseleni sheshkennen keyin baryp, sayasat, ekonomika, geosayasy mәseleler jóninde әngime aityp, halyqaralyq is sharalar úiymdastyrugha bolatyn shyghar.

El ekonomikasynyng damuyna qúrghaq uәdeler men oryndalmaytyn týrli baghdarlamalardan góri naqty is qyzmet, jetkilikti júmys oryndary, bilimdi de bilikti azamattar ghana kerek. Sonday-aq, el azamattarynyng barlyghy zang aldynda teng boluy is jýzinde qamtamasyz etilse. Qysqasy, qylmys jasaghandar jazadan qútylmaytyn, eshkim jazyqsyz japa shekpeytin ahualdyng qoghamda qalyptasuy bәrinen manyzdy bolyp otyr.

Sóz sonynda aitarymyz, elding ekinshi Preziydenti retinde tarihy mindetti moynyna alghan Qasym-Jomart Kemelúly ózining ókilettik merzimin tolyqtay atqara otyryp, kelesi saylaudyng әdil әri demokratiya talaptaryna say ótuine ólsheusiz ýlesin qosqany abzal. Sebebi, biz býginge deyingi saylaulardyng bәrin derlik uaqytynda ótkizgen joqpyz. Al, dәl qazir auyspaly kezende túrmyz. Babalarymyz «ótkelde at auystyrmaydy» dep ósiyet etip ketken.

Qoghamdaghy sayasy túraqtylyqtyng saqtaluy ýshin qanday jaghdayda bolsyn, elding zandy Preziydenti ókilettik merzimin tolyqtay ayaqtauynyng manyzdylyghy aitarlyqtay zor.  Halyqtyng endigi ýmiti men senimi osyda!

Quandyq Shamahayúly

Abai.kz