IYә,  astymyzdaghy  jol  tandamaytyn  jenil kólik (UAZ) bar dauysymen  yshqyna gýrildep, soltýstik jaqty nysanagha alyp, bar jyldamdyqpen  zymyrap keledi. Basty baghytymyz tamyry terenge jayylghan, tarihy  talaydy tamsandyrghan Jarkent ónirining Jetisu Alatauy. Issaparymyzdyn  negizgi maqsaty әzirge bizge belgisiz atalmysh tau qoynauyndaghy jartasta jazylghan «beymәlim  jazudy» kózben kórip, suretke týsirip qaytu. Jol  bastaushymyz jasy jetpisten assa da jýrisi shiraq, kókiregi  tolghan  shejire, kórgenderin kónilge týie bilgen – Atubaev Ómirzaq (Torghay) aghamyz. Qazynaly qartymyzdyng tughan el men jerdin, obalar men tastaghy suret, jazular siyaqty tarihy eskertkishter turaly aitqan әngimeleri jandýniyendi  baurap, ertegidey elitedi. Osynday bir kezekti әngime barysynda osy  «Yrghayly saydaghy kóne jazular...» turaly aitpasy bar ma?! Sodan sol bir belgisiz «qúpiya jazu men tanbalardy izdep baru, óz kózimmen kórip qaytu» turaly oy miyma maza bermedi. Áueli kýndegi kýibeng tirlikpen jýrip  birshama uaqytta ótip ketipti, mine «Sabaqty iyne sәtimen» - degendey býgin osy bir isting ynghayy kelip túrghan siyaqty.

Jarkentten shyqqannan toqtamaghan qalpy Lesnovka, Enbekshi auyldaryn  kóktey tilip ótken kóligimiz kiyeli Kiytinge kelip biraq ayaldady.Tek qana Enbekshi men Kiytinning arasyndaghy joldyng oily – qyrly jaysyzdyghy bolmasa, jalpy qarqynymyz jaman emes. Sarqyraghan tau ózenining jogharghy jaqtaghy ótkelinen óte sala beytanys adamdargha jolyghyp, jón súradyq. Dittegen  jerimiz  Qayshynyn  beline  baratyn joldy bilip alyp kónilimiz jaylanghan  son, týski  astyng qamyna kiristik. Jol boyy Torghay aghamyz sózge aralaspay,  tek qysqa ghana jauap qayyryp, tomagha  túiyq otyryp keldi. Ózen  jaghasynda rahattanyp otyryp týstendik, arasynda aghamyzdy sózge tartyp edim, onsha  әser etpedi, sol búiyghy kýiinde, qalyng oi  qúshaghynda qala berdi. Nege  kónilsiz?... «Qinap  qoydyq pa, jasy kelgen adamdy» degen, oy da kele berdi... Syrtqa bildirmegenmen aghamyzdyng kózinen «ishki jandýniyesining alay – dýley kýy keship, mazasyzdanyp» otyrghanyn anghardym. Ári qaray  mazalaudy jón kórmedim, «Ne de bolsa bara kórermiz...» dep sheshtim. Al,  jiyenim Bekbolattyng – beymәlim jazu men suretke degen qúshtarlyghy  sonday erekshe kónildi, myna qalpynda ottan da, sudan da tayynatyn týri joq. Jýrgizushi balamyz Rayymbek pen Aybekting oilarynda týk joq, olar ýshin  bәri qyzyq, bәri  tansyq. Ekeui zyr jýgirip aghalaryna barynsha qyzmet  kórsetip jatyr óte izetti, tәrbiyeli jastar ekeni kórinip – aq túr, qarap  túryp rizalyqtan janyng sýisinedi. Ózen jaghasyndaghy kók maysada әzildesip otyryp asymyzdy ishken son, Aqshaghyldyng sayymen batys jaqty betke  alyp, Qayshygha qaray tartyp kettik. Jolay men de oigha berildim: ...qanday jazu  eken  ә...?  ..kimderdin  qoltanbasy? Qashan tasqa basyldy eken?  Jazu...  tanba...  Toqta!  Men osy jazular tarihy turaly ne  bilemin? Ózime – ózim súraq qoydym, oidy – oy jetelep túnghiyqqa batyp baramyn...

Jazular tarihy jayly oqyghandarym eske týsip, beynetaspanyn  lentasyndaghy kadrlar tәrizdi tizbektelip sana arqyly ótip jatyr. Jazu – qysqasha aitsaq, adamnyng oiyn, qorshaghan ortagha kózqarasyn bildirip, solar jayly habar beretin tanbalar jýiesi ghoy. Al, tasqa bederlengen beynelik belgiler ghylymda petrogliyf nemese piktografiya dep atalady. Sonymen  adamzat tarihyndaghy alghashqy jazu tanbalarynyng ómirge kelui osydan  5000 jyl búrynghy Tayau Shyghystaghy Shumer elinen  bastau alghan - dy. Odan  keyingi 22 dauyssyz dybysy bar túnghysh әlipbiyding iyeleri – finikiyalyqtar ekenin de bilemiz. Qysqasha qayyrsaq myna ghalamshardaghy adam ómirinde jazudyng alatyn orny erekshe. Sebebi, kez kelgen qoghamnyng sayasi, mәdeny jәne ekonomikalyq әleuetining kórsetkishi jazusyz jýzege  asuy  mýmkin  emes, әueli deseniz әlemdik órkeniyettin  damuy da osy jazu – syzudyng payda boluymen tyghyz baylanysty. Aytqanday, amerikan etnologi L.G.Morgannyng adamzat  tarihyn jabayylyq, taghylyq, órkeniyettik dep ýsh kezenge bólip qarastyrghany, odan órkeniyettik kezennin jazu – syzu shyqqannan keyin bastalatyndyghyn jazyp ketkeni esterinizde bolar. Yaghni, jazudyng payda boluy adamzat qoghamy tarihynda ýlken betbúrys jasaghan  tendessiz janalyq! Demek, әr jazudyng ózindik tarihy men órkeniyetter  shejiresinde aishyqty orny, ózgege  úqsamaytyn taghdyr tәleyi bar degen  sóz. Mysalgha, Egiypet jazularyna «iyerogliyf» - yaghniy,  «qasiyetti tanba» dep  atau bergen K.Aleksandriyskiy bolsa, osynau siqyrly jazudyng syryn  ashu  fransuz  ghalymy -  Jan – Fransua Shampolionnyn  mandayyna  búiyrypty. Jәne de  HVIII – HIH ghasyrlarda  kóne  jazulardyng kóptep  tabylyp oqyluy kózi ashyq, kókiregi oyau ziyaly qauym ókilderinin  әngimelerining negizgi ózegine ainalghan kezeng bolatyn. Oghan dәlel retinde  Siriya, Vavilon, Parsy  syna  jazularynyng oqyluynyng qúpiyasyn ashqan  talantty oqymystylar – G. Grotefend,  G. Roulinson, E. Hinks t.b. ghalymdar sol kezendegi ziyalylar arasynda barynsha madaqtalyp, ýlken qoshemetke  iye  bolghan  edi. Búndaghy  toqtala  ketetin bir  erekshelik, Parsy jeri men  Mesopatamiyadan (Tigr men Efrat ózenderi  arasy) tabylghan  syna  jazulardyn  bir – birine  óte úqsastyghy. Onyn  ishinde  úzyndyghy – 20m,  biyiktigi – 7m  jerdi  alyp  jatqan  400 joldan  túratyn Behustun  jazuy  talaydy tanday qaqtyrdy. Sonymen qatar,  Het elining tarihyn zerttep, hetologiya – ghylymynyng negizining qalanuyna sebepshi bolghan, het jazuynyn  syryn ashqan cheh  ghalymy -  B. Groznyy esimi ghalymdar ortasynda ýlken  qúrmetke iye  bolyp, tarihta mәngi qaldy. Odan basqa Saq jazuyn alghash  oqyghan Otandyq ghalym, týrki tilinin  mamany  A. Amanjolov  aghamyz  ben  Shumer jazuy men Týrki  runikasynyng aitylu ýndestigi men maghynalyq baylanysyn naqty  mysaldar keltire otyryp zerttep jýrgen O.Sýleymenov  aghalarymyz da bar. Soghdy jazuynyng tarihy men qoldanyluy  óz aldyna bir bólek dýniye.

Al, kóne Týrki syna jazuynyng bizding últtyq tarihymyzdaghy alatyn orny  óte joghary. Nege deseniz búl b.z. VII- VIII ghasyrlaryna jatatyn qúndy  jәdigerler kóne Týrkilerding ru -  taypalarynyng tanbalary negizinde jasalghandyqtan tól mәdeniyetimiz ben  ruhaniyatymyzdyn  berik irgetasy ispetti. Kóne týrki runikasy turaly mәlimetti alghash jariyalaghan S.Remezov edi. Osynau qúndy tarihy eskertkishting shejiresi 1718 – 1727 jyldary Sibirdi zertteushi ghalym Messershmidting Eniysey ózenining bas jaghynan tauyp alghan  týrli tanbalargha, jazugha toly eki balbal tastan bastau alady. Keyinderi  dәl osynday jazu tanbalary bar tastar Minusinsk oipaty men Orhon  ózenderi boyynan tabyldy. Arheologiyalyq zertteuler nәtiyjesi búl  aimaqtyng kóne Týrki mәdeniyetimen tyghyz baylanysty ekendigin aiqyndap  berdi. Atalmysh qúpiya jazu kóptegen  ghalymdardyn  qyzyghushylyghyn oyatyp, nazaryn audarghanmen  olardyng enbekteri esh nәtiyje bermedi. Biraq,  adamnyng aqyl – oiynyng mýmkindigi sheksiz emes pe?! Dat ghalymy  V. Tomsenning jankeshti enbegi men izdenisining arqasynda búl qúpiya jazudyng da  syry sheshildi. Nәtiyjesinde, osynau tarihy jәdiger býkil Týrki júrtynyn  onyng ishinde qazaq halqynyng mәdeniyetinin  mәngilik  ruhani  qazynasynyn  Temirqazyghyna ainaldy.  Úly babalardyng mәrmәr tasqa qashap jazghan úlaghatty sózderi bizder ýshin ónegeli  ósiyet, mәngilik múra bolyp qala  bermek.

...Ózimmen ózim bolyp, túnghiyq oidyng týbinde otyrghan meni «Izdegenimiz osy  jer, keldik!» dep, «sanq!» etken Torghay aghamyzdyng dauysy selt etkizdi. Bókterdi qiyalay jolsyzben jýiitkigen kóligimiz, jerding oy – shúnqyryna  qaramay shoqyraqtaghan kýii bir kiyiz ýiding aldyna kelip biraq toqtady. Jamyrap kólikten týse bastadyq, bәrimizding kózimiz tau jaqta, tas bitkenning bәri jazu siyaqty elesteydi. Sóitkenshe kiyiz ýiden bet – auzyn  uqalap, kózin  syghyraytqan bir jigit aghasy shyqty, jón súrastyq. Ol «búl jer  Kýldiqora,  ary jaqtarynyz  Kóktasty» dedi, qolyn batysqa sermep. Bәrimiz eshnәrsege  týsinbey bir  sәt abdyrap  qaldyq, sonda  qalay bolghany...?  Torghay aghanyng ainalagha tandana  qarap «Áy, onda  Yrghayly  say  qayda?» degen  súraghyna, «arttarynyzda  qaldy  ghoy» dep  shyghys  jaqtaghy  birshama aralyqta túrghan biyikteu jartasty núsqady. Aghamyz  ainalany kózben sholyp «Sonda  qalay  adastym ba?» dep,  jan – jaghyn anyryp qaraghan  kýii  túryp  qaldy. Tez  esin  jiya qoyyp  sәlden song әlgi malshy jigitke «Jaqy  manda jazu – syzuy bar tastar kórmedin  be?» qayta súraq qoydy. Malshy «joq» dep qysqa  qayyrdy da, toqtap baryp esine týsti – au  deyim, «Tek myna tóbening ar  jaghynda arabsha jazuy bar bir tasty ghana kórdim» dep sózin ayaqtady.Oghan  jauap retinde Torghay agha: «E ony bilemiz, ol  bir baydyng qyzyna qoyylghan tas qoy, odan  basqa she? Mal qaraghanda osy mandy san sharlasa da jan – jaqtaryna kishkene bir zer salmaydy eken, ә, búlar...» dep,renjigen keyip  tanytty. Sonymen keri búrylyp tóbeni bókterley jýrip otyryp, izdegen  Yrghayly sayymyzgha da jettik – au. Endi búl jerde jol azabyn jenildetken  jenil kóligimiz ben onyn  jýrgizushisi Rayymbekke sheksiz riza boldyq.

Bara sala sol ekpinimizben  toqtamaghan kýii saydy boylap  joghary  órledik,  esil – dertimiz tezirek  kóne  jazudy kóru. Shamamen 150m  jýrgennen  son  alghashqy  jartasqa  jolyqtyq, ondaghy  jazudy  menen  basqa  eshkim  bayqamady, bәri jyldamdata  ilgeri  ketti. Alghashqy  jazu jandýniyemdi jaghymdy  әserge bóledi, jaylap  fotoaparatymdy qolgha  alyp  suretke  týsirdim. Qytay  iyerogliyfine  úqsaytyn  siyaqty ma, qalay  ózi?  Joq, emes – au, emes. Sodan  saydy  órlep  taghy  400m  jýrgende  saydyn  eki  jaghyn  ala  ornalasqan  ýlken  jaqpar  tastar birden kózge  týsti. Solar shyghar  dep shamaladym, izinshe  menen  búryn  jetken  Bekbolattyn  quanghannan  mәz  bolyp  aighaylaghan  dauysyn  estidim. Eki  qolyn  aspangha  kóterip  alyp  quanyshtan  jarylayyn  dep  túr,  «Mine  jazu,  mine  suret!» dep  әr  tasty  bir  kórsetedi. Jalpy  jartas  dogha  tәrizdi  ýlken  ýsh bólikten  túrady  eken. Eki  bóligi  batys  jaghynda  qatarlasqan,  al  bir  bóligi  shyghys  jaghynda  jeke  ornalasypty. Ortadaghy  ashyqtan  su  aqqan  boluy  kerek, biraq  osy  ashyq  bólikti, aldynghy  jaqty  jergilikti  malshylar  jartastyn  synghan kishkene bólikterimen  qorshap qora  jasap  alypty. Shyghar  esiktin  sol  jaghynda  úzyn  qúryq  túr,  soghan  qaraghanda  jylqy  malyn  qamaytyn  sekildi.

Jartasta beynelengen tәueshki, atty  adam,  búghylar  men  arqardyn  suretteri  keremet!  Al, jazulardy kórip tang – tamasha boldyq,  tipti esimiz shyghyp  qaldy. Osynshama  ghajayyp  tarihy eskertkishterdin  tabyluy, meni ayaq astynan  beyne  bir  altyn  kómbege  jolyqqanday  kýige  týsirip, anyryp  túryp  qaldym. Qytaydyn, arabtyn, parsynyn, kóne týrkinin  syna  jazularyna  mýldem  úqsamaydy. Kim, qashan  jazdy  eken? Qay  dәuirge  tәn? Qanshama  ghasyrlardy  artqa  tastady  eken  búl  jәdiger? Átten,  tastar  da  sóileytin  bolsa ghoy... Sóileydi  olar,  sóileydi, biraq  oghan  bizdin  óremiz  jetpey  túr – au...!?  Ózimmen  ózim  kýbirlep  sóilesip  jýrmin, suretke  de  týsirudemin. Oiymnyn  san – saqqa  bólingeni  sonday,  oisha  әr  nәrsenin  basyn  bir  shalamyn... Taghy bir bayqalghan  erekshelik jabayy jәne  ýy  januarlary  jartastyn  jogharghy  bóliginde  surettelipti de, tómengi  jaq  bóligi  biz  sóz  etip  otyrghan   qúpiya  jazularmen  kómkerilgen.

Menin  óz joramalym  boyynsha Saq, Ýisin  dәuirine  jatatyn  siyaqty. IYә,  sol!  Dәl ózi, jabayy  januarlar Saq zamany bolsa, atty adam Ýisinderdiki! Esime  әr saydyn  janaghy  Kýldiqora,  Yrghaylynyn  auzyndaghy biyik  tepsende  jatqan  tas  obalar  sap  ete  týsti. Sebebi, Ýisinder  ólgen  adamdardy mýrdeni su shaymaytyn  biyik  tóbeler  men  tau  bókterlerine  jerlegeni  tarihta bar. Kele jatyp sol obalardyng birnesheuin suretke de  týsirip  alghan  edim. Taghy bir bayqaghan  nәrsem  tastaghy suretter arasynan  qolyna  qús  ústaghan  atty adam, yaghni  qúsbegi! Mal baghyp  sayatshylyq  qúru  bizdin  ata  kәsibimiz ekenin bәrimiz  de  bilemiz, sol suret  astyndaghy  jazu  sayatshylyq,  anshylyq  nemese  mal  baghu turaly  jazylghan  derekter  boluy  da  mýmkin  ghoy.  B.z.b. I – II ghasyrlarda  soltýstigi  Balqashtan  bizdin  ónirdi  qosa  alghanda  ontýstigi  Ystyqkólge  deyingi  aimaqty  ýisin eli mekendegen  edi  ghoy. Sol  kezendegi  Qytay  sayahatshylarynyn  tarihi  mәlimetteri  boyynsha: «...Ýisinderdin  memleket  basshysy – Kýnby (Gunimo), astanasy – Shyghu qalasy (Chigucheni) qazaqsha  Qyzylanghar,  týtin sany – 120000,  adam  sany – 630000,  әskeri - 188800».  Demek, búl  eldin  ózindik  memleketi, tili, ordasy,  jazuy  boldy  degen  sóz, ol  búl  mәlimetterdin  bәrin  atalmysh  memleket ordasyndaghy  arnayy qújattardan alghan. Nege  deseniz  býkil  ýisin  jerin  aralap  mal – janyn  sanap  shyghugha   qytay  jihankezinin  ómirinin  jetpesin bәrimiz  de  týsinip otyrmyz. Sonday – aq, 70 myn  iyerogliften  túratyn  Qytay  jazuynyng túnghysh  ret  qoldanysqa  týsui  qazaq  elimen  shekaralas  aumaqta  iske  asqanyn  tarihtan  bilemiz. Demek,  búl  salada  bizdin  kóshpendi babalarymyzdyn  yqpalynyn  bolghanyn  jasyryp  qalu  mýmkin  emes jәne de búl  jaghday kóshpelilerdin  ózindik  jazu  belgileri  bolghandyghynan  da habar berip túr emes pe.

Qoryta aitqanda  osylardyn  bәrin oi  eleginen ótkize  otyryp, búl kóne  jazu «Ýisin  jazuy  boluy da mýmkin  ghoy» degen joramalgha toqtadym. Oghan qosa qúrmetti  oqyrman, qazaq  jerin  mekendegen  taypalardyn  tól  jazuynyng payda bolu merzimi  b.z.d. I mynjyldyq ekenin úmytpaghan bolarsyz. Áriyne, búl tek óz oiym, biraq tolyqtay zertteudi qajet etetin dýnie ekendigine shýbәm joq. Jartastaghy  jazu tanbalary men januarlar  beynesin suretke týsirudi ayaqtap,taghy bir ret әrqaysysyn jeke – jeke  múqiyat qarap  shyqtym. Tamasha janalyq, alghan әserimdi sózben jetkizu  mýmkin  emes! Aynalagha riza kónilmen  qarap  biraz  túrdym  da  demalugha  tize  býgip  otyrghanymyz  sol  edi, búlttan  shyqqan  kýndey  bolyp «jarq!» etip Torghay  aghamyz  keldi,  jýzi  janyp  túr,  óte  kónildi. Baghana  bizder  japa  tarmaghay  say  boyymen  órlep  ketkende, ol  kisi sharshaghandyqtan  artta  qalyp  qoyypty. Sodan  biraz demin  alyp, aptyghyn basyp kelgen  beti osy. Quanyshtan  jýzi bal – búl  janghan aghamyz: «Osy ghoy bizding izdegenimiz, mana jol boyy jas bolsa kelip qaldy, búl jaqqa kelmegenime de kóp jyldar boldy (20 jyldan asyp ketti), taba almay qalsam balalardan  úyat bolatyn  boldy – au» – dep, qatty uayymdap edim.  «Jazuly  jartasty  tapqanymyz  qanday  jaqsy  boldy» – dep, eki  qolymen  jartasty  núsqap  jas  baladay  mәz  bolyp  túr. Ou, bәse, bәse, endi bәri  týsinikti boldy, jol boyghy aghanyn  «túiyqtalyp  otyruy,  ishtey mazasyzdanuynyn» sebepteri osy eken ghoy. Eh,  shirkin  peyili  darhan  daladay, aqkónil  jas  baladay,  qazaghymnyn  qayran  qariyalary – ai! Qartymyzdyng didarynan tógilgen riyasyz  sәby kýlki, quanyshqa  toly  kóz  janary mening jadymda kópke deyin saqtalyp  qaldy. Átten,  ózinizdey  qazynalardyn  qatary  siyrep  barady – au   degen  ókinish  ózegimdi  órtep  ótti. Estelik  ýshin dep suretke týstik, biraz әngimelesip  tylsym  syryn bauyryna býkken, beymәlim jazuy bar jartasqa  qimastyqpen qaray – qaray keri qayttyq.

Bәrimiz kónildimiz, dabyr – dúbyrmen kólik qasyna da keldik, qalghan azyq – týligimizdi ortagha salyp, dastarhan jayyp jýrek jalghadyq. Shәy ýstinde  aghamyz alysqa kózdi qadaghan qalpy: «...Dolanqara, erte túryp atynnyn,  jalyn  qara!» dedi de shyghys jaqtaghy keruenning shashylghan tenindey  sozylyp jatqan qarataudy qolymen kórsetip, ózi biletin tarihy oqighalargha  toqtaldy. Erte kezenderden osy aumaqty mekendep kele jatqan Suan taypasynyn  Aqsha, Qaramende rularynyng arasynda bolghan jer dauy jayynda biraz әngimening tiyegin aghytumen qatar, Kenes zamanynda búl  aimaqtyng egis alqaby bolghandyghynan da habardar etip ótti. Ary qaray  tómendegi kóz úshynda nýktedey kóringen qos beyitti núsqap, «Jaryqtyq  Shyny – Shynghys beyiti, Shyny әieli de, Shynghys  eri dedi» búl kesenelerdin  sonau ýrkinshilikten búryn  túrghyzylghandyghyn aitty. Shamasy  1931 -1933 jyldardaghy asharshylyq jyldarynan búryndary, shamamen ótken HH ghasyrdyng basy bolsa kerek. Odan әri osy mandaghy jer – su attaryna  baylanysty  biraz shejire tarqatqan aghagha ishtey riza boldym. Súnghyla  qarttyng әngimesi ótken HH ghasyrdyng 70 jyldary qaytys bolghan atam  Ramazandy esime týsirdi. Sebebi, men es bilgeli «atamnyn  balasy» bolyp  óstim, atammen  erip  jýrip  auyl  aqsaqaldarynyn, manpan, zәngilerding әngimesin, aqalaqshylardyng ózderin kórmesemde olar turaly nebir anyz – estelikterdi tyndap ósken edim. Olardyng әrqaysysy birin – biri  qaytalamaytyn  «... dariya shalqar,tau mýsinder» erekshe túlghalar edi ghoy, jaryqtyqtar!

Uaqyttyng qalay ótkenin de bayqamay qalyptyq, kýn de keshkiripti ýige  jinala  bastadyq. Kelgendegidey emes jer jaghdayyn  bilip alghan jýrgizuishi bala joldy – jolsyzben tóteley tartyp kózdi ashyp - júmghansha kelgen  jolymyzgha  qayta  týsip alyp  jýiitky jóneldi. Árkim óz oiymen otyr, bәrining de  sharshaghany bilinip  túr. Tek Bekbolat qana әli aryny  basylmaghan  sekildi, ainaladaghy kózge  týsken  әrnәrsege týrli teneuler  aityp, tili  jetpegen  jerlerin týrli qimyldarmen  kórsetip bәrimizdi kýldirip, kónildendirip keledi...

Birde shoqyraqtap, birde  jayly qalpy zulap kele jatqan kólik terezesinen - zengir kókke, manaurap mýlgigen alyp  taugha  qarap  kele jatyp  qaytadan eriksiz  oigha  shomdym: Oipyrmay, «Kónil  jýirik pe, kók dónen jýirik pe?» degen ras – au,  sirә,  ishtey oidy – oy  qozghap beymәlim  beyneler men tanbagha toly jartas qayta kóz  aldyma elestedi. Ártýrli saualdar sanamda  myn  qúbylady,  búl  jazular  erte  orta  ghasyrda  da  jazyluy  mýmkin – au  degen  «súraq» ta qylan  berdi. Esime  endi  týsti b.z. VIII ghasyryndaghy  Qarlúqtar zamanynda Jetisu jerine kelgen tiybettikter tau – tasqa ózderinin  buddalyq dúghalaryn oiyp jazyp qaldyrghandary turaly derekter bar ghoy, tarihta.Týrkining Taspar, Yshpara qaghandary óz biyligi túsynda Budda dinine  boy  úrdy emes pe...?! Sóitip, Tiybetten lamalardy alghyzyp, Buddanyn  qasiyetti jazbalaryn týrki tiline audartyp keninen nasihattaghan edi. Búl  jazu sol budda monahtarynyng qoltanbasy shyghar...?!  Endi búghan sol  Tiybet lamalary jazbalarynyng búdan  búryndary Ile  ózeninin  ong jaq jaghalauynan  tabylghany turaly derekti  qosynyz. Iә ol da mýmkin, әriyne  búl  teren  zerttep, zerdeleudi  qajet  etetin dýniyeler, bizdiki tek joba,  boljam  ghana. Tughan eldin, jerding tarihy bizder men keleshek úrpaq ýshin  bagha jetpes qazyna  ghoy. Sol  qúndy jәdigerlerdi  qasterleu әr qazaqtyn  azamattyq  paryzy  bolmaq. Árqashan  paryzymyzgha  adal  bolyp, «Eli ýshin enbek etkenning ensesi biyik» degen halyq  naqylyn tu etip, elimiz  ýshin  ayanbay  enbek eteyik aghayyn. Tәuelsizdigimiz  túghyrly,  memlekettigimiz  mәngilik  bolsyn!

Paydalanylghan   әdebiyetter:

1.Qazaqstan  tarihy,  J.Artyqbaev, Á. Pirmanov.  Almaty «Atamúra» 2013 

2. Kóne  jazba  eskertkishteri,  R. Ámirov,  J. Ámirova.  Almaty   «Rauan»  1995

3. Ejelgi  Qazaqstan ensiklopediyasy,  «Aruna»  2004     

4. Qazaqstan  tarihy,  10 – synyp.Á.Tóleubaev t.b.  Almaty «Mektep» 2006   

Qaly Ibrayymjanov                                                                                          

Tariyh  ghylymdarynyn  magistri

Abai.kz