Beysenbi, 1 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107979. Jazylghandar — 102937. Qaytys bolghandar — 1725
Tarih 6679 7 pikir 13 Tamyz, 2019 saghat 12:54

Yrghayly saydaghy qúpiya jazu budda monahtarynyn qoltanbasy ma?

IYә,  astymyzdaghy  jol  tandamaytyn  jenil kólik (UAZ) bar dauysymen  yshqyna gýrildep, soltýstik jaqty nysanagha alyp, bar jyldamdyqpen  zymyrap keledi. Basty baghytymyz tamyry terenge jayylghan, tarihy  talaydy tamsandyrghan Jarkent ónirinin Jetisu Alatauy. Issaparymyzdyn  negizgi maqsaty әzirge bizge belgisiz atalmysh tau qoynauyndaghy jartasta jazylghan «beymәlim  jazudy» kózben kórip, suretke týsirip qaytu. Jol  bastaushymyz jasy jetpisten assa da jýrisi shiraq, kókiregi  tolghan  shejire, kórgenderin kónilge týye bilgen – Atubaev Ómirzaq (Torghay) aghamyz. Qazynaly qartymyzdyn tughan el men jerdin, obalar men tastaghy suret, jazular siyaqty tarihiy eskertkishter turaly aytqan әngimeleri jandýniyendi  baurap, ertegidey elitedi. Osynday bir kezekti әngime barysynda osy  «Yrghayly saydaghy kóne jazular...» turaly aytpasy bar ma?! Sodan sol bir belgisiz «qúpiya jazu men tanbalardy izdep baru, óz kózimmen kórip qaytu» turaly oy miyma maza bermedi. Áueli kýndegi kýyben tirlikpen jýrip  birshama uaqytta ótip ketipti, mine «Sabaqty iyne sәtimen» - degendey býgin osy bir istin ynghayy kelip túrghan siyaqty.

Jarkentten shyqqannan toqtamaghan qalpy Lesnovka, Enbekshi auyldaryn  kóktey tilip ótken kóligimiz kiyeli Kiytinge kelip biraq ayaldady.Tek qana Enbekshi men Kiytinnin arasyndaghy joldyn oyly – qyrly jaysyzdyghy bolmasa, jalpy qarqynymyz jaman emes. Sarqyraghan tau ózeninin jogharghy jaqtaghy ótkelinen óte sala beytanys adamdargha jolyghyp, jón súradyq. Dittegen  jerimiz  Qayshynyn  beline  baratyn joldy bilip alyp kónilimiz jaylanghan  son, týski  astyn qamyna kiristik. Jol boyy Torghay aghamyz sózge aralaspay,  tek qysqa ghana jauap qayyryp, tomagha  túyyq otyryp keldi. Ózen  jaghasynda rahattanyp otyryp týstendik, arasynda aghamyzdy sózge tartyp edim, onsha  әser etpedi, sol búyyghy kýyinde, qalyn oy  qúshaghynda qala berdi. Nege  kónilsiz?... «Qinap  qoydyq pa, jasy kelgen adamdy» degen, oy da kele berdi... Syrtqa bildirmegenmen aghamyzdyn kózinen «ishki jandýniyesinin alay – dýley kýy keship, mazasyzdanyp» otyrghanyn anghardym. Ári qaray  mazalaudy jón kórmedim, «Ne de bolsa bara kórermiz...» dep sheshtim. Al,  jiyenim Bekbolattyn – beymәlim jazu men suretke degen qúshtarlyghy  sonday erekshe kónildi, myna qalpynda ottan da, sudan da tayynatyn týri joq. Jýrgizushi balamyz Rayymbek pen Aybektin oylarynda týk joq, olar ýshin  bәri qyzyq, bәri  tansyq. Ekeui zyr jýgirip aghalaryna barynsha qyzmet  kórsetip jatyr óte izetti, tәrbiyeli jastar ekeni kórinip – aq túr, qarap  túryp rizalyqtan janyn sýysinedi. Ózen jaghasyndaghy kók maysada әzildesip otyryp asymyzdy ishken son, Aqshaghyldyn sayymen batys jaqty betke  alyp, Qayshygha qaray tartyp kettik. Jolay men de oygha berildim: ...qanday jazu  eken  ә...?  ..kimderdin  qoltanbasy? Qashan tasqa basyldy eken?  Jazu...  tanba...  Toqta!  Men osy jazular tarihy turaly ne  bilemin? Ózime – ózim súraq qoydym, oydy – oy jetelep túnghiyqqa batyp baramyn...

Jazular tarihy jayly oqyghandarym eske týsip, beynetaspanyn  lentasyndaghy kadrlar tәrizdi tizbektelip sana arqyly ótip jatyr. Jazu – qysqasha aytsaq, adamnyn oyyn, qorshaghan ortagha kózqarasyn bildirip, solar jayly habar beretin tanbalar jýyesi ghoy. Al, tasqa bederlengen beynelik belgiler ghylymda petrogliyf nemese piktografiya dep atalady. Sonymen  adamzat tarihyndaghy alghashqy jazu tanbalarynyn ómirge kelui osydan  5000 jyl búrynghy Tayau Shyghystaghy Shumer elinen  bastau alghan - dy. Odan  keyingi 22 dauyssyz dybysy bar túnghysh әlipbiydin iyeleri – finikiyalyqtar ekenin de bilemiz. Qysqasha qayyrsaq myna ghalamshardaghy adam ómirinde jazudyn alatyn orny erekshe. Sebebi, kez kelgen qoghamnyn sayasi, mәdeniy jәne ekonomikalyq әleuetinin kórsetkishi jazusyz jýzege  asuy  mýmkin  emes, әueli deseniz әlemdik órkeniyettin  damuy da osy jazu – syzudyn payda boluymen tyghyz baylanysty. Aytqanday, amerikan etnologi L.G.Morgannyn adamzat  tarihyn jabayylyq, taghylyq, órkeniyettik dep ýsh kezenge bólip qarastyrghany, odan órkeniyettik kezennin jazu – syzu shyqqannan keyin bastalatyndyghyn jazyp ketkeni esterinizde bolar. Yaghni, jazudyn payda boluy adamzat qoghamy tarihynda ýlken betbúrys jasaghan  tendessiz janalyq! Demek, әr jazudyn ózindik tarihy men órkeniyetter  shejiresinde ayshyqty orny, ózgege  úqsamaytyn taghdyr tәleyi bar degen  sóz. Mysalgha, Egiypet jazularyna «iyerogliyf» - yaghniy,  «qasiyetti tanba» dep  atau bergen K.Aleksandriyskiy bolsa, osynau siqyrly jazudyn syryn  ashu  fransuz  ghalymy -  Jan – Fransua Shampolionnyn  mandayyna  búyyrypty. Jәne de  HVIII – HIH ghasyrlarda  kóne  jazulardyn kóptep  tabylyp oqyluy kózi ashyq, kókiregi oyau ziyaly qauym ókilderinin  әngimelerinin negizgi ózegine aynalghan kezen bolatyn. Oghan dәlel retinde  Siriya, Vavilon, Parsy  syna  jazularynyn oqyluynyn qúpiyasyn ashqan  talantty oqymystylar – G. Grotefend,  G. Roulinson, E. Hinks t.b. ghalymdar sol kezendegi ziyalylar arasynda barynsha madaqtalyp, ýlken qoshemetke  iye  bolghan  edi. Búndaghy  toqtala  ketetin bir  erekshelik, Parsy jeri men  Mesopatamiyadan (Tigr men Efrat ózenderi  arasy) tabylghan  syna  jazulardyn  bir – birine  óte úqsastyghy. Onyn  ishinde  úzyndyghy – 20m,  biyiktigi – 7m  jerdi  alyp  jatqan  400 joldan  túratyn Behustun  jazuy  talaydy tanday qaqtyrdy. Sonymen qatar,  Het elinin tarihyn zerttep, hetologiya – ghylymynyn negizinin qalanuyna sebepshi bolghan, het jazuynyn  syryn ashqan cheh  ghalymy -  B. Groznyi esimi ghalymdar ortasynda ýlken  qúrmetke iye  bolyp, tarihta mәngi qaldy. Odan basqa Saq jazuyn alghash  oqyghan Otandyq ghalym, týrki tilinin  mamany  A. Amanjolov  aghamyz  ben  Shumer jazuy men Týrki  runikasynyn aytylu ýndestigi men maghynalyq baylanysyn naqty  mysaldar keltire otyryp zerttep jýrgen O.Sýleymenov  aghalarymyz da bar. Soghdy jazuynyn tarihy men qoldanyluy  óz aldyna bir bólek dýniye.

Al, kóne Týrki syna jazuynyn bizdin últtyq tarihymyzdaghy alatyn orny  óte joghary. Nege deseniz búl b.z. VII- VIII ghasyrlaryna jatatyn qúndy  jәdigerler kóne Týrkilerdin ru -  taypalarynyn tanbalary negizinde jasalghandyqtan tól mәdeniyetimiz ben  ruhaniyatymyzdyn  berik irgetasy ispetti. Kóne týrki runikasy turaly mәlimetti alghash jariyalaghan S.Remezov edi. Osynau qúndy tarihiy eskertkishtin shejiresi 1718 – 1727 jyldary Sibirdi zertteushi ghalym Messershmidtin Eniysey ózeninin bas jaghynan tauyp alghan  týrli tanbalargha, jazugha toly eki balbal tastan bastau alady. Keyinderi  dәl osynday jazu tanbalary bar tastar Minusinsk oypaty men Orhon  ózenderi boyynan tabyldy. Arheologiyalyq zertteuler nәtiyjesi búl  aymaqtyn kóne Týrki mәdeniyetimen tyghyz baylanysty ekendigin ayqyndap  berdi. Atalmysh qúpiya jazu kóptegen  ghalymdardyn  qyzyghushylyghyn oyatyp, nazaryn audarghanmen  olardyn enbekteri esh nәtiyje bermedi. Biraq,  adamnyn aqyl – oyynyn mýmkindigi sheksiz emes pe?! Dat ghalymy  V. Tomsennin jankeshti enbegi men izdenisinin arqasynda búl qúpiya jazudyn da  syry sheshildi. Nәtiyjesinde, osynau tarihiy jәdiger býkil Týrki júrtynyn  onyn ishinde qazaq halqynyn mәdeniyetinin  mәngilik  ruhani  qazynasynyn  Temirqazyghyna aynaldy.  Úly babalardyn mәrmәr tasqa qashap jazghan úlaghatty sózderi bizder ýshin ónegeli  ósiyet, mәngilik múra bolyp qala  bermek.

...Ózimmen ózim bolyp, túnghiyq oydyn týbinde otyrghan meni «Izdegenimiz osy  jer, keldik!» dep, «sanq!» etken Torghay aghamyzdyn dauysy selt etkizdi. Bókterdi qiyalay jolsyzben jýyitkigen kóligimiz, jerdin oy – shúnqyryna  qaramay shoqyraqtaghan kýyi bir kiyiz ýydin aldyna kelip biraq toqtady. Jamyrap kólikten týse bastadyq, bәrimizdin kózimiz tau jaqta, tas bitkennin bәri jazu siyaqty elesteydi. Sóytkenshe kiyiz ýyden bet – auzyn  uqalap, kózin  syghyraytqan bir jigit aghasy shyqty, jón súrastyq. Ol «búl jer  Kýldiqora,  ary jaqtarynyz  Kóktasty» dedi, qolyn batysqa sermep. Bәrimiz eshnәrsege  týsinbey bir  sәt abdyrap  qaldyq, sonda  qalay bolghany...?  Torghay aghanyn aynalagha tandana  qarap «Áy, onda  Yrghayly  say  qayda?» degen  súraghyna, «arttarynyzda  qaldy  ghoy» dep  shyghys  jaqtaghy  birshama aralyqta túrghan biyikteu jartasty núsqady. Aghamyz  aynalany kózben sholyp «Sonda  qalay  adastym ba?» dep,  jan – jaghyn anyryp qaraghan  kýyi  túryp  qaldy. Tez  esin  jiya qoyyp  sәlden son әlgi malshy jigitke «Jaqy  manda jazu – syzuy bar tastar kórmedin  be?» qayta súraq qoydy. Malshy «joq» dep qysqa  qayyrdy da, toqtap baryp esine týsti – au  deyim, «Tek myna tóbenin ar  jaghynda arabsha jazuy bar bir tasty ghana kórdim» dep sózin ayaqtady.Oghan  jauap retinde Torghay agha: «E ony bilemiz, ol  bir baydyn qyzyna qoyylghan tas qoy, odan  basqa she? Mal qaraghanda osy mandy san sharlasa da jan – jaqtaryna kishkene bir zer salmaydy eken, ә, búlar...» dep,renjigen keyip  tanytty. Sonymen keri búrylyp tóbeni bókterley jýrip otyryp, izdegen  Yrghayly sayymyzgha da jettik – au. Endi búl jerde jol azabyn jenildetken  jenil kóligimiz ben onyn  jýrgizushisi Rayymbekke sheksiz riza boldyq.

Bara sala sol ekpinimizben  toqtamaghan kýyi saydy boylap  joghary  órledik,  esil – dertimiz tezirek  kóne  jazudy kóru. Shamamen 150m  jýrgennen  son  alghashqy  jartasqa  jolyqtyq, ondaghy  jazudy  menen  basqa  eshkim  bayqamady, bәri jyldamdata  ilgeri  ketti. Alghashqy  jazu jandýniyemdi jaghymdy  әserge bóledi, jaylap  fotoaparatymdy qolgha  alyp  suretke  týsirdim. Qytay  iyerogliyfine  úqsaytyn  siyaqty ma, qalay  ózi?  Joq, emes – au, emes. Sodan  saydy  órlep  taghy  400m  jýrgende  saydyn  eki  jaghyn  ala  ornalasqan  ýlken  jaqpar  tastar birden kózge  týsti. Solar shyghar  dep shamaladym, izinshe  menen  búryn  jetken  Bekbolattyn  quanghannan  mәz  bolyp  ayghaylaghan  dauysyn  estidim. Eki  qolyn  aspangha  kóterip  alyp  quanyshtan  jarylayyn  dep  túr,  «Mine  jazu,  mine  suret!» dep  әr  tasty  bir  kórsetedi. Jalpy  jartas  dogha  tәrizdi  ýlken  ýsh bólikten  túrady  eken. Eki  bóligi  batys  jaghynda  qatarlasqan,  al  bir  bóligi  shyghys  jaghynda  jeke  ornalasypty. Ortadaghy  ashyqtan  su  aqqan  boluy  kerek, biraq  osy  ashyq  bólikti, aldynghy  jaqty  jergilikti  malshylar  jartastyn  synghan kishkene bólikterimen  qorshap qora  jasap  alypty. Shyghar  esiktin  sol  jaghynda  úzyn  qúryq  túr,  soghan  qaraghanda  jylqy  malyn  qamaytyn  sekildi.

Jartasta beynelengen tәueshki, atty  adam,  búghylar  men  arqardyn  suretteri  keremet!  Al, jazulardy kórip tan – tamasha boldyq,  tipti esimiz shyghyp  qaldy. Osynshama  ghajayyp  tarihiy eskertkishterdin  tabyluy, meni ayaq astynan  beyne  bir  altyn  kómbege  jolyqqanday  kýyge  týsirip, anyryp  túryp  qaldym. Qytaydyn, arabtyn, parsynyn, kóne týrkinin  syna  jazularyna  mýldem  úqsamaydy. Kim, qashan  jazdy  eken? Qay  dәuirge  tәn? Qanshama  ghasyrlardy  artqa  tastady  eken  búl  jәdiger? Átten,  tastar  da  sóyleytin  bolsa ghoy... Sóyleydi  olar,  sóyleydi, biraq  oghan  bizdin  óremiz  jetpey  túr – au...!?  Ózimmen  ózim  kýbirlep  sóylesip  jýrmin, suretke  de  týsirudemin. Oyymnyn  san – saqqa  bólingeni  sonday,  oysha  әr  nәrsenin  basyn  bir  shalamyn... Taghy bir bayqalghan  erekshelik jabayy jәne  ýy  januarlary  jartastyn  jogharghy  bóliginde  surettelipti de, tómengi  jaq  bóligi  biz  sóz  etip  otyrghan   qúpiya  jazularmen  kómkerilgen.

Menin  óz joramalym  boyynsha Saq, Ýysin  dәuirine  jatatyn  siyaqty. IYә,  sol!  Dәl ózi, jabayy  januarlar Saq zamany bolsa, atty adam Ýysinderdiki! Esime  әr saydyn  janaghy  Kýldiqora,  Yrghaylynyn  auzyndaghy biyik  tepsende  jatqan  tas  obalar  sap  ete  týsti. Sebebi, Ýysinder  ólgen  adamdardy mýrdeni su shaymaytyn  biyik  tóbeler  men  tau  bókterlerine  jerlegeni  tarihta bar. Kele jatyp sol obalardyn birnesheuin suretke de  týsirip  alghan  edim. Taghy bir bayqaghan  nәrsem  tastaghy suretter arasynan  qolyna  qús  ústaghan  atty adam, yaghni  qúsbegi! Mal baghyp  sayatshylyq  qúru  bizdin  ata  kәsibimiz ekenin bәrimiz  de  bilemiz, sol suret  astyndaghy  jazu  sayatshylyq,  anshylyq  nemese  mal  baghu turaly  jazylghan  derekter  boluy  da  mýmkin  ghoy.  B.z.b. I – II ghasyrlarda  soltýstigi  Balqashtan  bizdin  ónirdi  qosa  alghanda  ontýstigi  Ystyqkólge  deyingi  aymaqty  ýysin eli mekendegen  edi  ghoy. Sol  kezendegi  Qytay  sayahatshylarynyn  tarihi  mәlimetteri  boyynsha: «...Ýysinderdin  memleket  basshysy – Kýnbiy (Gunimo), astanasy – Shyghu qalasy (Chigucheni) qazaqsha  Qyzylanghar,  týtin sany – 120000,  adam  sany – 630000,  әskeri - 188800».  Demek, búl  eldin  ózindik  memleketi, tili, ordasy,  jazuy  boldy  degen  sóz, ol  búl  mәlimetterdin  bәrin  atalmysh  memleket ordasyndaghy  arnayy qújattardan alghan. Nege  deseniz  býkil  ýysin  jerin  aralap  mal – janyn  sanap  shyghugha   qytay  jihankezinin  ómirinin  jetpesin bәrimiz  de  týsinip otyrmyz. Sonday – aq, 70 myn  iyerogliften  túratyn  Qytay  jazuynyn túnghysh  ret  qoldanysqa  týsui  qazaq  elimen  shekaralas  aumaqta  iske  asqanyn  tarihtan  bilemiz. Demek,  búl  salada  bizdin  kóshpendi babalarymyzdyn  yqpalynyn  bolghanyn  jasyryp  qalu  mýmkin  emes jәne de búl  jaghday kóshpelilerdin  ózindik  jazu  belgileri  bolghandyghynan  da habar berip túr emes pe.

Qoryta aytqanda  osylardyn  bәrin oy  eleginen ótkize  otyryp, búl kóne  jazu «Ýysin  jazuy  boluy da mýmkin  ghoy» degen joramalgha toqtadym. Oghan qosa qúrmetti  oqyrman, qazaq  jerin  mekendegen  taypalardyn  tól  jazuynyn payda bolu merzimi  b.z.d. I mynjyldyq ekenin úmytpaghan bolarsyz. Áriyne, búl tek óz oyym, biraq tolyqtay zertteudi qajet etetin dýnie ekendigine shýbәm joq. Jartastaghy  jazu tanbalary men januarlar  beynesin suretke týsirudi ayaqtap,taghy bir ret әrqaysysyn jeke – jeke  múqiyat qarap  shyqtym. Tamasha janalyq, alghan әserimdi sózben jetkizu  mýmkin  emes! Aynalagha riza kónilmen  qarap  biraz  túrdym  da  demalugha  tize  býgip  otyrghanymyz  sol  edi, búlttan  shyqqan  kýndey  bolyp «jarq!» etip Torghay  aghamyz  keldi,  jýzi  janyp  túr,  óte  kónildi. Baghana  bizder  japa  tarmaghay  say  boyymen  órlep  ketkende, ol  kisi sharshaghandyqtan  artta  qalyp  qoyypty. Sodan  biraz demin  alyp, aptyghyn basyp kelgen  beti osy. Quanyshtan  jýzi bal – búl  janghan aghamyz: «Osy ghoy bizdin izdegenimiz, mana jol boyy jas bolsa kelip qaldy, búl jaqqa kelmegenime de kóp jyldar boldy (20 jyldan asyp ketti), taba almay qalsam balalardan  úyat bolatyn  boldy – au» – dep, qatty uayymdap edim.  «Jazuly  jartasty  tapqanymyz  qanday  jaqsy  boldy» – dep, eki  qolymen  jartasty  núsqap  jas  baladay  mәz  bolyp  túr. Ou, bәse, bәse, endi bәri  týsinikti boldy, jol boyghy aghanyn  «túyyqtalyp  otyruy,  ishtey mazasyzdanuynyn» sebepteri osy eken ghoy. Eh,  shirkin  peyili  darhan  daladay, aqkónil  jas  baladay,  qazaghymnyn  qayran  qariyalary – ay! Qartymyzdyn didarynan tógilgen riyasyz  sәbiy kýlki, quanyshqa  toly  kóz  janary menin jadymda kópke deyin saqtalyp  qaldy. Átten,  ózinizdey  qazynalardyn  qatary  siyrep  barady – au   degen  ókinish  ózegimdi  órtep  ótti. Estelik  ýshin dep suretke týstik, biraz әngimelesip  tylsym  syryn bauyryna býkken, beymәlim jazuy bar jartasqa  qimastyqpen qaray – qaray keri qayttyq.

Bәrimiz kónildimiz, dabyr – dúbyrmen kólik qasyna da keldik, qalghan azyq – týligimizdi ortagha salyp, dastarhan jayyp jýrek jalghadyq. Shәy ýstinde  aghamyz alysqa kózdi qadaghan qalpy: «...Dolanqara, erte túryp atynnyn,  jalyn  qara!» dedi de shyghys jaqtaghy keruennin shashylghan tenindey  sozylyp jatqan qarataudy qolymen kórsetip, ózi biletin tarihi oqighalargha  toqtaldy. Erte kezenderden osy aumaqty mekendep kele jatqan Suan taypasynyn  Aqsha, Qaramende rularynyn arasynda bolghan jer dauy jayynda biraz әngimenin tiyegin aghytumen qatar, Kenes zamanynda búl  aymaqtyn egis alqaby bolghandyghynan da habardar etip ótti. Ary qaray  tómendegi kóz úshynda nýktedey kóringen qos beyitti núsqap, «Jaryqtyq  Shyny – Shynghys beyiti, Shyny әyeli de, Shynghys  eri dedi» búl kesenelerdin  sonau ýrkinshilikten búryn  túrghyzylghandyghyn aytty. Shamasy  1931 -1933 jyldardaghy asharshylyq jyldarynan búryndary, shamamen ótken HH ghasyrdyn basy bolsa kerek. Odan әri osy mandaghy jer – su attaryna  baylanysty  biraz shejire tarqatqan aghagha ishtey riza boldym. Súnghyla  qarttyn әngimesi ótken HH ghasyrdyn 70 jyldary qaytys bolghan atam  Ramazandy esime týsirdi. Sebebi, men es bilgeli «atamnyn  balasy» bolyp  óstim, atammen  erip  jýrip  auyl  aqsaqaldarynyn, manpan, zәngilerdin әngimesin, aqalaqshylardyn ózderin kórmesemde olar turaly nebir anyz – estelikterdi tyndap ósken edim. Olardyn әrqaysysy birin – biri  qaytalamaytyn  «... dariya shalqar,tau mýsinder» erekshe túlghalar edi ghoy, jaryqtyqtar!

Uaqyttyn qalay ótkenin de bayqamay qalyptyq, kýn de keshkiripti ýyge  jinala  bastadyq. Kelgendegidey emes jer jaghdayyn  bilip alghan jýrgizuishi bala joldy – jolsyzben tóteley tartyp kózdi ashyp - júmghansha kelgen  jolymyzgha  qayta  týsip alyp  jýyitkiy jóneldi. Árkim óz oyymen otyr, bәrinin de  sharshaghany bilinip  túr. Tek Bekbolat qana әli aryny  basylmaghan  sekildi, aynaladaghy kózge  týsken  әrnәrsege týrli teneuler  aytyp, tili  jetpegen  jerlerin týrli qimyldarmen  kórsetip bәrimizdi kýldirip, kónildendirip keledi...

Birde shoqyraqtap, birde  jayly qalpy zulap kele jatqan kólik terezesinen - zengir kókke, manaurap mýlgigen alyp  taugha  qarap  kele jatyp  qaytadan eriksiz  oygha  shomdym: Oypyrmay, «Kónil  jýyrik pe, kók dónen jýyrik pe?» degen ras – au,  sirә,  ishtey oydy – oy  qozghap beymәlim  beyneler men tanbagha toly jartas qayta kóz  aldyma elestedi. Ártýrli saualdar sanamda  myn  qúbylady,  búl  jazular  erte  orta  ghasyrda  da  jazyluy  mýmkin – au  degen  «súraq» ta qylan  berdi. Esime  endi  týsti b.z. VIII ghasyryndaghy  Qarlúqtar zamanynda Jetisu jerine kelgen tiybettikter tau – tasqa ózderinin  buddalyq dúghalaryn oyyp jazyp qaldyrghandary turaly derekter bar ghoy, tarihta.Týrkinin Taspar, Yshpara qaghandary óz biyligi túsynda Budda dinine  boy  úrdy emes pe...?! Sóytip, Tiybetten lamalardy alghyzyp, Buddanyn  qasiyetti jazbalaryn týrki tiline audartyp keninen nasihattaghan edi. Búl  jazu sol budda monahtarynyn qoltanbasy shyghar...?!  Endi búghan sol  Tiybet lamalary jazbalarynyn búdan  búryndary Ile  ózeninin  on jaq jaghalauynan  tabylghany turaly derekti  qosynyz. Iә ol da mýmkin, әriyne  búl  teren  zerttep, zerdeleudi  qajet  etetin dýniyeler, bizdiki tek joba,  boljam  ghana. Tughan eldin, jerdin tarihy bizder men keleshek úrpaq ýshin  bagha jetpes qazyna  ghoy. Sol  qúndy jәdigerlerdi  qasterleu әr qazaqtyn  azamattyq  paryzy  bolmaq. Árqashan  paryzymyzgha  adal  bolyp, «Eli ýshin enbek etkennin ensesi biyik» degen halyq  naqylyn tu etip, elimiz  ýshin  ayanbay  enbek eteyik aghayyn. Tәuelsizdigimiz  túghyrly,  memlekettigimiz  mәngilik  bolsyn!

Paydalanylghan   әdebiyetter:

1.Qazaqstan  tarihy,  J.Artyqbaev, Á. Pirmanov.  Almaty «Atamúra» 2013 

2. Kóne  jazba  eskertkishteri,  R. Ámirov,  J. Ámirova.  Almaty   «Rauan»  1995

3. Ejelgi  Qazaqstan ensiklopediyasy,  «Aruna»  2004     

4. Qazaqstan  tarihy,  10 – synyp.Á.Tóleubaev t.b.  Almaty «Mektep» 2006   

Qali Ibrayymjanov                                                                                          

Tariyh  ghylymdarynyn  magistri

Abai.kz

7 pikir