Seysenbi, 21 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 3637 0 pikir 3 Tamyz, 2011 saghat 22:34

1991 jylghy «Oral kóterilisinin» qauipti tústary

Biyl 2011 jylghy qyrkýiek aiynda respublikamyzdyng derbestigi men aumaqtyq tútastyghyna dau aitushy, Oral oblysynan avtonomiya jariyalap, teritoriyamyzdy bólip әketpekshi kazak-orystarynyng arandatu әreketine qarsy bolghan 1991 jylghy «Oral oqighasyna» 20 jyl toldy. Oral qalalyq jәne oblystyq kenesterining qos qaulysynan bastalghan oi-pikirler búljymas sayasy qaghidagha ainalyp, «kazaktardyng patshalyq Reseyge qyzmet etkenine 400 jyldyq mereytoy» degen sharasy jergilikti biylik tarapynan resmy qoldaugha ie boldy. Toy (sezd) qyrkýiek aiynyng 15-ne belgilendi. 08.07.1991 jyly Ortalyq basshylyq Qazaqstannyng azamattyq «Azat» qozghalysy shtaby Konstitusiya erejelerin basshylyqqa ala otyryp respublika Preziydenti N.Nazarbaevtyng atyna ashyq hatpen shyqty. Hatta kazak-orystardyng jeteginde ketken Oral oblystyq (05.06.91j) jәne qalalyq (28.05.91j) Kenesteri atqaru komiytetteri sheshimderining kýshining joyyluyn, múnyng Qazaqstannyng birtútastyghyna núqsan keltiretin qadam bolghaly túrghanyn, kazaktar merekesining toylanuyna tiym salynu qajettigin aita kelip, ózining tarapynan belgili bir sharalargha baru kerektigi, eger búl talaptar oryndalmaytyn bolsa, Qazaqstannyng azamattyq «Azat» qoghalysy respublika tónireginde barsha halyqty ózin-ózi qorghaugha jәne KSRO qúramynan shyghugha shaqyratynyn eskertti. Búl hatqa da eleng etken respublika basshylary bolmady ...

Biyl 2011 jylghy qyrkýiek aiynda respublikamyzdyng derbestigi men aumaqtyq tútastyghyna dau aitushy, Oral oblysynan avtonomiya jariyalap, teritoriyamyzdy bólip әketpekshi kazak-orystarynyng arandatu әreketine qarsy bolghan 1991 jylghy «Oral oqighasyna» 20 jyl toldy. Oral qalalyq jәne oblystyq kenesterining qos qaulysynan bastalghan oi-pikirler búljymas sayasy qaghidagha ainalyp, «kazaktardyng patshalyq Reseyge qyzmet etkenine 400 jyldyq mereytoy» degen sharasy jergilikti biylik tarapynan resmy qoldaugha ie boldy. Toy (sezd) qyrkýiek aiynyng 15-ne belgilendi. 08.07.1991 jyly Ortalyq basshylyq Qazaqstannyng azamattyq «Azat» qozghalysy shtaby Konstitusiya erejelerin basshylyqqa ala otyryp respublika Preziydenti N.Nazarbaevtyng atyna ashyq hatpen shyqty. Hatta kazak-orystardyng jeteginde ketken Oral oblystyq (05.06.91j) jәne qalalyq (28.05.91j) Kenesteri atqaru komiytetteri sheshimderining kýshining joyyluyn, múnyng Qazaqstannyng birtútastyghyna núqsan keltiretin qadam bolghaly túrghanyn, kazaktar merekesining toylanuyna tiym salynu qajettigin aita kelip, ózining tarapynan belgili bir sharalargha baru kerektigi, eger búl talaptar oryndalmaytyn bolsa, Qazaqstannyng azamattyq «Azat» qoghalysy respublika tónireginde barsha halyqty ózin-ózi qorghaugha jәne KSRO qúramynan shyghugha shaqyratynyn eskertti. Búl hatqa da eleng etken respublika basshylary bolmady ...

Kazaktar odaghy ózderining maqsaty - avtonomiya qúru, Oral oblysyn sayasy - qúqyqtyq jolmen bólip әketu ekendigin, tipten oilary oryndalmasa qaruly kýreske de әzir ekendikterin talay jerde ashyq aitty. Sol kýnderi ózining alandaushylyghyn bildirgen S.Kiyseliev «Liyteraturnaya gazetada»: «Jaghday osylay. Mәdeniyet pen ekonomikany qayta janghyrtu ýshin kýres últtyq qozghalyspen qúiylyp, sayasatqa auysqan jerde qantógis bolady. Ol qazir tógildi de - Soltýstik Kavkazdaghy kazaktar men taulyqtar qany. Kelesi kezek - Oral kazaktary, Oral oblysyn Reseyge qosamyz dep jatqan Qazaqstandiki me dep te oilaysyn» - dep ýreylenetinin jazghan edi. Oralda qantógis boluy mýmkindigin oraldyq ataman A. Kachalinning ózi de resmy kezdesulerde әldeneshe ret qaytalaghan bolatyn (Qaranyz: «1991, qyrkýiek - Oral oqighasy» 2001,  83; 248 bet, S.N.Q).

Keybir derekter boyynsha sol jyldary Kenes Odaghynyng әr aimaqtarynda shaqyrghanda jedel jetetin kazak әskery qúramalary men toptary qúryldy. Nataliya Zenova degen jurnalist qaruly qaqtyghystar tuyndaghan aimaqtargha jiberiletin «jedel toptyn» bolghanyn jazdy. («Liyteraturnaya gazeta», 07.1991). Múnday jedel top mýshelerining Oral kazaktary әskery odaghynyng arasynda bolghandyghyn qújattar aighaqtaghanday. Keyinnen, «Vedomosti» gazetinde jariyalanghan «Chto takoe UGIKO? - degen maqalada sol 1991 jyldargha qatysty bir derekti keltiredi. Onda: «Za kakie kachestva izbraly Irtekeeva. Mojet byti, povliyala ego chestnosti v finansovyh delah. Mojet byti y to, chto on uchastvoval, kak y Surganov, Markov, Suetin v voennyh deystviyah protiv pravoslavnyh gruzin za abhazsev» (01.10.2000) - deydi. Osy atalghan sabazdarynnyng barlyghy 1990 -1991 jyldary Oral kazaktary odaghynyng belsendileri bolghany belgili. Tipten, Oraldyq «jedel top» mýshelerining biri pravoslavty armyandar jaghynda tauly Qarabaq soghysyna qatysyp qaza boldy. Kazaktar ózderining kópshilik qatysqan jiyndarynan song qala shetindegi onyng ziratynyng basyna baryp, gýl shoqtaryn qongdy dәstýrge ainaldyryp jýrdi.

Kazaktardyng Dnestr boyyndaghy soghysqa, Abhaziya men Gruziyada, búrynghy Yugoslaviya jerindegi qaruly shayqastargha qatysqany Petropavlovsk kazaktarynyng qúryltayynda da jariya etildi. «Barlyq jerde olar Resey men pravoslavie ýshin soghysyp jatyr» - dedi kazak atamany V.Popov («Halyq kenesi» gazeti, 04.08.1993). Sol bir qyrkýiek kýnderi múnday jedel toptardyng Oralgha da kelip jetui әbden mýmkin jay edi. Sóitip, olar ózderining memleketter arsyndaghy kelisilgen is-qimyldaryn ýilestirudi, újymdyq kómekterin jýzege asyrudy, qaruly kýshterining qúramyndaghy jogharydaghyday  «jedel toptardy» týsiru arqyly qoldau kórsetip otyrdy. Búghan Oral kazak-orystary odaghynyng jarghysyndaghy: «Ukreplyati svyazy s armiey, voenkomatamy po organizasiy voenno-patrioticheskoy y obshevizicheskoy podgotovke kazachiey prizyvnoy molodeji» - degen joldar tolyq dәlel bolady. Osynyng ózi sol kezderde kenes kazaktarynyng arasynda kenes qaruly kýshterimen baylanysyn qamtamasyz etushi óz-ara belgili bir újymdyq qauipsizdik sharty bolghandyghyn aighaqtaghanday...

1991 jyly 13 qyrkýiek kýni ataman Martynov basqarghan Resey kazaktarynyng әskery jasaqtary Oralgha kelip jetti. Oral qalasyndaghy oqigha kezinde pravoslaviyelik din basylarynyng qyzmetin aitu kerek. Shirkeu basshylary últaralyq ahualdy ushyqtyruda erekshe rol oinady. Olar osy kýni is jýzinde kazachestvonyng sayasy sharasyn úiymdastyru ortalyghyna ainaldy. Kazaktardyng tarihyn, erligin, ereksheligin uaghyzdady. Kezinde slavyanofildik baghyt ústanghan belgili orys filosofy Nikolay Berdyaevtyn: «V russkom missionizme stoli svoystvennomu russkomu narodu, chistaya missianskaya iydeya Sarstva Bojiego, Sarstva pravdy byla zatumanena iydeey imperalisticheskoy voley k mogushestvu» dep ózi aitqanday, shara kezinde shirkeu arhiyepiskopy sóz sóilep, ol orys-kazaktary pravoslaviyelik halyq retinde Resey imperiyasyn qútqarushy, qúday tandaghan (izbrannyi) erekshe tarihy jәne mәdeny missiyagha ie últ degen tújyrym jasaugha deyin bardy.

15 qyrkýiekte kazaktar túrghylyqty halyqtyng narazylyghyn eskermey qaladaghy shirkeude qúdaygha qúlshylyq etumen qatar, kazak merekesining túsauyn kesken resmy sharalaryn ótkizdi. Shirkeu ýstinde Resey imperiyasynyng ýsh týsti jalauy jelbiredi. Múnyng sony kazaktar tarapynan últaralyq alauyzdyqqa ashyq arandatqan antikonstitusiyalyq qimyldargha úlasty.  Shirkeuden song әskery jasaq  qala kóshelerimen әskery sheru jasap, Zenit mәdeniyet ýine qaray jýrdi. Esh kedergisiz mәdeniyet ýiine ótken olar merekelik shara degen jeleumen «Oral kazak әskery Odaghynyng qúryltayyn» (sezin) bastady. Sebebi, kazak avtonomiyasy turaly mәseleni sheshudi osy qúryltayda týpkilikti resmiylendirip, bekitip almaqshy boldy.

Biylik problemanyng moralidyq - adamgershilik jaghyn eskermedi. Ekinshi jaq búl kýndi  «qazaq jerin otarlaudyng jalghasy, qazaq halqynyng tarihyndaghy qaraly kýn» dep jariyalady. Narazylyq aksiyasyna qatysushylardyng 113 adamy mәdeniyet ýiine jiberilmey milisiya kýshimen toqtatyldy. Jergilikti biylikting múnday «әreketsizdigine» ashulanghan narazylyq aksiyasyna jinalghan halyq mәdeniyet ýiin kýshpen bosatpaqshy bolyp lap qoydy. Tipten, kelip jetken qaraqúrym halyqtyng arasynda qaladaghy №11-shi S.Seyfulliyn atyndaghy jalghyz qazaq orta mektep-internatynyng jogharghy klass oqushylary men múghalimderine deyin jýrdi. Sheshushi qarbalas sәtte qalyng halyq nópiri 113 jigitting kýshimen, aq jaulyq tastalyp, jergilikti imamnyng aralasuymen toqtatyldy. Ashuly halyq mәdeniyet ýiine qaray tas-kesekter laqtyryp, birneshe qaytara milisiya men OMON jasaqtaryn búzyp keterdey әreketke bardy. Jaghdaydyng ushygha beruinen qoryqqan qúqyq qorghau organdary kazak jasaqtaryn mәdeniyet ýiinen shygharugha mәjbýr boldy. Kazaktar qúryltayy toqtatylyp, klubty tastap shyqty. Klubtyng artqy esiginen shyghyp, әskery sap týzep ketip bara jatqan jergilikti kazaktardyng shaghyn tobyn ashuly halyq quyp jetip, itke talatyp, pogondaryn júlyp, sol jerde shanyn shygharyp úryp, teuip tastady.

«Azat» gazetining biylghy 11.01.2007 jylghy sanynda «Aral-Eko» qoghamdyq birlestigining tóraghasy Qúlmaghanbet Mahan esimdi azamat 1991 jyly Oral kazaktary avtonomiya qúramyz dep dauryqqan kezderi qalagha jinalyp, merekesin toylatpay, kazaktardy sabap, Reseyge qaytarghanyn, ózining alanda sol kýnderi bir kazakty úryp qúlatqanyn aitsa, búl turaly A.Sviridov ózining keyingi jazghan bir kitabynda: «Prazdnovanie yubiyleya bylo otchasty sorvano priyezdom v Uralisk bolishih grupp nasional - radikalov iz Almaty y yujnyh regionov Kazahstana vo glave s «azatovsamiy». K schastiu, melkie potasovky ne pererosly v goryachiy mejnasionalinyy konflikt» - dep jazypty («Sovremennyy Kazahstan: 20 let obshestvennoy mysli» Almaty, 2006).

Alangha jinalghan halyq qarusyz boldy, eshkimge qauip tóndirgen joq. Týsirilgen beyne qújattar men fotosuretterden, úrandardyng mazmúny, aksiyanyng memlekettik qúrylymgha, basqa últtargha qarsy shyghu baghyty bolmaghanyn aighaqtaydy. Olar qazaq jerining tútastyghyn, memleketimizding tolyq tәuelsizdigin, qabyldanghan memlekettik zandaryn, qazaq halqynyng tarihyn, býgini men bolashaghyn qorghady. Sol bir qiyn kýnderding ózinde últtyq iydeologiya ayasynda qimyldaghan demokratiyalyq kýshter azamattyq kelisimge keluge, pikiri әr-týrli sayasy jәne qoghamdyq kýshterdi toptastyrugha, últaralyq jaghdaydy túraqtandyrugha úmtyldy. «Kazahstanskaya pravda» gazeti 1991 jylghy 21 qyrkýiektegi sanynda: «Azamattyq «Azat» qozghalysynyng jetekshi ókilderi qysyltayang qiyn sәtte salmaqtylyq tanyta bildi, sonyng saldarynda ýlken arandatugha jol berilmedi» - dep jazdy. Qoldanylghan birikken sharalar nәtiyjesinde qoghamdyq-sayasy ahualdy ushyqtyratynday tosyn oqighalargha jol berilmedi. Narazylyq sheruleri belgili bir zandylyqtardyng búzyluymen ótkenine qaramastan, oblystyq sot keyinnen onyng negizdi ekenin moyyndap, demokratiyalyq kýshter әreketi Qazaqstannyng tәuelsizdigi men aumaqtyq tútastyghyn qorghaugha baghyttalghan dep baghalandy.

Sol qyrkýiek kýnderi «Azat» qozghalysynyng oblystardaghy barlyq bólimsheleri úiymshyldyq kórsetti. Elding de, jerding de iyesi baryn tanytyp, jerimizding tútastyghynyng tigisin sókpek bolghan arandatushylardyng isterine batyl toytarys berdi. Sol kýnderi «Basqaru Shtabynyn» mýsheleri, býkilhalyqtyq qarsylyq aksiyasyn úiymdastyrushy jergilikti azamattar: A.Zinulliyn, A.Qadyrbaeva, O.Jәkibaev, N.Siysenbaev, D.Ótegenov, J.Quanyshәliyn, N.Qonarbaev, D.Satybaldiyev, O.Sәulebaev, M.Balmoldiyn, S.Erghaliyev, E.Jaylybaev, B.Ádilov, T.Sәtqúliyev, A.Zeynulliyn, H.Teliman, Q.Sýleymenov, B.Tәjenov, R.Múhanbetqaliyeva, S.Múdatov, M.Yqsanghaliyev, N.Qonarbaev, J.Óteghaliyev, R.Qaliyev, S.Ghiniyatov jәne t.b azamattar elin, jerin qorghap qalghan erlik ister atqardy. Aty atalghan azamattar Qazaq elining sayasy jәne ekonomikalyq tәuelsizdigi jolynda qoghamdyq oi-sanany oyatuda ózderining tarih aldyndaghy adamdyq, azamattyq paryzyn abyroymen oryndady.

Aragha 15 jyl salyp baryp 2006 jyly «Ekspress» gazetining tilshisine bergen súhbatynda N.Esqaliyev 100 shaqyrym jerde Privolijsk әskery okrugin basqarghan general Makashovtyng bitimgershilik qaruly kýshining (tankilerdin) Oralgha «marsh brosok» jasaugha dayar túrghanyn aitty. Ol oqighadan búryn Mәskeude bolghan bir kezdesu kezinde Gorbachevke qalyptasqan jaghdaydy jetkizbekshi bolyp: «Osylay da osylay Mihail Sergeevich, әriyne búl merekeden ýreylenetindey eshtene joq, degenmen de teketires auany ushyghyp ketpese...» degenimde mәn-jaydy týsinuding ornyna sondaghy onyng maghan tókken zilin kórseng etti. Sonda ghana men tek qana óz seziming men әriptesterimning tәjiriybesine sýienu qajettigin týsindim. Keyin adamdardyng salqynqandylyghy bәrinen de joghary bolghan boluy kerek Oral men Gurievke baghyttalghan Samara oblysy shekarasynda túrghan tankiler búghan barmady. TJMK-dan keyingi Mәskeudegi qalyptasqan týsinbestik jaghdaydyng saldarynan sirә Makashov derbes sheshim qabyldaugha tәuekel ete almaghan boluy kerek» - depti. Sóitip, kezinde V.B.Vodolazovtyng bizben bolghan bir әngimesinde oqigha kýnderi shekarada Oralgha baghyttalghan arnayy kýshterding bolghany turaly aitqany rasqa ainaldy.

Oraldaghy teketires turaly jәne bitimgershilik kýshteri kirgen jaghdayda ne bolatyny turaly Oral oblystyq ÚQK-ning tóraghasynyng sol kezdegi orynbasary Anatoliy Drujiniyn ózining estelik kitabynda: «1991 jylghy Oral oqighasyn jazyp ýlgeruimiz qajet. Búl jana qúryla bastaghan memleket tarihyndaghy birden-bir manyzdy oqigha boldy. Eger biz ashyq qaqtyghysqa, qan tógiske jol bergende eshqanday tәuelsiz Qazaqstannyn, ony BÚÚ - nyng tanuy da ekitalay edi. Onday kezde respublika territoriyasyna bitimgershilik kýshteri kirip, jaghday odan sayyn kýrdelengen bolar edi» - dep jazypty. Demek, Moldovodaghyday «Dnestr boyy respublikasy» ssenarii jolymen quyrshaq «Oral kazak respublikasynyn» qúryluy bizde de qaytalanuy mýmkin edi. Vodolazovtyng ózi: «Múnyng barlyghyn Qorghanys Ministrligi men Memlekettik qauipsizdik  komiytetindegiler úiymdastyrghan edi. Solar barlyghyn jasaghan. Men óz kanalym boyynsha  arnayy jospar baryn bildim. Olar óz  aldyna, al bizder ózderimizshe qimylgha kóshtik. Qalagha oqigha kýnderi «arnauly toptardy» kirgizip te, jasyryp ta ýlgergen bolatyn. Sender mitingimen әure bolyp jýrgende qalada  jay kiyingen jergilikti emes jastar kóp jýrdi» - degen bolatyn. Onyng búl sózin kezinde bizder tolyghymen diktofon taspasyna jazyp aldyq.

2004 jyly elbasy tikeley efirge shyqqan kezde 1991 jylghy «Oral oqighasyna» qashan sayasy bagha beriletini turaly qoyylghan súraqqa, Preziydent әkimshiligining әleumettik-sayasy bólimining mengerushisi D.Kәletaev: «Oral kazaktarynyng ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldaryndaghy әreketterin býgingi kýn tәrtibine qoyyp, qoldan sayasy dau jasaghannan eshtene útpaytyn sekildimiz. Onyng ýstine songhy jyldary Oral kazaktarynyng is-әreketterinde búrynghyday basbúzarlyq bayqalmaydy. Syrttan jasalatyn yqpaldar azayyp keledi. Áriyne, múnday jaghday ózinen ózi ornay qalghan joq. Qazir olarmen jergilikti atqarushy organdar men Kishi assambleya hatshylyghy tyghyz júmys jýrgizude. Sayasatta qashanda sabyrlylyq qajet. Elimizdegi tynyshtyq pen jarasymdylyq eng aldymen qazaqtargha qymbat ekenin óziniz jaqsy bilesiz. Endigi qol jetken jetistikterden aiyrylyp qalmay, osy baghytta júmysty jetildire beru dep oilaymyz» - dep jauap beripti (01.06. 2004 jyl, № J-5848). Biylik adamynan basqasha jauap boluy mýmkin emes. Ózge tynysh bolsa Qazaqstan da tynysh, sening nesibeng ózgening esebinen, Oral mәselesin dabyra ete bermeyik degendey shygharyp salma jauap beripti. Onyng sózinde әiteuir qazaqty ótkenimen qorqytu, qaydaghy bir «jauapkershilikpen» tejep, «shydamdylyqqa» shaqyru bar. Osynday kýngirt aitylghan sózderining iyirimine orap, elitip otyru, qarapayym halyqtyng minezinde oinau biylikting qashanghy әdeti. Olargha salsa oqigha turaly aitylmauy, jazylmauy da kerek. Búlay kete berer bolsa Oral oqighasy jәne bir shiyrek ghasyrdan song tarihtan da mýldem úmytylary sózsiz. Búdan preziydentting de, tarihshylarymyzdyng da Oral mәselesine әli de talay uaqyt qaytyp kelmeytinin bayqaugha bolady. Biz múny halqymyzdyng ótken ómiri tarihyn maqsatty týrde sanadan úmyttyrugha tyrysu dep qabyldaymyz. Ókinishke oray, býgingi biylik tarapynan tәuelsizdik jolynda bolghan «Jana Ózen tolquyna» da әli kýnge deyin kónil bólinbey keledi.

2003 jyly «Ýsh Qiyan» baspasynan shyqqan «Istoriya Kazahstana s drevneyshih vremen do nashih dney» kitabynda Oral oqighasy turaly bylay deydi: «V period 1989-1990g. V respubliyke proishodit obostrenie politicheskoy situasii. V raznyh mestah strany fiksiruetsya vspyshky lokalinyh konfliktov. Destabiliziruetsya obstanovka v Uraliske iyz-za zayavleniy territorialinogo separatizma vnovi voznikshego kazachiego dviyjeniya» - dep jazypty. Eshtene týsine almaysyn, bar bolghany osy-aq. Búdan songhy jyldary tarihshylarymyz ben ghalymdarymyz Oralda bolghan oqighagha tarihy túrghydan әli de boylap barmay jýrgendigi bayqalady. Osydan kelip respublika túrghyndaryna osynday tarihy kezenderdi jariya etu qajettigi tuyndaydy. Bizder Oral oqighasynyng týbegeyli tarihyn bilip qana qoymay onyng býginimizge beder-bitim, keleshek kýnderimizge sabaq-arqau bolatyn taghylymdaryn da tiyanaqtap, odan dúrys qorytyndy shygharuymyz shart. ...

Oral oqighasy jóninde әr jyldary ortalyq jәne oblystyq basylymdarda birtalay materialdar jaryq kórdi. Sol maqalalardy tarihy qyzyqtyrghan kózi qaraqty oqyrmannyng nazaryna úsynamyn. 1. «Azat» bolyp, kazak bolyp tireskenderdi tәuelsizdik tabystyryp otyr» («Egemen Qazaqsatan» gaz., 20.02.2001,T.Qúsayyn); 2. «Oral jeltoqsannyng jalghasy» («Egemen Qazaqstan» gaz., 30.05.2001, N.Q.Siysenbaev); 3. «Jeltoqsan men qyrkýiek tәuelsizdik atty qarlyghashtyng qos qanaty» («Edil-Jayyq» gaz, 01.06.2001, N.Q.Siysenbaev); 4. «Oraldaghy 1991 j. qyrkýiek kóterilisi sayasy baghasyn alugha tiyis» («Edil-Jayyq» gaz., 15.06.2001, T.Jolmanov); 5. «Na poroge desyatiyletiya nezavisimosti» («Edil-Jayyq» gaz., E.Qoblanov); 6. «Oraldaghy dýrbelen» («Altyn Orda», 28.09.2001, S.Erghaliy); 7. «Qaterli kýnder» («Altyn Orda» gaz., 26.10.2001, N.Q.Siysenbay); 8. «Alash pen Azat» («Altyn Orda» gaz., 02.11.2001, S.Erghaliy); 9. «Salauatty halqy bar el-jetim emes» («Jas Alash» gaz., 15.12.2001, O.Jәkibaev); 10. «Jeltoqsan-Oral oqighalaryna sebep bolghan jer mәselesi» («Aqtóbe» gazeti» gaz., 14.12.2000, J.Quanyshәli); 11. «Dýrbelen» («Aq jol Qazaqstan» gaz., 31.10.2003, N.Q.Siysenbay); 12. «Dýrbelen» («Aq jol Qazaqstan» gaz., 07.11.2003, N.Q.Siysenbay); 13. «Azattyng kýireui» («Jas Alash» gazeti, 20.06.2006, N.Q.Siysenbay), 14. «Blagorazumie silinee tankov» («Ekspress K» gaz., 18.08.2006, N.Iskaliyev); 15. «Olar Oraldy bólip әketpek bolyp edi» («Altyn Orda» gazeti, 08-14.09.2006, N.Q.Siysenbay; 16. «Tәuelsizdik jolyndaghy taghy bir búlqynys» («Altyn Orda» gazeti, 08-14.12.2006, J.Shamúratova).

Bizding aitarymyz, bolashaq úrpaq Qazaq memleketin qúru jolynda bolghan tarihtyng búl tústaryn anyq, naqty bilui tiyis. Búl aldymen totalitarlyq iydeologiyanyng kesirinen shyn tarihty bilu mýmkindiginen aiyrylghan orys halqyna, onyng etnikalyq bir bóligi bolyp tabylatyn kazaktar tarihyna da qatysy bar. 2001 jyly, Oral oqighasy turaly Q.Júbanov atyndaghy Aqtóbe Uniyversiyteti, Qazaqstan tarihy kafedrasynyng mengerushisi, tarih ghylymynyng kandidaty Ú.J.Ysmaghúlov: «...jiyrmasynshy ghasyrdyng ayaghynda elimizding batysynan avtonomiya jariyalap, jerimizding tútastyghyna dau aityp, últaralyq birligimizdi búzugha әrekettengen qauipti oqigha boldy. Olar úlyderjavalyq shovinizmmen ulanghan kazaktar qozghalysy edi. Mine osyghan qarsy 1991 jyly 13-16 qyrkýiek aralyghynda Oral qalasynda býkilalashtyq halyq tolquy ótti. Sol oqighagha baylanysty naqty qújattargha sýiengen derekti kitap jazyldy. Kitap bolghan oqighanyng halqymyzgha belgisiz betterin, shyghu sebepterin taldap úsynady. Enbek halqymyzdyng tarihyna qajetti dýnie dep týsinemiz» - degen óz oiyn bildirgen bolatyn. Búl tarihy oqighagha qatysty Qazaqstan tarihshylary arasynan aitylghan alghashqy jyly pikir. Sondyqtan 1991 jylghy Oral oqighasynyng qazaq elining sayasy tәuelsizdikke úmtylysynyng kórinisi bolghandyghyn, sol sebepti de Qazaqstan tarihynyng bir beti retinde zerttelip, mektep oqulyqtaryna kirui qajettigin moyyndaytyn uaqyt keldi. Erte me, kesh pe, әiteuir, bolashaqta «qyrkýiek oqighasy» Qazaqstannyng mektep baghdarlamasyna kiretinine de sengimiz keledi.

Siysenbay Núrlybay Qoshamanúly -

sol jyldardaghy Oral oblystyq «Azat» azamattyq qozghalysynyng teng tóraghalarynyng biri.

03.07.2011 jyl.

Aqtóbe qalasy

 

"Abay aqparat"

 

0 pikir