Nemese Bókenbay batyr Qaraúlynyng jarqyn túlghasy Qanjyghaly qart Bógembay batyrgha kólenke týsirmeydi

Qazaq gumanitarlyq ghylymynda giyperkritisizm tarihattyq baghyty keninen óristey bastady. Batysta HIH-HH ghasyrlardyng toghysynda ómirge kelgen búl baghyttyng negizin 1902 jyly «Rim tarihy» enbegi boyynsha әdebiyetten Nobeli syilyghynyng laureaty atanghan nemis tarihshysy, filolog-klassik jәne zanger Teodor Mommzen salyp, Karl Yulius Beloh pen Ettore Pays syndy ghalymdar damytty. Olar alghash ret búltyrtpas derek sanalatyn gerek pen rim kóne tarihy jazba múralaryna kýmәn keltire bildi. Ári Aristoteli, Gomer, Geredot t.b. tarihy túlghalardyng ómirde bolmaghan jandar ekendigine óz dәlelderin keltirdi.

IYә, búl baghytta qalam tartyp jýrgen qandastarymyzdyng ondy isteri bar, aidy aspangha shygharatyn әreketteri de bar. Osy baghyttyng eng ondy isi ataqty Bekejan batyrdy aqtap aluy boldy. Shekti Bekejan Aybekúly Tólegendi óltirmegen kerisinshe ol qoja túqymynan shyqqan Kesken Terekting qolynan qaza tapqandyghy tarih ghylymdarynyng doktory, professor Sәbit Joldasov t.b. tarapynan dәleldendi. Jәne qazaq eskiligining arab týbegindegi kóne izderi jәne Múhamed payghambarmen baylanystylyghy birinshi ret janashyl tarihyshylar tarapynan «Abay kz», «Últ kz» t.b. sayttarda sóz etile bastady.

Qazaq gumanitarlyq ghylymynda giyperkritisizm tarihattyq baghytyn damytuda elimizding Batys ónirining ziyalylary óz ghylymy mektepterin qalyptastyra aldy. Búl dausyz shyndyq. Biraq osy baghytta qalam tartyp jýrgen keybir orys tildi otandastarymyz ben qandastarymyz  últtyq órkeniyetimizge qayau týsiretin tarihy búrmaulaushylyq pen miftik gipotezalardy qasqana qalyng búqara sanasyna siniru jolynda tynymsyz enbek etuge kóshti. Búghan kersinshe qazaq gumanitarlyq ghylymynda giyperkritisizm tarihattyq baghytyna ústanghan adaljandy zertteushiler «qazaq qala salmaghan últ» degen jalghan resey ghylymyndaghy mifting kýlin kókke úshyryp, Deshti-qypshaqtyng Óskemenning orynda – «Tas qala» nemese «Tas balyq», Semeyding orynda «Jeti shahar// Dorjynkent»,  Pavlodardyng orynda «Orda» qalalarynyng bolghandyghyn ejelgi orta ghasyrlyq Batys kartalary arqyly dәleldedi. 

Qazaq eginshiligi ónirimizge keyin qonystanghan orys qara shekpenderinen ózgesheligi ózen boyyndaghy (negizinen; Ertis, Syr jәne Ámu aimaghyndaghy) suarylmaly jýiege negizdelgeni. Últymyz negizinen tary ósirgenin arheologiyalyq qazbalar dәleldep otyr. Dәl birde bir últ qazaq siyaqty 2000 jyl ýzbey soghysqan emes. Sonyng 300 jyly qazaq-jonghar soghysyna tiyseli. Osy soghystaghy attas batyrlardyng erlik isteri últtyq jazba derekterding azdyghynan kóp jaghdayda tarihy kelensizdikterge úryndyratyndyghyn jasyryp jabugha bolmaydy.

Osynyng bәrin eskermey tarihy aua jayylushylyq, әriyne últtyq tarih ghylymy ýshin qauipti de, zalaldy. Óitkeni, orys tildi qazaq tarihynyng zertteushileri kóbine qytay, arab, parsy jәne shaghatay tilderin bilmegendikten orys jәne batys derekterine sýienedi. 

Qanjyghaly qart Bógembaydyng erligi men ómir jolyna kýmәn keltiru 2009 jyldan bastau aldy. Tarihta Qanjyghaly Bógenbay batyrdyng baryn bilemiz. Al endi Tabyn Bókenbay batyr turaly estip pe ediniz? dep Tabyn Bókenbay batyrdyng erligi Qanjyghaly Bógenbaydyng enshisine jazylyp ketkendigin algha tartushy tarihshylar legi óz oilaryn júrt talqysyna sala bastady.

Eraly Túrabaevtyng deregi boyynsha qazaq tarihynda 4 Bókenbay, 2 Bógenbay bar. Atap aitsaq:

Bókenbay Bozqozúly.       (8-ghasyrdyng basynda ómir sýrgen)
Bókenbay Mergenúly.      (1717-1758 j.ó.s.)
Bókenbay Qojekeúly.      (1700-1759 j.ó.s.)
Bókenbay Qaraúly.             (t.j.b.-1741 j.q.b.)
Bógenbay Mayanbayúly.
Bógenbay Aqshaúly.            (1690-1745 j.ó.s.)

Júbanov atyndaghy Aqtóbe uniyversiytetining professory Tabyn Bókenbay batyr Qaraúlynyng úrpaghy Aysúlu Ahmadiqyzy Tasimovanyng pikiri boyynsha Ábilqayyrdyng bas batyry bolghan  Bókenbay Qaraúlynyng keybir erlikteri Qanjyghaly qart Bógenbay Aqshaúlyna telinip ketken. Aysúlu Ahmadiqyzy búl turasynda: "Putanisa delaetsya spesialino v ugodu chiiym-to interesam, niyveliruitsya dostiyjeniya nashego predka vopreky vsem izvestnym istochnikam. IYmenno Bahadur batyr Bokenbay obedinil vesi kazahskiy narod, chtoby dati okonchatelinyy otpor djungaram", - deydi "Aktobe-Tayms"-qa bergen súhbatynda. 

Iә eki batyrda Qaraqúm, Búlanty manyndaghy, Anyraqay shayqastaryna qatysqan.  

Osy Búlanty manyndaghy, Anyraqay shayqastary jóninde klassik jazushy, zerdeli tarihshy Múqtar Maghauin «Qazaq tarihynyng әlippesi» atty enbegining 99-shy betinde: «Eger Búlanty men Anyraqaydaghy jenister bolmasa, Qazaq Ordasy osydan jýz  jyl búryn mýlde tozyp, qúryp bitken Noghay ordasynyng kebin kiyeri anyq-ty. Toqtau kórmegen jonghar qalmaghy endi birer serpinnen song Edil qalmaghymen toghysar edi. Saryarqadan airylghan song qazaqtyng barar jeri, basar tauy qalmas edi. Handyq sadagha, halqynnyng ózi qúryp keter edi.

Quatty Jonghar túmsyghy tasqa tiyip bir mәrtege toqyrady. Búlanty men Anyraqay sheshushi shayqas emes-ti, biraq alash úlynyng ghúmyryn úzartqan, oghan eng qajet kezinde tynys bergen eleuli oqigha boldy» – dep jazghan bolatyn. Búl shayqastardaghy qos batyrdyng erligin úrpaqtary eshqashan úmytpaydy.  Tek tarihy sana men jadygha jershildikpen syna qaghylmasa eken.

Bar aiyrmashylyq Bógenbay Aqshaúly tek kóbine Kishi jýzsiz tek Orta jýz ben Úly jýz qatysqan qazaq-jonghar soghysynda erlik kórsetse, Tabyn Bókenbay batyr Qaraúly Kishi jýz qatysqan barlyq soghystarda alghy shepte bolghan. XVIII ghasyrdyng basynda bashúrttar kóship qonyp jýrgen qazirgi Aqtóbening soltýstigindegi jerlerdi azat etken. Oral, Atyrau men Manghystaudy qalmaqtar men týrkimen teng bóle iyelenip alghan bolatyn. Osy ónirlerdi jat júrttan qayyryp aluda zor erlik kórsetken. 

Qos batyrdy betperde etushi zertteushilerding biri Qazaqstan GhA tarih jәne etnologiya institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri Irina Erofeeva: "Bogenbay-batyrov bylo troe, no v istoricheskoy nauke proizoshel interesnyy paradoks: vo mnogih ensiklopediyah - staryh y novyh - personalinye biografiy vseh ih "slili" v biografii odnogo batyra Bogenbaya iz roda kanjigaly plemeny argyn. A eto sovershenno raznye ludy s nebolishoy razniysey v vozraste: Bokenbay-batyr Karauly iz roda tabyn; Bokenbay Burkutkauly (ily Baykurtkauly) iz roda shakshak plemeny argyn; eshe odin Bogembay Akshiuly iz roda kanjigaly plemeny argyn. IYmenem odnogo iz nih nazvana ulisa v Almaty". 

Erofeevanyng sózine serer bolsaq: «...ryad istorikov iyz-za nedostatochnogo znaniya pisimennyh istochnikov schitait, chto Kanjigaly-kart Bogembay proslavilsya glavnym obrazom v kazahsko-djungarskoy voyne 1723-1730 godov. Hotya na samom dele vzlet ego populyarnosty sredy kazahov prihoditsya na bolee pozdnee vremya - na 40-50-e gody XVIII veka. IYz-za etogo znamenitui rechi na Karakumskom kurultae v 1710 godu, kogda bylo prinyato pervoe reshenie okazyvati soobsha otpor nepriyatelu, pripisyvait emu, hotya ee proiznosil yakoby Bokenbay-batyr iz roda tabyn. 

V predaniy kazahov sovershenno opredelenno iydet rechi o pojilom cheloveke, stareyshiyne Bokenbae s sedymy volosamy y sedoy borodoy, a Kanjigaly-kart Bogembai togda bylo toliko 19-20 let, y stareyshinoy roda on, estestvenno, v to vremya nikak byti ne mog!" – degendi algha tartady.

1680 jyly ómirge kelgen Qanjyghaly Bógenbay Aqshaúly ol kezde orda búzar otyz jasta bolatyn. Sonda kimge senemiz. 

"Ak-Orda. Istoriya Kazahskogo hanstva", "Kazahy y Rossiya", "Kazahi. Puti predkov" kitaptarynyng avtory tarihshy Radik Temirgaliyev: «Batyra Bokenbaya iz roda tabyn, soiza jetyru, kazahstanskie istoriky ocheni chasto putayt s batyrom Bogembaem iz roda kanjigaly. V nekotoryh rabotah, oba personaja slivaitsya v odnogo cheloveka, kotoryy otlichalsya neobychaynym dolgojiytelistvom y otmennoy fizicheskoy formoy, pozvolyavshey emu na protyajeniy shestiydesyaty let prinimati aktivnoe uchastie v srajeniyah» deydi.

Biyl aramyzdan mәngige ketken marqúm jurnalist Muapih Taliyúly Barankulov osy jayynda: 

«Tak sluchilosi, chto dolgoe vremya zaslugy batyra Bokenbaya Karauly iz roda tabyn po oshibke, a vozmojno, soznatelino pripisyvalisi drugomu batyru iz roda argyn Bogenbai Kanjigali. No spravedlivosti vostorjestvovala. Uchenym udalosi dokazati, chto iymenno tabynskiy batyr byl odnim iz aktivnyh organizatorov boriby s inozemnymy zavoevatelyamy v nachale HVIII veka do sorokovyh godov togo stoletiya.

V 1710 godu, na kurultae kazahov v Karakumah, iymenno vystuplenie Bokenbaya polojilo kones neskonchaemym sporam – voevati protiv jungar ily ostaviti rodnye zemli. Ego plamennaya rechi pobudila kazahov vzyati v ruky orujie y vstati na zashitu svoey Rodiny: «Otomstim vragam nashim ily umrem s orujiyem, ne budem slabymy nabludatelyamy razgrablennyh kocheviy y plenennyh detey. Robely ly kogda voiny kipchakskih ravniyn!?..» dep jazady.

Tarihshy Radik Temirgaliyev: «Batyr Bogembay (var. – Bogenbay) iz roda kanjigaly, plemeny argyn yavlyaetsya, pojaluy, samym izvestnym batyrom vremen kazahsko-djungarskih voyn v geroicheskom epose y proizvedeniyah jyrau. V to je vremya, v pisimennyh istochnikah on upominaetsya gorazdo reje, chto, prejde vsego, svyazano bylo s ego obshestvennym polojeniyem. V otlichie ot drugih znamenityh batyrov, on osoboy vlasty ne iymel y ne prinimal uchastiya v upravleniy svoim rodom. K priymeru, v peregovorah s rossiyskimy vlastyamy rod kanjigaly predstavlyaly sovsem drugie persony»,-dep aqiqatty ashyp jazady.

Osy zeretteushi «Bogembay yavlyalsya klassicheskim jeke batyrom (batyrom-odinochkoy). V molodosty on proyavil sebya kak lihoy konokrad, o chem vposledstviy emu napominal Buhar-jyrau» dep shynayy pikirdi jayyp salady. Qanjyghaly Bógenbay Aqshaúly eshqashan óz ruy atynan sóilegen emes. Ony Qarqúm qúryltayynda sóiletushiler tarihy bilmestikke baryp otyr. 

Bar aqiqat ashyluy ýshin Ábish Kekilbaevting «Ýrker» romanynyng 117-119 betterindegi ýzindilerge jýgineyik:

«Ol jylghy jiyn Hanabadta emes, Qaraqúmda ótetin bolypty. Onysy bas kótererleri jiyngha ketkende arttaghy el kózsiz qalmasyn degenderi bolar. Ýsh jýzding órisine birdey teng orta, shynynda da Qaraqúm edi.

 ...Ýsh úlystyng erkek kindigi, tayly-tayaghy qalmay týgel jiyldy. Han Tәukeni ortagha alyp mәjilis bastaldy... Álipting artyn baqqan Ábilqayyr oqtyn-oqtyn Bókenbay jaqqa kóz tastap qoyady. Tas toltyrghan qara qanarday ornyqty Bókenbaydyng qylp etetin týri kórinbeydi. Kýmis bunaq kók ala doyyrdy ong tizesine qaday shanshyp, sóilegenderdi qalt jibermey qadaghalap otyr. Engezerdey tórtbaq denesining esh jerinen qimyl-qybyr bayqalmaydy...

...Qazir Bókenbay sóz súramaq.

...— Jamaghat! — dedi qajynqy dauyspen jaybaraqat til qatyp. Júrt qúlaghy eleng ete týsti...

— Mening aitarym — dedi Bókenbay. — Búdan bylay әri yrghalyp, beri yrghalatyn uaqyt joq. Óz basym osy ata qonysta mola bolyp qalamyn. Biraq tirligimde kýn shyghystan bosyp kele jatqan qazaqty kórsem de, meymanasy asyp, bósip kele jatqan oiratty kórsem de, qanjarym synghansha qarnap, nayzam synghansha shanshyp bagham, — dep ashugha túnshyqty da qolyn bir siltep otyra ketti. Júrt tym-tyrys...»

Al, Bógenbay batyr Tәuke han eldi biylep túrghan kezde 1710 jyly Qaraqúmda qazaq jýzderining Tóle, Qazybek jәne Áyteke biyler qatysqan jiyny ótip, biylermen birge halyq jasaghy ókili retinde saylandy (Bógenbay batyr Uikiypediya). Key bir tarihyshylarymyz ony sóiletip qoyady. Tarihy daudyng basy tek osy ghana. Bir kezdegi Birjan men Sara aitysty nemese aityspady degen siyaqty Bókenbay batyr Qaraúlymen shatystyryp alghan. 

Osy  Uikiypediya  maqala jazushylar jýrisinen janylyp, «Aqsaqaldardyng aldyna shyqqan ol semserin ayaghynyng astyna tastap, kóilegin aiyryp, keudesin ashyp jiberip: "Jauymyzdan esemizdi qaytaramyz, tonalghan jaylauymyzdy, tútqyndalghan balalarymyzdy kórip qarap otyra almaymyz, ólsek qolymyzgha karu alyp ólemiz. Qypshaq dalasynyng batyrlary qay kezende bastaryn tómen týsirghen? Men qolymdy jauymnyng qanyna boyaghan kezde saqalyma әli aq týspegen edi! Qazirgi kelimsekterding zorlyghyna qalay shydaymyn. Biz әli jýirik attardan kende emespiz. Áli qoramsaqta ótkir úshty sadaghymyz bar", - dedi. Bógenbay batyrdyng búl sózi jonghar mәselesin sheshuding shegi boldy. Búl sózden keyin eshqaysysy ashyq shyghyp sóiley almady. Qazaq jasaghynyng basshysy bolyp Bógenbay saylandy»,-dep qate pikirdi aitady. 

Al Bógembay bas qolbasshy bolyp, aragha 16 jyl salyp,  tek 1726 jyly 46 jasynda Ordabasyda saylanady. 

Ábilqayyr han jәne onyng bas batyry Bókenbay batyr Qaraúly tórt baghytta noghay, qalmaq, bashqúrt jәne týrkimendermen ýzbey soghysyp kóp tәjiriybe jinaghan jandar bolatyn. 1710 jyly shyghystaghy qazaq jenisi ýshin óz qol úshyn bergenimen. Keyingi shayqastargha jóndi qatysa almaghany batystaghy el tútastyghyn saqtaudan tuyndady. Osynday Kishi jýzding eshbir alash júrtynyng qoldauynsyz jalghyz ózi tórt baghytta birdey soghysuy oryspen uaqytsha mәmilege keluge mәjbýr etti. Odan bodan bolugha tyrysushylyqty izdeushilik tarihy adasushylyq. 

Týiin 

Sonda orys tildi tarihshylardyng keybirining zymiyan pikiri orys eline bodan boludy ansaghan batyrdy býkil qazaq pir tútqan batyrlardyng ishinen Bókenbay batyr Qaraúly arqyly izdep tabu eken. "Aktobe-Tayms" basylymynyng t.b. reseyshil basylymdardyng qazaq oqyghandarynyng auzyna sóz salyp, tarihy jadyny bólshekteudegi, miylety jadyny qaqqa bóludegi kózdegen maqsattary Elimizding azattyghy men jerining tútastyghy ýshin ghúmyrlaryn sarp etip, ómirleri at ýstinde ótken qos batyrdyng ayauly beynelerine últ tarapynan syzat týsirushilikterinen angharylady. 

Bilmestikpen eki batyrdyng esimin shatysyru eki birdey tarihy konsepsiyany ústanushylardyng bitispes jaqtaushylaryn qalyptastyrdy. Birinshisi –  Bókenbay batyr Qaraúly 1710 jәne 1726 jyldary qazaq birikken әskerining qolbasshysy bolghan. Ekinshisi – Qanjyghaly qart Bógembay batyr 1710 jәne 1726 jyldary qazaq birikken әskerining qolbasshysy bolghan. Songhysy resmy tarih ghylymynda moyyndalyp otyr. 

H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiyteti gumanitarlyq ghylymdar jәne óner fakulitetining dekany, tarih ghylymdarynyng kandidaty Gýlfayruz Qayyrghaliyevanyng «Búl jerde Qanjyghaly Bógenbay batyrdyng qazaq elining azattyghy, jerining tútastyghyn saqtaudaghy erlik ómiri úrpaqtan úrpaqqa batyrlyqtyng simvolynday bolghanyna esh kýmәn joq. Alayda әr túlghanyng tarihtaghy ózindik ýlesi men isine aqiqat turasynan bagha berilui tiyis» degen pikiri oryndy.

Biraq tarih salasyndaghy songhy zertteuler eki batyrdyng da kezektesip, qazaq birikken әskerining qolbasshysy bolghandyghyn ghylymy ainalysqa týsirdi. Osylaysha Bókenbay batyr Qaraúlynyng jarqyn túlghasy Qanjyghaly qart Bógembay batyrgha kólenke týsirmey tarihy әdilettilikpen últyna oraldy.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz