- «Respublikadaghy jalghyz Qúrmetti mufty bola túra biylghy respublika Músylmandar diny basqarmasynyng kezekti qúryltayyna shaqyrtu alghan joqpyn. Bir kezde ózim negizin qalaghan Diny basqarmanyng esiginen keyingi kezde kire de almay otyrmyn» degen sózderinizdi baspasózden oqyp jýrmiz. Bizge sizding býgingi qoghamgha, Diny basqarma basshylyghyna ókpeniz barday kórindi. Osy turaly aitynyzshy...
- Mening eshkimge ókpem joq. Biraq uaghynda bar nәrseni aittym. Mәselen, men Qúrmetti muftiymin ghoy. Qúrmetti mufty Diny basqarmanyng qúryltayyna shaqyryluy tiyis. Sondyqtan aittym. Basqa aitarym joq.
- Halyqta «Aqyldy taqtaghy patshadan emes, taghynan týsken patshadan súra. Óitkeni ol sabasyna týsip, sabyrgha keledi. Tereng oigha baryp, aqylyna aqyl qosady» degen sóz bar. Diny basqarmanyng basshylyghynan týskeninizge on jyldan astam uaqyt boldy. Óziniz mufty bolghan kez ben qazirgi muftiyattyng jaghdayy turaly qanshalyqty oilanasyz? Siz atqara almay ketken, bolmasa qate atqarghan is bar ma? Qazirgi muftiyattyng qauqary qanday isterge jetpey otyr sizdinshe?

- «Respublikadaghy jalghyz Qúrmetti mufty bola túra biylghy respublika Músylmandar diny basqarmasynyng kezekti qúryltayyna shaqyrtu alghan joqpyn. Bir kezde ózim negizin qalaghan Diny basqarmanyng esiginen keyingi kezde kire de almay otyrmyn» degen sózderinizdi baspasózden oqyp jýrmiz. Bizge sizding býgingi qoghamgha, Diny basqarma basshylyghyna ókpeniz barday kórindi. Osy turaly aitynyzshy...
- Mening eshkimge ókpem joq. Biraq uaghynda bar nәrseni aittym. Mәselen, men Qúrmetti muftiymin ghoy. Qúrmetti mufty Diny basqarmanyng qúryltayyna shaqyryluy tiyis. Sondyqtan aittym. Basqa aitarym joq.
- Halyqta «Aqyldy taqtaghy patshadan emes, taghynan týsken patshadan súra. Óitkeni ol sabasyna týsip, sabyrgha keledi. Tereng oigha baryp, aqylyna aqyl qosady» degen sóz bar. Diny basqarmanyng basshylyghynan týskeninizge on jyldan astam uaqyt boldy. Óziniz mufty bolghan kez ben qazirgi muftiyattyng jaghdayy turaly qanshalyqty oilanasyz? Siz atqara almay ketken, bolmasa qate atqarghan is bar ma? Qazirgi muftiyattyng qauqary qanday isterge jetpey otyr sizdinshe?
- Búl súraghyna jauap bermeymin. Men óz kezimde qazaq qazaq bolghaly atqarylmaghan isterdi istedim. Eng alghash Qazaqstanda Músylmandardyng diny basqarmasyn qúrdym. Kenestik ateisterding zamanynda júmys jasadym. Keyin egemendik alghan tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda inflyasiya, basqa da qiynshylyqtardan Diny basqarmany alyp óttim. Qazaqstandaghy meshitterding sanyn jiyrma bes meshitten bes mynnan astamgha jetkizdim. Sonda maghan aiyp qoymaqshysyng ba? Sening saualyna qanaghattanbay otyrmyn. Kak budto men júmys istemegendey, dym bitirmegendey súraysyn.
- Joq, týsininiz. Etken enbeginizdi joqqa shygharayyq dep otyrghan joqpyz. Óz enbegin qanshalyqty saralaydy eken. Qazirgi muftiyattyng júmysyna kóniliniz tola ma degen maqsatta súrap otyrmyz ghoy.
- Qazirgi muftiyattyng jaghdayy jóninde eshtene aitpaymyn. Kezinde Parlamentte deputat boldym, bas mufty boldym. Enbegimdi bir Qúday biledi, halyq ta biledi. Onnan astam meshitti Almaty men Almaty oblysyna, Shymkent pen Ontýstik Qazaqstan oblysyna arabtargha salghyzdym. Týrkiyagha ýsh meshit, shet elge otyzgha juyq meshit túrghyzdym. Az ba búl? Núr Mubarak Islam Uniyversiytetin ashtym. Jýzdegen shәkirt shyghardym. Seksen ýsh shәkirtti Mysyrda, jýz shәkirtti Týrkiyada, jiyrma shәkirtti Pәkistanda oqytyp, eki jýz shәkirtti shet elge jiberdim. Jýz imamdy Týrkiyagha, Egiypetke, Pәkistangha asyryp, ýsh ai-ýsh aidan oqyttym. Almatyda ortalyq meshit calghyzdym. Qazaqtannan imam shyqpaydy dep jýrgen kórshi elder tang qaldy ghoy sonda. Búl enbekke jatpay ma? Shetelge meni Qazaqstannyng bas muftii dep arnayy shaqyratyn. Arnayy kýtip, alyp jýretin. Múhammed Hosny Mýbәrәkting eng jogharghy nagradasyn otyzdan astam memleketting muftiyleri qatysyp otyrghan jiynda maghan berdi. Búl jaman ba? Istegen enbegim jetedi. Eshkim ony joqqa shyghara almaydy. Sondyqtan senderge esep beruimning qajeti de joq. Enbegimdi tizip aita bersem kóp. Ony sender jazbaysyndar da. Londonda «Marksten Múhammedke deyin» degen kitap shyqqan aghylshyn tilinde. Sonda mening birneshe paraq enbegimdi aghylshyndar jazdy, aghylshyndar. Fransiya, Finlyandiya, Germaniya, odan basqa músylman emes elder de jazdy. 1969 - 1975 jyldar aralyghynda Liviyada oqyp jýrgenimde elden bir dorba qúrt, birneshe qorap «Qazaqstan» sigaretin әketetinmin. Jýrgen jerimde Qazaqstandy tanystyryp, qúrt pen temeki tarattym. Sóitip elu memleketten oqugha studentter jinalghan Liviyada elu elge Qazaqstandy tanyttym. Búl enbekke jatpay ma? Dinbasy bolghanymda 22-bap boyynsha memleketke salyq tóleytinmin. Bir jyldyng bes aiynyng jalaqysyn KSRO Konstitusiyasy boyynsha salyqqa ústaytyn. Bylaysha aitqanda, bir jylda jeti-aq ailyqpen júmys istedim. Sonda da Diny basqarmany tastagham joq. Qazir dayyngha kelip alyp, bilgishsinuding ne keregi bar? Qazaqstan Músylmandarynyng diny basqarmasyn qúru kimning qolynan keledi, qane? Sol ýshin әr nәrsening shyndyghyn ashyp aitu kerek, bauyrym. Janashyr adamdy qorghay bilu qajet. Týsine bilu kerek.
- Oiynyzdy týsindik. Bizding elimiz zayyrly memleket. Zang jýzinde din memleketten bólingen. Biraq zayyrly memleket ekenimizdi ózge diny aghymdar men sektalar óz ynghayyna paydalanyp barady. Qazir elimizde diny ahual kýnnen-kýnge kýrdelenude. Shet elderde bolatyn óz-ózin jaryp jiberu oqighalary bizde de kóbeyip keledi. Jaqynda Elbasymyzdyng ózi ekstremizmge tosqauyl qoigha tapsyrma berip, memlekettik organdar diny úiymdarmen kýresuden shettetilmeydi dep shegelep aitty. Bizge diny aghymdardy auyzdyqtaytyn, olardyng elimizde etek aluyna tiym salatyn zang qabyldau qajet siyaqty. Búghan ne deysiz?
- O basta qazirgi din jónindegi Zang qabyldanghan uaqytta, men - deputatpyn. Diny aghymdargha tosqauyl qoyatyn zang shygharu turaly birneshe ret mәsele kótergem. Sektalardy, diny missionerlerdi auyzdyqtayyq, olargha tosqauyl bolatyn, dinge baylanysty zandy qayta qarayyq, talqylayyq dedim. Biraq sol kezdegi deputattar dauysqa salmady. Sony әli kýnge týsinbeymin. Diny aghymdargha tyiym salatyn zang sol kezde bekip ketkende, ýlken jenis bolar edi.
- Songhy kezde diny mәselelerding kýrdelengeni sonshalyq, Diny basqarmany taratu kerek. Qazirgi mufty kommunist-ateist, muftiydi qayta saylau kerek degen әr týrli әngimeler aitylyp jýr. Osyghan kózqarasynyz qanday?
- «Diny basqarmany taratu kerek» dep jazghan anau Qordaydaghy deputat. «On bir million músylmandy basqaryp otyrghan mekemeni jabu kerek» degeni maghan qatty batty. Balagha tughan anasynyng jany kóbirek ashy ma, әlde keyingi asyrap alghan anasynyng ba? Men Diny basqarmany dýniyege keltirgen adammyn. Ony jabu bir adamnyng qolyndaghy is emes qoy. Onyng ýstine jauyp tastayyq deytin Diny basqarma bir shaghyn dýken ya bolmasa kәsiporyn emes. Árkim qalay sóileudi ózi biler, biraq aitqandary maghan onsha únaghan joq.
- Agha, jana mufty saylaghan jaghdayda kimdi muftiylikke layyqty sanaysyz? Eger sizge qayta mufty bol degen úsynys týsip jatsa, qabyldar ma ediniz?
- Muftiylikke kim layyqty ekenin bilmeymin. Men eshkimmen sanasyp jýrgen joqpyn, bauyrym. Eger qayta mufty bol degen úsynys týsip jatsa, bolarymdy da, bolmasymdy da bir Alla biledi.
- Biyl mamyr aiynda Preziydentke Ashyq hat jazyp,elimizdegi Islam dinining býgingi jaghdayyna baylanysty Elbasynyng qabyldauynda boludy súraghan ediniz. Sol ótinishting sony ne boldy? Bara qalsanyz, Elbasyna qanday mәselelerdi jetkizesiz?
- Qabyldauynda boluymdy súraghanym ras. Shaqyra ma, shaqyrmay ma, Preziydent ózi biledi. Eger baryp jatsam, eldegi órship túrghan diny mәselelerdi jetkizemin.
- Qazir meshit, medreselerdegi imamdardyn, din qyzmetkerlerining jaghdayy qalay, jalpy? Molda-imamdyq memlekettik qyzmetke jatpaytyny, túraqty jalaqy tólenbeytini belgili ghoy...
- Búl turaly men eshnәrse aitpaymyn. Óitkeni songhy kezde demalystamyn. Esh jerde imam emespin.
- Ár týrli diny aghymdardyng artynda yqpaldy kýshter túrady, solar qarjylandyrady dep estip jatamyz. Dinnen habary bar adamdar da, ruhy әlsiz jandar da ózge aghymdargha aqshaly bolamyn dep ketip jatqan tәrizdi. Sizdinshe diny aghymdardy, sektalardy auyzdyqtau ýshin ne isteu kerek?
- Býgin imanyn satqan adam erteng elin de satady. Óz imanyn saqtay almaghan adamnan jaqsylyq kýtip qajeti joq. Sonau kompartiyanyng zamanynda Búqaragha oqugha týskenimde talay adam maghan: «Sening esing dúrys pa? Sekseninshi jyly Hrushev kommunizm qúrady. Kommunizm qúrylsa, din joyylady. Oqyp qaytesin?», - dedi. Ol uaqyt Hrushevting kommunizmge úmtylyp jatqan kezi bolatyn. Sóitken Hrushev qayda, kommunizm qayda ketti? Al men oqyghan oqu adamdardyng barlyghyna kerek oqu boldy. Aytqym kelgeni, qay kezde de adamda ózine degen senim boluy kerek. Árkim azamattarymyzdy ózge dinge jetektep kete berse, ainaldyrghan 16 million halyqpyz, óz ishimizden býlinip bitemiz ghoy. 1958 jyldan bastap men oraza, namazdy tastagham joq. Elu ýsh jyl bolypty oilap qarasam. Qazir Múhammedting ýmbetteri payghambarymyzdyng ózi aitqanday 73 tarmaqqa bólinip ketti. Tek bir ghana jol adamdy aqiqatqa, tura jolgha bastaydy. Ol - Payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) ústanghan jol. Týrli sektalar kóp aqsha berip, bar jaghdayyndy jasasa da oilanyndar, bauyrlar. Ózge dinge ilespender. Namazgha kelinder. Myna dýnie bes kýndik jalghan. Erteng ana dýniyege barghanda әr istering ýshin jauap beresinder. Kýn ystyq, densaulyghym jaramaydy, әli jaspyz degen syltaudy qoyyndar, oraza ústandar. Orazanyng sauaby mol, bauyrlar!

Ángimelesken - Qarlygha IBRAGIMOVA

«Halyq sózi» gazeti №63 (104), 2011 jyl