Qazaq halqynyng shejireli, ghibratty tarihynda uaqyt ótken sayyn ensesi biyiktep, asyl beynesi tútas Alashtyng asqaraly biyigine ainalatyn dara túlghalar bar. Úsharlyghy kók tiregen shyndardyng az bolatyny siyaqty, olar da qadau-qadau. Sonday sanauly daralardyng biri jәne biregeyi - Dinmúhammed Ahmetúly Qonaev! Qazaqstan men qazaq halqynyng soqtyqpaly-soqpaqsyz tútas bir dәuirining kóshbasynda túrghan, elimizding damuyna, ruhani, mәdeni, ghylymy jana biyikterge samghauyna orasan zor ýles qosqan aqiyq azamat. Qazaq dalasynyng mәngilik múzbalaghy! Qonaevsyz qazaq taghdyryn kózge elestetu mýmkin emes, ol kisining aty aitylmasa - tarihymyz jartykesh. Osy orayda jazushy Bolat Bekjanovtyng «Asqaq Alatauday aibarymyz edi..» atty essesin oqyrmandarymyzdyng nazaryna úsynudy jón sanap otyrmyz.

Jambyl - Úlanbel kýre jolyna Talas audany shekarasynyng bastala bergen túsynan Qaratau joly qosylady. Eleusiz ghana jolayryq. Bala kýnnen beri men ol jerden qanshama mәrte óttim, bәlkim qanshama mәrte ayaldadym. Biraq dәl sol jer asa bir ereksheligimen esimde qalmaghan eken. Al qazir sol jerden ótsem, mening oiyma eriksiz qazaqtyng úly perzenti, kózi tirisinde-aq Adam - Alatau atanghan Diymeken, Dinmúhammed Ahmetúly Qonaev oralady...

Qazaq halqynyng shejireli, ghibratty tarihynda uaqyt ótken sayyn ensesi biyiktep, asyl beynesi tútas Alashtyng asqaraly biyigine ainalatyn dara túlghalar bar. Úsharlyghy kók tiregen shyndardyng az bolatyny siyaqty, olar da qadau-qadau. Sonday sanauly daralardyng biri jәne biregeyi - Dinmúhammed Ahmetúly Qonaev! Qazaqstan men qazaq halqynyng soqtyqpaly-soqpaqsyz tútas bir dәuirining kóshbasynda túrghan, elimizding damuyna, ruhani, mәdeni, ghylymy jana biyikterge samghauyna orasan zor ýles qosqan aqiyq azamat. Qazaq dalasynyng mәngilik múzbalaghy! Qonaevsyz qazaq taghdyryn kózge elestetu mýmkin emes, ol kisining aty aitylmasa - tarihymyz jartykesh. Osy orayda jazushy Bolat Bekjanovtyng «Asqaq Alatauday aibarymyz edi..» atty essesin oqyrmandarymyzdyng nazaryna úsynudy jón sanap otyrmyz.

Jambyl - Úlanbel kýre jolyna Talas audany shekarasynyng bastala bergen túsynan Qaratau joly qosylady. Eleusiz ghana jolayryq. Bala kýnnen beri men ol jerden qanshama mәrte óttim, bәlkim qanshama mәrte ayaldadym. Biraq dәl sol jer asa bir ereksheligimen esimde qalmaghan eken. Al qazir sol jerden ótsem, mening oiyma eriksiz qazaqtyng úly perzenti, kózi tirisinde-aq Adam - Alatau atanghan Diymeken, Dinmúhammed Ahmetúly Qonaev oralady...

* * *

1992 jyldyng mausym aiynyng mamyrajay bir kýni-túghyn. Jambyl oblystyq teledidarynda qyzmet atqaramyn. Tóraghamyz Elen Álimjanov shúghyl shaqyrtty da: «Tez týsiru tobyn alyp, Talasqa qaray tart, Qonaev keledi, - dedi qysqa da núsqa qayyryp. - Jaqsy bir habar jasa», - dedi bólmesinen shyghyp bara jatqanymda.
Talas audanynyng shekarasyna kireberis jerinde sol kezdegi audan әkimi Eraly Dadabaev bastaghan el jaqsylary kýtip túr eken. Shúbat, qymyz, bauyrsaq qana qoyylghan jenil dastarhan jasalypty. Sol jerdegi aghayynmen amandasyp ýlgergenimizshe asygha kýtken asa mәrtebeli qonaqtarymyzdyng kólikteri de tóbe kórsetti. Qap-qara sýliktey eki-ýsh mashina kelip toqtay qaldy da, birinshi bolyp marqúm Serik agha Ábdirayymúly kólikten týsip, artqy esikti asha berdi. Aqshulan tartqan basy beyne bir aqbasty Alataudyng múnarly úshar basynday bolyp, adamdardyng bәrinen eresen biyik, orasan alyp túlgha Diymekeng shyghyp kele jatty. Shúrqyrasyp amandasyp bolghan son, Diymekeng dastarhan basyna kelip, astan auyz tiydi. Narsha aqyn (Qashaghanov) tógiltip túryp, Diymekene arnau ólenin oqydy. Shorabek Aydarov әigili «әgigayyna» basyp, aghany biraz jelpintip aldy. Kópshilik qauym Qonaevty ortagha alyp suretke týsti. Meni tang qaldyrghan ghajayyptar tap osy jerden bastaldy...

Álqissa...
Dәl osy sapar turaly, ol kisi turaly kóp jazyldy. Kórgeni de, kórmegeni de kósiltti. Áriyne, kósheli kisini bir kórgenining ózine marqayyp, masayrap otyratyn qazaq emespiz be? Alayda asyp ketip, sonda aitylghan keybir útymdy sózderdi úshqarylap jibergender de boldy. Bir ókinishtisi, minekey, arada 20 jyl ótse de әli kýnge sol sapar jayly jaza almappyn. Jyl sayyn jaqsy tilekti jana jylmen birge, qantar aiynyng basynda Diymekenning tughan kýni keledi. Sol kezde jazamyn deymin, oqtalamyn, biraq jaza almay taghy da púshayman kýy keshemin. Jalpy úqqanym, ózinning qymbat kóretin, joghary baghalaytyn adamyng jayly jazu qiynnyn-qiyny bolady eken. Shyndyghy solay-au, bay-manap, baghlan turaly da, patsha turaly da jazyppyn. Tipti tebirente tolghappyn. Al óz әkem jayly, anam jayly әli kýnge mardymdy birdene jaza qoymappyn. Ol - adam tek ishki týisikpen ghana sezinetin asqan biyik jauapkershilik bolsa kerek-ti. Dimash agha jayly da dәl osynday halde bolyppyn. Aqyry mine, sonyng orayy eptep býgin kelgendey.
Iya, Diymekenmen eki kýn birge jýrgen sol saparda, mýmkin jurnalist-jazushylyghym solay qaraugha mәjbýr etti me eken, әiteuir ol kisining boyynan erekshe sipat kórippin. Diymekenning men biletin jay qalypty adamdardan, qalypty basshylardan erekshelenip túratyn qasiyetteri deymiz be, әiteuir birneshe tosyn әreketterin bayqappyn...
Sol alghash kezdesken sәt. Alyp aghany ortagha alyp suretke týspek bolyp jatyrmyz. Árkim janyna jaqyn túryp qalu ýshin әlektenude. Suretke týsu ne túrady? Fotograf birinen song birin birneshe mәrte syrt-syrt degizdi. Bitti, suretke týstik! Bir mindetti atqaryp tastaghanday, endi túra bergenimizde Diymeken: «Au, toqtandarshy, osy oryndarynnan qozghalmay túra qalyndarshy», - dedi, ózi alda otyrghan oryndyghynan qozghalmaghan kýii eki qolymen eki qanatyn qoghamdap kórsetip. Qapelimde týkke týsinbesek te, ardaqty kisi aitqan song bәrimiz oryn-ornymyzgha qayta túra-túra qalystyq. Diymeken: «Sen balam, beri kelshi» dep qasyna bizdi suretke týsirip jýrgen fotografty shaqyryp aldy. Qolynan әspettey ústap basa otyrghyzdy. Sóitti de bizge qarap: «Aralarynda myna fotoapparatpen suretke týsire alatyndar bar ma?», - dedi mamyrajay keyipte. Ortamyzdan bir jigit jýgirip shyqty. Diymekeng әlgi fotograf jigitti qasyna otyrghyzdy da, bәrimizben birge taghy bir ret suretke týsti. Sodan song baryp kónili jaylanyp, «әp, bәrekeldi, endi kettik!» dep ornynan kóterildi. Sezimtaldyq. Elding bәrining ózimen birge suretke týskisi keletindigin týsinip, әlgi fotograftyng ózimen suretke týse almay qalghandyghyn bayqap, әlgindey әreket jasauy qanday qarapayym, qanday izgilik.
Oiyq auyly men Aqkól auylynyng ortasynda shaghyn asu bar. Sol jerde sol kezdegi Oiyq kensharynyng diyrektory Álimhan Isaqov degen azamat auyl aqsaqaldaryn qasyna alyp, saqaday-say kýtip túr eken. Aralarynda Enbek eri, marqúm Seyiljan Núrqojaev degen qariya bar. Halyq Diymekenning aldynan shyghyp, qaumalap qarsy aldy. Seyiljan qariya bala minezdi, aqkónil kisi bolatyn. Qonaevqa «Assalaumaaghaleykým, balam, balam...», dep qolyn sozyp qalbalaqtay berdi. «Balam, balam» dep túrghan qariyanyng jas shamasyn baghamday qoyghan Diymeken, әlgi qariyagha kýle qarap túryp: «Aqsaqal, jasynyz neshede?» demesi bar ma. Qariyanyng oiynda eshtene joq: «Jetpis segizdemin balam, jetpis segizdemin», dedi riyasyz saldyrlap.
- Á, ә, qariya, dúrys, dúrys, - dedi Diymekeng qariyanyng qolyn qos qoldap ústap túrghan kýii. Sóitti de: - Qariya, men seksendemin, - dep qaldy.
Auyl qariyasy ony eren qyp, eseptep jatpady, sol bayaghy ózining aq adal týsinigimen:
- Á, dúrys, balam, dúrys, ainalayyn, - dep odan sayyn meyirlendi.
Sóitsek «balam» dep túrghan qariyadan Diymekeng 2 jas ýlken eken. Dәl osy jerde tósinde altyn júldyzy jarqyraghan tomashaday ghana auyldyng qarty Diymekenning ózinen ýlken ekenin, al mynaday júldyzdyng ol kiside ýsheui bar ekenin qaydan bilsin. Qayran dala minezdi jaryqtyq-ay!
Diymekeng aiqaylap túryp, rahattana kýldi. Basyn shalqayta kóterip, ózining әdemi bir túrysymen qariyagha qarap túryp, taghy bir keremetti kórsetti.
«Aqsaqal jetpisten jelip ótiniz,
Seksennen sekirip ótiniz,
Toqsangha toqtamanyz,
Jýzge jetiniz!» dep kәdimgi dauylpaz jyraularday ekpindetip, termelep tógip-tógip jiberdi.
Mine, men taghy da tang qaldym. Búl bәlkim, eshkim, eshqashan bayqamaghan Diymekenning aqyndyq qyry shyghar.
Oiyq auylynyng arghy jaghyndaghy Bestam eldi mekeni manynan, Jәdik kólining ýstirt jaghyna ýy tigilipti. Oghan toqtamastan «Kýigen baz» manyna taqau qabirstanda mәngi tayanysh tapqan Bóltirik baba basyna tarttyq. Qazirgi belgi - saghana túrghan jerden bólek, ózining naq sýiegi jatqan qabirine baryp ziyarat etip, dúgha ettik. Qúran oqylyp bitkesin el japa-tarmaghay oryndarynan túryp, erterek mashinalaryna minip almaqqa úmtyla bergen. Tipti ilki sәt olar Diymekenning bar ekenin de úmytyp ketkendey edi. Qalay ekenin, qabir jaqqa kózim týsip ketipti. Qaray qalyp jýregim ezilip kete jazdady. Alyp - adam japadan jalghyz Bóltirik babanyng basyndaghy sharbaqqa sýienip qalypty. Beli de enkishtenip ketken. Kýbirlep, birdene dep túr. Bәlkim, sol shaqta Diymekeng ózi ómir boyy ardaqtap ótken әruaqty babasymen eng songhy ret baqúldasyp túrdy ma eken, dýniye-ay, kim bilsin?..
Áne, sol әreketi meni taghy da tang qaldyrghan.
Managhy kól ýstirtinde tigilgen kiyiz ýige ayaldap, arnayy as ishetin boldyq. Biz, jurnalister, ol kisimen súhbattassaq dep Serik Ábdirayymúly arqyly niyetimizdi jiberdik. Diymekeng sózge kelmey kelisim berdi.
Bәrimiz jan-jaqtan súraq qoyyp jatyrmyz. Ol tús - Gorbachevting jylymyghy kezi. Biz Qonaevty ishtey «Gorbachevtan qiyanat kórdi-au» dep jýrgen jankýierlerimiz. Sondyqtan súraq qoyghanda da әdeyilep sóz aitqyzsaq dep nebir qiytúrqylyqqa saldyq. Diymekeng búl súraqtyng jauabyn taghy meni tanqaldyratynday etip ayaqtady. Ghajap, auzynan birde-bir narazy sóz shyghara almadyq. Keremet jauap alghanday kónilimiz hosh, biraq artynan beynetaspany kórip, tyndap otyryp, gensek jayly sәl astarly pighyl da bildirmegenine tang qaldym.
Dәl sol jerde Diymekeng qyrdyng ýstinen tómen qarap túryp: «Mynau - Oiyq, mening elim!» dedi qolymen aumaqtap syzyp kórsetip. «Mynau - aghyp jatqan Talas. Kórip túrsyndar, endi...» dedi ózen tanabyn núsqap. «Myna jaghy qúm. Múnyng ishi tola gaz. Búl - túnyp túrghan baylyq. Búl el kedey boluy mýmkin emes. Endi bir 20 jyldyng ishinde kóresinder. Zaman ózgeredi. Bәri jaqsy bolady», - dedi nyghyrlap túryp. Býginde sol kýnge jetip, sol jaghdaydy kózimizben kórip otyrghan biz Diymekenning kóregendigin, dualy auyzdyghyn moyyndamasqa amalymyz qaysy?
Búghan da tanmyn.
Diymekeng otyrghan ýiding esigining aldyna kelip bireuge jolyqpaq edim. Áyteuir, qarbalas sәt qoy. Osy kezde ýy ishinde otyrghan Diymekeng meni esikten bayqap qaldy da: «Ana jigitti shaqyryndarshy. Beri kelshi, beri», - dep meni ýige shaqyryp aldy. Ózine tayau otyrghyzdy da: «Balam, myna dastarhanymnan dәm auyz ti» dep bir kese shúbat úsyna berdi. Qas qylghanda, mening shúbat ishsem betim qyzaryp, kózim isip ketetin әdetim bolushy edi. «Azar bolsa kózim taghy bir ret iser», - dep kesedegi susyndy bir-aq tónkerdim. Bir ghajaby әlgi shúbattan ózime de, kózime de eshtene bolghan joq. Búl bir tosyn jayt, tang qalmasqa taghy amalyng joq. Alayda tiytimdey bir nәrseni qalys qaldyrmay ýirengen aqyldy adamnyng «bizdi tarihta qaldyru ýshin qyzmet etip jýr ghoy», - dep meni elegeni ekenin týsingem.
Oiyqtyng ortalyghynda kezdesu boldy. Diymekeng jol-jónekey kezinde osy kenshardyng diyrektory bolghan Ánuarbek Tәjimbetovti qayta-qayta esine alyp, «Ánuarbek degen jaqsy azamat bar edi. Ol kisi baqilyq bolyp ketipti. Sol kisining ýiine kirip shyghuym kerek, Qúran oqyp shyghuym kerek» dep otyrdy. Amal ne, oghan asyghys aghayyn uaqyt tauyp bere almady. Mәdeniyet ýiining aldyndaghy kezdesuge az ghana ayaldadyq. Búl jerge Bayúzaq audanynan Berden Bayqoshqarov kelipti. Qasynda aitysker aqyn Múhametjan Tazabekov bar. Ol sol jerde arnau - jyr aitty.
Ertenine, Aqkólding ýstirtindegi qyratta shopandardyng sleti oraylastyrylypty. Júrt alamangha at qosty. Birinshi kelgen atqa berilgen ýstine kilem jabylghan aq taylaqty bәigege alghan jigit at ýstinde jetekke alghan kýii tike tribunada otyrghan Diymekene alyp kelip, búidasyn qolyna ústata berdi. Búidany qolyna alghan ýlken kisi janyna búrylyp, әldekimdi izdedi de, bir әiel balasynyng qolyna ústatyp, birdene dep kýbirlep jatty. Sóitsek, ol Ánuәrbek Tәjimbetovting ýlken qyzy Manat eken. Keyin oilap qarasam, Diymekeng et jaqyn joldasy, zamandasy bolghan adamnyng aldyndaghy paryzyn osylay ótegeni eken ghoy.
Mine, búl da meni qayran qaldyrghan keremetterining biri edi.

* * *

Jambyl - Úlanbel jolyndaghy sol jolayryq...
Biz sol jerde Diymekenmen qosh aitysyp edik. Sýliktey qara mashinanyng qasynda sol bayaghy aqshulan tartqan basy, qashan da, kimning de birden nazaryn audaryp, ainalasyndaghylardan oqshau ozyp túratyn qalypty kórinisimen, kózin kórgen, sózin estigenderding qúlaghynda qalghan jaghymdy, mayda әuezdi ýnimen, «R» әripin aitqandaghy ózine ghana tәn, ózine ghana jarasatyn mýdiristi mәnerimen:
- Sau-sәlamat bolyp túrynyzdar, tumalarym. Men osydan mine, bylay qaray Qarataugha baramyn, odan әri Bәidibek babama baramyn, ary Týrkistangha ketem, - degen edi sanqyldap túryp. Búl - men estigen, mening qúlaghymda qalghan asyl aghanyng songhy ýni, songhy kóruim eken.
Men sol jolayryqtan jii ótemin. Sóz joq, eriksiz esime Diymekeng keledi. Diymekeng men ýshin ólmegen siyaqty. Tura sol jerden, týstikke bastar Qaratau jolymen Bәidibek babasyna, Týrkistangha ketkendey kórinedi de túrady maghan.
Jolayryqtan ótip, ary qaray jol tartamyn. Týpsiz oilar qaumalaydy. Oy ózimdiki, ne oilasam da óz erkim. «Átten-ay, dýniye-dýrmekpen jýrip asyl adamnyng armanyn angharmay qalghan joq pa ekenbiz?», - dep oilaymyn. Tayauda ghana Týrkistangha barghanym, Qoja Ahmet Yassauy kesenesin aralap kele jatyp kenet, Abylayhan kóktasyn kórip erkimnen tys tizerlep otyra ketkenim, bet sipap ishtey dúgha etkenim esime oralady. Diymekeng nege dәl osy jerde túryp, Bәidibek babama, Týrkistangha baramyn dedi eken. Ár sózin oilanbay aitpaytyn әuliye-adam nege solay dep júmbaqtady eken. Osyny taghy bir teren, tym tereng oilap qarasaq qayter edi? Eger shariyat teris demese, tughan-tuystary, úyaly-terek, ruly-el týsinse, elimizding әr qiyryndaghy ózi birtughan bauyrynday kórip, tipti qarapayym azamattaryn atymen atap otyratyn qazaq júrty qalasa, Diymekendi rәsimdep qayta Týrkistangha aparu jaghy qalay bolar eken?!.
Qalay desek te biz, qazaq onay halyq emespiz. Álemdi tang qaldyratyn kil kósemderi qoyylghan piramidalary bar Egiypet, Zevs qúdayy jatyr dep eseptelip, býkil biyleushileri jatqan әigili panteony bar Gresiya desek, ýshinshi sonday kiyeli de qasiyetti oryny bar el - Qazaq eli. Ol - Týrkistan! Onda san ghasyrlardan beri 300-ge juyq handarymyz, biylerimiz, batyrlarymyz jatyr dep jýrmiz. Búl dәstýr keleshekte de jalghasyn tabuy kerek. Onday úly adamdar jyl sayyn tua bermeytini belgili. Qyryq-elu jylda, tipti jýz jylda bir tuatyn qasiyetti adamdardy bir jerge qoyyp, úlyqtap otyru últtyq tәrbiyege de ong yqpal eteri dausyz. Islamdy qasterlegen babalarymyz da erekshe jaratylghan daralary ómirden ótkende sýiegin qys ótip, qar ketip, jer qarayghan kezge deyin saqtap, sonau Arqadan, Altaydan Týrkistangha әkelip qoyghan joq pa? Mine, solar shariyat jolyn bilmedi emes, bildi. Bile túryp solay etti. Alysqa barmay-aq, islamdy bizden artyq bolmasa, kem ústanbaytyn ózbek aghayyn, kýni keshe ghana, kenes ókimeti kezinde ómirden ótip, Tashkent qalasyndaghy kópshilik qabirstangha jerlengen Sharaf Rashidovtyng sýiegin әulie babalary jatqan Jizaq jerine aparyp qayta jerlegen joq pa? Kensaygha býkil qazaq bara bermeydi. Jәne onda qabirlerding jii әri retsiz kóp qoyyluynan Diymekendi arnayy izdep barsanyz da tabu qiyn. Al Týrkistangha býkil týrki dýniyesinen, arab әleminen tuys, músylman keledi. Mine, sonda olar býkil handarymyzben birge Diymekene de dúgha qylady, eske alady. Osy jaghyn oilau kerek. Ol ýshin ne kerek, tәuekel kerek. Terennen, parasatpen oilay bilgen adamgha Diymekenning 100 jyldyghyndaghy eng basty, eng úly júmys osy bolsa kerek. Odan song baryp, bir qalany Qonaevtyng atymen atau, halyqaralyq ghylymy konferensiya ótkizu, kóptomdy kitabyn shygharu, Astanadan, Almatydan kórnekti eskertkish ornatu, derekti filim týsiru, halyqaralyq aqyndar aitysyn ótkizu, taghysyn-taghy aitylyp jýrgen ýmitti mәseleler qolgha alynuy kerek. Mereyli kýnge jarty jylgha tolar-tolmas uaqyt qaldy. Onsyz da kesheuildettik. B.Momyshúlynyng mereytoyyna dayyndyq Taraz qalasynda bes jyl búryn bastalghan. Arnayy «Bauyrjantanu ortalyghy» mekemesi ashylyp, onda birneshe adam ailyq-jalaqy alyp, túraqty júmys istegen. Sonyng ózinde uaqyt jetpegendigi sezildi. Alayda keleshekke asa qymbat dýnie - 30 tomdyq kitap qaldy. Al Diymekeng jayly jazar, jinar dýnie úshan-teniz. Onyng shet elderde sóilegen sózderi, ghylymy enbekteri, t.b. qanshama. Ol - býgingi әldekimder sekildi ótirik, «samopal» ghalym emes, naghyz shyn ghalym. Jogharydan bastap shyndap, qúlshyna kirisuimiz kerek. Belsene kirisetin bedeldi izdeushi kerek. Bir janashyr bar edi. Ol - Serik Ábdirayymúly-túghyn.
Ókinishke qaray, ol kisi ómirden ozyp ketti. Sol oryndy joqtatpaytyn azamat shyghuy kerek, niyet bolsa, onday mýmkindigi bar azamattar joq emes, bar.
Diymekeng tegin adam emes. Tarihymyzdyng tútas bir kezenin elimen birge ótkergen Alatau-Adamdy ardaqtamasaq, últ retinde abyroyymyzgha óshpeytin qara kýie jaghylady. Qasiyetimizden airylamyz. «Ótkenge topyraq shashsan, keleshek saghan tas atady» deydi halyq danalyghy.

Bolat BEKJANOV, jazushy, QR Mәdeniyet qayratkeri

11 tamyz, 2011

http://www.turkystan.kz/page.php?page_id=31&id=6470