Atauly әleumettik kómekti bóluding janartylghan modeli Elbasy Núrsúltan Nazarbaev bastamashy bolghan «Áleumettik qamqorlyq» әleumettik sharalarynyng qisyndy jalghasy jәne Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng «Cyndarly qoghamdyq dialog – Qazaqstannyng túraqtylyghy men órkendeuining negizi» Qazaqstan halqyna arnaghan Joldauynda berilgen tapsyrmalaryn oryndau maqsatynda 2020 jyldyng 1 qantarynan bastap әleumettik qoldau sharalarynyng keshendi tәsili men atauly sipatyn qabyldaudy qarastyratyn zang jobasy qabyldanuda.

Memleketting atauly әleumettik kómekti taghayyndaudaghy negizgi ústanymy –kómekke shynayy múqtaj azamattargha kómektesu. Memleket birinshi kezekte balalargha jәne kópbalaly otbasylargha kómektesedi. Enbekke qabiletti azamattar júmys isteui kerek, memleket júmysqa ornalasugha nemese kishi biznespen ainalasugha jәrdem beredi.

Búl maqsattaghy keshendi sharalar ýsh baghytty qúraydy.
Birinshisi – kópbalaly otbasylardy jeke sanatqa shygharu jәne olargha kepildendirilgen jәrdemaqyny úsynu. Búl – kópbalaly analardy jaghdayyna jәne әleumettik statusyna qaramay avtoriytetin moyyndau jәne elimizde bala tuu kórsetkishin jogharylatady. Kópbalaly otbasylar ýshin respublikalyq budjet esebinen memlekettik jәrdemaqy engiziledi. Búl memlekettik jәrdemaqyny tóleu otbasynyng tabysyna tәueldi bolmaydy jәne barlyq kópbalaly, yaghny tórt jәne odan da kóp kәmelettik jasqa tolmaghan balalary bar otbasylargha tólenedi. Atap aitqanda:

4 balasy bar otbasylargha – 42 500;
5 balasy bar otbasylargha – 53 125;
6 balasy bar otbasylargha – 63 750;
7 balasy bar otbasylargha – 73 375 tenge kómek
taghayyndalatyn bolady.

Ekinshisi – az qamtylghan sanattaghy azamattardy qoldau jәne olardy enbekke yntalandyru. Atauly әleumettik kómek az qamtamasyz etilgen, sonyng ishinde kópbalaly otbasylargha tólenedi. Kriyteriyi ónirlik eng tómengi kýnkóris dengeyining 70%-i dengeyinde qalady. Atauly әleumettik kómek mólsheri búrynghyday jan basyna shaqqandaghy ortasha tabys pen eng tómengi kýnkóris dengeyining 70% arasyndaghy aiyrma retinde tólenetin bolady. Búl rette, tabysy joq otbasylar biylghy mólshermen birdey alatyn bolady.

Áleumettik kómekting toqsan sayyn taghayyndaluyn qaytaru, shartty jәne shartsyz kómekti ýsh aigha taghayyndau. Búl bir jaghynan kómek alushylardyng óz tabysyn jasyru jaghdayyn barynsha tómendetetin bolady. Ekinshi jaghynan kómekti taghayyndau tәrtibi әdil bolady. Sebebi otbasynyng jan basyna shaqqandaghy tabysy kelesi toqsanda kóbine azang jaghyna ózgerip jatady. Yaghni, AÁK-ti toqsan sayyn eseptegende taghayyndalghan mólsheri úlghayy mýmkin. Barlyq otbasy mýshelerine atauly әleumettik kómek orta tabysy men kedeylik shegi arasyndaghy aiyrmashylyq kóleminde tólenedi.
Eger otbasynyng enbekke qabiletti mýshesi úsynylghan júmyspen qamtu sharalarynan bas tartsa, onda ol jәne onyng otbasynyng barlyq mýshesi atauly әleumettik kómek alu qúqyghynan aiyrylady.
Otbasynyng enbekke qabiletti mýsheleri júmys isteui kerek jәne otbasy ýshin jauapkershilikti sezinui tiyis. Ol ýshin atauly әleumettik kómek shartty aqshalay kómek týrinde kómek kórsetiledi jәne birinshi kezekte az qamtylghan otbasylardaghy júmyssyz azamattargha baghyttalatyn “Enbek” júmyspen qamtu baghdarlamasynyng potensialyn maksimal qoldanady. Qabyldanghan sharalardyng nәtiyjesinde az qamtamasyz etilgen jәne kópbalaly otbasylardyng enbek әleueti yntalandyrylady, olardyng kiristerin arttyryp, әleumettik jaghdaylaryn jaqsartatyn kәsipkerlikke tartu ýshin mýmkindik pen jaghday jasalady.

Ýshinshisi – Memleketting az qamtylghan otbasylardaghy balalardy kepildendirilgen әleumettik paketpen qamtamasyz etui: 1-den 6 jasqa deyingi balalar tamaqpen, gigiyenalyq qúraldarmen jәne bilim beru qyzmetterimen, al 6 jastan 18 jasqa deyin — mektepterde tegin ystyq tamaqpen, qalalyq qoghamdyq kólikte kýndelikti tegin jol jýrumen, mektep formasymen, oqu qúraldarymen qamtamasyz etiledi.

Azamattarymyz kómekke múqtaj adamdardyng bәri – az qamtylghandar, kóp balaly otbasylar men balalar memleketting qorghauynda bolghanyn jәne solay qalatynyn bilui kerek. Júmys istey alatyndargha – olargha oqudan ótuge, mamandyq alugha, jeke kәsip ashugha, júmysqa ornalasugha barlyq jaghday jasalady.
Memleketting jana Atauly әleumettik kómekten kýtetin nәtiyjeleri qanday:
- Jana erejeler taghayyndalatyn kómekti barynsha әdil týrde
- Azamattardy enbekke uәjdemeleydi.
- Memlekettik atauly әleumettik kómek shynymen múqtaj adamdargha kórsetiletin bolady.

Satybaldy Jýnisbekovtyng facebook paraqshasynan

Abai.kz