Qoghamdyq qúrylymnyng aq pen qarasyn aiyra bilgende ghana halqymyzdyng kýrdeli kezendegi ómir shyndyghyn, asyra silteushilikti týsinuge, onyng aldyn alugha bolady. Búl ózing ómir sýrip otyrghan jýieni suretteuding qarapayym qaghidasy.

Jyl sayyn Astana toyyna dep әr oblys budjet esebinen milliondaghan qarjyny audaryp, alty kýn boyy merekelep, beyne bir Qazaqstan halqy qaghanaghy qaryq, saghanaghy saryq bolyp, qamsyz-múnsyz by biylep, әn salyp jýrgendey. Aynala ruhany ómirimizding «sәnine» ainalghan jezókshelik, nashaqorlyq, jemqorlyqpen azghyndaghan qoghamnyng auruyn kórgimiz kelemeydi. Múnyng zardabyn eskeruden qalyp baramyz. «Bastyq aitty boldy, bas shúlghidy shybyndap»-dep Abay aitqanday, býgingi realizmning sharty men shyndyghy osy eken dep oi-sana, qiyaldy bayaghysha qalypqa búghaulap, asyra siltep, «gýldengen Qazaqstan» jasap, óz әkesin әshkerelegen Pavlik Morozovtay keyipkerler jasap jýrmeyik.

Qoghamdyq qúrylymnyng aq pen qarasyn aiyra bilgende ghana halqymyzdyng kýrdeli kezendegi ómir shyndyghyn, asyra silteushilikti týsinuge, onyng aldyn alugha bolady. Búl ózing ómir sýrip otyrghan jýieni suretteuding qarapayym qaghidasy.

Jyl sayyn Astana toyyna dep әr oblys budjet esebinen milliondaghan qarjyny audaryp, alty kýn boyy merekelep, beyne bir Qazaqstan halqy qaghanaghy qaryq, saghanaghy saryq bolyp, qamsyz-múnsyz by biylep, әn salyp jýrgendey. Aynala ruhany ómirimizding «sәnine» ainalghan jezókshelik, nashaqorlyq, jemqorlyqpen azghyndaghan qoghamnyng auruyn kórgimiz kelemeydi. Múnyng zardabyn eskeruden qalyp baramyz. «Bastyq aitty boldy, bas shúlghidy shybyndap»-dep Abay aitqanday, býgingi realizmning sharty men shyndyghy osy eken dep oi-sana, qiyaldy bayaghysha qalypqa búghaulap, asyra siltep, «gýldengen Qazaqstan» jasap, óz әkesin әshkerelegen Pavlik Morozovtay keyipkerler jasap jýrmeyik.

Shart qoyyp, belgili bir jospar qúru arqyly tek maqtaudan qúralghan bir jaqty jasandylyqtyng keshegi sosialistik realizmning túsynda qanday zobalandargha úryndyrghanyn da úmytpayyq. Qazirgi jaghdayda resmy derek boyynsha 2000-2001 jyldary keleshegi joq 186 auyl taratylsa, 2003 jyldyng ózinde  97 eldi-meken joq bolghan (Preziydent joldauynan). Halqymyzdyng әleumettik eki jaqty qanaugha úshyrap, ómirlik qúqtary ýshin jan berip, jana alysyp jýrgen qúldyq kýilerin biylik jazbaq týgili, estigisi de kórgisi kelmeydi. Jazushylarymyz, ziyalylarymyz kórgish bolsa býgingi bolyp jatqan asyra silteushilikti, maldyng jappay qúryghanyn, kóptegen auyldardyng qazirding ózinde qirap, kóship joq bolghanyn, júmyssyzdyqty, eldi jaylaghan sybaylastyq turaly jasqanbay jazulary kerek. Osy orayda ot auyzdy, oraq tildi S. Ghabbasov, Gh.Qabyshúly, G.Beliger, A.Osmanova sekildi jazushylarymyz basqa ziyalylarymyzgha ýlgi.

Ghylymda tirandyqqa, әdiletsiz el biyleushilerge qarsy kýresushilerdi «Monarhomahtar» deydi. Evropa elderinde búl funksiyany oryndaushylar әrkezde de ziyaly qauymgha jatatyn jazushylar, publisister bolghan. Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynúly, S.Sәduaqasúly siyaqty Alash ziyalylary da ózderining eldik tanymy, tabandy kózqarasy jaghynan uaqytynda biylik mýddesinen biyik túrdy. J.Aqpaev zanger ghana emes, óz zamanynyng ótkir oily publisiysi boldy. Ol jasqanshaqtyq  kórsetpey, ómirining aqyryna deyin rejimmen kýresip ótti. Keyingi qazaq jazushylary da sosrealizm túsynda da bostandyq sýigish, jaqsy ómir tilegen jaysang jandardyng shynayy túlghalaryn jasady. Mәselen Gh.Mýsirepov, Gh.Mústafiyn, M.Áuezov t.b. qylyshynan qan tamghan kenestik kezenning ózinde sosialistik auyl ómirining shyndyghy men kólenkeli jaqtaryn synay da bildi. Bastaryn qaterge tigip Stalinge jazghan әigili «beseuding haty» nege túrady. Ókinishke oray, qazirgi qazaq ziyalylarynda agha buyn ústanghan osy sonylyq joghalghan. Toqyraudan qalghan әsire kýdikshildikten, kesirli marghaulyqtan aryla almay keledi. Boylarynda býgingi әdiletsiz biylikting ynghayyna mayysyp, qúbylu әli basym.

«Ár hannyng túsynda bir súrqyltay» - degen, bәrine kóz júma jýrip han súltandardy madaqtaghandar qay zamanda da bolghan. Tarihtan belgili sol súrqyltaylardyng madaghynan halyq jadynda eshtene de qalmaghan. Kerisinshe, Búhardyng Abylaydy synaghany, Mahambetting Jәngirhandy týiregeni, Sherniyazdyng Baymaghanbetke aitqany t.s.s. halyq jadynda jattalyp qaldy. Ádebiyet qoghamdy maqtau arqyly óspeydi, óshedi. Abay, Shәkәrim, M.Áuezov enbekterinde de sol kez ómirin maqtau az, kerisinshe synau bar. 30-shy jyldary kommunistik idiologiyanyng quatty qúraly, bolisheviktik partiyanyng jarshysy bolyp kelgen «Sosialistik Qazaqstan» gazeti Goloshekin men Stalinning qandy sayasatyn qalay jasyryp, madaqtasa, onyng býgingi izbasary, QR-synyng bas gazeti «Egemen Qazaqstan» da songhy jyldary ketip jatqan asyra silteushilikti býrkemeleushi, sybaylastyq órshigen jýiening maqtaushysyna ainaldy.

Kez-kelgen keshendi baghdarlamasyz, búiryq әdispen asyghys jýrgizilgen ózgeristerding auyrtpalyghy eng aldymen auyl halqyna týsetinin tarih talay dәleldedi. Solay bola túra, býgingi Qazaqstan sol bir kollektivtendiru kezderinde ketken qatelikterdii taghy qaytalap jatyr. Jantayyp jatqan auyldyng kýii anau. 20 jyl týgili, 20 ailyq jaghdayy týzelgen auyl joq. Kezinde «Auyl jyly» dep auylgha bólingen 156 milliard qarjyny Auyl Sharuashylyghy Ministrligining lauazym iyeleri shyghyndap, qalghanyn jergilikti әkim qaralardyng talan-taraj etken edi. Búl ýshin de jazalanghan birde-bir memleket qyzmetkeri joq.

Osynday kezde zamanyna qaray әni ózgeretin, el mýddesin satushy otyzynshy jyldardaghy «sholaq belsendilik» qayta bas kóterude. Olar týrli dengeydegi әkimder men mekeme basqaryp otyrghan jergilikti sheneunikter. «Jensem han bolar edim» - dep, taqqa qoldary jetken osynday «sholaq belsendiler» qashanda el ziyalylaryn qughyngha salyp biylik soyylyn soghudan basqa eshteneni bilmegen. Sholaq belsendiler 30-shy jyldary halqyn ashtyqqa, 50 mynday ziyalylarymyzdy attyryp, repressiyagha úshyratsa, 50-shi jyldary tyndy kóterip, 70-shi jyldary qazaqty orystandyruda belsendilik kórsetse, býgingi jýie saylaudan saylau sayyn halyqtyng dauysyn úrlap, eldegi demokratiyalyq bastamalardy tejeushi «qara kýshke» ainaldy. Óz kezeginde jergilikti әkimder rejimning marionetkasyna ainalyp, Qarapayym halyqqa astamshylyq jasaydy. Qanaushy tapqa ainalghan biylik ókilderi búrynghyday: «kommunistik iydeyalargha adal qyzmet etushiler» siyaqty memleket, budjet qyzmetkerleri sanatynda jalaqylary ósip, taghy da basqa kóptegen ómirlik lauazymdy artyqshylyqtargha ie boluda.

Qazaqtyng nebir jaysandary bas kóteruge qansha ret әreket qylmady. Qazirge kezde 30-shy jyldargha tәn ziyalylarymyzdyng basyna týsken qaraly kýn, ózindik sayasy kózqarasy ýshin qughyndau qayta tudy. Biylik tarapynan sayasy aghym qayratkerlerine negizsiz sot úiymdastyrylyp, kisi óltiru qaytalanuda. «Súm ómir abaqty ghoy sanalygha» - dep Maghjan aqyn jyrlaghanday, azat oily azamattarymyz Zamanbek, Altynbek, Ashat óltirildi. Belgisiz, kýmәndy jaghdayda N.Muftah pen B.Dәrimbet qaza boldy. Ghalymjan, Múhtar, Jasaral men Bolatty sottady. El basyna syn aittyng dep belgili jurnalist Q.Toghyzbaevtyng ýstinen is te kóterdi. M. Ábilәzov shetel assa, M.Jәkishev abaqtygha qamaldy. Elde demokratiyalyq kózqarasty túnshyqtyru, sayasy aghym ókilderine, jurnalisterge qarsy jazalau sharalary әli de jalghasyp jatyr. Jazushylarymyz, ziyalylarymyz taghy ýnsiz.

Songhy jyldardaghy Qazaqstanda jýrgizilip jatqan әleumettik, ekonomikalyq, sayasy reforma Stalin men Goloshekinning halqymyzdy shúbyryndygha úshyratqan «jappay kollektivtendiru» sayasatynyng ónin ainaldyrghan ekinshi bir týri desek te bolady. Keshegi ishki naryqty kóteru ýshin dep qúrylghan «investisiyalyq - innovasiyalyq baghdarlamany» iske asyrushy Ýkimet komiytetterining júmystary da búqara ýshin aqparat alu mýmkin emes qúpiya jaghdaygha kóshken. Býgingi ekonomikada da, onyng sayasatynda da әdil bәsekelestik, ashyqtyq joq. Mine búl Qazaqstan ómirining býgingi realizmi.

«Qateleskennen sol qateni týzemegen jaman» - biz sol jyldary elding maly, jeri, menshigi kollektivtendiru degen jeleumen konfiskelenip ketkenin, bodandyqqa týsip, assismilyasiyagha úshyray jazdaghanymyzdy nege úmytamyz? Kollektivtendiru isindegi úranshyldyq, sol qatelikter bizge sabaq bolmaghany ma? Qoghamnyng damu zandylyghy bir birimen tyghyz baylanysty ruhany jәne materialdyq qúndylyqtardan túrady. Bizding qoghamda әldeqashan barlyghyn aqshamen eseptegen qúndydylyq birinshi kezekke shyqqan. Dualizm ilimi (ekijaqtylyq) boyynsha týsindirer bolsaq, qúndylyqty bir qyrynan ghana dәripteu sol memleketting garmoniyalyq (qalypty, ýilesimdi) damuyn tejeydi. Kenes Odaghy kezindegi «kollektivizm» bizge osyny sabaq etti.

Andre Morua: «Kez kelgen biyleushi jýie ýshin eng qauipti jau - jazushy» dese, jazushylarymyzdyn, ziyalylarymyzdyng asa qauipti jauy-ýnsizdik. Ras, Jazushylar Odaghy әu basta proletariat diktaturasynyng iydeyalyq qúraly retinde, partiyagha qyzmet etetin qoghamdyq úiym retinde qúryldy. Al, býginde olardyng erkindigine erik bermey otyrghan kim? Bir kezde M.Áuezov uaqyty kelgende әdebiyettegi baghytty, aghymdy uaqyttyng ózi belgilep beredi degen edi. Endeshe tapsyryspen týrli «izmderdi» oilar tapqan bayaghy dәstýrshildik baghyttan arylyp, jetistikterimizben qatar ómirimizding jan auyrtar kesapatty tústaryn da shyryldap aita bilu ziyalylarymzydyng da, jazushynyng da, jornalshylardyng da basty qaruy boly kerek.

Jaghympaz, kýngirt sóileushi jazushy-ziyalylarymyzdyng paydasynan ziyany kóp. Preziydentimizdin: «býgingi ómirdi synay bermey jaqsymyzdy da kóre bileyik, myna qalypta jazayyq» - degen, býgingi shynayy ómirimizdi «býrkemelegen resebinin» bizge qajeti joq. Qoghamdyq oidy aqiqattan auytqugha mәjbýr etumen kelisuge bolmaydy. Auruyn jasyrghan óledi - endeshe jazushylarymyz býgingi zaman shyndyghyn shynayy berude ústalyq kórsete bilu-shart.