Túrsyn Júrtbay. «Úranym – Alash!..». Jegi. «Kәri kósem» (Álihan Bókeyhanov)
EKINShI BÓLIM: JEGI
Birinshi tarau: „KÁRI KÓSEM..."
(Álihan Bókeyhanov)
Ózge-ózge, qazaq últyn sauattandyru men órkeniyetke jeteleu jolynda Álihan Bókeyhanov pen Ahmet Baytúrsynovty almastyratynday adam qazaq dalasynda joq bolatyn. Múqym júrt olardy últtyng kósemi dep tanityn. «Kommunistik-kolonizatorlyq» ruhy ýstemdik alyp, keshegi qonys audarushylar qazaq jerin telimge salugha úmtylghan kezinde, olar, әriyne, qarsylyq kórsetti.
Sodan bastap «Alashorda» qayratkerlerine keshirim jasalghanymen de, olardyng sonynan tynshylyq jasau bir sәtke de toqtalghan emes. Ol ýshin búrynghy jandarmeriya tynshysynan bastap qaraqshylar men bandylardy da «aqyly qyzmetke» tartty. Olar ýsh aida, jarty jylda jәne bir jylda sol derekterdi jýielep, ózinen joghary mekemege berip otyrdy. Eng sonynda olardyng ýstinen jinalghan aqparattar respublikada talqylanyp:
«Dulatov jigerli, alghyr Ghabbasovqa qaraghanda óte batyl qimyldaydy. Ghabbasov, Bókeyhanov ýsheui qazaq qyzmetkerlerining ishindegi eng bas kótererleri, jogharydaghy kórsetilgen baghytta isteletin júmystardyng barlyghy da osy ýsheuining aqylymen isteledi», - degen mazmúnda minezdeme berilip, túraqty týrde Moskvagha jiberilip otyrdy.
1922 jyly GPU tynshysy Oblystyq ólkelik komiytetke Á.Bókeyhanovtyng ýstinen:
EKINShI BÓLIM: JEGI
Birinshi tarau: „KÁRI KÓSEM..."
(Álihan Bókeyhanov)
Ózge-ózge, qazaq últyn sauattandyru men órkeniyetke jeteleu jolynda Álihan Bókeyhanov pen Ahmet Baytúrsynovty almastyratynday adam qazaq dalasynda joq bolatyn. Múqym júrt olardy últtyng kósemi dep tanityn. «Kommunistik-kolonizatorlyq» ruhy ýstemdik alyp, keshegi qonys audarushylar qazaq jerin telimge salugha úmtylghan kezinde, olar, әriyne, qarsylyq kórsetti.
Sodan bastap «Alashorda» qayratkerlerine keshirim jasalghanymen de, olardyng sonynan tynshylyq jasau bir sәtke de toqtalghan emes. Ol ýshin búrynghy jandarmeriya tynshysynan bastap qaraqshylar men bandylardy da «aqyly qyzmetke» tartty. Olar ýsh aida, jarty jylda jәne bir jylda sol derekterdi jýielep, ózinen joghary mekemege berip otyrdy. Eng sonynda olardyng ýstinen jinalghan aqparattar respublikada talqylanyp:
«Dulatov jigerli, alghyr Ghabbasovqa qaraghanda óte batyl qimyldaydy. Ghabbasov, Bókeyhanov ýsheui qazaq qyzmetkerlerining ishindegi eng bas kótererleri, jogharydaghy kórsetilgen baghytta isteletin júmystardyng barlyghy da osy ýsheuining aqylymen isteledi», - degen mazmúnda minezdeme berilip, túraqty týrde Moskvagha jiberilip otyrdy.
1922 jyly GPU tynshysy Oblystyq ólkelik komiytetke Á.Bókeyhanovtyng ýstinen:
«Qazaqstan aqgvardiyashyl bandylardan tolyq tazartylghannan keyin jana revkom tehnikalyq júmystargha paydalanu ýshin Bókeyhanovty Orynborgha shaqyrtty. Ol múnda az ghana boldy da Semeyge qaytyp ketti, qazir de sonda. Kenes ókimetine qarsy kýresken barlyq búratanalargha jariyalanghan keshirimning Bókeyhanovqa eshqanday әseri bolghan joq, Baytúrsynovtan bastap alashordashylardyng deni RKP(b)-gha mýshe bolyp, kenes ókimetinde jauapty qyzmetterde isteydi», - dep aqparat beredi.
Sol tynshylyq aqpartta:
«Bókeyhanovtyng Semeyge ketuining sebebi: bastapqyda Mongholiya men Qiyr Shyghystaghy jaghday qalay betbúrys jasaydy, sonyng anysyn bayqap otyrghysy keldi, keyin Bakichting bandylarynyng әskery әreketin kýtti, endi mine, onyng Ungernmen baylanysy baspasózde jariyalandy. Múnyng barlyghy Bókeyhanovtyng kenes ókimetin qúlatu ýshin jatpay-túrmay kýresip jýrgendigin bayqatady», - dep kórsetildi.
Al Álihan Bókeyhanovtyng tughan inisi Smahan Bókeyhanovtyng maghlúmaty boyynsha:
«1919 jyly qyzyldar (qaytyp) keldi. 1919-jyldan 1920- jylgha deyin Álekeng tobyqtyda boldy. 20-jyly óz elinde, óz auylynda, óz ýiinde boldy. 20-jyly Orynborda qazaq avtonomiyasy saylanghanda jiylysqa baryp, sovet eline kórindi. «Lesnoy zemlediye» jaghyna qyzmetke kirgizdi. 21-jyly әieli auru bolyp, Semeyde opat boldy. Ózi sonda (jerleuge) Orynbordan keldi».
1920-1922 jyldardyng arasynda kenes ókimetining Orta Aziya men Qazaqstangha qaratylghan sayasaty qatty shiyelenisip ketken edi. Oghan sebep:
1. Lenin proletarlyq diktaturany ashyq ústanyp, «últtardyng ózin-ózi biyleu erki turaly deklarasiyany «bir japyraq qaghaz ekenin», eshqashanda «Orta aziyalyqtar men qyrghyzdargha» tәuelsizdik berilmeytinin», olargha «kommunizmde de europalyq júmysshylar biylik jýrgizetinin» jariyalady.
2. Qazaqstannyng Reseymen jәne Týrkistanmen aradaghy jer shekarasyn anyqtau mәselesi ýlken pikir talasyna әkeldi. Arnayy komissiya qúryldy. Ony Semeyden S.Sәduaqasov «mýiizdep quyp shyqqan», keyinnen ólkelik, ortalyq komiytetting qyzmetkeri, jiyrmasynshy jyldardyng ayaghynda ishki ister ministrining orynbasarlyghyna taghayyndalghan «Kene» - Ejov partiyalyq baqylaugha aldy.
3. 1921-1922 jyldary bir jarym million qazaqtyng ómirin qighan asharshylyqtyng túsyndaghy «Alashordanyn» mýshesi bolghan qazaq ziyalylarynyng jankeshti qimyly, olar qúrghan «Ashtargha kómek komiytetinin» júmysy halyq arasynda ýlken bedelge ie boldy.
Mysaly, Á.Bókeyhanov ózi bassaughalap jýrse de 1921 jyly tobyqtynyng Shaghan, Búghyly, Shynghys, Múqyr, Qyzyladyr jәne naymannyng syban bolystarynan sauyngha mal jiyp, Torghaygha mal aidap bara jatqan Jýsipbek Aymauytovqa tabystaydy. Sóitip, «osynday qastandyqqa barghan» olar «kenes ókimetin qúlatu ýshin jatpay-túrmay kýresip jýrgendigin bayqatty», halyqtyng betin bolishevikterden «qasaqana» búryp әketti. Áriyne, asharshylyqtan kýizelgen qarapayym júrtshylyq kenes ókimetine ashyqtan ashyq senimsizdik tanytuy zandy da edi.
4. Týrkistanda últ azattyq qozghalysy beleng alyp, búl respublikalardyng Reseyden bólinip ketu qaupi shyndyqqa ainala bastady.
5. Reseydegi sharualardy ashtyqtan qútqaru ýshin - Qazaqstangha qonystandyru nauqany qolgha alyndy. Ol ýshin jerdi mejeleu men telimdeuding jana jospary jasaldy.
Stalinnin:
«Validovting Orta Aziya burjuaziyalyq respublikalaryn bir federasiyanyng qúramyna biriktirip, keyin ony revolusiyalyq Rossiyadan bólip әketudi kózdep jýr», - degen kýdigi qazaqstandyq chekisterdi de saqtandyryp, baqylaudy kýsheytti.
Ózindik pikiri bar qazaq qyzmetkerlerining barlyghyna «últshyl» degen aiyp taghylyp, sypyra júmystan quyldy. Olardyng әrbir qadamy baqylaugha alynyp, sondaryna ergen «salpanqúlaqtardyn» esebi Ishki ister halyq komissariatynyng Memlekettik sayasy basqarmasynyng erekshe bólimining tartpasyna jinaqtala berdi. Búl orayda «Alashordanyn» kósemderi Á.Bókeyhanov, M.Tynyshbaev, H.Ghabbasov, M.Dulatov, A.Birimjanov, M.Júmabaev, B.Sәrsenov, R.Marsekov túrghan Semey qalasy erekshe baqylaugha alyndy. Shúghyl shara retinde Á.Bókeyhanov pen M.Dulatov tútqyndaldy. Tynshylyq isting jyldyq qorytyndy esebin bergen Kashirin men tergeu bólimining bastyghy Yakubovskiy Mәskeuge:
«Bókeyhanov pen Dulatovty Semey guberniyalyq bólimi joldaghan aqparattargha sýienip, solardyng súrauy boyynsha tútqyndaugha rúqsat berip edik, múnyng barlyghy da keyin ótirik bolyp shyqty. Gubatkomnyng búrynghy tóraghasy Áuezovting qazirgi gubatkomnyng tóraghasy Dosovtan talap etkenindey, búl tútqyndau Qarqaraly men Semeydegi qazaq qyzmetkerleri arasynda qajetsiz keris tughyzuy mýmkin. Múny GPU qyzmetkerleri kezdeysoqtyq dep týsindirui qajet. Songhy uaqytta birinshi toptyng mýsheleri Orynborgha jinalyp jatqany bayqalady», - dep habarlady.
Olardyng búl maghlúmatyn Smahan Bókeyhanovtyn:
«21 jyly auylda - Jeltauda qystady. 22 jyly 10 qazanda milisiya kelip «arestovati» etip Qarqaralygha әketti. Qarqaraly qazaqtary amandasyp, jylasyp» qoshtasady. Á.Bókeyhanovty sol betinde Mәskeuge alyp ketti», - degen esteligi rastaydy.
«Gubatkomnyng búrynghy tóraghasy Áuezovting qazirgi gubatkomnyng tóraghasy Dosovtan talap etkenindey, búl tútqyndau Qarqaraly men Semeydegi qazaq qyzmetkerleri arasynda qajetsiz keris tughyzuy mýmkin», - degen chekisterding mýlәiimsinuinen «Qarqaraly qazaqtarynyng oghan amandasa baryp, jylap qoshtasuyna» seskene qaraghany anyq angharylady.
Álihan Bókeyhanov iske tartylsa, onda qalghandarynyng eshqaysysy aman qalmaytyny belgili. Á.Bókeyhanov ózgelerdi saqtau ýshin de ózin saqtau qajettigin anyq týsingen. Al Ólkelik partiya komiyteti men ýkimeti, resmy oryndar Á.Bókeyhanovtyng Qazaqstanda túruy ózderine asa qauipti, ol múnda jýrgen kezde eldi emin-erkin biylep-tósteuding esh mýmkindigi joqtyghyna jәne bedelderining bolmaytynyna kózderi anyq jetken. Sondyqtan da bolishevikter de tosyn sheshimge keledi. «Alashordanyn» tóraghalary Á.Bókeyhanov pen Halel jәne Jahansha Dosmúhamedovti, M.Tynyshbaevti Qazaqstanda túru qúqynan aiyrady. Á.Bókeyhanov Moskvany tandaydy. Stalinning qasynda «jýrse» ózgelerge qauipsiz bolady jәne ortalyqta otyryp sayasy isti aghymdy baqylap, olardyng sayasatyna oray tiyisti sheshim qabyldap, qazaq qyzmetkerlerine der kezinde kenes beruge qolayly, tipti qysyltayang sәtte Stalinning qabyldauynda kiruge de mýmkindik beretin oryn Moskva dep sheshken siyaqty. Ózderining yqpalynan shyghyp bara jatqanyna «ókingendey» synay tanytqan sol tústaghy Qazaq avtonomiyasynyng bas chekiysi Kashirin 1922 jyly 12 jeltoqsan kýni óte qúpiya týrde:
«Alashorda turaly: bizding búdan búrynghy joldaghan № 2265 habarymyzgha qosarymyz mynau. 7 jeltoqsan kýni Álihan Bókeyhanov Moskvagha - Stalinge jolyghugha jýrip ketti. Agenturalyq aqparattargha qaraghanda Bókeyhanovtyng Moskvada qalyp, Últtar jónindegi halyq komissariatynda qyzmetke qalghysy keledi. Álihan Bókeyhanovtyng jolgha shyghuyna jәne Mirjaqyp Dulatovtyng týrmeden shyghuyna baylanysty Dulatov kelip týsken Ahmet Baytúrsynovtyng ýiinde bas qosty... Ángime kezinde Bókeyhanov ótkendi eske alumen boldy, býgingi kýnning mәselesine toqtalmady... Bókeyhanov: Qazaq jer komiytetining «mamandary» Yanovskiy men Engelidgardtyng qazaqtardy jerge ornalastyru jospary ómiri iske asyrylmaytyn joba, keyingi kezde kenes ókimetinde qyzmet etetin alashordashylar baspasózde estelik jaza bastapty, sayasy iske aralaspaymyn dep qolhat bergemin, sondyqtan da ashyq pikir bildire almaymyn, - dep kekete sóilegeninen basqa sayasy mәsele kótergen joq», - dep Moskvany aldyn-ala qúlaqtandyryp qoyypty.
Ahmet Birimjanov, Asfandiyar Kenjiyn, Kәrim Toqtabaev bas qosqan dastarhannyng әngimesi Kashiringe qalay jetkeni júmbaq emes, sony kimning jetkizgeni júmbaq. Olardyng jymsymasyna qaraghanda: «Mirjaqyp Dulatovtyng Tashkentke auysyp, sondaghy baspasózge ornalasu qajettigi sol otyrysta maqúldanypty-mys. Al, Kashirinning «aldyn-ala jýrgizgen barlau júmysynyn» aqparaty ras edi. Á.Bókeyhanov 1922 jyldyng qazanynda IY.Stalinning ózi qúrghan jәne ýnemi baqylauynda ústaghan Últtar jónindegi halyq komissariatyna qarasty KSRO halyqtarynyng kindik (ortalyq) baspasynyng әdeby qyzmetkerligine shaqyrylghan bolatyn. Búl da sol jyly jazda ótken Kominternning II qúryltayyndaghy otarlanghan az últtar mәselesining halyqaralyq dengeyde talqylanghan sayasy aitystan keyingi jәne RSFSR-ding SSSR bop qúryluyna, avtonomiyalyq respublikalardyng derbestigi men shekarasyn bekitu qarsanyndaghy «shúghyl saqtandyru» sharasynyng nәtiyjesi edi. Lenin men Stalin qatty eseptesip, az últtar taghdyryn senip tapsyrghan Zaky Validovting ýkimet mýsheliginen bas tartyp, tútas Týrkistan memleketin qúru ýshin qúpiya týrde Orta Aziyagha ketuine baylanysty, sonday-aq tatar ýkimetining tóraghasy M.Súltanghaliyevting tәuelsiz últtyq memleket turaly ataqty sózinen keyingi últtar jónindegi komissariattyng jantalasa qabyldaghan saqtyq sayasaty bolatyn.
Á.Bókeyhanov syrtta jýrse de qazaq últynyng damuy men mýddeli mәselelerin, sonyng ishinde el men jer taghdyry sheshiletin sayasy sharalardyng qarsanynda, mysaly soltýstik jәne ontýstik oblystardaghy shekaralyq mejeni halyq sanaghyn jýrgizu arqyly belgileu nauqany aldynda tiyisti maghlúmattardy baspasóz arqyly qalyng qauymgha jetkizip otyrghan. Sóitip kenes ókimetining óz baspasózin paydalana otyryp «astyrtyn núsqau» bergen. Týrkistan men Qazaq avtonomiyasynyn, Qazaq avtonomiyasy men Batys Sibir ólkesining shekarasyn anyqtaytyn memlekettik komissiya qúrylghan tústa «Enbekshi qazaq» gazetining 1924 jylghy 28 qazandaghy sanynda M.Dulatovtyng tapsyrmasymen «Qazaq qansha?» atty shaghyn sholuyn jariyalady. Onda:
«1914 jyly Russiyadaghy bar adam 161 million 700 myng bolatyn. Ol jyly qazaq qansha edi? 1896, 1907 jyly on jyl aralatyp Kókshetau uezindegi qazaqty eki qayta eseptegen. Osy eki esepti (ózara) salystyrsaq, qazaq ósimi jalpy adam balasynyng ósiminen artyq kórinedi. Qazaqta bir jylda eki jýzge ýsh adam qosylyp ósedi desek, 1914 jylghy qazaqtyng sany 6 million 470 myng bolghan bolady.
Soghys bastalghannan beri 10 jyl ótti. (Sonda) qazaqtyng on jylghy ósimi 979 myn. 17-21-jyldarda alash jayyn (elin) sýzek jaylady. 1917-jyly Týrkistan, 1921-jyly Qazaqstan jútady. Asharshylyq boldy, adamdar ashtan óldi. Sonda qazaqtyng 10 jylghy ósimi óldi desek, osy kýni qazaq 6 million 470 myng bolady. Sýzekten, ashtan ólgen adam (sany) 970 myngha esep desek, ólikti kóbeytken (de), osy kýngi qazaq sanyn azaytqan da (sol esep) bolady. 6 million 470 mynnan 970 myng adam ólse, bú ózge sózben aitqanda jýzden (jýz adamgha shaqqanda) on bes (adam ólgen) bolady. Búl ne? Bú mynau alashtyng jayynda (elinde) ashy bar, oghy bar, auruy bar, sauy bar, 20 ýiden 15 adam óldige (esep) bolady.
Qazaq ótirik aitsyn, esepshi (búl arada Á.Bókeyhanov asharshylyqtyng qúrbandaryn kemitip jazghan kenes hatshylaryn mekzep otyr - T.J.), kór soqyrsha jerdi qarmap esebin jaza almasyn, (sonda da) osy kýngi Týrkistan (men) Qazaqstannyng qazaghy (múnda Búqara men Hiua qazaghy joq) 6 million 470 mynnan kem emes», - dep jazdy.
Halyq sanaghyn jýrgizetin komissiyagha búdan artyq aqparat pen esepting qajeti de joq bolatyn. Múnday әshkereleushi sifrlar kenes ókimetining jalghan boyamashylaryna únamady.
S.Mendeshevtin: Á.Bókeyhanovtyng maqalalaryn qazaq baspasózine jariyalau ýzildi-kesildi toqtatyluy tiyis jәne ony Qazaqstangha jolatpau kerek - dep ortalyq komiytetke jazghan úsynys-shaghymyn negizge ala otyryp, Á.Bókeyhanovtan jauap alynady. Búl jóninde Á.Bókeyhanov A.Baytúrsynovqa:
«Mendeshúly (S.Mendeshev, sol kezdegi Qazatkomnyng tóraghasy - T.J.) joldas «Bókeyhanúly «Enbekshi qazaqqa» maqalalar jazady», - dep shaghymdanypty. Búl shaghymy 15-mausymda Ortalyq Komiytetting janyndaghy Baspa bólimine týsipti. Sol shaghym boyynsha meni sonda otyrghan tatarlar tiyisinshe tezden ótkizdi. Mәskeu kommunisteri: «Qazaqtar - últshyldar», - dep jalpygha jar salyp, aiqaylap jýr. Men olardan: «Aytyp jýrgendering ne?», - dep súrasam, olar: «Ózderine ózdering shaghym jasap jýrsinder, yaghny ony jazghan - óz qazaqtaryn», - dep aitady», - dep jazdy.
Ol múnday tiym salugha shektelip qalmay, 1916 jylghy qozghalystyng on jyldyghyna oray ýlken nauqan ótkizip, jalghan «qyzyl kósemderdi» qoldan jasap, oghan taptyq sypat bergisi kelgen kenestik nasihatshyl tarihshylargha qarsy 1926 jyly professor Shestakovpen birigip «1916-1926» atty sayasy zertteuin jariyalady. Onda 1916 jylghy oqigha:
«Taptyq qarama-qayshylyqtan tughan qozghalys emes, qazaq elining azat sanasyn oyatqan, otarshyldyqqa qarsy baghyttalghan últ-azattyq kóterilis», - dep bagha berdi.
«Syrttan biylep, astyrtyn núsqau berip» (S.Mendeshev) otyrghan Álihan Bókeyhanov, kenestik jalghan ýgit-nasihatty joqqa shyghardy. Goloshekinning Qazaqstandaghy jer reformasyn jýrgizu jobasy Mәskeude qabyldanbay qalghannan keyin, onyng ýstinen andu tipti kýsheyedi. «Aldyn-ala jýrgiziletin tergeu júmysyna kedergi jasalmauy ýshin» degen jeleumen Á.Bókeyhanovtyng RSFSR-ding shekarasynan tys respublikalargha shyghuyna tiym salyndy, «kýdiktinin» ózinen qolhat aldy, qúpiya baqylau qoyyldy. Búdan arghy tergeu júmysy jandarmeriyanyng tynshylyq aila-amaly men arandatushylyq qiytúrqysyn әkkilikpen mengergen Goloshekinning qazymyr basshylyghynyng nәtiyjesinde óte tynghylyqty týrde jýzege asty.
Dәl sol kezde ziyaly qazaq qyzmetkerleri Mәskeude myrzaqamaqta jýrgen Álihan Bókeyhanovqa jolyghyp, shoyyn jol manyna qonystanghan qazaqtardyng mal sharuashylyghynyng tiyimdiligin anyqtau maqsatynda aqyl-kenes súraydy. Al jer jóninde Álihan Bókeyhanovtan asqan bilimdi maman sol kezdegi kenes ókimetining memleket basynda da joq bolatyn. Búl oqighanyng mәn-jayyna Álimhan Ermekov tergeushige bergen jauabynda:
«OGPU-ding ókili Popovtyng týsindirui boyynsha maghan 58 baptyng 10 tarmaghy boyynsha taghylghan aiypqa mening Múhtar Áuezovke jazghan hatymdaghy jer mәselesi jónindegi pikirim negiz bolypty. Qoltanbasyna qaraghanda shyndyghynda da hatty jazghan menmin. Biraq onday maghynadaghy hatty Múhtar Áuezovke emes, Álihan Bókeyhanovqa jazghanmyn. Ol kezde men Ghylym akademiyasynyng Qazaqstandy zertteu bóliminde isteytinmin jәne Qazaq halyq komissariatynyng tapsyrmasy boyynsha qazaqtardy jerge ornalastyru mәselelesin negizdeumen ainalystym, sonymen qatar ol (Bókeyhanov - T.J.) federalidyq komiytetting mýshesi bolatyn (egerde sol kezde taratylyp ketpese). Osy komissiyanyng qúramynda jýrip Qazaqstan ýshin zertteu júmystaryn jýrgizdi. Ózi Mәskeude túratyn, qyzmet babymen ara-arasynda Leningradqa baratyn. Liza Bókeyhanova men Shoqanevanyng (-?) aituynsha onda Áuezovting ýiine toqtaytyn. Búl hattyng jazylu mәnisi tómendegidey.
Men ol kezde Tashkentte túratynmyn, sonda pedagogikalyq joghary oqu orynynda dәris beretinmin. Jer jәne orman sharuashylyghy basqarmasynyng bastyghy Sәlimgerey Qaratileuov Qazaqstandaghy Ghylym akademiyasynyng zertteulerining nәtiyjesin tiyanaqtau maqsatynda Orta Aziya memlekettik uniyversiytetinen derekter alu ýshin Tashkentke keldi. Ol mening ýiimde boldy. Ángime otarlau instituty men Qazaqstangha qonys audarushylar mәselesine toqtaldy: búl óte kýrdeli is, qonystandyru revolusiyadan búrynghy mejeden de asyp ketkendigi, sondyqtan da graf Polenning tekseru materialdarynyng Tashkentte ekendigi, oghan qatysqan qonystanushylar basqarmasynyng bastyghy Chirkinning osynda ekendigi, Qazaqstannyng 5 jyldyghyna arnalghan ólkelik gazette Jer komissariatynyng basshysy jerdi bólshekteu jónindegi gubernatordyng esebine sýienip maqala jariyalaghany aityldy. Bir qyzyghy sol kezde eski mәlimetterge kóp sýienetin. Tәrkileu men Qazaqstangha qonystanushylardy ornalastyru asa keng auqymda jýrgiziletinin jetkizdi.
Jerge ornalastyru men baylardy tәrgileu barysynda teris iydeologiyalyq pikirlerim búrynghy kórsetindilerimde jazylghan. Men búl pikirdi Tashkentting pedagogikalyq institutynda sabaq berip jýrgende bildirgenim týsinikti. Búl mәsele tek qana partiya mýsheleri men partiyada joqtardy ghana emes, ziyaly qauymnyng da nazaryn audarghany belgili. Qaratileuov joldaspen kezdeysoq kezdesip qalghanda osy mәsele jóninde sóz qozghaldy. Men: ózining ótkendegi sayasy qayratkerligining nәtiyjesinde patshalyq otarlau sayasaty túsyndaghy sharuashylyq sayasatyn, әsirese, qonys audarudyng jay-japsaryn tereng zerttegen, Qazaqstandaghy jerge ornalastyru mәselesine barynsha qanyq Álihan Bókeyhanov qana búl jaghdaydy anyqtap beretinin aittym. Qonystandyru jóninde týrli qauesetter aitylyp jýrdi. Bókeyhanovtyng iske tartyluyn men de qostadym», - deydi.
Sonymen, Qazaqstandaghy jer telimin anyqtau mәselesimen tikeley ainalysqan Jerge ornalastyru basqarmasynyng bastyghy T.Qaratileuov Á.Ermekovting kenesimen Mәskeu qalasyna baryp, Á.Bókeyhanovpen jolyghady. Búl turaly T.Qaratileuovting orynbasary Kәrim Álimbaev «syrtta jýrip» (erkindikte) tergeushilerge:
«1925 jyly Jer jónindegi komissariat jer mejesin anyqtau jәne onyng mólsherli normasyn ghylymy túrghydan negizdeu ýshin zertteu júmystaryn jýrgizu turaly sheshim qabyldady. Qaratileuov Leningradtaghy professor Shvesovqa baryp keldi, oghan deyin ol kisimen kelisimdi Álihan Bókeyhanov jýrgizip kelgen bolatyn, ghylymy ekspedisiyanyng jetekshisine úsynghan da sol kisi. Shvesovpen mәseleni týbegeylep sheshu ýshin Álihan Bókeyhanovty ertip Qaratileuov Leningradqa ertip bardy. Ghylymy ekspedisiyanyng qúramyn bekitudi professor Shvesovtyng ózi jýrgizdi, shaqyrylghan adamdardyng birazy Jer jónindegi komissariat arqyly, yaghni, Qaratileuov pen Murzin arqyly tizimge kirgizildi. Olardyng kópshiligi Moskva men Leningradta oqyp jýrgen qazaq studentteri edi. Oqushylardy ekspedisiya júmysyna tartqan Murzin edi. Áriyne, búghan Álihan Bókeyhanovtyng tikeley qatysqany sózsiz. Ekspedisiyanyng qúramyna mamandar tartu júmysyn da jәne júmystyng negizgi baghytyn da Álihan Bókeyhanov belgilep berdi, júmysy zertteu - bólinuge tiyisti jer mejesin keneytip alu, sóitip Qazaqstanda artyq jer joq ekenin ghylymy túrghydan negizdeu orayynda jýrgizildi. Múnyng bәrin Álihan Bókeyhanov basqardy, Qaratileuov onyng әr aitqanyn dau tughyzbaytyn shyndyq dep qabyldaytyn», - dep týsinikteme beredi.
Onyng búl aitqanynyng bәri de shyndyq edi. Á.Bókeyhanov S.P.Shvesovpen erteden tanys edi. Ol 1903 jyly shoyyn jol manynda qonystanghan qazaqtardyng jerge ornalasuy men paydalanuyn, mal sharuashylyghynyng tiyimdiligin anyqtau maqsatynda Sibir temir joly basqarmasy úiymdastyrghan S.P.Shvesovtyng ekonomikalyq ekspedisiyasyna qatysyp, «Sibir temir joly aimaqtaryna jýrgizilgen ekonomikalyq zertteuding materialdary» atty kólemdi zertteu (1904) jazghan bolatyn. Mine, osydan bastap S.P.Shvesov pen Á.Bókeyhanovtyng ghylymy jәne sayasy yntymaqtastyghy tamyr tartady. Áriyne, búl zertteuler onyng sayasiy-әleumettik kózqarasyn qalyptastyryp, últ-azattyq qozghalystyng kýres jolyna alyp keldi. S.P.Shvesovtyng esteligine jýginsek, Á.Bókeyhanov 1894-1895 jyldary «Stepnoy kray» gazetining «negizin jas ta, quatty jәne asa belsendi Florovskiy, Sharovskiy, Bókeyhan qúraghan». Sonyng ishinde «Á.N.Bókeyhan gazettegi markstik aghymgha jatatyn jәne osy aghymnyng kórnekti ókili, tipti dara da birden-bir ókili bolypty». «Irtysh», «Omich», «Golos stepi» gazetterin de úiymdastyrdy. Búl ony sayasat maydanyna shyghardy.
Jer men qonystanu turaly qararlar 1922 jәne 1925 jyldary asa qúpiya týrde dayyndalsa da, dәl sol kezderi Álihan Bókeyhanovty Mәskeude myrzaqamaqta ústasa da, patsha men bolishevikterding jazalau jәne tynshylyq mekemelerining әdis-tәsilderin barynsha jetik mengergen Álekeng arqyly alash azamattary tolyq maghlúmat pen aqyl-kenes alyp otyrdy.
1925-jyly jer turaly zannyng eng songhy kenestik - otarlaushy núsqasy dayyndalyp jatty. Álihan Bókeyhanov basyn bәigege tige otyryp qalayda qazaq halqynyng mýddesin qorghaugha bel budy. Óitkeni, ózge-ózge, qazaq últynyng taghdyry tek qana jerge qarap qalghanyn ol óte jaqsy týsindi. Onyng búl talabyn 1929 jyly 27 mamyr kýngi tergeushilerge bergen týsiniktemesinen anyq bayqaymyz. Eskerte ketetin bir jay; tergeu isining jauabynda uaqyt merzimi birese kóktem, birese kýz dep kórsetilgen. Búl tergeushilerding jibergen qatesi bolsa kerek. Isting barysyna qarasaq búl әngime kýz aiynda ótken. Álihan Bókeyhanov búl oqighany:
«1925 jyly (kóktemde - T. J.) KASSR-ding Mәskeudegi ókilderi Qaratileuov pen Sirius meni ózderine shaqyrtty da sol arada olar: RSFSR-ding Jer komissariatynyng bekituine úsynylyp otyrghan Qazaqstandaghy jer bólu normalary turaly ózderi dayyndap әkelgen jobalary jóninde mening pikir bildiruimdi ótindi. Men olardyng jobasymen tanysyp shyqqannan keyin, búl jobanyng óte sauatsyz jasalghanyna kózim jetti. Mysaly: aday uezindegi әrbir qojalyqta 28 týie bar dep kórsetilipti, búl adam senbeytin nәrse edi. Men búl oiymdy olargha ashyq aittym, olar: egerde myna norma sauatsyz jasalghan bolsa, onda sauatty týrde norma mólsherin jasap beretin adam tauyp beriniz, - dedi. Mine, men sol kezde olargha Shvesovty tauyp berdim. Men sol kezde (25 jyldyng kýzinde-?- T.J.) Mәskeude jýrgen Oliddenburgqa jolyqtym, olardyn, yaghni, Ghylym akademiyasynyng Qazaqstanda ýlken auqymdy jan - jaqty zertteu jýrgize alatynday mýmkindigi bar ma, jer normasyn dúrys anyqtaudyng qanday tiyimdi joly bar ekendigin súrastyrdym. Olidenburg maghan: egerde qazaq ýkimeti búlargha resmy týrde ótinish jasaytyn bolsa, onda zertteu jýrgizip beremiz, - degendi aitty. Olidenburgpen aramyzda bolghan әngimeni men Mәskeudegi qazaq ýkimetining ókildigining tóraghasy Myrzaghaliyevke jetkizdim. Sodan keyin Ghylym akademiyasyna resmy ótinish jiberildi, nәtiyjesinde, 1926 jyly qantar aiynda arnayy mәjilis ótti, oghan Qazaqstannyng atynan Jer jónindegi halyq komissary Álibekov, Jamanmúrynov, Qaratileuov jәne men qatystym. Onda ýlken auqymda zertteu jýrgizu jóninde sheshim qabyldandy. Zertteudi jýrgizi ýshin qúrylghan jasaqtyng qúramyna Shvesov basqarghan ekonomikalyq - esep toby da kirdi. Álibekov pen Qaratileuovke búdan ózge eshqanday kenes bergenim joq. RSFSR-ding memlekettik josparlau mekemesinde Shvesovtyng jer normasy jónindegi jospary talqylanghanda, arnayy maman retinde men resmy týrde shaqyryldym, onda men Shvesovtyng belgilengen jer normasyn qorghadym», - dep eske alady.
Áriyne, týrme tergeushilerine jer mәselesi jónindegi joba ózining eshqanday qatysy joq ekenin, ýkimet adamdaryna aqyl-kenes bermegendigin, olarmen eshqanday baylanysy bolmaghandyghyn basa kórsetui - andyp otyrghan tergeushilerding әlgi aty atalghan qayratkerlerdi jauapqa tartyp, týrmege jabatyny sózsiz. Álihan Bókeyhanovtyng әr sózi naqpa-naq, logikalyq túrghydan alghanda eshkimde kinә taba almaytynday jýiege qúryldy. Múny oghan ýiretken - úzaq jylghy otarlau jýiesimen kýresken ómir men kýres tәjiriybesi edi. Qanshama qúrsauda jýrse de ol eli ýshin tәuekelge baryp, Ghylym akademiyasymen qazaq ýkimeti atynan kelisim jýrgizgennen keyin, isting anyq-qanyghyn bilip, jer jónindegi zang jobasynda qazaq últynyng mýddesi tolyq qamtyluy ýshin Qazaqstangha kelip qaytudy oilastyrady. Nәzir Tóreqúlov basqarghan Mәskeudegi SSSR halyqtarynyng Ortalyq baspasynyng qataryndaghy әdeby qyzmetkeri retinde jalaqy alyp otyrghan Álihan Bókeyhanovting jer audarylghandardan pәlendey aiyrmashylyghy shamaly bolatyn. Onyng jeke basynyng erki shekteuli, óz erkimen erkin jýrip-túrugha qúqy joq, al Qazaqstangha keluge resmy tiym salynghan bolatyn. Qadamy anduda jýrse de últynyng qamy ýshin kóp is tyndyrdy. Otarlau sayasatyn әshkereleytin zertteulerdi jazdyryp, olardy Mәskeuding ózinde basylyp shyghuyna Álekeng tikeley úiytqy boldy. Tergeu barysyndaghy súraq-jauaptyng negizine jýginsek, onyng búl maqsatyn tolyqtay jýzege asyrugha ýsh týrli qysym jasapty. Birinshi, sayasy qysym. Ekinshi - OGPU-ding tynshylyq әreketi men arandatu qyspaqtary. Ýshinshi, Nәzir Tóreqúlov basqarghan kenesshil dәbirler. Osynday ýsh jaqtan qyspaqqa týsken Álihan Bókeyhanov últynyng taghdyry sheshiler tústa jasqanshaqtyq tanytpady. Últynyng tәuelsizdigi jolyndaghy janqiyarlyq azattyq kýresin batyl әri asa saqtyqpen túraqty týrde jýrgize berdi. Orynsyz әreket - minezben, oilastyrylmaghan oqys sheshimmen últtyq ruhtaghy qayratkerlerdi arandatyp almaugha tyrysty. Degenmende qansha saqtyq jasasa da jer mәselesi taghdyr tәlkegine týskende sabyr saqtap qala almady. Ghylym akademiyasy men qazaq ýkimetining arasyndaghy resmy kelisimge iyek arta otyryp, qalayda Qazaqstangha keluge úmtyldy.
Tergeuge alynghandardan tәrkilengen qújattar tirkelgen jetinshi tomda Álihan Bókeyhanovtyng Jer jónindegi halyq komissary Áliasqar Álimbekovke jazghan haty bar. Onda:
«Ály joldas! Sen meni qazaq Narkomzemning atynan Qyzylordagha on besinshi oktyabrige shaqyrtyp maghan qaghaz jaz. Men osy qaghazdy kórsetip SIYZ-den bostandyq súraymyn. Múny qylmasam SIZ meni jibermeymin - der. Men kýshtep bosanarmyn. Aramyz ashylyp keter. Múnyng saghan da, maghan da keregi joq. Sen qaghazdy jazatyn bolsang Smaghúldan berip jiber. Álihan. 2/H-25 jyl», - dep jazylghan.
Hattyng tómengi jaghyna:
«Álihan Bókeyhanovtyng haty, zady sol kezdegi Jer jónindegi halyq komissary Áliasqar Álibekovke joldanghan bolsa kerek», - degen tergeushining eskertui bar.
Jalghasy bar
