Altaydyng tu qiyryndaghy sol auyl esime týsse, jýrek qúrghyrdyng syzdap ala jóneletini bar. Keyde týs kórip jatyp oyanghan mezette shәkene auyldy sharlap kelgendey kónilim qúlazyp, samaldyqta shylym shoghyn myjghylap bir múnsha uaqyttyng ótkenin sezbey de qalam. Búryn Muza degen pir bar degenge onsha moyynday bermeytinmin. Moyyndasam da qyz keypinde elestetuden ary aspappyn. Úiyqtap jatyp kókiregim ashyp oyanghanda sol Muza degenning qanattarym baylanyp, ýstinen úshyp ótuge dәrmenim qalmaytyn týsimdegi auylym ekenin sezinem.

Ómir turaly, ómirdi qalay sýru turaly kisilik ólshemderdi sanama shegelep ketken kishkene auyl jyl ótken sayyn asa úlaghatty ústaz keypinde eles beredi. Opasyz shәkirt sekildi anda-múnda eske alghanym bolmasa, kóp ghúryp-әdetti býgingi tirligimning mәni dep sanamaytyn kýige de jetkem. Adamzattyng ABEsining «Qúm qúrsauyndaghy әiel» romanyndaghy qazanshúnqyrdan shygha almasa da, shyghu niyetinen esh qaytyp kórmegen beyshara erkekting kýiin keshkendey tyrashtanyp jýrip jatqan jayymyz bar. Kisilik minez, adamdyq qasiyet jónindegi tolghanystar men bolmystardy aitqyng kelgende, kino kartinalarynday kóz aldynnan syrghyp ótetin, auyl ómirindegi birer oqighany eske alyp qoysang da jetkilikti eken. Sonday zulap ótken ómirding bir betindegi úmytylmaytyn, bala kýngi kórgen-bilgender edi búl da...

Altaydyng tu qiyryndaghy sol auyl esime týsse, jýrek qúrghyrdyng syzdap ala jóneletini bar. Keyde týs kórip jatyp oyanghan mezette shәkene auyldy sharlap kelgendey kónilim qúlazyp, samaldyqta shylym shoghyn myjghylap bir múnsha uaqyttyng ótkenin sezbey de qalam. Búryn Muza degen pir bar degenge onsha moyynday bermeytinmin. Moyyndasam da qyz keypinde elestetuden ary aspappyn. Úiyqtap jatyp kókiregim ashyp oyanghanda sol Muza degenning qanattarym baylanyp, ýstinen úshyp ótuge dәrmenim qalmaytyn týsimdegi auylym ekenin sezinem.

Ómir turaly, ómirdi qalay sýru turaly kisilik ólshemderdi sanama shegelep ketken kishkene auyl jyl ótken sayyn asa úlaghatty ústaz keypinde eles beredi. Opasyz shәkirt sekildi anda-múnda eske alghanym bolmasa, kóp ghúryp-әdetti býgingi tirligimning mәni dep sanamaytyn kýige de jetkem. Adamzattyng ABEsining «Qúm qúrsauyndaghy әiel» romanyndaghy qazanshúnqyrdan shygha almasa da, shyghu niyetinen esh qaytyp kórmegen beyshara erkekting kýiin keshkendey tyrashtanyp jýrip jatqan jayymyz bar. Kisilik minez, adamdyq qasiyet jónindegi tolghanystar men bolmystardy aitqyng kelgende, kino kartinalarynday kóz aldynnan syrghyp ótetin, auyl ómirindegi birer oqighany eske alyp qoysang da jetkilikti eken. Sonday zulap ótken ómirding bir betindegi úmytylmaytyn, bala kýngi kórgen-bilgender edi búl da...

Qasanbay men Áutәlip aqsaqal tónireginde auylda kóp әngime aitylatyn. Alpystan asyp, jetpiske tayasa da shyr etkenge zar bolyp ótken qos qariyany ayaghannan aita ma, әiteu eki shal turaly júrttyng kýnkil-sýnkili bitpeydi. «Alla Taghala da qyzyq osy, eki beybaqty zaryqtyrmay bir shiyki et syilay salsa nesi ketedi? Pәlenpaygha on bala bergenshe osy ekeuine berseshi! Áy, túrlauy joq dýniye-ay!» dep bir qoyatyn. «Bú shaldar da qyzyq, bala kótermegen әieldi tu basta-aq jolgha salmay nesine ainalyp, ýiiriledi eken? Taghdyrdyng isine ne shara dep jýre berse jýre beredi ghoy, әi, ózderi de qyrt...». Osynday aluan-aluan әngime aitylyp jatsa da, oghan ish jiyp jatqan qariyalar joq. Múny da, syry da ortaq bolghan song ba, eki shaldyng júby jazylyp kórgen emes. Astyndaghy qoytorylaryn auyl syrtyndaghy dóneske shaldyryp, jambastap jata ketip, úzaq kýndi sonda ótkizetin. Ne aitatyndaryn bir Qúday bilsin. Keyde adamnyng ishki kýizelisi ortaq bolsa, ainymas, qimas jandargha ainalatyn sekildi. Júby jazylmaytyn qos qariyanyng bir birin asa qúrmetteytini, syilaytyny júrtqa ónege de bolatyn keyde. «Dos bolsang osy ekeuindey bol. Shirkinderding syilastyghynyng aldynda býkil dýnie nege túrady. «Otyz úlyng bolghansha osyraq shalyng bolsyn» degen de dúrys shyghar». Qay qyrynnan bolsyn sóz tauyp aitatyn qazaq emespiz be?..

Bir jyly Altaydyng torghaybas qary tolastamay, qytymyr qystyng qysqan kezinde Áutәlip aqsaqaldyng úzaq jyl otasqan jary o dýniyelik boldy. Marqúm әielining jyly ótken song tuystarynyn, Qasanbay aqsaqaldyng qayta-qayta qystauymen Ábekeng tósek janghyrtty. Alghany ózinen kóp jas kishi, jelek jamylyp jesir qalghan auyldaghy bir inabatty әiel edi. Dәm-túzy jarasty. Birer jyl ótken song bala da sýidi. Sol kezdegi Ábekennen góri Qasekenning quanyshyn aityp súrama. Bireuding quanyshy ýshin basqa adamnyng sonshalyq shattanghanyn kórgen de baqyt eken. Ol qasiyetten de aiyrylyp baramyz. Adamdyq qúndylyqqa ýrke qarap, jatbauyr bop, mahabbatsyz dýniyeni nege sýrip jýrgenimizdi týsinbeymiz. Ne keregi bar edi?..

Eki shaldyng arasynda erketotay bolyp ósken (janaghy Áutәlipting balasy) Serik ýsh jasqa tolatyn jyly auyldaghy suy tartylyp qalghan eski qúdyqqa qúlap, til tartpastan baqilyq bop ketti. Áutәlip aqsaqaldyng saqalyn jughan kóz jasy kýni býgin kóz aldymda. Shash-saqaly quday adamnyng egilgenin, әkeler qayghysynyng sonshalyqty auyr bolatynyn túnghysh ret sezindim. Asyr salyp oinap jýrgen oiyn balasymyz ghoy, janymyz ashyghan synay tanytyp jýrgenimizben Ábekendi bizdi qoyyp býkil júrt júbata almaghan. Asqar tau shókkendey auyl kýnirenip túryp aldy. Jas mýrdeni jer qoynyna bergen song tórt-bes kýn kórinbey ketken Qasanbay aqsaqal torsholaghyn jetektep, býk týsip jatqan Áutәlip shaldyng beldeuine at baylady. Jótkirinip ýige kirdi. Kirip-shyghyp biz jýrmiz. Teris qarap, býk týsip jatqan Ábekende ýn joq. Qasanbay shal taghy bir jótkirinip aldy da: «Ey, Áutәlip! Seni qoyshy, meni aitsanshy! Birer jyl bolsa da bauyr etindi iyiskeding ghoy. Meni aitshy, meni! Serik sening ghana emes, mening de aldanyshym edi. Sony da kóp kórdi ghoy búl Tәnir! Basyndy kóter, mennen baqytsyz emessin!». Sóz sol boldy. Eshkimning júbatu sózin qúlaghyna ilmey jatqan Áutәlip aqsaqal basyn kóterip, bir solqyldap jylap aldy da, Qasanbay dosynyng sonynan syrtqa bettedi...

Búrynghysynsha júby jazylmaytyn eki shal... Auyl... Kóp ótpey eki aqsaqal da ómirden ozdy. Júrt jinalyp aqtyq sapargha shygharyp saldy. Marqúmdardyng baqyty, baqytsyzdyghy turaly esh talqy, talas bolghan joq. «Jaqsy adamdar edi» deydi әiteu bәri. Jaqsy adamdar edi shynymen...

«Qazaq әdebiyeti» gazeti